TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond Eneli Gross KAS LAPSED ARENEVAD ERINEVALT? Referaat Juhendaja: lektor Kristiina Uriko Tallinn 2010 Sissejuhatus Enne, kui saan laste arengu erinevustest rääkima hakata, seletan, mida sõna arengu all mõistan. Minu jaoks on areng protsess, milles organism kasvab ning muutub eluea jooksul. Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab küll alguse eostamisest kuid millal lõpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesi...
7. B1 11,5 5 42 0,00067 157 8. B2 11,5 5 50 0,00056 125 9. B3 11,5 5 59 0,00047 85 10. B4 11,5 5 72 0,00039 57 11. C 11,5 5 40 0,0007 332 12. C1 11,5 5 41 0,00068 290 13. C2 11,5 5 50 0,00056 225 14. C3 11,5 5 58 0,00048 162 15. C4 11,5 5 74 0,00038 120 16. E 11,5 5 48 0,00058 222 17. E1 11,5 5 59 0,00047 152 18. E2 11,5 5 79 0,00035 72 19. E3 11,5 5 95 0,00029 37 20. E4 11,5 5 51 0,00055 192
GAIUS JULIUS CAESAR 100-44 eKr Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja isiklik elu..................................................................................................................4 Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja................................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit või...
D kihist hõredamas õhukeskkonnas asuvale E kihile on päikese ioniseeriv mõju tunduvalt tugevam, tänu millele hakkavad peegelduma ka lühilained. Ionosfääri kõrgeimat ja kõige tugevamini ioniseeruvat kihti nimetatakse F kihiks. F kiht asub öösiti keskmiselt 270 - 280 km kõrgusel. Päevasel ajal aga jaguneb F kiht päikesekiirguse mõjul kaheks - F1 ja F2 kihiks, millede keskmised kõrgused on ligikaudu 225 km ja 320 km. Sellises kõrguses on õhk juba eriti hõre, mistõttu ka päikesekiirguse ioniseeriv mõju väga tugev. F, F1 ja F2 kihtide kriitilised sagedused on ionosfääri kihtidest kõige kõrgemad. Mida suurem on ioniseerumise tihedus, seda tugevam on peegeldumine, kuid sageduse suurenedes peegeldumise omadused vähenevad ja lõpuks saabub piir, kus peegeldumine muutub sedavõrd nõrgaks, et laine maakera pinnale enam tagasi ei jõua. (Estonian Radio Amateurs Union, 11.05.2012 Joonis 1
· stromatoliidid - kihilised kivimid, mis peaks olema tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel o tänapäeval leitud 10 stromatoliidi · 2 miljardi vanuseid fossiile on 10 <--- fakt need arhebakterid, kes elavad kihiti 2 miljardivanustes kivimites · Esimene eukarüotne fossil on 1,9 miljanrdit vana (2004 aasta andmed) 3. Elu areng maal 2.4 3.1 Aegkonnad Ürgeoon 4200 mlj Agueoon 2600 Vanaaegkond 600 Keskaegkond 225 Uusaegkond 65 milj milj milj milj prokarüoodid, Bakterite mereselgrootud, loomhambulised Inimahvid, inimese protobiondid ilmumine, tekkisid ainu-raksed, sisa-likud, linnud, eellased, inimene, eukarüoodid ainuõõssed, kõht- ja dino-saurused, õistaimed
LENNUKID Madelein Raudsepp V2E 2012 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saab 18 Saab 18 Saab 18 oli kahemootoriline pommitaja, mille SAAB konstrueeris Rootsi Õhujõududele konkursi korral 1938. aastal. Viivituste tõttu võeti see kasutusele alles 1944. aastal, kuid muutus kiiresti standardseks pommitajaks Rootsi õhujõududes. Seda kasutati pommitaja, luure- ja ründelennukina ning selle peal katsetati katapultistmeid ja õhk-maa tüüpi juhitavadi rakette. 1950. aastate lõpul vahetati see Saab 32 Lansenivastu välja. Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Meeskond 3 3 Pikkus m ...
