P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaalne tootmismaht. Ülesanne 2 Kui töötaja saab brutopalka 10000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2010. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Brutopalk: 10000 kr Tulumaksuvaba miinimum/maksuvaba(MV): 2250 kr Pensionikindlustusmakse(Pk): 2% brutopalgast= 200 kr Töötuskindlustusmakse(Tk): 2,8% brutopalgast = 280 kr a) Tulumaks(TM): Tulumaks = TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Pensionikindlustus Töötuskindlustus) × TMmäär TM=(10000-2250-200-280)*21%=7270*21%=1526,7 kr Neto(Nt): Neto = Nt = Bt TM Pk Tk (Bruto Tulumaks Pensionikindlustus Tootuskindlustus) Nt=10000-1526,7-200-280=7993,3 kr pensioniga b) Tulumaks(TM): ilma pensionita
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 10 000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2009. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Tulumaks = Tulumaksumäär*(Brutopalk-maksuvaba tulu) tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus töötuskindlustusmakse - 2,8% brutopalgast; TkM=10000*0.028=280kr pensionikindlustusmakse - 1% või 2% brutopalgast; Pk=10000*0.01=100 kr - kui ei esitanud 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Pk=0.02*10000=200kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-100-280)=1547.7kr kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-200-280)=1526.7kr kui esitas 2009
KOLMNURGA LAHENDAMISE ÜLESANNE SIINUS- JA KOOSINUSTEOREEMI ABIL Vaikses ookeanis hulbivad kaks hiiglaslikku prügisaart. Antud pildil on kujutatud läänepoolset jäätmesaart (ing k. the Western Garbage Patch). Saar on ligikaudu 2250 ja 2150 kilomeetrit lai ja 750 ja 850 kilomeetrit pikk. Saare keskmine sügavus on 10 m ning laiu kirdepoolse nurga suurus on 70,2°. Leia, mitmest konteineritäiest prügist koosneb Vaikses ookeanis hulpiv prügisaar, kui keskmise jäätmekonteineri maht on 200 liitrit. Antud a=2250 km b=850 km c=2150 km d=550 km =70,2° Leida VABCD? Lahendus Kasutades koosinusteoreemi leian kolmnurk ABC külje e pikkuse. e2=b2+a2-2bccos e²=850²+2250²-2·850·2250·cos70,2°4489327 e2118,8 (km) SABC=absin
sisekord ja õiguskulud, kohalikud maksud: paadimaks, reklaamimaks, maamaks, müügimaks, riiklikud maksud: käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks, maksud kaudsed (aktsiisi ja käimemaks) ja otsesed (sotsiaal ja tulumaks) maksud, töötaja: brutopalk 10000.-, netopalk 7993.-, töökindlustus 2,8% ja kogumispension 2% - brutopalk (töökindlustus + kogumispension), sellest lahutad tulumaksuvaba maha 2250.-, siis saadud summast võtad maha tulumaksu 21% (ümardad ühelisteni), siis lahutad brutopalgast maha tulumaksu ja töökindlustuse ja kogumispensioni. (brutopalk 10000.-, töökindlustus 2,8% 280.-, kogumispension 2% 200.-, tulumaks 21%, tulumaksuvaba 2250.-, siis 1) 10000 280 200 = 9520, 2) 9520 2250 = 7270, 3) 7270 (21%) = 1527, 4) 10000 1527 480 = 7993.
Töötasuarvestus kuus TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestustöö 2 Kuupäev: Üliõpilane: Õpperühm: Jrk.nr. Perenimi TöötunnidTunnitasu Kuupalk Tulumaks Kanda panka Valemid: C*D (E-2250)*22% E-F 1. AADLA 167 21,56 3600,52 297,1144 3303,4056 2. KIVISIKK 123 21,55 2650,65 88,143 2562,507 3. JÄNES 182 23,52 4280,64 446,7408 3833,8992 4. OINAS 167 20,31 3391,77 251,1894 3140,5806 5. SOO 153 25,05 3832,65 348,183 3484,467 6. JÄRVI 165 28,35 4677,75 534,105 4143...
Töötajaga on töölepingus kokkulepitud brutopalk 9000 krooni kuus. Töötaja on esitanud avalduse tulumaksuvaba miinimumi rakendamiseks antud ettevõttes ning liitunud kogumispensioni fondiga (kuid ei ole esitanud avaldust kogumispensioni maksete jätkamiseks). Töötajale makstav netopalk: 9000-252-1365=7383.- Töötaja kogumispensioni makse: 0.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-252-2250)*0,21=6498*0,21=1365.- Tööandja sotsiaalmaks 9000*0,33=2970.- Tööandja töötuskindlustusmaks 9000*0,014=126.- Tööjõukulud kokku: 9000+2970+126=12096.- Arvutage järgnevad näitajad juhul, kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamiseks: Töötajale makstav netopalk: 9000-180-252-1327=7241.- Töötaja kogumispensioni makse: 9000*0,02=180.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-180-252-2250)*0,21=6318*0,21=1327.- Töötaja kaotus kättesaadavas netopalgas juhul kui ta otsustab 201...
