Moulin Rouge A film I really like is "Moulin Rouge". It's a film made in collaboration between the USA and Australia. What made me want to see it was the trailer which was very dark, mystic and also musical. I really like musical films. It was directed by Baz Luhrmann and stars Nicole Kidman and Ewan McGregor. The film is set in the beginning of 20 th century in Paris. The main character is a poor English poet Christian who meets a group of bohemians who tell him that he should write a musical play for them to be played at the Moulin Rouge. There Christian meets Satine, the club's star and Paris' most famous courtesan, whom he falls in love with. After some time Satine falls for him as well. Things get really complicated when the club's owner invests in a wealthy duke to help pay for the club's remodelling but the duke will only pay if he gets Satine. That ends up as a crazy ...
Lugupeetud klassikaaslased, Meie koolis on tahetud ellu viia koolivormi kandmise idee. Korraldati hääletus ning napilt jäid võitjaks need, kes seda ei soovinud. Leian, et see on väga hea, sest muidu oleksid kõik vanemad sunnitud oma võsukestele koolivormi välja ostma ning majanduslikes raskustes peredele oleks see päris suur hoop, eriti kui arvestada praegust majanduskriisi järgset aega, kus paljud inimesed on oma töö kaotanud ning kes rohkem palka saanud, elavad säästudest, kuid kes enne kuidagi ots-otsaga kokku tulid, on nüüd päris näljapajukil. Mõnel on vaja üles kasvatada lausa kaks, kolm või veelgi rohkem last. Mõelgem nüüd sellele summale, mida need pered välja peaksid käima. Teiseks, koolivorm võib nädala keskel määrduda. Sellel juhul tuleb ilmselt reedeni mustade riietega koolis käia, sest riideid nii kiiresti pesta ja kuivatada ei jõua. Viimaks, koolivorm on väga ebaoriginaalne ning nõukogude, kus i...
Piiratud asjaõiguste heauskne omandamine AÕS § 56 brim. (nt hoonestusõiguse puhul) Isiklik kasutusõigus - ei ole piiranguid, kuidas kasutada võib. AÕS § 228. Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine. § 225-227 VIIES SEMINAR Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida. Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C- l parkimise. C nõuab servituudist tulenevalt auto parkimise võimaldamist. Kas õigustatult? Hüp...
Kodamis küsimused Ajaloos 16.01.2009 1. Vabrikutööstuse tekkimine lk 155-157 2. Raudteeliiklus, aurik, auto lk 158 3. Yhiskond lk. 159 4. Nelikliit ja Pyha Liit lk. 165 - 166 5. Püha Liidu lagunemine lk. 167 6. Rahvuslik liikumine lk. 179 7. Napoleoni sõdade aeg lk. 198 8. Põhja Saksa Liidust keisririigiks lk. 225 9. Territoriaalne ekspansioon lk. 214 215 10. Yhiskonna sotsiaalne etikett lk. 218 1. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega masinate abil. See üleminek tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikule. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks sai puuvillatööstus, mis tõi
