Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"2250" - 174 õppematerjali

2250 - 1750 eKr – Induse oru õitseng; tsivilisatsiooni laienemine.
thumbnail
18
docx

Külm Sõda

Hiina RV suhted. Kuna 1960.aastatest olid NSV Liidu ja Hiina RV suhted jahenenud, sundis USA ja Hiina RV suhete soojenemine NSV Liidu liidreid otsima kontakte läänega. USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972-1973) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute, SRP-1, sõlmimiseni kahe riigi vahel. Lepe hõlmas tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt kuni 2400 tuumalõhkepeani. 1973 alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega, millega oleks relvastust veelgi vähendatud mõlemalt poolt 2250 ühikuni. Kuid kahjuks SRP-2 sõlmimine hakkas venima, eeskätt NSV Liidu poolse tegevusetuse tõttu Afganistanis, ning katkes siis täielikult. 1970.aastate algul pandi algus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal osaledes, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ning riigipiire. Lääneriigid omakorda aga soovisid jällegi Ida-Euroopa diktatuurirežiime vähendada. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975

Politoloogia → Rahvusvaheliste suhete ja...
19 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Lipiidide reaktsioonid. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine.

-karoteen 425; 451; 482 2650 (451) Luteiin 420; 447; 477 - Zeaksantiin 423; 451; 483 2480 (451) Krüptoksantiin 425; 451; 483 2460 (451) Violaksantiin 420; 444; 474 2250 (444) Järeldus: männiokastes leidub suurel määral -karoteeni. Heptaanis: Karotenoid max E%1cm -karoteen 450 2380 KAROTENOIDIDE SISALDUSE ARVUTAMINE (KVANTITATIIVNE ANALÜÜS): kus A - absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile max

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL

Sael on kiirkinnitusega silindrikate ja küljele paigutatud keti pinguti lihtsaks keti pingutamiseks. Jonsered CS 2245 on Uus universaalsaag Clean Power mootoriga, mis tekitab vähem heitgaase, säästab kütust ning pakub rohkem jõudu madalamatel ja keskmistel pööretel. Kombineertiud sart- ja stopplüliti. Sael on kiirkinnitusega silindrikate, läbipaistva aknaga kütusepaak ja küljele paigutatud keti pinguti lihtsaks keti pingutamiseks. Jonsered CS 2250 S on Uus universaalsaag Clean Power mootoriga, mis tekitab vähem heitgaase, säästab kütust ning pakub rohkem jõudu madalamatel ja keskmistel pööretel. Spin Start ja kombineeritud start/stoppnupp lihtsaks käivitamiseks. Sael on tööriistavaba ketipingutus keti ja plaadi kiireks vahetamiseks ning läbipaistev aken kütusetaseme jälgimiseks. Jonsered CS 2234 S Jonsered CS 2240 OHUTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL

Metsandus → Metsandus
29 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Veekogud

Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. Saartevaheliste merede suurim osa paikneb India ja Vaikse ookeani vahel Malai saarestikus. Punane meri on meri India ookeani loodeosas. Ta on Bab el Mandebi väina kaudu ühenduses Adeni lahega, Suessi kanali kaudu Vahemerega. Meri on pikliku kujuga, loode­kagu-suunaline. Mere pindala on 450 000 km², suurim sügavus 3040 meetrit. Punase mere pikkus ulatub 2250 kilomeetrini, keskmine laius on 300 km. Merevesi on soolasem kui ookeanis, umbes 41, ja põhjani soe, mitte alla 22 °C. Selle erandliku nähtuse põhjuseks on asjaolu, et Bab el Mandebi väina madaluse tõttu ei pääse ookeani külm põhjavesi merre, aga merel endal pole kunagi ega kuskil piisavalt külma ilma. Hüdrotermaalsed lõhed avanevad kohati merepõhja ja seal on veel kuumema ja soolasema, metalle sisaldava vee kogumeid.