Antud: 4 a r 2 Q = E1 4 a r12 = 2,2 r1 = 5cm = 5*10-2m E1= 9kV/m = 9000 V/m r2 = 10cm = 0,1m Leida: E2 9000 * 4 * 2,2 * 0,05 2 Q= 4 * 9 *109 = 5,5*10-9 C Q E2 = 5,5 * 10 -9 * 4 * 9 * 10 9 49,5 V 4 a r22 = = = 2250 4 * 2,2 * 0,1 2 0,022 m Vastus: Väljatugevus 10cm kaugusel punktlaengust on 2250 V/m TPT Doris Toos
ee Tel: 52145877 Hageja esindaja Vandeadvokaat Siim Mägi Kastani 25- 102, Tartu Tel: 54877454 E-post: [email protected] Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53648561 HAGIAVALDUS 2250 EURO PÕHIVÕLA, 3200 EURO INTRESSI, SISSENÕUTAVAKS MUUTUNUD VIIVISE JA VIIVISE KUNI PÕHIVÕLA TÄITMISENI NÕUDES Hagihind: 6666,35 eurot Riigilõiv: 450 eurot I Asjaolud 1. Hageja Jana Tasane ja kostja Kuuno Kloop sõlmisid 28.05.2015 suulise laenulepingu (lisa 1 vestlus hageja ja hageja töötaja vahel). Lepingu alusel laenas hageja kostjale 900 eurot sularahas, mille kostja kohustus tagasi maksma hiljemalt 28.06.2015 koos
Võeti lugem manomeetrilt. 300 ühikule vastas 300 kgf. Arvutati iga proovikeha puhul pusurtav jõud valemi (3) järgi ning paindetugevus valemi (4) järgi. Kõikide proovikehade paindetugevuste aritmeetiliste keskmiste kaudu leiti kipsi keskmine paindetugevus. Valem 1: F = (man. Näit * 5000) / 300 F purustav jõud [kgf] Man. näit lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes. Näide: Man. näit = 135 F = (135 * 5000) / 300 = 2250 [kgf] Valem 2: Rs = F / S Rs survetugevus [MPa] F purustav jõud [kgf] S survepid [cm2] Näide: S = 25 [cm2] F = 2250 [kgf] Rs = 2250/25 = 90 kgf = 9,0 [MPa] Valem 3: F = (man. näit * 300) / 300 F purustav jõud [kgf] Man. näit - lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes. Näide: Man. näit = 210
Võeti lugem manomeetrilt. 300 ühikule vastas 300 kgf. Arvutati iga proovikeha puhul pusurtav jõud valemi (3) järgi ning paindetugevus valemi (4) järgi. Kõikide proovikehade paindetugevuste aritmeetiliste keskmiste kaudu leiti kipsi keskmine paindetugevus. Valem 1: F = (man. Näit * 5000) / 300 F purustav jõud [kgf] Man. näit lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes. Näide: Man. näit = 135 F = (135 * 5000) / 300 = 2250 [kgf] Valem 2: Rs = F / S Rs survetugevus [MPa] F purustav jõud [kgf] S survepid [cm2] Näide: S = 25 [cm2] F = 2250 [kgf] Rs = 2250/25 = 90 kgf = 9,0 [MPa] Valem 3: F = (man. näit * 300) / 300 F purustav jõud [kgf] Man. näit - lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes. Näide: Man. näit = 210
kgfcm Nm mm mrad 250 24.5 0 0 0 0 0 500 49 24,5 460 155 - - - - 750 73,5 49 447 159 13 4 9 4,5 1250 122,6 98,1 432 165 27 10 17 8,5 1750 171,7 147,2 416 173 44 18 26 13 2250 220,6 196,1 401 178 59 23 36 18 2500 245,2 220,7 voolamise algus Joonis 2. Väändemomendi ja väändenurga sõltuvus Mõõtebaasi pikkus katsekehal l = 100mm =10cm Ip = d4/32 = 2,024/32 = 1,6346cm4 Tl 196,11010-2 G =I = 1810-3 1,634610-8 = 66,7 GPa p 2 1.2. Pöördemomendi M ja väändenurga sõltuvus
50 115 115 115 115 115 115 Koduabiline 288 480 576 672 672 672 672 Püsiteenuse tulu kokku 1588.50 2645 3548 4451 5258 6065 6113 Lapsehoidja kutsekoolitus 4200 0 0 0 0 0 4200 Lapsekasvatuse seminar 0 2250 0 2250 0 2250 0 Lisateenuse tulud kokku 4200 2250 0 2250 0 2250 4200 Müügitulu kokku 5788.50 4895 3548 6701 5258 8315 10313 10 OÜ Nanny24 2.4. Eesmärgid Põhieesmärk:
Kaubakoo Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Oktoobri ostud Lõppvaru d 1.01.20X9 31.12.20X9 111 3 tk a 4800 5 tk a 4900 kr 6 tk a 5000 5 tk a 5100 kr 6 kr 122 6 tk a 2080kr 10 tk a 2100 kr 11 tk a 2200 kr 7 tk a 2220 kr 7 133 4 tk a 2000 5 tk a 2000 kr 4 tk a 2100 kr 2 tk a 2150 kr 3 kr 144 3 tk a 2250 9 tk a 2400 kr 7 tk a 2450 kr 4 tk a 2500 kr 5 kr 155 1 tk a 2950 1 tk a 3000 kr 3 tk a 3150 kr - 2 kr ***Siin ülesandes saab kasutada ainult perioodilist süsteemi, sest andmed müügi kohta puuduvad. I LIFO (perioodiline) Lõppkogus Lõppmaksumus Kaup 111 6 29 100 Kaup 122 7 14 580
järjestikkust tundi vaba aega ja kahe tööpäeva vaheline puhke aeg vähemalt 12 h 01.01 24.02 23-24.06 24.-26.12 nende pühade eelsetel päevadel tööpäev lühendatud 3 h võrra töötasu peab olema kirjas töölepingus töötasu makstakse rahas alampalk eesti vabariigis aastal 2010 4350 eek töötaja palgast arvestatakse maha järgmised maksud 1) tulumaks 21% tulumaksuvaba miinimum 2250.- 2) töötuskindlustus maks 2,8% 3)pensioni kindlustus 2% tööandja kulu 1)sotsiaal maks 33% 13% sealt haigekassale 2)tkm 1,4% tkm 4350*0,028 = 122.- tm 4350- 2250- 122-87= 1891 * 0.21 =397.- pension 4350*0,02= 87.- kätte 4350- 122-397-87=3744 tööandja maks sm 4 palk 8500 eek tkm 8500*0,028=238 pension 8500*0,02=170 tm (8500-2250-238-170)*0,21=5842*0,21=1226,82 kätte 8500 -238-170-1227=6865 töötasustamine eritingimustes 1) ületunnid tasustatakse 1,5 kordselt
E= Q = E 4 r 2 4 a r 2 a 9000 4 0, 05 2 Q = E1 4 a r12 = = 5,5 10 -9 C 4 9 10 9 Q 5,5 10-9 4 9 109 V E2 = = = 2250 4 a r2 2 4 2, 2 0,12 m Vastus: punktlaengust 10cm kaugusel on väljatugevus 2250 V/m Elektrivälja potentsiaal · Elektrivälja potentsiaal mingis punktis iseloomustab tööd, mida on vaja teha, et viia laeng antud punktist mingisse teise punkti punkti. · Mida suurem on laeng seda rohkem on vaja teha tööd W = Q[J ]
Arvutamine 1.Soojusläbikandeteguri valem Q k = W/(m2*K) (8.1) A(ta -tõ ) 2.Soojusülekande tegur välispinnalt valem Q a2 = W/(m2*K) (8.2) A(tp -tõ ) 3.Soojusvoo valem M Q= [ xr + ( ta - tk )cp ]10 3 W (8.3) Arvutan kasutades valemit 3 soojusvoo Q 0,67 Q= [0,9 2250 + (102,32 - 89,5) 4,2]10 3 = 928,55 W 1500 Arvutan kasutades valemit 1 soojusläbikandeteguri k 928,55 k = = 10,05 W/(m2*K) 1,15(102,32 - 22) Arvutan kasutades valemit 2 soojusläbikandeteguri välispinnalt 2 928,55 a2 = = 10,6 W/(m2*K) 1,15(98,1 - 22) Järeldus Katse sooritamise ajaks ei olnud keskkütteradiaator saavutanud termilist tasakaalu.
kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõigilt võetakse ühesugune protsent. Alam e miinimumpalk - on summa alla mille ei tohi tööandja maksta. Eestis on 4350.- Tulumaksu vaba miinimum - see on osa palgast, mille pealt tulumaksu ei võeta. Eestis 2250.- Brutopalk - inimese väljateenitud palk millest pole veel maksud maha võetud. Netopalk - palk millest on maksud maha võetud juba. Ümbrikupalk - n. ö. must raha, millelt pole maksud maha võetud. Sotsiaalmaks - 33% maksab tööandja asutuse palgafundist (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Tööturg - tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööpuudus - töötajaid on, aga töökohti ei jätku. Tööjõupuudus - töökohti on, aga töötajaid pole.