S Sõiduauto 15 205/65R15 205 lamell S Sõiduauto 15 205/65R15 205 naast S Sõiduauto 15 215/65R15 215 naast S Sõiduauto 16 205/55R16 205 naast S Sõiduauto 16 205/55R16 205 lamell S Sõiduauto 16 205/55R16 205 naast S Sõiduauto 16 205/60R16 205 lamell S Sõiduauto 16 215/55R16 215 lamell S Sõiduauto 16 215/55R16 215 naast S Sõiduauto 16 225/55R16 225 lamell S Sõiduauto 16 225/60R16 225 lamell S Sõiduauto 16 195/55R16 195 naast S Sõiduauto 16 205/50R16 205 naast S Sõiduauto 16 205/55R16 205 naast S Sõiduauto 16 205/60R16 205 naast S Sõiduauto 16 215/55R16 215 naast S Sõiduauto 16 225/55R16 225 naast S Sõiduauto 16 205/55R16 205 lamell S Sõiduauto 16 205/55R16 205 naast
Cell Name Value Price R.H. Side Increase Decrease $H$14 valge v 254 0 370 1,0000E+030 116 $H$15 pruun v 365 0 400 1,0000E+030 35 $H$16 roheline v 140 71 140 35 140 $H$17 hall v 225 71 225 35 225 Seletused stabiilsuse analüüsi põhjal Ettevõte peaks värvima teise ja neljanda värvikuluga ruume, vastavalt siis 6 ja 16. Final value näitab, rohelist värvi ja 225 l halli värvi. Constraint R.H. Side veerus on olemasolev värvikogus, mis tuleks m pruuni värvi. Shadow price`i veerg näitab, et kui rohelise ja pruuni värvi kogust suurendada 1 liitri võrra suurendada, et teenida lisakasumit. Rohelist ja halli värvi võib suurendada 35 l võrra, siis oleks iga täi
= { liitkujundi pinnakeskme asukoht = Sz'= S(1)z' + S(2)z' liitkujundi staatiline moment Z'-telje suhtes S(1)z' = yc1 A(1) S(2)z' = yc2 A(2) Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid Yc1 = 0 Yc2 = 11,5 1,5 = 10 mm Zc1 = 0 Zc2 = 40 11,5 + 16,4 = 44,9 mm Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid ¹ + ² 0225+10814 Yc = = ¹+² = 225 +814 = 7,8 ¹ + ² 0225+44,9 814 ZC = = ¹+² = 225 +814 = 35,2 Liitkujundi pindala A=225 + 814 = 1039 mm² 2. Ristlõike telg-inertsmomendid Esimese osakujundi telg-inertsmomendid I(1) y1 = Ix = 35100 mm4 I(1) z1 = Ix = 35100 mm4 e(1)z = Zc = 35,2 mm e(1)y = Yc = 7,8 mm
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel ...
Ettevõte valmistab hetkel ne sokid, sall ja kampsun. Alljärgnevad tabelis on toodud toodete valmistamiseks kuluv materjal ning saadav kasum ühe toote k Tooted Ressursid kogus (kg) Käpikud Villased sokid A lõng 360 0.2 0.1 B lõng 225 0.1 0.3 C lõng 400 0.2 0.2 D lõng 120 0.1 0.2 Hind 10 15 Sihifunktsioon z=10x1+15x2+25x3+35x Käpikud - x1 Sokid - x2 Sall - x3 Kampsun - x4 Tingimused:
344 0,858 4290 44 8,091667 270 5,598422 0,276306 352 0,86 4300 45 8,225 260 5,560682 0,276416 360 0,862 4310 46 8,358333 250 5,521461 0,276699 368 0,863 4315 47 8,491667 245 5,501258 0,274733 376 0,865 4325 48 8,625 235 5,459586 0,275318 429 0,867 4335 49 9,508333 225 5,4161 0,254314 430 0,877 4385 50 9,525 175 5,164786 0,280253 1713,9 0,912 4560 51 2,56 0 Keskmine 0,273533 Xo 2034,486 ln 7,5 f(x) = -0,273763131x + 7,8342101069 7 R² = 0,9970434464 6,5 ln
= 23+1 3 = 2·3+3 3 = 6+33 3) sin2 12 + sin2 78 = sin2 12 + cos2 12 = 1 2. 2 1) sin 1845 = sin (45 + 5 · 360) = sin 45 = 2 2) cos 150 = cos (180 - 30) = - cos 30 = - 12 3) tan (- 225) = - tan 225 = - tan(180 + 45) = - tan 45 = - 1 3. 1) sin = sin 30 = 12 6 2) tan (- ) = - tan 180 = 0 4. 1) A (4; 3) x=4 y=3 r = 4 2 + 3 2 = 5 sin = 35 cos = 45 tan = 34 5. 1) 80 = 80 · 180 = 49 5 2) 12 = 5·180 12 =75 6. 1) sin = 0, 6 , on II veerandi nurk cos =? cos = - 1 - 0, 6 2