219. F + ( - ma ) = 0 F = m a Keha 2 mõju osakesele 1 avaldub jõuna ja selle tagajärjel hakkab osake liikuma kiirendusega , mis mõjub jõuga ühes ja samas suunas 220. 221. kg m [ N ] = kg m 222. s 2 s 2 Liikmete dimensioon 223. Esimene liidetav on jõud 224. ( - ma) Nüüd teine liidetav 225. Teisel liikmel sisuliselt ka jõu dimensioon 226. Masspunkti m inertsjõu 227. Kui niisugune jõud mõjuks vaadeldavale masspunktile 1, siis sellele osakesele rakendatud jõud oleksid tasakaalus 228. F + = 0 = -m a F + - m a ) = 0 Tähistame vektori tähega ( 229. 230. · Masspunktile tegelikult rakendatud jõud on alati tasakaalustatud inertsjõuga
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri riikides töötades diskrimineerimisega pensionimaksmisel, eriti kui pensionit saadakse mitmest riigist. Kuna globaliseerumine ja ka välismaal töötamine on muutunud üha tavalisemaks ning tulevikus on väga tõenäoline, et paljud Euroopa Liidu kodanikud saavadki oma pensioni mitmest rii...
Püsilapsehoid 3,50 0,00 Lapsehoid 06:00-18:00 4,50 4,00 Lapsehoid 18:00-00:00 5,00 4,00 Lapsehoid 00:00-06:00 8,50 6,50 Koduabiline 8,00 0,00 Lisateenus Hind Lapsehoidja kutsekoolitus 225 Lapsekasvatuse seminar 150 2.3.1. Müügikoguste prognoos Müügikoguste prognoosi koostamisel on arvestatud, et esimestel kuudel on pakutava teenuse kogus väiksem ning kasvab esialgu nii suureks, kui palju võimaldab olemasolevate töötajatega pakkuda. Hiljem, kui nõudlus kasvab on võimalik ka töötajaid juurde palgata ning hakata teenust veel rohkem pakkuma. 9
Sellelaadseid viigrite lesilaid ei ole mujal Läänemeres teada (Kuresoo, 1998). Laelatu-Puhtu-Nehatu märgala 4640 hektari suurune Laelatu-Puhtu-Nehatu märgala on omataoliste seas ilmselt kõige vaheldusrikkam- selle piiridesse jääb Nehatu madalsoo, mitmed roostuvad lahed, kadastuvad loopealsed karjamaad ning maaliline ja väärtuslik puisniit (Kuresoo, 1998). Laelatu on Eesti liigirikkaim, uurituim ja arvatatavasti ka kõige pikema ajalooga puisniit, kus ühtekokku kasvab 225 liiki kõrgemaid taimi, ühel ruutmeetril on erinevaid liike leitud kuni 68. Mosaiikselt vahelduvad Laelatul kuivad ja niisked kohad, mistõttu lähestikku kasvavad ka soo- ja arutaimed. Laelatu on tuntud oma käpaliste(orhideede) rohkuse poolest (Kuresoo, 1998). Puhtu oli selle sajandi alguses laid, mis on nüüd poolsaareks tõusnud. Seal kasvab laialeheline mets, leidub üksikuid niidulappe ning on ornitoloogiajaam koos linnutorniga (Kuresoo, 1998).
töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: · Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda. Vaadi ehituse iga üksikasi mõjutab seal laagerduva veini maitset. Puit on väärismaterjal, mis selle õige kasutamise korral lisab veinile väärtust. Puidust mahutid mõjutavad toodet oluliselt, näiteks: muudavad värvi, rikastavad aroomi, aitavad kaasa joogi selitamisele ja
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 ...