Loodus → Loodus õpetus
35 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Maksundus

tagatud ravikindlustus ja pensionistaaz. 31.Tulumaksu määrad, kes millise määra järele peab tulumaksu maksma? Füüsilise isiku tulumaksu määr on aastal 2008 21%, 2009 aastal,jääb protsent samaks Juriidilise isiku tulumaksu määr on aastal 2009 aastal 21/79. Töötaja töötukindlustusmakse on 2% ja tööandja töötukindlustusmakse on 1,,0%.alates 01.08.09 On nad vastavalt 2,8% ja 1,4%. Igakuine füüsilise isiku maksuvaba tulu määr on 2009 aastal 2250 krooni. Kuupalga alammäär on täistööaja korral 4350 krooni. Töötaja, avaliku teenistuja ja füüsilisest isikust ettevõtja minimaalse sotsiaalmaksuga maksustatava summa kuumäär on 2009 aastal4350 krooni. 32.Missugustele ettevõttete kululiikidele on kehtestatud seadusega maksupiirangud ja milliseid ? · kingitused · annetused · ametiühingu sisseastumis ja liikmemaksud · sponsorabid nendele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, mis on vabariigi valitsuse

Majandus → Raamatupidamise alused
239 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Raha, maksud, riigieelarve ja tulude jaotamine ühiskonnas.

5000 kr maksvast ostust moodustub käibemaks 900 kr, mis on erineva väärtusega summa 5000 kr, 10 000 kr või 100 000 kr kuupalgaga inimeste jaoks). Maksud jagunevad: otsesteks (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks) ja kaudseteks (käibemaks, aktsiis). Tulumaks. Füüsilised isikud maksavad 2010. aastal tulumaksu (21%) kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta, maksuvaba tulu 2010. aastal 27000 krooni s.o. 2250 kr kuus. Füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlustulu arvestamine toimub kassapõhiselt, ettevõtluse tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt (mitte kasumi teenimisel nagu teistes riikides) alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Juriidiliste isikute poolt makstava kasumimaksu määr on 26% jaotatavast kasumist (e.

Majandus → Majandus
312 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Norra referaat

laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. 11 Veestik Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Jõed Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Ülekaalukalt pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Teised Lõuna-Norra suuremad jõed suubuvad merre Drammeni ja Skieni lähedal

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vanad idamaad

Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad ­ Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad ­ Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks ­ on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...

Ajalugu → Ajalugu
171 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Toitumise alused

Poisid 11-14 2340 1430-3245 15-18 2700 1600-3600 Mehed 19-30 2800 2550-3100 31-60 2700 2500-2900 61-75 2300 2100-2500 75 ja rohkem 2000 1800-2200 Tüdrukud 11-14 2000 1200-2700 15-18 2250 1500-2700 Naised 19-30 2050 1800-2300 31-60 2000 1850-2150 61-75 1800 1650-2000 75 ja rohkem 1700 1550-1850 Tabel 2.5. Energiavajadus vastavalt kehalisel aktiivsusele Grupp Mehed Naised Töö iseloom Elukutsed arvutioperaator

Toit → Toitumisõpetus
92 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

sammas 2 % *käibemaks 20 % kau- *maamaks *sotsiaalmaks 33 % - pade ja teenuste hinna- *reklaamimaks jne. maksab tööandja lisana *maamaks *hasartmängumaks Tulumaksu erinevad süsteemid: Proportsionaalne ­ (nagu Eestis) ­ kõigil võrdne % tuludelt ­ meil 2010.a. 21 % Progresseruv e. astmeline ­ mida suurem tulu, seda suurem % maha läheb. Tulumaksuvaba miinimum ­ 2010.a. 2250.- - see on summa, millelt tulumaksu maha ei lähe. Alampalk e. miinimumpalk- summa, alla mille tööandja maksta ei tohi. (4350.- ) Rahandus 1992.a.-st Eesti kroon Valuuta- riigi rahaühik või rahasüsteem Inflatsioon ­ raha väärtuse langus, tulemuseks hindade tõus, elukalliduse kasv, elatustaseme langus. Deflatsioon ­ raha väärtuse tõus Pank ­ laenuasutus, mille eesmärk on kasumi teenimine

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
152 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Raha ja pangandus

Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ­ finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...

Majandus → Pangandus
99 allalaadimist
thumbnail
44
xls

MOOLAARMASSI_KRÜOSKOOPILINE_MÄÄRAMINE

MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...

Keemia → Füüsikaline keemia
33 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Spordiorganisatsiooni majandamise eksam

1. Spordiklubi kui MTÜ moodustamine ja ühingu registreerimiseks vajalikud toimingud ? Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes. 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhi...