Q= M [ xr + (t a ] - t k )c p 10 3 = M [ h' '-(1 - x)r - hk ]10 3 W M kondensaadi mass 0,835 kg katse kestus - 1800 s h'' kuiva küllastunud auru entalpia kJ/kg (tabelist) - 2679 kJ/kg hk kondensaadi entalpia kJ/kg (tabelist) - 377 kJ/kg r aurustussoojus kJ/kg (tabelist) 2250 kJ/kg x kuivususaste 0,9 0,835 Q= [ 2679 - (1 - 0,9)2250 - 377 ]10 3 = 963 W 1800 Soojusläbikandetegur Q k= A(t a - t õ ) A radiaatori pind 1,15 m2 ta - auru temperatuur 102,32 °C tõ ruumi õhu keskmine temperatuur 23,6 °C 963 k = = 10,6 W/(m2*K) 1,15(102,32 - 23,6) 1 k= 1 1 + + 1 2 1=7000 W/(m2*K) =60 W/(m*K) 2=11 W/(m*K) =0,005 m
6 100 6 50 6 50 3 6 25 150 50 92 150 + 92 242 =1 = = . 150 150 150 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 6 (järg) Näide 6 (järg) 4) Ümarsulgavaldiste väärtused korrutame: 62 242 15004 = . 15 150 2250 5) Teostame väljapool sulge seisva jagamistehte: 7502 1 3751 15004 2 15004 9 7502 3751 1 : = = = = 30 . 2250 9 2250 2 250 125 125 250 1 125 1 Vastus: Avaldise täpne väärtus on 30 . 125
Trapani x 1650 1930 x 0930 1210 Agadir 1755 2255 x x x Page 2 Sheet1 Nador x x 1845 2255 x Tangier x 0950 1355 x 1845 2250 Faro x x x 0655 1055 Porto 1835 2205 x 1330 1700 x Alicante 1345 1625 x 1605 1845 x Fuerteventura x x x x Gran Canaria x 0640 1215 x x Lanzarote x x x x
SISSEJUHATUS ELEKTRIÕPETUSSE *Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,-". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG *Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. *Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. *Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. q laeng (C-kulon) ; e elementaarlaeng ; ...
USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Tuumarelv II Strateegiline relvastus relvad, mis tagavad kasutamisel vastase hävitamise Relvasüsteem, koosneb kandurist (lennuk, rakett) ja tuumalõhkepeast Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne- Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas
Kondensaadianuma mass katse algul = 1,650 kg Kondensaadi mass M = 0,475 kg Õhurõhk ruumis B = 765 mm Hg = 0,102MPa Auru ülerõhk pm = 1000 mm H2O = 0,0098 MPa Auru absoluutne rõhk ps = 0,112 MPa Auru kuivusaste x = 0,90 (võetud kogemuslikult) Kondensaadi keskmine temperatuur tk = 85,75 o C Ruumiõhu keskmine temperatuur tõ = 0,931 mV = 23,5 o C Radiaatori välispinna keskmine temperatuur tp= 3,221 + 0,931 = 4,152 mV = 97 o C Radiaatori pind A = 1,15 m2 r = 2250 kJ / kg h" = 2679 kJ / kg hk = 356 kJ / kg 0,475 Q= [ 2679 - (1 - 0,90) 2250 - 356] 10 3 1200 Q = 830,45 W 830,45 2 = = 9,82 W/(m2K) 1,15(97 - 23,5) 830,45 k = = 9,16 W/(m2K) 1,15(102,32 - 23,5) 5 Järeldus Katse sooritamise ajaks ei olnud keskkütte radiaator saavutanud termilise tasakaalu olukorda. 6
Radiaatori pind m2 5 Soojusvoog M M Q= [ x ∙ r + ( t a−t k ) c p ] ∙103 = [ h' ' −( 1−x ) ∙ r−hk ] ∙103 W (4.1) τ τ r – aurustussoojus kJ/kg, r = 2250 kJ/kg h’’ – kuiva küllastunud auru entolpia kJ/kg, h’’ = 2679 kJ/kg hk – kondensaadi entalpia kJ/kg, hk = 377,1 kJ/kg cp – vee erisoojus kJ/(kg*K), cp = 4,21 kJ/(kg*K) 0,495 Q= [ 2679−( 1−0,9 ) ∙ 2250−419,1 ] ∙ 103=1119,2W 900 Soojusläbikandetegur Q 1119,2 W k= = =12,17 2 (4.2)
Kui mul on 400 kuuske ja sealt langes 10 % kuuski välja jäi mul 350 kuuske siis saan ma kõikide kuuskede müüdud hinnaks 35 000 krooni. Ja kõikk müük läks edukalt, osteti kõik kuused ära ja oldi väga rahul. Andmed 2 : Kulud : Tulud: Arveldus : kuuseistikud 1600 krooni marja ja seente raha 3000 krooni 38 000 - 2250 = + 35 750 krooni kuuse istikute kohale toomine edasi-tagasi 200 krooni kogu müüdud kuusked 35 000 krooni maamaks 50 krooni Kokku : + 38 000 krooni müügiplats 300 krooni kuuskede müügile viik 100 krooni Kokku : -2250 krooni Kogu töö ja vaev tasus ära kuna ma jäin 35 750 krooniga plussi.Saavutasin oma eesmärgi ja olen selleüle väga uhke.