30-40 1 39 35 üle 40 1 45 Kokku: 20 Aritm.kesk 14 Mood 8.2 Mediaan 11.4 Standardhälve 10.9 Töötasu Töötajate arv Otspunktide arv xi kuni 300 1 299 225 300-450 2 449 375 450-600 9 599 525 600-750 4 749 675 750-900 2 899 825 üle 900 2 975 Kokku: 20 Aritm. Kesk 600 Mood 537.5
Teoreet. ülemised keskmisedx dused keskmine hälve tõen.-d pi saged. Hii-ruut xü ni ni*xi ni*(xi-xkaet)2 N*pi statistik i Normj. F(xü) 215 210 8 1680 6940,1 0,045 0,045 8 0,0086284 225 220 19 4180 7190,4 0,158 0,113 21 0,1432402 235 230 43 9890 3842,9 0,379 0,220 40 0,1748117 245 240 55 13200 16,4 0,650 0,271 50 0,6030275 255 250 31 7750 3448,1 0,859 0,210 38 1,4130713
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 2 Elastsuskonstantide määramine Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata terasest silindrilise katsekeha elastsuskonstandid. Kasutatud tööriistad: · Takistustensoandur Katsekeha: Joonis 1. Katsekeha kuju ja mõõdud Joonis 2. Moonete aegrida Valin : t1=75 t2= 125 t3=175 t4=225 2 A=3318,3 mm2 Tabel 1. Moonete ja pingete arvutustabel t eps_1 eps_2 eps_3 eps_4 eps_1,2 eps_3,4 Koormus Jõud ...
Karjääri teooriad M. Driver eristab nelja karjäärimudelit (Stoner, Freeman 1989: 745- 747; ref Türk 1999: 225): · Lineaarne karjäär (linear) · Püsiv karjäär (steady state) · Spiraalne karjäär (spiral) · Ajutine karjäär (transitory) Lineaarse karjääri mudel on kõige enam kooskõlas karjääri stereotüüpidega. Inimesed valivad varakult ala, millele tahavad pühenduda (Türk 1999: 225). Pühendunud töötajad on palju väärtuslikumad organisatsioonile kui mitte pühendunud töötajad ning selle tulemusena suudavad nad organisatsioonis palju edukamalt karjääriredelil edasi liikuda. Pühendunud töötajat on kirjeldatud kui inimest, kes jääb organisatsioonile truuks nii headel kui ka halbadel aegadel, käib regulaarselt tööl, annab endast maksimumi või enamgi, kaitseb organisatsiooni vara, osaleb organisatsiooni eesmärke täideviimisel jne (Meyer, Allen 1997: 3) Nad koostavad karjääri plaani ja viivad selle ellu. P...
Sellest VT = 600 ml SHRM = 2000 ml 600 - 150 = 0,16 VHRM = 1400 ml 1400+ 1500 JM= 1500 ml VD= 150 ml VHRM-st kasutatakse ära 1225 ml, s.o.88% ja SHRM jääb kasutamata 450 + 0 + 1225 = 1675 = 1,0 1500 + (1400-1225) 1675 4 VHRM-st kasutatakse ära 225 ml, s.o.16% ja SHRM-st 100% 450 + 2000 + 225 = 2650 = 1,0 1500+ (1400 - 225) 2650 Väljahingamise rõhutamine annab ökonoomsema võimaluse optimaalse taseme saavutamiseks alveolaarõhu uuendamisel, kui sissehingamise rõhutamine ! Gaasivahetus kopsudes · Gaasi partsiaalrõhk e. osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus web.zone.ee/.../image010.jpg
c) Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Lahendus: a)raamatupidamisbilanss Varad Kohustused ja omakapital Raha 320 000 (250000+70000) Kreditoorne võlgnevus 750 000 (850000-100000) Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 475 000 (550000-75000) Tootmisvarud 940 000 (860000+80000) Kokku lühiajalised kohustused 1 225 000 Kokku käibevara 2 020 000 Pikaajalised kohustused 1 300 000 Põhivara 1 905 000 (1730000+175000) Kohustused kokku 2 525 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva: 3 925 000 Kokku passiva: 3 925 000 b) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud enne laenu võtmist:
Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad." seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid." Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks."Kui palju metalli kolossi valmistamiseks tarvitati, pole teada. Igatahes kinnitab II sajandil e. Kr. elanud kreeka ajaloolane Polybios, et Ptolemaios III olevat 225. aastal e. Kr. saatnud kolossi taastamiseks 3000 talenti (umbes 80 tonni) vaske. Rhodose kolossi ajaarvamine Kolossi ehitati kaksteist aastat. Aga millal? Mitmete kirjalike allikate ja Rhodose raidkirjade järgi on täpselt kindlaks tehtud, et 281. aastal e. Kr. koloss juba seisis. Polybiose töödest teame, et 225. aastal e. Kr. teda enam polnud. Plinius jällegi märkis mitu aastat kuju püsti seisis: ühe versiooni järgi 56, teise järgi 66 aastat
(3m-4n)²-3m(3m-7n)=9m²-24mn+16n²-9m²+21mn=16n²-3mn Leian avaldise täpse väärtuse, kui m=2/3 ja n=-0,5 16*(-0,5)²-3*2/3*(-0,5)=5 55%*20/100%=11 (ha) 2) 5 20st 5:20=0,25 0,25*100%=25% 3) 20-11-5=4 (ha) 4) 4 20st 4:20=0,2 0,2*100%=20% Olgu üks arv x ja teine x+7, nende arvude korrutis on 494, saan võrrandi x(x+7)=494 x²+7x-494=0 kasutan ruutvõrrandi lahendi valemit Leian teise arvu 19+7=26 Kontroll: Olgu üks arv 19 ja teine 7 võrra suurem 19+7=26, nende arvude korrutis on 19*26=494. Vastus: Need arvud on 19 ja 26. 1)Leian põranda pindala S=ab S=3,*2,7=8,91 (m²) 2) Leian ruudukujulise plaadi pindala S=a² S=15²=225 (cm²)=0,0225 (m²) 3) Leian mitu ruudukujulist plaati mahub põrandale, kui vahesid pole jäetud 8,91:0,0225=396 (plaati) 4) 90% ON 396 396*100%/90%=440 (plaati) 1) Täisnurkne 2) Arvutan lõigu AB ligikaudse pikkuse 1) Kasutades Pythagorase teoreemi leian külje AC a²+b²=c² c=9²+12²=225=15 ...
2015 aastal möödub 225 aastat jalgratta esiisa leiutamisest 2015. aastal möödub 225 aastat sellest, kui prantsuse leidur Comte de Sivrac kinnitas kaks vankriratast teineteise taha puitraamile ja sai sel viisil sõiduvahendi, mida võib pidada tänapäevase jalgratta kaugeks esiisaks. Möödus veel ligemale sada aastat ja maailmas läks lahti tõeline „jalgrataste hullus“ mis 1880. aastatel ka Eestisse jõudis. Kurat kahel rattal Kaluuga kubermangu ühe küla talupojad elasid juba pikemat aega kabuhirmus.
Nurkade liigitamine Nurki on võimalik liigitada mitmeti. 1. Võttes aluseks nurga lõpphaara pöörlemise suuna, liigitatakse nurgad 1) positiivseteks, 2) negatiivseteks, 3) nullkraadisteks. 2. Võrreldes antud nurka nurkadega ±90°, ±180° ja ±360°, liigitatakse nurgad nii, nagu on tehtud joonisel: 360°-st 360°-st väiksemad Ülinürinurgad Nüri- Nüri- Ülinürinurgad suuremad nurgad nurgad Teravnurgad nurgad nurgad -360° -180° -90° 90° 180° 360° Täispööre Sirgnurk Täisnurk Täisnurk Sirgnurk Täispööre 3. Kui paigutada nurk koordinaatasandile nii, et nurga tipp on koordinaatide alguspunktis ja alghaar on ...