Sport → Sport/kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Raamatupidamise praktika aruanne

Töötajale puhkusetasude arvestamise aluseks on vastavasisuline töötaja avaldus koos juhataja otsusega. Puhkusetasu arvestamisel võetakse aluseks töötaja keskmine päevapalk ning see korrutatakse puhkuse päevade arvuga. 10.3 Maksude arvestus töötasult Ettevõte on kohustatud pidama kinni tulumaksu töötajale tehtavatelt väljamaksetelt väljamakse tegemise perioodil kehtinud maksumääraga, 2010 aastal on tulumaks 21% ja ettevõte peab arvestama tulumaksuvaba miinimumi milleks on 2250 krooni. Kinnipeetud tulumaks tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Ettevõte peab kinni pidama töötuskindlustusmakse 2,8 % ,mille peab maksma töötaja ja tööandja peab maksma 1,4%. Kui töövõtja on liitunud kogumispensioni süsteemiga, siis peab ettevõte kinni pidama töötaja palgast 2% . 15

Majandus → Raamatupidamine
1522 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana india kunst

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Semiootika ja kulturoloogia osakond Triin Paaver Vana-India kunst (Induse tsivilisatsiooni ajal) Referaat Tartu 2004 Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele (samas pole märgitud, et inimese kujutamine midagi negatiivset kaasa tooks) (Britannica, 1953: 215). India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid (sdhan) (Britannica, 1953: 215). ENE kirjutab India varase kunsti kohta järgnevat: ,,India kunst on olnud tihedas se...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
26
doc

ARVESTUSTE ALUSED 7.-8. nädala konspekt

K Aktsiakapital 50 000 Kasumi jaotamine (1) Näide 20x2. aastal otsustati jaotada 20x1. aasta kasum 5000 eurot järgmiselt: dividendideks 0,05 eurot aktsia kohta, käibes on 50 000 aktsiat; 250 eurot (1/20 kasumist) kanda kohustuslikku reservkapitali (kohustuslik aktsiaseltsile); ülejäänud jätta jaotamata. Raamatupidamiskanne: D Aruandeaasta puhaskasum 5000 K Dividendivõlad 2500 K Kohustuslik reservkapital 250 K Eelmiste aastate jaotamata kasum 2250 Dividendidega seotud arvestus Dividendide maksmisel: D Dividendivõlad 2500 K Pangakonto 2500 Eestis maksustatakse kasumi jaotamine, mitte kasumi tekkimine. Tulumaksu arvestamine (21/79 dividendide summast): D Tulumaksukulu 664,56 (2500 × 21/79) K Tulumaksuvõlg 664,56 Tulumaksu tasumisel: D Tulumaksuvõlg 664,56 K Pangakonto 664,56 Fondiemissioon Fondiemissioon on aktsiakapitali suurendamine omakapitali teiste kirjete arvel ehk sissemakseid tegemata.

Majandus → Arvestuse alused
43 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Norra analüüs

aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida- Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm 3 5. Loodusvarad Loodusvarad: Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL

75 20 20 1000 Malmplaat 2250 100 Tõstesõlme arvutusskeem Tõstesõlme pinged 4N Lõige: = ; N mD 2

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL

75 20 20 1000 Malmplaat 2250 100 Tõstesõlme arvutusskeem Tõstesõlme pinged 4N Lõige: = ; N mD 2

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
75
xls

Exeli valemid

100 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2400 2600 105 1050 1260 1470 1680 1890 2100 2310 2520 2730 110 1100 1320 1540 1760 1980 2200 2420 2640 2860 115 1150 1380 1610 1840 2070 2300 2530 2760 2990 120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640 145 1450 1740 2030 2320 2610 2900 3190 3480 3770 150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900

Informaatika → Arvuti õpetus
40 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Sippari linna arhitektuur, skulptuur, reljeefid, pitsatid, rituaalsed esemed, tarbekunst

Sippari linna arhitektuur, skulptuur, reljeefid, pitsatid, rituaalsed esemed, tarbekunst Margit Korbe Sisukord 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................................. 2 ........................................................................................................................................................................2 2. ÜLDISI TEADMISI SIPPARIST......................................................................................................................3 3. TÄHTSAD SIPPARI AJALOOST KÕNELEVAD LEIUD............................................................................4 3.1. MONUMENDID....................