Joogid 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 Ühikuid kliendi 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 kohta Müügikogus/klient 1500 1500 1500 1500 1500 1600 1600 1600 1500 1500 1500 1500 e Müügitulu 2250 2250 2250 2250 2250 2400 2400 2400 2250 2250 2250 2250 Magustoidud 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 Ühikuid kliendi 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 kohta Müügikogus/klient 1000 1000 1000 1000 1000 1200 1200 1200 1000 1000 1000 1000 e
Punane meri Koostas: Susann-Marell Paiknemine Punane meri on India ookeani loodeosas. Meri on Bab el Mandebi väina kaudu ühenduses Adeni lahega ja Suessi kanali kaudu Vahemerega. Andmed Pindala on 450 000 km Suurim sügavus on 3040 meetrit. Pikkus ulatub 2250 kilomeetrini Keskmine laius on 300 km Meri on pikliku kujuga, loode-kagusuunaline. Soolsus ja temperatuur Soolsus on umbes 41 promilli Maksimaalne temperatuur on 30 kraadi Minimaalne temperatuur on 20 kraadi Hoovused Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele. Elustik Punane meri on liigirikas See on sooja vee ja suure soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele Seal elavad raid, mantad, kilpkonnad, haid, delfiinid, kaheksajalad, mureenid jt
Asub Araabia poolsaare ja Aafrika mandri vahel. Ühenduses: Bab El Mandebi väina kaudu India ookeaniga Suessi kanali kaudu Vahemerega Suessi kanal Vaheme ri Punane meri Bab El Adeni laht Mandb i väin Mis ookeani osa? Punane meri on India ookeani osa Asub ookeani loodeosas Punane meri on sisemeri Üldandmed pikliku kujuga, loodekagusuunaline pikkus ulatub kuni 2250 kilomeetrini keskmine laius 300 km pindala: 450 000 km² soolsus: 41%o Sügavus Suurim sügavus 3040 m Keskmine sügavus 490 m Hoovused Elustik korallid haid värvilised kalad ohtlikud mereelukad Rannikuriigid Rannikuriigid: Egiptus, Eritrea, Sudaan, Saudi Araabia, Jeemen Keskkonnaprobleemid Kalastajad püüavad lubatust rohkem Tööstuslinnad lasevad ülejäägid merre Naftatankerid ohustavad
elama reservide arvelt. · 2007.a. tulude maht oli 75,91 miljardit krooni ja kulude maht 74,78 miljardit krooni. · 2008.a. vt www.fin.ee/?id=77977 2006.A.RIIGIEELARVE TULUD ÜLESANNE Brutopalk 8880 kr, leia netopalk? LAHENDUS: 1) leia töötuskindlustusmakse 0,6 % brutopalgast 0,006 * 8880 = 53 kr 2) leia 2 % pensionikindlustuseks 0,02 * 8880 = 178 kr 3) maha arvestada ka tulumaksuvaba miinimum 2250 kr 8880 - 53 178 - 2250 = 6399 kr 3) leida tulumaks 21 % 6399* 0,21 = 1344 kr 4) leida kättesaadav ehk netopalk 8880 53 - 178 1344 = 7305 kr ÜLESANNE LAHENDUS: 1) leida töötuskindlustusmakse 0,3 % brutopalgast, mille maksab firma 0,003 * 8880 = 27 kr 2) leida sotsiaalmaks 33 % brutopalgast 0,33 * 8880 = 2930 kr 4) leida ettevõtte palgakulu kokku ühe töötaja kohta, kes saab brutopalka 8880 kr ja netopalka 7305 kr 8880 + 27 + 2930 = 11 837 kr
tööturu ameti piirkondlikku osakonda vastuvõtule ja töötul puudub minemata jätmiseks mõjuv põhjus 4. Kui töötu keeldub mõjuva põhjuseta talle pakutud sobivast tööst NETO JA BRUTO ARVUTAMINE Neto on see palk, mis me saame kätte, bruto kajastub meie töölepingus. N-neto B bruto TM tulumaks 21%-0.21 TK töötuskindlustus 0,6% =0.006 P II sammas 2%=0.02 Maksuvabamiinimum 2250.- N=B TM-TK-PII TK= 0.006 ×B PII = 0.02 × B TM = (B-2250-TK-PII) × 0.21 N= B- (B-2250-0.006×B 0.02×B) × 0.21 0.006×B 0.02 ×B 10770 N 8520 1789,2 215,4 64,62 B -8760 TÖÖLEPING Kohustuslikud kokkulepped (asjad, mis peavad töölepingus kirjas olema): · Poolte andmed tööandja nimi, registreerimisnr ja asukoht, töötaja poole pealt nimi, isikukood, elukoht. · Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise kuupäev
1. kuu realiseerimine Südamega padjad 10 tk 700 Pärlitega padjad 15 tk 1350 Tikadiga padjad 5 tk 675 Päevane realiseerimine 2725 Kuu realiseerimine*25p 68125 2. kuu realiseerimine Tulud Kulud Südamega padjad 20 tk 1400 Rent 1250 Pärlitega padjad 25 tk 2250 Veekulu 400 Tikandiga padjad 10 tk 1350 Elektrikulu 350 Päevane realiseerimine 5000 Küttekulu 1000 Kuu realiseerimine*25 125000 Telefoni kulu 300 Internett 110 Saatekulu 386