15 tööriista mapp 3 250 750 16 Juuksevärvid 20 50 1000 17 pildiraamid 3 150 450 18 juuksevahad 3 50 150 19 juukselakid 3 70 210 20 soengugeelid 3 70 210 21 juuksevahud 3 75 225 22 juuksemaskid 3 80 240 23 juuksepikendused(eri pikkused) 5 ~750 3750 juustepikenduste lahtivõtu 24 tangid 1 365 365 25 salgueemaldusvahend 2 135 270 26 keratiin kinnitus 25tk pakis 3 165 495 27 juustepikenduste hari(ovaalne) 2 330 660 28 sampoonid 3 80 240
223 vundamenditalades Ankrupolt HPM 16 222,1 32,0 tk 0,1 3,2 106,00 26,00 3475,20 132,00 48 MET-00122 2231 Peikko paigaldus 1 Elementidest alusmüürid, soklid, 225 vundamenditalad 8 54,8 m2 0,7 38,3 2218,85 192,00 128840,44 234,4 2410,85 49 SMS-05-03 2251 Sokli paneel 80/100/80 0
Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad". Seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid". Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks". Kolossi ehitati 12 aastat. Üsna suure tõenäosusega võib väita, et Chares alustas töid 303. Aastal e. Kr. Ja lõpetas 291. a.. e. Kr. Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. Aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Praegu arvatakse, et koloss oli 50 meetri kõrgune. See oli midagi enamat, kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk, mis püsis kahjuks vaid kaks inimpõlve. Kõige usaldusväärsemaks kolossi kirjelduseks peetakse Philoni kirjeldust. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli
annavad Veenusele ereda metalse kesta. Pilt Venera 13 misioonilt Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Orbiit Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. orbiit: 108,200,000 km 8 Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 243 Maa ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla
1 Impressionism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 34 põhjal 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka
võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: Ø Vaadis - vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, vahel harva ka mõnest muust puidust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse- efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda. Vaadi ehituse iga üksikasi mõjutab seal laagerduva veini maitset. VEINI KÜPSEMINE Ø Ankrus tegu on suurte roostevabast terasest veiniankrutega, mis on täiesti inertsed, nii et vein võib neis pikka aega seista, ilma et kaotaks oma värskust
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
85 212 1 MA 123 11.7 17.7 17.5 0 0 0 17.6 213 1 MA 120 14.8 19.2 19.2 21.4 15.6 0 19.2 217 1 MA 138 14.7 20.1 20.1 0 0 0 20.1 218 1 MA 131 8.7 20.4 20.3 22.6 15.3 0 20.35 219 1 MA 123.5 5.9 18.6 18.5 0 0 0 18.55 220 1 MA 122.5 4.8 20 19.9 0 0 0 19.95 221 1 MA 139 5.2 20.1 20.1 0 0 0 20.1 225 1 MA 151 9.3 24.2 24.1 0 0 0 24.15 226 1 MA 157.5 9.1 20.2 20.3 0 0 0 20.25 227 1 MA 163 9.4 19.7 19.7 0 0 0 19.7 228 1 MA 167.5 9.2 21.6 21.7 22.7 16.4 0 21.65 229 1 MA 167.5 10.9 17.2 17.2 0 0 0 17.2 231 1 MA 155 14.3 21.5 22.3 0 0 0 21.9 233 1 MA 182.5 11.7 22.9 22.6 23.2 0 0 22.75 235 1 MA 184.5 8.6 20.8 20
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 2 TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS....................................................................................... 3 TIG keevitusega saab keevitada:..................................................................................................4 TIG keevitusseade........................................................................................................................ 5 Alalisvooluga keevitamine...........................................................................................................5 Vahelduvvooluga keevitamine..................................................................................................... 6 Vahelduvvoolu aparaat.......................................................................................................
500-800 g lehttainast / pärmi-lehttainast , 400 g tuunikala õlis (2-3karpi), 6 muna, 6 dl 10% rõõska koort või piimaga, 200 g riivitud juustu, soola, valget pipart, tilli Taigen rullida ja plaadile. Tuunikala laotada taignale. Segada muna, koor, sool, valge pipar ja till ning valada taignale. Riivitud juustu võid segada kas koore-muna segu hulka või raputada kala peale enne segu valamist või siis pärast segu peale raputada Küpsetada 225 kraadi juures 30 minutit ahju allosas. Sellest kogusest saab suure plaadi Head küpsetamist! LOVIISA: 1. LEIB Juuretis: 500 ml keefirit 3-4 viilu rukkileiba 200 g Veski Mati rukkijahu Kääritada rätiku all paar päeva, olenevalt, kui soojas ruumis juuretist hoida, vahepeal paar korda segada. Mass peab hakkama kihisema ja hapult lõhnama. Tainas: 500 ml käesooja vett
Põltsamaa Ametikool Omadiagnoosisüsteem A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. OBD Diagnoosisüsteem mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. EOBD (European On Board Diagnostics) on OBD-2 Euroopa analoog. EÜ direktiivi 1999/102/EÜ kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga kuni 2500 kg, bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem; alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on EOBD kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikap...