Majandus → Majandus
7 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tehnloloogia projekteermise alused

Väljalaadimiskõrgus mm 800 Väljalaadimisnorm kg/m 10...25 Kiirus jaotamisel m/s 0,45...0.8 Kiirus transportimisel m/s 6,9 Pöörderaadius m 6,5 Agregaadis Mass kg 2250 Minimaalne söödakäigu laius m 2,0 Farmi ööpäevane söödatarve oli 920 kg, sellest 460 kg hommikul ning 460 kg õhtul. Antud seade KTY - 10 sobib oma tööpõhimõtte poolest kõige paremini projekteeritavasse veiselauta, sest juurvilja on teiste seadmetega keerulisem ette anda. Sööda jaotile laadimiseks on valitud universaalne pöördlaadur -0,8 [3, lk 210]. Laaduri -0,8 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.2. Tabel 5.2

Tehnoloogia → Tehnoloogia projekteerimise...
133 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Referaat Tervislik toitumine

12-14 43 150 2700 14-18 59 170 3000 Mehed 18-22 67 175 2800 22-35 70 175 2800 35-55 70 172 2600 55-75 70 170 2400 Tütarlapsed 10-12 35 142 2250 12-14 44 155 2300 14-16 52 157 2400 16-18 54 160 2300 Naised 18-22 58 162 2000 22-35 58 162 2000 35-55 58 159 1850 55-75 58 157 1700

Toit → Toitumisõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972 / 1973 L.Breznev Ameerikas; R.Nixon Moskvas) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute (SRP-1) sõlmimiseni 1972.a. Lepe hõlmas kontinentidevahelise tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 ühikuni (tuumalõhkepeani). Seega polnud tegu tuumarelvade vähendamise lepinguga. 1973.a. alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega. Lepe oleks sisaldanud strateegilise relvastuse vähendamist mõlemalt poolt 2250 ühikuni. Samas hakkas leppe sõlmimine eeskätt NSV Liidu poolse tegevusetuse tõttu venima ning katkes lõplikult 1979.a. seoses nõukogude vägede sissetungiga Afganistani. 1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurireziime

Ajalugu → Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Külm sõda

USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972-1973 Leonid Breznev Ameerikas ja R.Nixon Moskvas) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute (SRP- 1) sõlmimiseni 1972 kahe riigi vahel. Lepe hõlmas kontinentidevahelise tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 tuumalõhkepeani. 1973 alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega, millega oleks strateegilist relvastust vähendatud mõlemalt poolt 2250 ühikuni. SRP-2 sõlmimine hakkas eeskätt NSV Liidu poolse tegevusetuse tõttu venima ning katkes lõplikult 1979 seoses nõukogude vägede sissetungiga Afganistani. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 13 1970.aastate algul pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal saavutada, et lääneriigid

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis

asja liigist alluma eri kohtutele. 29 Tallinna Halduskohtu 08.05.2012 määrus kohtuasjas 3-11-1146, kus halduskohus kinnitas kriminaalmenetluse ebamõistliku pikkusega tekitatud kahju nõudes kaebaja ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi kohaselt hüvitati kaebajale kriminaalmenetluse ebamõistliku pikkusega tekitatud kahju summas 2250 eurot. Vt ka allpool käsitletud otsuse Raudsepp vs. Eesti järeldusi (viide 39). 30 Vt nt RKÜKm 22.12.2000, 3-3-1-38-00 või RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02 (Brusilovi otsus). Üldkogu viitas Brusilovi otsuses nii inimõiguste konventsiooni alusel kujunenud praktikale kui ka põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 tulenevale õigu- sele tõhusale menetlusele enda kaitseks ning sedastas, et kohtusse pöördumise õigus peab tagama põhiseaduslike õiguste

Õigus → Ev õiguskaitsesüsteem
10 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Toitumine vol.1

Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab ...

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Ettevõttemajandus

o Raskeveokimaks Parkimistasu o o Tulumaks · Tulumaksu kohustuslased: Residendid: füüsilised isikud; FIEd ja juriidilised isikud Mitteresidendid: füüsilised ja juriidilised isikud · Maksumäär: Füüsilised isikud 21% Juriidilised isikud 21/79 o Töötasu maksustamine o 1) Palgast peetakse kinni · Tulumaks 21% (maksuvaba tulu 144 eurot/kuu e 2250 kr/kuus) · Töötuskindlustusmaks 2,8% · Kohustusliku kogumispensioni makse 2% o 2) Tööandja maksab: · Sotsiaalmaksu 33% (20% läheb pensionikindlustusse ja 13% ravikindlustusse) · Töötuskindlustusmaksu 1,4% o o Tulumaksukohustus juriidiliste isikute puhul o Tulumaksukohustus tekib : · dividendide väljamaksmisel ehk kasumi jaotamisel omanikele;