dataprojektor. Lisatasu eest võimalik sülearvuti, raadiomikrofon, laserpointer, konverentsimapp ja pliiats, paljunudusteenus ning printimine. Tervisekeskus Saun 25.02.10 kl.18-20.00 70 kr/ in 1050 kr Toitlustus Õhtusöök 25.02.10 kl. 20.00 240 kr/ in 3600 kr Lõunasöök 26.02.10 kl. 13.00 150 kr/ in 2250 kr Kohvipaus 26.02.10 kl. 11.00 80 kr/ in 1200 kr Hind kokku: 7050 kr Kohvipaus: Kohv, tee, kannuvesi jääga, võileib singi-juustuga, minikoogivalik, puuviljasuupisted. Õhtusöök: Kreeka salat, küpsetatud seafilee küüslaugukartuli, köögiviljawoki ja piprakastmega, sokolaadi panna cotta konjakis marineeritud kirssidega
Keele tekkimine Keele tekkimine Keele tekkimise kohta on Ühed ütlevad, et palju hüpoteese, kuid süstematiseeritud keel sai ühelegi pole kindlat alguse juba Homo habilise kinnitust (2,3 - 2,4m aastat tagasi) ajal Samas, kui teised väidavad, et enne Homo erectust (1,8m aastat tagasi) ja Homo heidelbergensist (0,6m aastat tagasi) küll keelt kui suhtlusvahendit ei eksisteerinud Keele tekkimine Igaljuhul keele teke mahub kuhugi ajavahemikku 2,32,4 miljonit aastat tagasi ja 50 000 aastat tagasi. Esimesteks keelteks, mille olemasolu on kindel ja mille ajajärk on teada, on sumeri, egiptuse ja akk...
Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil. Kasutades ristkorrutist leian otsitavad väärtused (Näiteks: 1:25 000, 1 cm = 250 cm; (7,5*250)/1=1875 (cm)). Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) A-B 7,5 1875 750 3750 150 B-C 9 2250 900 4500 180 C-A 7 1750 700 3500 140 Ülesanne 2. Antud on punktidevahelised joone pikkused looduses (joon 9 = 48,89 m, joon 10 = 56,75 m, joon 11 = 223,54 m, joon 12 = 110,00 m). Leian antud joonte pikkused kaardil mõõtkavade 1: 2000, 1:5000 ja 1:1000 korral. Leian mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil, seejärel leian otsitavad
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes ...
paberfiltriga. 4. Tegin ekstraktsiooni heptaaniga (d = 0,72 g/cm3), määrasin kindlaks ekstrakti kogumaht: 22,5 ml Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Mõõtsin karotenoidide neeldumisspektri lainepikkuste vahemikus 350-650 nm kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (heptaani). Töötasin klassküvettiga. 1. max1: A=0,1526 ABS; = 505 nm lükopeen (E% 1cm) = 3150 2. max2: A= 0,1932 ABS; = 473 nm lükopeen (E% 1cm) = 2250 3. max3: A= 0,1429 ABS; = 448,5 nm luteiin (E% 1cm) = 2480 Tegemist on karotenoidide seguga. Ekstraktis domineerib karoteeni isomeer lükopeen. Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) K = (A*V*d*103) / (E1%1cm *g) mg% A absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile = 0,1932 ABS E1%1cm vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient neeldumismaksimumi juures =3450 V ekstrakti kogumaht = 22,5 ml
plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m. Skeemil toodud lati lugemid on saadud ühest nivelliiri seisust X, lati seisupunktide vahega 40x40 m ruutvõrgus. Punkti A kõrgus on 63,994 m. Puuduvad andmed on tabelis 1. Algandmed variandile 11 Punkti nr Latilugem A 1126 2 1210 3 1670 4 2250 5 1580 6 1420 7 2400 8 1210 9 1370 10 2130 11 1460 12 1470 Selleks et leida puuduolev kõrgus näiteks punktile 2 leian tagasivaate ja edasivaate vahe ning liidan selle tagasivaatele (A-le). =T-E = 1126-1210 = -84mm -0,084 m = A + = 63,994+(-0,084) = 63,910