toiduaine tööstuses, keskkonna kaitses. Looduses olulised lagundajad. * Normaalne mikrofloora erinevad bakterid, mis elavad antud organismiga koos (peal ja sees). Enamasti kahjutu ning koostis sõltub paljudest asjaoludest (east, söödavast toidust). -) Inimestes esineb kõige enam baktereid jämesooles, nahal, suu õõnes, nina neelus, kurgus, suguelundite limaskestadel jms. * Botulismi barkter maailma üks efektiivsemaid mürgi tootjaid (1 gramm botulismidoksiini võimaldaks tappa 225 miljonit inimest). * Kui bakter satub ebasobivasse kohta, siis ta moodustab spoore ehk kattuvad tugeva kestaga (tsütoplasmas kaob vesi ning elutegevus viiakse maksimaalselt aeglaseks). * Bakterid põhjustavad järgnevaid haigusi: meningiid, katk, difteeria, deetanus, süüfilis. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus: * Ekarsüootidel on konkreetne piiritletud rakutuum, kuid prkarüootidel on tuuma piirkond. -) Kui tuuma pole, pole ka tuumakest.
ning moslemid. Rannar Jantson RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS KOK NAISE VANUS KU MEHED D TOTAL 8924 100,00% 4412 100,00% 4512 100,00% 0-4 461 5,17% 237 -5,37 225 4,99 5-9 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 15-19 514 5,76% 264 -5,98 250 5,54 20-24 516 5,78% 263 -5,96 253 5,61 25-29 584 6,54% 297 -6,73 287 6,36 30-34 623 6,98% 317 -7,18 305 6,76
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
Epidemioloogia mõiste ja peamised uurimisteemad. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvug...
60 1000 v 1. Määrata töömasina ajamivõlli pöörlemissagedus ntm, p/min ntm = ---------------- - πD 60 x 1000 x 0,9 ntm = ---------------------- = 76,4 p/min 3,14 x 225 2. Määrata antud nominaalvõimsuse Pnom järgi ajami kõigi nelja mootori jaoks eraldi ajami ülekandearv. nnom1 2865 u1 = ------------ = --------- = 37,5 ntm 76,4 nnom2 1425 u2 = ------------ = --------- = 18,6 ntm 76,4 nnom3 960
Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta. Maavärinad · 1730.07.08 - Valparasio, Tsiili - M 8.7 · 1835.02.20 - Concepcion, Tsiili - M 8.2 hukkunuid 500 · 1868.08.13 - Arica, Peruu (nüüd Tsiili) - M 9.0 hukkunuid 25,000 · 1877.05.10 - Offshore Tarapaca, Tsiili - M 8.3 Fhukkunuid 34 · 1906.08.17 - Valparaiso, Tsiili - M 8.2 hukkunuid 3,882 · 1922.11.11 - Tsiili-Argentiina Piir - M 8.5 · 1928.12.01 - Talca, Tsiili - M 7.6 hukkunuid 225 · 1939.01.25 - Chillan, Chile - M 7.8 Hukkunuid 28,000 · 1943.04.06 - Illapel - Salamanca, Tsiili - M 8.2 Hukkunuid 25 · 1960.05.21 - Arauco Peninsula, Tsiili - M 7.9 · 1960.05.22 - Tsiili - M 9.5 Hukkunuid 1,655 · 1965.02.23 - Taltal, Tsiili - M 7.0 Hukkunuid 1 · 1965.03.28 - La Ligua, Tsiili - M 7.4 Hukkunuid 400 · 1971.07.09 - Valparaiso region, Tsiili - M 7.5 Hukkunuid 90 · 1985.03.03 - Valparaiso, Tsiili - M 7.8 Fatalities 177 · 1998.01