Majandus → Majandus
103 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maailmaruum

Maria (mis hõlmab umbes 16 % Kuu pinnast) on tohutu kokkusurutud kraatrite kogum, mis on hiljem täitunud sulalaavaga. Suurem osa pinnast on kaetud regoliidiga, mis on segu peenikesest tolmust ja kivisest purdmaterjalist ja on tekkinud meteoriidikokkupõrgete tagajärjel. Veel teadmata põhjustel on maria koondunud Kuu esiküljele (Maale lähem külg). Lisaks hästi tuntud iseärasustele Kuu esiküljel, asub tagumisel poolel Lõunapooluse-Aitken, mille diameeter on 2250 km ja sügavus12 km. See teeb temast Päikesesüsteemi suurima kokkupõrkel tekkinud kausi ja Orientale läänepoolsel poolkeral (nagu nähakse Maalt, kuid vasakul asuval pildil keskel), mis on suurepärane näide mitmeringilisest kraatrist. Apollo ja Luna programmide raames on Maale toodud 382 kg Kuu kivimiproove. Nendest on saadud suurem osa meie üksikasjalikest teadmistest Kuu kohta. Nad on eriti väärtuslikud, kuna neid saab dateerida

Loodus → Loodusõpetus
69 allalaadimist
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972-1973 Leonid Brežnev Ameerikas ja R.Nixon Moskvas) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute (SRP-1) sõlmimiseni 1972 kahe riigi vahel. Lepe hõlmas kontinentidevahelise tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 tuumalõhkepeani. 1973 alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega, millega oleks strateegilist relvastust vähendatud mõlemalt poolt 2250 ühikuni. SRP-2 sõlmimine hakkas eeskätt NSV Liidu poolse tegevusetuse tõttu venima ning katkes lõplikult 1979 seoses nõukogude vägede sissetungiga Afganistani.  1970.aastate algul pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele. Moskva lootis seal saavutada, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire. Lääneriigid omakorda tahtsid läbi sellise

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
85
pdf

Konspekt

Bruto ­ Tulumaks ­ Pensionikindlustus ­ Töötuskindlustus Tulumaks = TM = (Bt ­ MV ­ Pk ­ Tk) × TMmäär (Bruto ­ Maksuvaba ­ Pensionikindlustus ­ Töötuskindlustus) × TMmäär Palgafond = Pf = Bt + SM + Tkt Bruto + Sotsiaalmaks + Töötuskindlustus (tööandja) Maksumäärad 2008. aastal: Tulumaksuvaba miinimum 2250 kr Pensionikindlustus (II sammas) 2% brutopalgast Töötuskindlustus (töövõtja) 0,6% brutopalgast Töötuskindlustus (tööandja) 0,3% brutopalgast Sotsiaalmaks 33% brutopalgast Tulumaks 21% brutopalgast (pärast mahaarvamisi) Näide 4-6 Netopalga põhjal brutopalga ja palgafondi leidmine

Matemaatika → Matemaatika ja statistika
559 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külm...

Ajalugu → Ajalugu
691 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Norra

30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. Jõed Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Ülekaalukalt pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Teised Lõuna-Norra suuremad jõed suubuvad merre Drammeni ja Skieni lähedal. Teine pikk jõgi on Teno (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse.

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

Seminar 1 - Eesti majandus

kasvuga erasektoris; 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18%-le 18% le (2010.a (2010 a ­19%.a; 19% a; 2011- 2011 18%), 18%) tõstab tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a ­ 2250 krooni; 2009.a ­ 2500 krooni, 2010.a ­ 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest t l tulumaksuvaba k b miinimumi ii i i ulatuses. l t Neid N id muudatusi d t i sätestav ät t seadus