Kõrgustikul on palju künkaid ning Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi 217 meetrit. Otepää kõrgustiku pindalaks 1180 ruutkilomeetrit. Mäel on olemas ka vaatetorn ning slaalominõlv. Otepää on tuntud heade suusamägede tõttu. Sakala kõrgustik asub Viljandis. Kõrgustiku kõrgeimaks mäeks on Rutu mägi 146 m, mis on kaetud metsaga. Pinnamood on lainjas ja liigestatud ürgorgudega ning päris sarnane lavamaaga. Kõrgustiku pindalaks on 2250 ruutkilomeetrit. Karula kõrgustik asub Valgast paremal pool kohe Haanja kõrgustiku vasakul käel. Kõige kõrgem mägi on Rebasejärve Tornimägi 137 meetrit. Kõrgustik on künklik ning künkad paiknevad lähestikku. Iseloomulik on liigestatud ja kupliline pinnamood. Kõrgustiku pindalaks on 350 ruutkilomeetrit. Vooremaa kõrgustik asub Tartust veidikene ülevamal pool, Põltsamaa ja Peipsi järve vahel. Kõige kõrgemaks mäeks on 144 meetrine Laiuse mägi, mille otsas on
*toetused Euroopa Liidult *kaupade ja teenuste müük Parlament kinnitab eelarve, mille koostab valitsus. Eelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eestis kehtib 21% tulumaks. Käibemaks on 18% ja sotsiaalmaks 33%. Tööandja maksab 0,5% töötukindlustust ja sotsiaalmaksu. Töötaja maksab 1% töötukindlustust ja 2% kohustuslikku kogumispensionit. Aktsiisimaks on kehtestatud alkoholile, tubakale ja mootorikütusele. Tulumaksuvaba miinimum on 2250 kr. Rahareform Eestis toimus 1992.aastal, eesti kroon on seotud Euroga. Eesti Pank on valitsusest sõltumatu. Töötingimused on riigi kontrolli all. Riigi kodanikel on õigus streikida (v.a. politsei jm)
Välja makstav netopalk( maksuvaba tulu (2250 kr/kuus)sissearvestatud) nimi brutopalk(kr) netopalk(kr) Palgafond(firmal)-kuu jooksul välja makstavate palkade 1)Mai 10000 8151 Brutopalk-palk,kus pole veel makse maha arvestatud. 2)Kadri 5000 4 312,00 Töötuskindlustusmaks-(tööandja) 3)Anu 9956 8 117,00 Sotsiaalmaks-on pensionikindlustuseks ja riikli 4)Kevin 15000 11 991,00 Töötuskindlustusmaks-(töötaja)-2,8% 5)Markus 7400 6 155,00 Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekul 6)Mihkel 8504 7 003,00 Netopalk-palk,kus on maksud maas 7)Jaanus 20100 15 907,00 1)Palgafond: 13 440,00 2)Palgafond: 6 720,00 Sotsiaalmaks: 3 300,00 ...
2.1. Põld 450EUR/ha 19,25 450 8662,5 8662,5 2.2. Põld 260EUR/ha 10 260 2600 2600 2 osa kokku 29,25 11262,5 3.1. Mets (kask) 9 200 1800 50 20 9000 10800 3.2. Põld 450EUR/ha 5 450 2250 2250 3.3. Põld 260EUR/ha 1 260 260 260 3 osa kokku 15 13310 4.1. Mets (Sanglepp) 11 200 2200 150 10 16500 18700 4.2. Mets (Kask) 3,5 200 700 50 20 3500 4200 4.3. Põld 450EUR/ha 2 450 900 900 4.4
3 0; ; ; ; ; ; ;2 6 4 3 2 2 või kraadimõõdus 300 vahega. Tuleb jälgida, et ühikud telgedel oleksid proportsionaalsed. Radiaanides on x-teljel vahemaa 0-st -ni 3 korda suurem kui üks ühik y-teljel. Kraadimõõdus on x-teljel üks ruut 300 , kui y- teljel üks ühik on 2 ruutu (vt joonist). Vastus tuleb joonisel tähistada, näiteks tähega L ja lisada koordinaadid L(2250, 0,7). Põhjenduseks: sin 2250 = -0,7 ja cos2250 = -0,7. Rohkem lõikepunkte graafikutel selles lõigus pole. Harjutusülesanded 1. 2 sin x + 0,6692 = 0 2. 3 tan x + tan x - 4 = 0 3. 3 sin x - cos x = 0 2 2 2 4. 86 - tan x = 0 5. 4 sin x - 1 = 0 6. 3 cos x - sin x + 3 cos x = 0 2 2 2
Jäähoki Silver Pedak Ajalugu · Esimine võistulus peeti Kanadas 1853. aastal. · Esimesed määrused koostati kahe Montreali McGilli üliõpilase poolt 1879. aastal. · 1908. aastal loodi Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon ( IIHF ) · 1917. aastal loodi Põhja-Ameerikas Rahvuslik Jäähoki Liiga ( NHL ) Jäähoki Euroopas · Esimesed Euroopa meistrivõistlused jäähokis toimusid 1910. aastal, mille võitis Inglismaa. Jäähoki Eestis · Eestis hakati jäähokit mängima 1933. aastast. Jäähoki MM · Esimesed võistlused korraldati 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis. · Jäähoki MM-e korraldab IIHF. · 1989. aastast toimuvad jäähoki MM turniirid igal aastal. · 1976. aastast võivad MM-il osaleda ka elukutselised mängijad Jäähoki olümpiamängudel · Jäähokit on olümpiamängudel mängitud alates 1920. aastast. · Naised osalevad aastast 1998. · Jäähoki on üks vaadatuimatest aladest olümpiamängudel. Hokilitter · Standa...