tegemist defektiga. Kui see õnnestub, saame selle kellapoole tegeliku aja siis, kui lahutame vooru algusest möödunud ajast teise poole oma. Kui mõlemad kellapooled on halvasti toiminud, soovitavad hispaaniakeelse koodeksi kommentaarid kasutada nn. kolme reeglit. Näiteks on vooru algusest kulunud 3,5 tundi, s.o. 210 minutit. Valgete pool näitab 1.55, mustade oma 1.50 (seega 115 ja 110 minutit). 225 min. koguaeg kelladel - 210 min. tegelik mänguaeg 115 min. valgete kellal - x min. valgete tegelik aeg x = 115 x 210 : 225 = 107,33 min. valgete tegelik aeg Musta arvele läheb seega ülejääk 103 minutit. Nii paneme valgete kellale 1.47 ja mustade kellale 1.43. Sageli seostuvad kelladefektid noolekese ebaõige toimimisega. Võimalikud on mitmesugused variandid: 1) Nooleke võib langeda enne, kui osuti jõuab 12-le
1 Davise 1170 360 104 2 Florida 650 80 150 3 La Manche 578 32 23 4 Taani 530 287 120 5 Drake 460 820* 276 6 Kattegat 270 60 17 7 Skagerrak 225 60 53 8 Väike Belt 125 0,5 12 9 Otranto 120 75 115 10 Dardanelli 120 1,3 29 11 Suur Belt 115 11 11 12 Sund (Öresund) 105 3,4 8
Kogus 5 125 114 11 Kasum 6 150 128 22 7 175 144 31 40 8 200 163 37 9 225 185 40 0 10 250 212 38 9 Kogus 11 275 246 29 -20 12 300 300 0 13 325 360 -35 Joonis 7.1 Kogutulu, kogukulu ja kasum
Veiseliha-konserv 217 18 15 0,23 93 1,8 0 0 17 0 0,47 0 0,23 9 0,06 2 0,4 0 3 790 340 13 22 250 2 2,9 Sea-veiseliha-konserv 294 17 24 0,18 60 1,8 0 0 16 0 0,48 0,19 0,21 5,9 0,05 1 0,4 0 2,8 810 300 11 19 225 1,3 2,1 Pelmeenid, sea-veisehakklihaga 197 12,2 8,35 0,12 48,4 17,73 0 1,01 44,9 0,36 0,48 0,25 0,14 5,97 0,25 0,73 0,51 1,54 2,06 638 165,5 15,8 14,3 98 1,41 2,58
,,Eesti entsüklopeedia", ,,Inglise-eesti majandusterminite seletussõnastik", ,,Kalastaja käsiraamat", artikkel ,,Eesti raamatuajaloo probleeme", sõnum ,,Kristjan Raua preemiad 1993"; · õigusaktid jm dokumendid: ,,Haldusõiguserikkumiste seadustik", ,,Autoriõiguse seadus", ,,Vabariigi Presidendi valimise seadus", ,,Kaitseministeeriumi põhimäärus", Eesti Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1992. a määrus nr 225 ,,Eluruumide erastamise korraldamise kohta", ,,Liikluseeskiri"; · filmid: ,,Viimne reliikvia", ,,Suurlinna tuled", ,,Linnutee tuuled", ,,Tavaline rästik"; · muusika- ja koreograafiateosed: ballett ,,Luikede järv", ooper ,,Reigi õpetaja", rahvatants ,,Targa rehealune", Beethoveni ,,Heroiline sümfoonia", Liszti ,,Obermanni org" tsüklist ,,Rännuaastad", ,,Marseljees", ,,Tiliseb, tiliseb aisakell", Schuberti ,,Duett
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal ...
- 1600.- Voodrilaud toorikust 22 x 100 5,50 kr /jooksev meeter 22 x 125 1400.- 1600.- 50 x 50 1400.- 1400.- 50 x 75 1400.- 1400.- 50 x 100 1500.- 1500.- 50 x 150 1500.- 1700.- 75 x 75 1400.- 1500.- 75 x 100 1500.- 1700.- 75 x 150 1600.- 1700.- 75 x 225 1700.- 1800.- 3) Puidu kuivatamine ja hööveldamine Puidu kuivatamiseks kasutab firma omavalmistatud kuivatit, mis koosneb kahest kambrist, ühte kambrisse mahub korraga u 30 tm puitu. Kütmine põhineb keskküte katlal Kiviõli-50, küttematerjaliks kasutab firma saeveski jäätmeid, saepuru ja hakkepuitu. Hööveldamiseks kasutatakse kõrge kvaliteedilist nelikanthöövelpinki. Põhiliselt toodab firma erinevate profiilidega põranda ja voodrilaudu ning liistu,
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
Paisutustase- veepinna tase Paisutuskõrgus- veetaseme erinevus samas kohas eri aegadel - 11 - SOO HÜDROLOOGIA Kuivendus: · Põllumajandusmaid turbal: 120 000 ha soodes + 240 000 ha turbamuldadel = 360 000 ha. · Kõdusoometsi: ca 250 000 ha · Kaevandamine: umbes 20 000 ha freesivälju, mahajäetud turbarabasid ca 10 000 ha. Kaitsealused sood Soid kaitse all koos Natura 2000 aladega kokku on ca 225 000 ha, nendest: · 175 000 ha lage- ja puissood, seal hulgas: - rabad 135 000 ha - siirde- ja õõtsiksood 19 500 ha - madalsood 19 000 ha - mõõkrohusood 1100 ha - allikasood 400 ha · 80 000 ha soometsi Soo tüüpe Gradiendid toitelisus (N;P) pH < 5.0 rabad · Madal Ca2+, SO42- sisaldus · Domineerivad turbasamblad, puhmad · Humiinhappeline puhverdus pH > 6.0 madalsood
muutumise iga 5 % kohta. Saepuit jaotatakse: liistud, hööveldatud paksus ja laius alla 75 mm pinnud, saetud paksus ja laius alla 75 mm lauad paksus maksimaalselt 38 mm, laius vähemalt 75 mm plangud paksus üle 38 mm ja alla 100 mm, laius üle 175 mm prussid paksus ja laius minimaalselt 100 mm. Venemaalt eksporditav saepuit jaotatakse: deals plangud (lauad) paksusega 50, 55, 63, 75 ja 100 mm laiusega 225, 250, 275 mm battens plangud (lauad) paksusega 50, 55, 63, 75, 100 mm ja laiusega 50...200 mm boards plangud (lauad) paksusega alla 50 mm, laius 50...250 mm Saepuitu eksporditakse pakettidena. Pakettides olevad tooted (lauad, plangud) võivad olla ühepikkused või erineva pikkusega. Soomes kasutatakse saepuidu ekspordis nn. pikkuspaketti, mis koosneb neljast "põhipaketist" mõõtmetega 0,5 × 0,5 m ja pikkusega 1,8...6,0 m. Paketis on 4...5 m 3 puitu massiga 2...2,5 tonni.
laekumine i = 10 % vähenemine 01.01.2005.a. 3 437 340 01.01.2005.a. 500 000 500 000 2 937 340 01.01.2006.a. 500 000 293 734 206 266 2 731 074 01.01.2007.a. 500 000 273 107 226 893 2 504 181 01.01.2008.a. 500 000 250 418 249 582 2 254 599 01.01.2009.a. 500 000 225 460 274 540 1 980 059 01.01.2010.a. 500 000 198 006 301 994 1 678 065 9 01.01.2011.a. 500 000 167 807 332 193 1 345 872 01.01.2012.a. 500 000 134 587 365 413 980 459 01.01.2013.a. 500 000 98 046 401 954 578 505 01.01.2014.a. 500 000 57 850 442 150 136 355 01.01.2015.a
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
tagasi pöördunud üle 30 000 Asutamisraskus- test veel mitte üle küüditatu ja arreteeritu. 1. jaanuari saanud kohalikele kolhoosidele 1960. aasta seisuga viibis Siberis langes aga osaks partei üksikasjaliste eriasumisel veel 377 Eestist suuniste elluviimine. Meediakanalid deporteeritud nende hulgas 126 olid sellekohastest õpetussõnadest, bandiiti ja natsionalisti ning 225 juhistest ja eesrindlikest kogemustest nende perekonnaliiget, peale selle tulvil. kakskümmend 1941. aastal 1950. aastate esimesel poolel küüditatut ja kuus Jehoova Eesti põllumajandustoodang ei tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta
liisinguperioodi vältel. SEB seadmeliisinguga saab soetada uusi ja kasutatud seadmeid, näiteks: tootmisseadmeid- ja liinid, kaubakäsitlustehnika, põllumajandustehnika, meditsiinitehnika, ehitustehnika, metsa ümbertöötlemise tehnika, kontoritehnika ja IT-süsteeme ja muid seadmeid. Sissemakse alates 10% vara maksumusest ning lepingutasu on tehingu keerukusest ja vara eripärast olenevalt alates 0,5% liisinguvara hinnast, kuid vähemalt 225 eurot. Seade peaks maksma vähemalt 10 000 eurot, et seadmeliisingut taotleda ning liisinguperioodi kestvus on kuni 84 kuud. Võimalik on ka sõlmida jääkväärtusega liisingleping, mille jääk tasutakse viimase liisingumaksega. Seadet liisides peab seadme majanduslik eluiga olema liisinguperioodist pikem, seadmele peab olema võimalik teostada liisinguperioodi jooksul hooldus ja remont, seade peab olema kindlustatav, seade peab olema identifitseeritav (näiteks seerianumber)
Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh. 85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi. Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism). Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga. Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tsenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tsenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj. Riik ühendati, kus oli jumal- kuninga kultus. Pealinnaks sai Angkor. 11-12. saj. oli Indo-hiina poolsaare võimsaim riik. 1431 riik hävitati ja pealinn läks üle Phnom Penhi. Angkori (linna) varemed avastati 1860 (mõnedel andmetel 1858) loodusteadlase Henri Mouhot'i poolt. Tema sõnad: ,,suurejoonelisem kui kõik, mis on meile...
jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel moel: Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, vahel harva ka mõnest muust puidust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda. Vaadi ehituse iga üksikasi mõjutab seal laagerduva veini maitset. Puit on väärismaterjal, mis selle õige kasutamise korral lisab veinile väärtust. Puidust mahutid (eri tüüpi suured ja väikesed vaadid) mõjutavad toodet oluliselt, näiteks: muudavad värvi,
jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m) · Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed 225 km3/a, aurumine 185 km3/a, jõgede vooluhulk 446 km3/a Eeltoodust tuleneb: · Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist.
Vahelae talade otsad seotakse jällegi vöötalaga. Fotol on näha kaks seinaosa vöötala, mis paiknevad lapiti ja nende peal olev serviti asetsev vahelaetalade vöötala. Karkassipostide ja vöötalade mõõt on sageli 50*150 (kui ei ole hööveldatud), postide vahekaugust ehk sammu aga kontrollitakse arvutuslikult (samm on tavaliselt 600 mm, vajadusel pannakse postid kahekordselt). Tänapäeval on soojustus sageli paksem kui 150 mm, tavaliselt saadakse 225 mm kahe kihina nii, et lüüakse postide külge täiendav roov 50*50 prussist (horisontaalne). Karkassipuit peab olema tugevussorteeritud kambris kuivatatud puit. Tugevussorteerimisel saab iga pruss tugevusklassile vastava templi. Soojustus paigaldatakse peale karkassi katuse alla saamist. Platvormmeetodil ehitamiseks vajalikke täpsemaid jooniseid leiab RT-kaardilt Platvorm- puitkarkass. Platvormmeetod on hästi kombineeritav teiste meetodite, tehase elementide kasutamisega jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