Majandus → Majandus
107 allalaadimist
thumbnail
76
rtf

Vana-Egiptus

Kõik see on vaid välispoliitika. Sisepoliitikas situatsioon oli selline: Pärast rohkeid ülestõuse, mis suruti maha suure julmusega, leppis Põhja-Egiptus lõpuks oma saatusega ja Egiptus oli püsivalt ühendatud. See oli teise dünastia viimase vaarao Hasehemui valitsusajal. Selle ühendumise väliseks oli pealinna üleviimine Abüdosest Memfisesse. See üleviimine toimus juba III dünastia ajal. Tagasi ÜHEKSAS LOENG Vana Riik. III-VI dünastiad (2800 ­ ~ 2250 / 2778 ­ 2263 / 2640 - 2155). Stadnikov ise ei ole kindel, millal lõpeb Vana Riigi ajajärg ja algab Esimene vaheperiood: kas 2255. või 2263. Las olla lihtsalt 28. s. algusest ­ 23. s. keskpaigani. Vana Riigi peamised vaaraod: Dzoser (III dün., 28.s.), Snofru (III või IV, 28.), Hufu/Cheops (IV, 27), Hafra/Chefren (IV, 26), Sahura (V, 25), Teti, Pepi/Piopi I, Pepi II (VI, 25-23). Kui tahate võrrelda mitut (vähemalt kahte) Vana Riigi kronoloogiat, siis võtke E

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

TM arvestus TMmäär füüsilisele isikule aastas kuus 2006 23/77 ehk X /0,77*23% 23% 24 000 2000 2007 22/78 ehk X /0,78*22% 22% 24 000 2000 2008 21/79 ehk X /0,79*21% 21% 27 000 2250 2009 21/79 ehk X /0,79*21% 21% 27 000 2250 2010 21/79 ehk X /0,79*21% 21%?? 27 000 2250 2011 2012 1.2 RESIDENT JA MITTERESIDENT Üldjuhul ei kattu residendi mõiste kodaniku mõistega, kuigi on ka riike, kus kodanik on maksukohuslane jätkuvalt, või kuni viis aastat peale riigi territooriumilt lahkumist (Rootsi)

Majandus → Majandus
266 allalaadimist
thumbnail
66
xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226 Rapla Mahtra 85 17 176 252 928 4091 2250 Rapla Mitsurini 85 23 177 202 1099 4218 1427 Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303 Rapla Raikküla 85 19 183 323 594 4392 2814 Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969 Rapla Teenuse 85 13 46 150 719 3641 1920 Rapla Vabadus 85 15 67 198 907 3454 385

Informaatika → Informaatika
11 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Tööde vormistamise juhend

uurimus. Vastavat kogemust omavad üliõpilased võivad oma lõputööna esitada ka mingi praktilise probleemi lahendamiseks väljatöötatud pedagoogilise projekti. Pedagoogika õppekava bakalaureusetööks on kasvatusteaduslik referatiivne töö koos võimaliku uurimusmetoodka loomise ja selle põhjendamisega. Lõputöö pikkus ilma allikate loetelu ja lisadeta on orienteeruvalt: 4- 5 ainepunktise töö korral 20- 30 lehekülge trükiteksti (1lk= 2250 trükimärki); 10­ 15 ainepunktise töö korral 30- 50 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord, kokkuvõte). Kõigi tööde, eriti teoreetiliste uurimuste puhul peab autor tekstis määratlema, milles seisneb temapoolne originaalne panus uute teadmiste otsingul, kasutamisel, süstematiseerimisel, hindamisel. Uurimistöö sisu peab adekvaatselt vastama töö pealkirjale. Vältida tuleks teemasid,

Kirjandus → Tööde vormistamine
419 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Äriplaani koostamine

miinimum) makse brutop 2,8 % 1,4% al-galt Brutopalk - väljateenitud palk Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk Tulumaks - 21 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2010. aastal on tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks ­ 2,8% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 1,4% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Palgafondi arvutamiseks on mugava kasutada mõnda internetikalkulaatorit, näiteks http://www.palk.crew.ee/ Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: nimi; osa suurus; osalusprotsent.

Majandus → Majandus
49 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Kultuuriantropoloogia

Langeva vee jõud keskajal alles Euroopas Fossiilsed kütused ­ õli, süsi, gaas ­ 200-300 at. Kung-laagris(khoi-sanid): töö alla käis ka see, kui puhati. Meestel oli töötunde rohkem, aga naised töötavad stabiilsemalt. Kung-laagri suurus 23-40, keskmiselt 31 inimest (20 suurt, 11 last) Iga päev kõigub nende arv, kes kas jahile või korjele lähevad, 0-16. Umbes 60% kogukonna poolt tarvitatavaist kaloreist pärineb naiste korjatul. Naiste päevane kilometraazh 3-18 km, 2250 km aastas. Mehed jahile vaid igal III või IV päeval, tulemuslikkus 23 %. Lihatoit vaid 19% igapäevasest kalorite tarbimisest (2355 Kal inimese kohta). Pähklid ja taimed 81%. Eriti Mangongo pähkel, mis katab 70% kalorivajadusest. Optimaalse toiduotsimise teooria: kütitakse vaid neid, mille kalorite hulk ületab tema püüdmiseks kulunud energiahulga. Neoliitiline revolutsioon: 12 000-6000 at mindi üle viljelevale majandusele. Inimene muutus paikseks