Bakterid geenitehnoloogias Mis on GMO? GMO (geneetiliselt muundatud organism) on elusolend, kelle pärilikkusainet (DNA'd) on muudetud geenitehnoloogilisi võtteid kasutades e. viisil, mida looduses ei esine. Kuidas toimub GM? Teadlased otsivad geeni, millest sõltub organismi omadus Geen eraldatakse ensüümide abil Viiakse söötmesse, kus bakterid paljunevad GM-bakter ...on geneetiliselt muundatud bakter. Milleks kasutatakse GM- baktereid? Teaduses Toiduainetööstuses Ravimitööstuses Materjalitööstuses Keemiatööstuses Biotervenduses (bioremediatsioon) GM-bakterite kasutuseelised Majanduses ajakulu, odavus, protsessi kontrollitavus, ohutus. Bioremediatsioonis aitab lagundada ohtlikke aineid. Ajalugu Esimene GMO oli GM-bakter E.coli (1973) 1974. sõlmisid teadlased kokkuleppe GM-bakterite kasutusriskid Võib: tekitada haigusi, mis ei allu ravile tekit...
ARVUTUSNÄITEID Näide 5: Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana tootmismahust esituvad kujul: TC = 700 + 50q - 3q 2 + 0,4q 3 MC = 50 - 6q + 1,2q 2 a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). b) Täita tabel VC = 50q - 3q 2 + 0,4q 3 q FC VC AFC AVC ATC MC 5 700 225 10 700 600 15 700 1425 20 700 3000 25 700 5625 ARVUTUSNÄITEID Näide 5: Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana tootmismahust esituvad kujul: TC = 700 + 50q - 3q 2 + 0,4q 3 MC = 50 - 6q + 1,2q 2 a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC).
c) Ruutkolmliikme lahutamine teguriteks ax2 + bx + c = a(x - x1) (x - x2), milles x1 ja x2 on ruutvõrrandi ax2 + bx + c = 0 lahendid. 2 Näide: Tegurdame ruutkolmliikme 4x² - 17x + 4. Lahendame ruutvõrrandi 4x² - 17x + 4 = 0, milleks kasutame ruutvõrrandi lahendivalemit b b 2 4ac x1,2 = . 2a 17 17 2 4 4 4 17 225 17 15 x1, 2 24 8 8 x1 4 x 2 0,25 Võime leida lahendid ka nii, et esmalt kontrollime kas võrrandil on üldse lahendeid, st. leiame ruutvõrrandi diskriminandi D. Avaldist b2-4ac nimetatakse ruutvõrrandi diskriminandiks ning ruutvõrrandil (1) on kaks erinevat lahendit, kui D > 0 (2) on kaks võrdset lahendit, kui D = 0 (3) lahendid puuduvad, kui D < 0.
186 125 196 250 203 156,9047619 139 183,4095238 204 140 80 220 180 207 250 208 150 200 209 300 300 225 233,3333333 210 160 160 212 180 200 153,3333333 160 213 384,6153846 338,2352941 214 165 205 148,3333333 166,6666667 215 120 180 220 130 220 130,4347826 100 300 60
Kuu Fakte Kuust Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus 384 400 km). Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Kuu asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu eest ja tagant vaadates Kuu pind Kuu pind koosneb tsemenditaolisest pulbrist, mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava mõju tagajärjel. Kuu pinnal on palju kraatreid, sest seal pole ilmastikku, mis seda ümber kujundaks. Kuu pind Igavese päikese tipp Astr...
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000
Ekspordikava kulumaterjalide tabel kululiikide lõikes Jrk Toetatav tegevus Vastutav isik Teostajad Aasta Kuu Projekt kokku Oma- EAS Kulu protsent nr finantseering projekti maksumusest 1 Toodete sihtturu vastavusse viimine nõueteg 1.1 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Soome Vabariik 2010 19000 9500 1.2 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Rootsi Kuningriik 2010 19000 9500 1.3 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Taani Kuningriik 2010 210...