- tulumaks 6672,6 15679,5576 6732 15814,932 6949,8 16311,3048 7128 16717,428 8827,5 20590,64 2395,8 5932,6008 3168 7692,468 3187,8 7737,5928 3187,8 7737,5928 3207,6 7782,7176 3227,4 7827,8424 3227,4 7827,8424 726 2094,4 825 2352,7 2250 2,80% 2% 21% 33% x y z a b 35° 55° 1 2,5 -1,5 Suurus Exceli valem Valem K L M
0,0153 0,0174 TC1.1 60 0 85 34 MAX 8 560 TC2.1 450 6 0,01 0,0071 TC3.1 1050 12 43 0,0166 TC4.1 1890 18 67 0,0074 TC5.1 2250 24 07 0,0666 TC6.1 3060 30 67 0,0060 TC7.1 3150 36 61 0,0101 TC8.1 4140 42 45 t300 di (s) (mm) βi,j βj β n 0,0105 0,0086 TC1
+soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-Tk)xTm määr Palgafond=bruto+sotsmaks+töötuskindlustus(tööandja) Pf=Bt+SM+Tkt Tm vaba miinimum: 2250, Pensionikindlustus: 2% brutost, Töötuskindlustus(töövõtja): 2,8% bruto, Töötuskindlustus(tööandja): 1,4% brutost, Sotsiaalmaks: 33% brutopalgast, Tulumaks: 21% brutost Lihtintress: I=rkn, r-intressimäär, n-perioodide arv, I-intressitulu, K=k+I=k+rkn=k(1+rn), K-lõppkapital, K=rn(1+r(n-1)/2) Liitintress: K=k(1+r) astmel n, Perioodiliste sissemaksete korral: K=px(1+r)astmel n-1/r, Kui kantakse ühekordselt algkapital: K=k(1+r)astmel n+px(1+r)astmel n-1/r
Proovikehade katsetamine toimub 28 päeva vanuselt. Paindetugevus määratakse valemiga: Enne katset mõõdetakse ära mm täpsusega ära proovikeha laius ja kõrgus. Lõplikuks paindetugevuseks on kolme proovikeha keskmine tugevus. Survetugevuse määratakse valemiga: Survetugevust kontrollitakse igast proovikehast ühe poolega. Lõplikuks tugevuseks kuue survetugevuse keskmine tulemus. Esimene proovikeha: b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 2250 (N) Teine proovikeha: b= 39 (mm) h= 40 (mm) P= 2150 (N) Kolmas proovikeha b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 1900 (N) Põhilised tsemendiklassid on: 22,5-32,5-42,5-52,5-62,5 Standard lubab kõikumist -2,5, seega klassid 20-30-40-50-60 Paindetugevuse järgi tuleks tugevusklass 32,5. Survetugevuse järgi tugevusklassi määrata ei saa. Tsemendi tugevusklass puudub.
I 0A (pingel 0V) 0.02A (pingel 5V) kasutasin R = 100 2. Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud U 60V 15V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused Telefoniliini takistus Aparaadi takistus hargil: ? hargil: (lüliti lahti ühendatud) võetud: 2250 hargilt võetud: 500 (U=10V, I=0.02A) (U=45V, I=0.02A) 4. Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering Periood T=0.002s Sagedus f=500Hz (1/T) Nivoo: Umax=0.25V Tegemist on harmoonilise võnkumisega: U Umax=0.25V t 0.02s 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmax = 5230
25 2372,6 4 50 2542,8 Mõõtetulemuste muutus ajas 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 0 10 20 30 40 50 60 Mõõtetulemuste histogramm 25 20 15 10 5 0 2151- 2201- 2251- 2301- 2351- 2401- 2451- 2501- 2551- 2601- 2651- 2200 2250 2300 2350 2400 2450 2500 2550 2600 2650 2700 1 n Mõõtmiste keskväärtus: t k = t i = 2502,644 ms n i =1 n 1 Dispersioon: D( t ) = n - 1 i=1 ( t i - t k ) = 8908,947 ms 2 Standardhälve: = D( t ) = ± 94,38722 ms
Tekib tööjõu puudus Positiivsed tagajärjed välismaale tööle minnes inimese ja riigi seisukohalt 1. Suurem palk 2. Tööjõud hakkab liikuma 3. Inimene hakkab saama selle riigi pensioni Netopalga arvutamine: Brutopalk 10 000 kr - 200 2% 9740 - 60 0.6 % - 1572 9740 8168 - 2250 Kindel summa 7490 x 0,21=1572 Tulumaks Demokraatlik ühiskond Totalitaarne ühiskond Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud 1-2 infoallikad Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik Võimu tegevus avalikkuse eest varjatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