Antropoloogia → Kultuurantropoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

nad olid NATO liikmed. Instungite tulemusena võeti 1975 vastu Helsingi lõppakt (vt õpik lk 151-152) ­ NSVlile oli meelepärane piiride vääramatus ­ II ms tulemusena tekkinud riigipiire ei muudeta. NSVLile oli vastuvõtmatu inimõiguste punkt. Moodustati Helsingi grupid, kes jälgisid kas NSVL peab kinni inimõigustest. Koheselt pärast SALT-i sõlmimist hakati tegema ettevalmistusi ka SALT 2 lepinguks. SALT 2 pidi toimuma reaalselt ka kandurite vähendamine 2250 ühikule. Lepingule kirjutati alla 1979. NSVLi nõukogu ratifitseeris lepingu, USA kongress seda lepingut aga ei ratifitseerinud, sest sel aastal viis NSVL oma väed Afganistani ­ algas Afganistani sõda. Kuigi leping oli ratifitseerimata, siis tegelikkuses peeti sellest lepingust kinni. Samal aastal algab ka uus Külma sõja ägenemine. Külma sõja ägenemine väljendus ­ 1980 suveolümpiamängud Moskvas ­ lääneriigid protesteerisid NSVLi vastu ja ei osalenud olümpiamängudel

Ajalugu → Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Tšiili, uurimistöö

· Tööjõud(kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses?) Enamus Tsiili rahvast leiab tööd põllumajanduslikul erialal. · Millele on põllumajandus spetsialiseerunud ­ taime-või loomakasvatusele? · Peamised põllukultuurid? Toode Toodang (Tuhandetes) Kasutatav maa (1000 ha) Kogutoodang (kg/ha) Suhkrupeet 2800 30 92746 Viinamarjad 2250 178 12640 Jahu 1852 420 4413 Mais 1508 134 11229 Õunad 1350 37 36986 · Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Viinamarjakasvatuselt on Tsiili maailmas esimeste hulgas, kuna toodab nendest ka veini,

Geograafia → Geograafia
106 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

ka läänega.  USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972 / 1973 L.Brežnev Ameerikas; R.Nixon Moskvas) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute (SRP-1) sõlmimiseni 1972.a. Lepe hõlmas kontinentidevahelise tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 ühikuni (tuumalõhkepeani). Seega polnud tegu tuumarelvade vähendamise lepinguga.  1973.a. alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega. Lepe oleks sisaldanud strateegilise relvastuse vähendamist mõlemalt poolt 2250 ühikuni. Samas hakkas leppe sõlmimine eeskätt NSV Liidu poolse tegevusetuse tõttu venima ning katkes lõplikult 1979.a. seoses nõukogude vägede sissetungiga Afganistani.  1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurirežiime

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
94
xlsx

Admetöötluse kodutöö

4355 403862 19514 403862 997 8620 2999 8620 4316 8620 70 153716 3654 153716 3630 153716 985 31967 1917 31967 3276 31967 731 31204 2882 31204 4141 31204 539 24734 2051 24734 4653 24734 686 61154 3565 61154 4076 61154 579 28026 1598 28026 3528 28026 652 84388 3195 84388 5148 84388 778 35503 2250 35503 3949 35503 393 31835 3189 31835 5188 31835 693 53921 3364 53921 3400 53921 230 99558 3190 99558 11422 99558

Informaatika → Andmetöötlus
64 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Arvuti arhitektuur ja riistvara testide konspekt

Arvuti riistvara  1. Arvutustehnika ajalugu  a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? ­ “640K mälu peaks olema piisav  kõikidele.”  ■ Vastus: Bill Gates  b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor?  ■ Vastus: 4004  c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm?  ■ Vastus: VisiCalc  d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni?  ■ Xerox  e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32­bitise protsessori?  ■ National Semiconductor  f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode?  ■ Colossus  g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni?  ■ CERN  2. Arvuti, mis see on?  3. Protsessorid 1  4. Protsessorid 2  a. vahemälu ­ Smart Cache  b. tr...