1 Põldhein 25 - 4 - 40 8 0,5 - - 4 100 1a 2 Põldhein 25 - 4 - 40 8 0,5 - - 4 100 2a 3 Talinisu 60 - 4 - 40 20 0,5 19,3 1930 -1920 - 4 Kartul 15 - 4 - 300 30 0,5 - - 15 225 5 V.oder.ak 20 - 4 - 45 22,5 0,5 - - 11,25 225 9 Kokku 650 Tabel 5. Talu kaaliumväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
see osa tervikust moodustab, siis tuleb osa jagada tervikuga ja tulemus korrutada sajaga: a p % = 100%. A Näide 4 Mulda pandi 250 nisutera, neist ei tärganud 25. Leida idanevuse protsent. Lahendus Idanevuse protsent on idanenud seemnete arvu suhe muldapandud seemnete arvu, väljendatuna protsentides. Näide 4 (jätkub) Leiame tärganud terade arvu a: a = 250 - 25 = 225. Teades tervikut (A = 250) ja osa (a = 225), leiame teise põhiülesande kohaselt osamäära (protsendimäära) ehk idanevusprotsendi: a 225 p = 100 = 100 = 90% A 250 Vastus. Nisu idanevusprotsent on 90. 3. põhiülesanne: terviku leidmine. Kui on antud osa ja osamäär, mille see osa moodustab tervikust, siis tuleb osa jagada protsendimääraga ja tulemus korrutada sajaga: 100%
3) Y=sin(2x)+2cos(x) 1 Salvestage iga funktsi pange töölehtedele fun 0.5 Nurga x väärtused tule kraadi sammuga 20 kr 0 0 45 90 135 180 225 270 315 360 trigonomeetriliste funk radiaanides, seega tul -0.5 kraadid radiaanideks. -1 Saadud tabeli 2 veeru väärtus) järgi moodust -1
, . (). «» . C. . 18 ( ). : , , , , , , , , , , , , , , , ; . 1991 - . , : , , , , , , . . , . -- - . 11 1 : , -, , , , , , , , --, . : « » 862 ,- ,,, · · % . 1- 17 075 400 ² 13 · (2009) · 9- 141 887 438 . 8,3 ./² · (2008) · 7 [5]- $2 225 . $15 681 , , (RUB, RUR) - .ru, .su , . +7 UTC +2...+12 P C- 9 - 12. 2009
75 728 682.5 2031.25 Miinus:Algjääk 146 165.75 175.5 487.25 Kokku sisseostetud kaupa 474.75 562.25 507 1544 3.Müügi ja juhtimise eelarve Aprill Mai Juuni Kvartal Töötasu 75 75 75 225 Komandeeringud 42 51 54 147 Reklaam 60 60 60 180 Muud 28 34 36 98 Kokku kommertskulud 205 220 225 650
- -- - . , II, 1852 . , -. - -- . , , . , . 1764 II, . 225 . , «» ( ). 1769 , 600 , « », . 1772. «» . , , XVI--XVIII . -- « » , «» , «» , , , , , . - , 1779, ( « » « ») . 5 1781, . -, « », . . , , , . . 1796 3096 . I I , , . - «» « » ( ). 1819 « » . I . 1810- , . (1814). I, , (
, , , 1520 . . , , . , , . , , 1015 11,5 , , , . , , - 4060 . , , , , . , , , , , 1520 . . , , . , , . . , 3040 , , , . , , - 3040 . , , , . , , . , , , , , , . . , , , , , . , . , - 3040 . , , , , , . . , , , . 275 , 50 , 225 : 149 129 , 70 , 12 , 18 , 19 , - 15 . , , . , ( , ), 3040 . , , , , , . . , ( , ). . . , , , , . 180 °C 8085 °C , . , , , . . , , , . , , . , , . . , , , , , , . , . , . 60 °C, . , , , . ,
( , , , ) PARHOMENKO ANTON TITUSHKO STANISLAV 10B · ( , , , «» ) -- C2H5OH ( C2H6O), : CH3-CH2-OH, , , , . · : . . . : 95,57 % . , , 3 -- 4- . · ( -- ) 2C2H5OH + 2 = 225 + 2. · : RCOOH + HOCH2CH3 RCOOCH2CH3 + H2O · ( 120 °C) : 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O · : C2H5OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O · : CH3CH2OH + NaH CH3CH2ONa + H2 CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O · : CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O · () , - , , . · , . . (, -- «-2»), . () . -- --
0° 30° 45° 60° 90° 120° 135° 150° 180° 210° 225° 240° 270° 300° 315° 330° 36 sin 0 1 0 -1 0 cos 1 0 -1 0 1 tan 0 1 puudub -1 0 1 Puudub -1 0 cot puudub 1 0 -1 puudub 1 0 -1 pu
European Day of Languages Krista Zõhtsõk 11ME Objectives ❖ Importance of language learning; ❖ rich linguistic; ❖ cultural diversity; ❖ lifelong language learning in and out of school. Events ❖ Across Europe; ❖ no funding. Languages of Europe ❖ 225 - 3%; ❖ Indo-European; ❖ Russian; ❖ English. Multilingualism today ❖ Two foreign languages; ❖ language learning; ❖ linguistic diversity. Interesting facts ❖ Asia and Africa; ❖ 50 000 words; ❖ broad groups. Thanks! :)
Seine jõgi Üldine Asub Prantsusmaal 776 km. pikk Saab alguse Côte d'Ori mägedest Suubub La Manche väina Valgala 78 650 km² Lisajõed Aube (248 km.) Marne (525 km.) Oise (302 km.) Yonne (293 km.) Eure (225 km.) Seine'i ääres asuvad linnad Pariis Troyes Rouen Faktid 37 silda (Pariis) 24 meetrit merest 8 meetrit sügav Atlandi lõhe Täname tähelepanu eest!
Pезиденция русских царей Более тысячи помещений Лестниц – 117 Парадные-залы, жилые комнаты для царской семьи и слуг, театр, музей, две церкви и аптека Oколо четырёх тысяч слуг Cейчас находится в Зимний дворец Mеждународный эрмитаж Первые 225 картин купила Екатерина II Kартин около трёх миллионов - эти картины Леонардо да Винчи, Рафаэля,Рембранта, Веласкеса Спасибо за внимание!
Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U3 / R (Telefoniliini on ühendatud eeltakisti (R), mille väärtus on 50 (oomi).) Rahuseisundis: I = 0 V / 50 = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,4 V / 50 = 0,028 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaadi = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaadi = 6,3 V / 0,028 = 225 Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi Reeltakisti Rkogu = 45,7 V / 0,028 A = 1632,143 Rtelefoniliini = 1632,143 225 50 = 1360,143 2.1 Valimistoon Pinge amplituud: 196 mV Sagedus: 420 Hz Tipust tipuni amplituud: 384 mV Pinge efektiivväärtus detsibellides: Periood: 2,460 ms -23.8 dBV Sagedus: 406,5 Hz
Westminster Abbey Westminster Abbey Westminster Abbey was built 960 years ago. Towers Westminster Abbey has two towers with 10 bells. Height of the towers is 225 feet (69 meters). Architects of Westminster abbey Christopher Wren, Nicholas Hawksmoor, Henry Yevele, John of Gloucester, Robert of Beverley, Henry of Reyns Coronations Every British ruler has been crowned in the Abbey except Edward V and Edward VIII. Resources https://www.britannica.com/topic/Westminster-Abbey https://en.wikipedia.org/wiki/Westminster_Abbey and from Google Search
Põhivara sihtfinantseerimine 244 641 691 17 Pikaajalised kohustused kokku 416 580 067 KOHUSTUSED kokku 490 138 328 OMAKAPITAL Aktsiakapital 144 871 700 19 Kohustuslik reservkapital 22 855 471 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 214 987 306 Aruandeaasta kasum 95 099 748 OMAKAPITAL kokku 477 814 225 967 952 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 554 Konsolideeritud kasumiaruanne tuhandetes kroonides 2008 2007 Lisa TULUD 7 Müügitulu 427 276 387 819 19 Põhivara sihtfinantseerimine 36 173 11 419 17,19 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 13 000 12 000 19
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on ...
Päikesesüsteemi Merkuur: planeedi Üldinfo: Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, Keskimine kaugus Päikesest: 57,9 milj. km sealhulgas planeet Maa, millel Läbimõõt: 4878 km me elame. Pinnatemp.: -185°C kuni 430°C Päikesesüsteemi kuulb 9 Ööpäev: 176 Maa päeva planeeti, need on: Aasta pikkus: 88 Maa päeva Merkuur Kuude hulk: 0 Veenus Pöörlemistelje kalle: 0° Maa Veenus: Marss Jupiter Saturn ...
18225 kg 3.2 2700 ha 648 kg 54000 kg 4 1125 ha 4.1 900 ha 54 kg 1350 kg 4.2 225 ha 51,75 kg 1125 kg 6307200000 18921,6 0,000003 0,000012 Veepeegli pindala: 7,5 TABEL koormus kg p/a osakaal% koormus kg N/a Osakaal 945 4,667 72225 46,374
N/A 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2 1 4 9 16 25 36 49 64 81 100 3 1 8 27 64 125 216 343 512 729 1000 4 1 16 81 256 625 10000 5 1 32 243 1024 6 1 64 729 7 1 128 8 1 256 9 1 512 10 1 1024 N/A 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 2 121 144 169 196 225 256 289 324 361 400 3 1331 1728 2197 2744 3375 4096 4913 5832 6859 8000
2 Aritmeetilise jada summa teine valem Kuna an = a1 + (n 1)·d , siis a1 +a1 +( n -1) d Sn = n 2 millest 2a1 + (n - 1) d Sn = n 2 Näide 7 Leida esimese 15 paaritu arvu summa Jada on 1; 3; 5, ... a1 = 1 d=2 n = 15 2 1 + (15 - 1) 2 2 + 28 Sn = 15 = 15 = 15 15 = 225 2 2 Vastus: Esimese 15 paaritu arvu summa on 225. Näide 8 Teadaolev vanim ülesanne jadadest, mis on pärit umbes aastast 3000 eKr ja leitud Ahmese papüüruselt. Sada mõõtu vilja tuleb jaotada viie inimese vahel nii, et teine saaks niipalju rohkem esimesest, kui palju kolmas saab rohkem teisest, neljas rohkem kolmandast ja viies rohkem neljandast. Peale selle peavad kaks esimest saama 7 korda vähem kolmest ülejäänust. Kui palju vilja tuleb anda igaühele?
2 Aritmeetilise jada summa teine valem Kuna an = a1 + (n 1)·d , siis a1 +a1 +( n -1) d Sn = n 2 millest 2a1 + (n - 1) d Sn = n 2 Näide 7 Leida esimese 15 paaritu arvu summa Jada on 1; 3; 5, ... a1 = 1 d=2 n = 15 2 1 + (15 - 1) 2 2 + 28 Sn = 15 = 15 = 15 15 = 225 2 2 Vastus: Esimese 15 paaritu arvu summa on 225. Näide 8 Teadaolev vanim ülesanne jadadest, mis on pärit umbes aastast 3000 eKr ja leitud Ahmese papüüruselt. Sada mõõtu vilja tuleb jaotada viie inimese vahel nii, et teine saaks niipalju rohkem esimesest, kui palju kolmas saab rohkem teisest, neljas rohkem kolmandast ja viies rohkem neljandast. Peale selle peavad kaks esimest saama 7 korda vähem kolmest ülejäänust. Kui palju vilja tuleb anda igaühele?
Pane sokolaadisarvekesed küpsetuspaberiga kaetud küpsetusplaadile ja pintselda üle lahtiklopitud munaga. Küpseta 15 minutit, kuni ahjust vaatavad vastu lustakalt kuldsed ja õhulised pisikesed sarvekesed. Härjasilmad · 1 kg lehttaignat · 1 suur aprikoosikonserv · 250 g kohupiima · 150 g hapukoort · 1 dl suhkrut · 2 muna · 1 dl kompotileent · 1 tl vanillisuhkrut Valmistamine · Kuumuta ahi 225 kraadini. · Rulli taigen 1 cm paksuseks. · Lõika sellest ümmarguse piparkoogivormiga 8 cm läbimõõduga kettad. · Pooltest ketastest lõika 6 cm läbimõõduga piparkoogivormi abil härjasilmadele servad ja tõsta kettad üksteise peale nii, et alla jääb suurem ketas ja selle peale serv. · Määri munaga ja küpseta 5-7 minutit kuni härjasilmad on ilusasti kerkinud ja kuldpruunid. · Keskelt üleskerkinud taigen suru lusikaga veidi alla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