Informaatika → Arvuti arhitektuur
118 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Võrdlev usundilugu konspekt

I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) ­ 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf ­ püha märk tõlkes Kiri ­ info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...

Teoloogia → Võrdlev usuteadus
17 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Grupp III dsRNA viirused

850 koopiat oligoadenülaate (2-20 A jääki), mis on samuti sünteesitud viiruse transkriptaasi poolt. Oligonukleotiidide asukoht ja funktsioonid virionides on ebaselged (teada on see, et core- struktuuris neid ei leidu). 3.1.2. Genoom Reoviiruste genoomne dsRNA kujutab endast paremale keerduvat kaksikspiraali, milles ühe pöörde kohta tuleb 10 bp. Reoviiruste genoom koosneb kümnest lineaarsest dsRNA segmendist, mis suuruse järgi jagatakse kolme klassi: L, ca 3900 bp; M, ca 2250 bp; S, ca 1300 bp. Igas virionis paikneb täielik, 10-st individuaalsest genoomsest segmendist (L1, L2, L3, M1, M2, M3, S1, S2, S3, S4) koosnev komplekt. Igas genoomses dsRNA-s on: positiivse ahela 5'-otsas paikneb cap-1 struktuur; negatiivse ahela 5'-otsas asub mitte kolm vaid kaks fosfaati ja see ots on sageli blokeeritud (blokeeringu tüüp teadmata); nii positiivse kui ka negatiivse ahela 3'-otsad on polüadenüleerimata ja blokeerimata.

Kategooriata → Viroloogia
43 allalaadimist
thumbnail
262
xls

Exceli-kodutöö

Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226 Rapla Mahtra 85 17 176 252 928 4091 2250 Rapla Mitsurini 85 23 177 202 1099 4218 1427 Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303 Rapla Raikküla 85 19 183 323 594 4392 2814 Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969 Rapla Teenuse 85 13 46 150 719 3641 1920 Rapla Vabadus 85 15 67 198 907 3454 385

Informaatika → Arvuti
6 allalaadimist
thumbnail
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

ühel ja samal ajal töötada ja on võimalik kasutada teabe edastamiseks üht kanalit. Intensiivse laevaliiklusega rajoonides võib esineda kanali ülekoormatus, mille vältimiseks on kasutusel kaks kanalit 87B (162,025 MHz) ja 88B (161,975MHz). Teabe edastamiseks kasutatavat operatsioonimeetodit nimetatakse ajaline jaotus mitmese juurdepääsuga (time division multiple access – TDMA). põhimõtteliselt töötab operatsioonimeetod selliselt, et iga ajaminut jaotatakse 2250 ajapiluks (time slot), kestvusega 26,6 millisekundit ja igale laevale eraldatakse oma ajapilu. Laev edastab teavet iga 6 sekundi tagant, s.t. 10 korda minutis. Sellisel tingimusel saavad teavet edastada minuti jooksul 2250/10 = 250 laeva. Lülitumaks saatesse „kuulab” laeva AIS jaam eetrit, leidmaks vaba ajapilu. Seda ajapilu määramise meetodit nimetatakse iseorganiseeruvaks (self – organising) Laeva A AIS edastab ettenähtud teabe ja samal ajal broneerib järgmise ajapilu

Merendus → Laevandus
29 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

· Keelekümblusklasside jaoks on välja töötatud õppevara, mida on laialt kasutatud ­ 95 nimetust suure kirjaga lasteraamatuid lasteaedade ja põhikooli I astme jaoks (tõlgitud inglise ja prantsuse keelest) ­ 12 suureformaadilist ja suure kirjaga pildiraamatut lasteaedadele ­ 6 katsetatud töövihiku ja õpiku komplekti 1.­3. kassile ­ 300 töölehte lasteaedade jaoks ­ 700 töölehte põhikooli 1.­4. klassile ­ 2250 töölehte põhikooli 6.­9. klassile · 55 000-tunnises kogumahus koolitusest on osa saanud 900 inimest ­ Koolitustel on osalenud õpetajad, lapsevanemad, kõrgkoolide lektorid, koolide juhtivtöötajad, ametnikud ­ Koolitusmaterjalid on korrastatud, kättesaadavad · Kümbluskoolitajate arv on kasvanud ­ 100% Keelekümbluskeskuse koolitustest korraldasid 2005. aastal Eesti koolitajad

Filosoofia → Sissejuhatus...
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun