1070 0,868 4340 215 20,54133 20 2,9957322736 1075 0,868 4340 216 20,62467 20 2,9957322736 1080 0,868 4340 217 20,708 20 2,9957322736 1085 0,868 4340 218 20,79133 20 2,9957322736 1090 0,868 4340 219 20,87467 20 2,9957322736 1095 0,868 4340 220 20,958 20 2,9957322736 1100 0,868 4340 221 21,04133 20 2,9957322736 1105 0,868 4340 222 21,12467 20 2,9957322736 1110 0,868 4340 223 21,208 20 2,9957322736 1115 0,868 4340 224 21,29133 20 2,9957322736 1120 0,868 4340 225 21,37467 20 2,9957322736 1125 0,868 4340 226 21,458 20 2,9957322736 1130 0,869 4345 227 21,54133 15 2,7080502011 1135 0,869 4345 228 21,62467 15 2,7080502011 1140 0,869 4345 229 21,708 15 2,7080502011 1145 0,87 4350 230 21,79133 10 2,302585093 1150 0,87 4350 231 21,87467 10 2,302585093
52,0 tk 0,1 5,2 106,00 26,00 5647,20 132,00 47 MET-00122 2131 Peikko paigaldus 2 22 Vundamendid Metalltarindid alusmüüritistes, soklites ja 223 vundamenditalades Ankrupolt HPM 16 222,1 32,0 tk 0,1 3,2 106,00 26,00 3475,20 132,00 48 MET-00122 2231 Peikko paigaldus 1 Elementidest alusmüürid, soklid, 225 vundamenditalad
14 723 7 499 16 040 8 798 11 654 14 393 18 669 8 912 33 083 7 329 30 701 3 871 15 786 16 223 16 340 15 786 18 357 13 712 11 812 14 858 14 892 7 054 9 222 18 201 13 851 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 14 051 15 915
2 ALUSED JA VUNDAMENDID 22 Vundamendid 221 Vundamentide liiv ja killustikalused Killustukust alused tihendamisega 29,65 m3 Graniitkillustik 29,7 m3 222 Monoliitsest r/b-st alusmüürid, soklid, vundamenditalad R/B vundamendid betoonist B30 48,73 m3 Liftisahti ivundamendi valamine 0,63 m3 223 Metalltarindid vundamendipoldi komplekt 34 tk 225 Elementidest alusmüürid, soklid, vundamenditalad Monteeritavad soklipaneelid 23 tk Tõsted autokraanaga 23 tk 23 Aluspõrandad 231 Liiv- ja killustikalused Killustikust aluskihi ehitamine koos tihendamisega 155,3 m3 232 Betoontarindid
eraldised munitsipaliseeritud kutseõppeasutustele 105 916 000 105 916 000 0 0 0 0 105 916 000 4500.02 Valitsussektorisse kuuluvatele muudele avalik-õiguslikele 1 223 475 853 1 223 475 853 0 0 0 0 1 223 475 853 juriidilistele isikutele riiklik koolitustellimus ülikoolidele 1 163 554 853 1 163 554 853 0 0 0 0 1 163 554 853 Tartu Ülikooli Teaduskool 5 000 000 5 000 000 0 0 0 0 5 000 000
218. 1 1 1 1 219. 1 1 2 220. 1 1 2 221. 1 1 3 222. 1 1 1 1 223. 1 1 1 1 224. 1 1 10 225. 1 1 1 2 226. 227. 228. 229. 230. 231. 232. 233. 234. 235. 236. 237.
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms ...
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poolt hääletas vähemalt 2/...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Gerda Parkja Søren Kierkegaard Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD-22A Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 1. Peatükk - Elulugu............................................................................................................................. 3 1.1. Varajased aastad (1813-1836)................................................................................................... 3 1.2. Kooli lõpetamine ja Regine Olsen (1837-1841)........................................................................3 1.3. Kirjanikuamet ja Corsairi afäär....................................................
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
moodustavad siusa järvistuid, nagu näiteks Futaleufu orus. 1. General Carrera Lake 970 km² of the lakes total 1,850 km² are in Chile 2. Llanquihue Lake 860 km² 3. O'Higgins Lake 529 km² of the lakes total 1,058 km² are in Chile 4. Ranco Lake 442 km² 5. Presidente Ríos Lake 352 km² 6. Greve Lake 240 km² 7. Rupanco Lake 223 km² 8. Todos los Santos 178.5 km² Lake 9. Villarrica Lake 176 km² 10. Cochrane Lake 175.25 km² of the lakes total 271 km² are in Chile 11. Puyehue Lake 156 km² 12. Laguna del Laja 128.1 km² 13. San Rafael Lagoon 123 km² 14. Calafquén Lake 120.6 km² 15. Panguipulli Lake 116 km² 16. Yelcho Lake 110 km²
217 0: (I___) ( 2 1) V = 103 "inst_50>from0" 218 1: (____) ( 2 0) V = 102 "inst_50>from1" 219 2: (____) ( 0 3) V = 103 "inst_50>from2" 220 3: (I___) ( 0 0) V = 102 "inst_50>from3" VAR# 125: (________) "inst_51>o" GRP# 84: BEG = 221, LEN = 4 ----- 221 0: (I___) ( 2 1) V = 105 "inst_51>from0" 222 1: (____) ( 2 0) V = 104 "inst_51>from1" 223 2: (____) ( 0 3) V = 105 "inst_51>from2" 224 3: (I___) ( 0 0) V = 104 "inst_51>from3" VAR# 126: (________) "inst_52>o" GRP# 85: BEG = 225, LEN = 4 ----- 225 0: (I___) ( 2 1) V = 107 "inst_52>from0" 226 1: (____) ( 2 0) V = 106 "inst_52>from1" 227 2: (____) ( 0 3) V = 107 "inst_52>from2" 228 3: (I___) ( 0 0) V = 106 "inst_52>from3"
55. Selgita peamisi erinevusi osa ja aktsia vahel? Igal osanikul on üks osa (ÄS § 148 lg 4) erisus AS. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. (ÄS § 148 lg 1-2) Osa annab osanikule osaniku õigused (õigus kasumile, hääleõigus, jne). Õiguse saab siduda nii osaniku kui ka osaga (ÄS § 139 lg 1 p 5). Aktsia on likviidsem (võõrandamine kergem). Min nimiväärtus on 10 senti (ÄS § 223 lg 1). Aktsia on jagamatu (ÄS § 224). Keelatud ei ole nn stock-split. Aktsiaid on erinevalt osast mitut liiki. Liik ei seondu nimiväärtuste erinevusega, vaid aktsiast tulenevate õiguste erinevusega. Aktsia ei seondu õigustega aktsiaseltsile kuuluvale varale, kuna aktsiaseltsi vara on aktsiaseltsi omand, aktsia aga aktsionäri omand. Aktsia omamine tagab aktsionärile õigused aktsiaseltsi suhtes. · vara ehk rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal ...
Metüülphüdroksübensoaat E 218 Säilitusaine Metüülphüdroksübensoaadi naatriumisool E 219 Säilitusaine Vääveldioksiid E 220 Säilitusaine, antioksüdant Naatriumsulfit E 221 Säilitusaine, antioksüdant Naatriumvesiniksulfit E 222 Säilitusaine, antioksüdant Naatriumdisulfit E 223 Säilitusaine, antioksüdant Kaaliumdisulfit E 224 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumsulfit E 226 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumvesiniksulfit E 227 Säilitusaine, antioksüdant Kaaliumvesiniksulfit E 228 Säilitusaine, antioksüdant Bifenüül E 230 Säilitusaine
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
0 150 776 480 800 480 1 2 0.0 w 704 416 720 416 0 w 720 416 720 392 0 w 720 392 776 392 0 w 720 416 760 416 0 w 760 416 760 432 0 w 760 432 776 432 0 w 720 440 744 440 0 w 744 440 744 472 0 w 744 472 776 472 0 w 720 488 720 520 0 150 776 512 800 512 1 2 0.0 w 720 520 776 520 0 w 744 472 744 504 0 w 744 504 776 504 0 w 720 488 720 448 0 w 720 448 776 448 0 w 704 464 768 464 0 w 768 464 768 408 0 w 768 408 776 408 0 w 768 464 768 488 0 w 768 488 776 488 0 x 1028 218 1051 223 0 22 y3 x 1028 243 1051 248 0 22 y2 x 1030 275 1053 280 0 22 y1 x 1031 299 1054 304 0 22 y0 x 1029 130 1045 135 0 22 C w 800 480 808 480 0 w 800 512 808 512 0 w 808 512 816 512 0 w 816 512 824 512 0 w 824 512 832 512 0 w 808 480 824 480 0 w 800 440 808 440 0 w 808 440 816 440 0 w 800 400 808 400 0 w 808 400 816 400 0 w 816 400 824 400 0 153 688 464 704 464 1 2 0.0 153 688 416 704 416 1 2 0.0 w 664 416 680 416 0 w 680 416 680 408 0 w 680 408 688 408 0
Vabariigi Valitsuse 17.05.2001 määrus nr 173 22. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määrus nr 197 jõustumiskuupäev 01.07.2004 23. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks Vabariigi Valitsuse 07.02.2001 määrus nr 50 24. Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määrus nr 223 (jõustus 1.07.2004) 25. Kutsehaiguste loetelu Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus nr 66
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
4. Oluline rikkumine – VÕS § 116 lg 2 tegemist on olulise rikkumisega, kui P 1 Kaupo lootis lepingust saada, kaupade vedamiseks sobivat kaubikut, mis oleks terve. Beni rikkumise tõttu Kaupo ei saanud lepingust seda, mida ta õigustatult lootis P 2 Lepingu täpne järgimine oli Kaupole oluline, sest jällegi kaubaveoks on vaja tervet ja selleks sobivat autot. VÕS § 223 lg 1 täiendab 116 5. Taganemisavaldus – Taganemiseks tuleb teha taganemisavaldus VÕS § 188 lg 1. Kaupo tegi taganemisavalduse Benile. Tagasinõuded 1. Lepingu järgi üleantu tagastamine - VÕS § 189 lg 1 järgi on Benil õigus nõuda auto tagastamist ja Kaupol on õigus nõuda raha tagastamist. Õigus on nõuda raha ja selle perioodi eest, mil raha oli tal kasutuses ka VÕS § 94 alusel intressi? 2. Vajalike kulutuste hüvitamine – Kaupo saab nõuda rehvide vahetamise ja auto üle
1/8/2014 Mägi Frodo 1 730 730 111 619 1/9/2014 Kuusk Elsa 3 540 1,620 247 1,373 1/10/2014 Kukk Ekstra 1 270 270 41 229 1/11/2014 Agur Frodo 2 730 1,460 223 1,237 1/12/2014 Kukk Eliisa 5 320 1,600 244 1,356 1/13/2014 Mägi Ultra 2 300 600 92 508 1/14/2014 Nõmmik Aragorn 2 380 760 116 644 1/15/2014 Kuusk Eliisa 4 320 1,280 195 1,085
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...
13. Colosseum Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian ja ehitamist alustati juba tema valitsemise ajal. Siiski lõpetati see alles 80. a-l p.Kr. tema poegade: Tituse ja Dominitiani poolt. Colosseum oli Rooma impeeriumi suurim arhitektuuriline saavutus ja seda kasutati ühtlasi kui mudelit ka kõikide teiste amfiteatrite ehitamiseks tol ajal. Colosseumi ülemine osa oli algselt puidust ehitatud, kuid 223. a-l asendati see kiviga. Selle väline karkass ja -osa asendati suurte allikalubja plokkidega, mis on üks lubjakivi liikidest. Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti . Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. See ehitati 240 puuprussi abil, mis paigutati väljapoole seinte külge. Purikatuse paigaldamiseks vajati meremehi, kes komandeeriti Misenum´i mereväebaasist Naapoli lahest.
kulutuste hüvitamist. (6) Ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata tarbijalemüügi suhtes. § 223. Müüjapoolne müügilepingu oluline rikkumine (1) Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. (2) Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise
Aforismid 1. Parim vabatahtlik tee õnne juurde - juhul, kui te olete kaotanud rõõmsa meele - on ajada selg sirgu ja käituda ning rääkida nii, nagu oleksite juba õnnelik. 2. Kõverad teed ei vii iialgi sihile ! 3. Kõik on inimese enda teha ja ometi laseb ta kõik ainuüksi arguse pärast on nina alt mööda. 4. Imeteod pole mitte selleks, et kedagi uskuma pöörata, vaid selleks, et hukka mõista. 5. "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." - Judith Stern 6. Naer - siseorganite sörkjooks. 7. "Eile ma olin tark. Seepärast tahtsin muuta maailma. Täna olen arukas. Seepärast muudan ma iseennast." - Sri Chinmoy 8. "Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." - O. Wilde 9. "Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks." - B. Gracian 10. Targad inimesed oleks täiesti üki, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. 11. "T...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Vesi 40 0 0 0 0 0 0 0 0 Sool 0 0 0 0 0 0 0 0 Pipar 0 0 0 0 0 0 0 0 10,30 12,29 205,73 kokku 223 8 9 12,83 3 24 25 Marmiidi plaan 26
Kõver = TSirge max K S ; tegurit staatilisel koormusel KS: Priit Põdra, 2004 223 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS kus: max Kõver kõvera varda (keerdvedru) suurim nihkepinge väärtus (ohtlikus punktis O1), [Pa]; T max samade ristlõike parameetritega sirge varda suurim Sirge
Elmar-Jaan Just Mäepealse 3-103 620 2407 Els-Hedvig Kerge IIIB-312 620 2561 Emlyn David Qivitoq Witt IIIB 305 620 2459 Endrik Arumägi IIIA-321 620 2402 Ene Pähn III 226 620 2551 Eneli Liisma III 120 620 2453 Enn Loigu III 235, 620 2502 Erki Soekov IIIB 303 620 2466 Erkki Seinre III 223 620 2511 Evald Kalda Mäepealse 3-101 620 2407 Eve Koort III 411 620 2508 Feliks Sarv Ehitajate tee 4A 620 3106 Georg Kodi IIIA 221 620 2409 Harri Annuka III 420 620 3100 Harri Rõuk III 318 620 2606 Heino Möldre III 425 620 3101 Helve Promet III 425 620 3101
n .0 Å Å Å 22211 Å 1133 Å Å Å a ³ * 22111 133 * ³ n ³ 2221113 ³ t ³ 22133 ³ ³ 233 ³ F ³ 223 ³ u -1.0 Å Å Å Å23 Å Å Å n ³ 23 ³ c ³ 23 ³ t ³ 23 ³ i ³ 23 ³
) W vahetuste arv tööpäevas(3v.) 7 S vahetuse kestvus(8t.) 2.1.2. Pakkude koorimine. Valin seadme : Cambio 70-66 BA Tehnilised näitajad Max.palgi läbimõõt (cm.) 66 Min. palgi läbimõõt (cm.) 10 Min. palgi pikkus (m.) 3 Rootori pöörlemiskiirus (p/min ) 223 Rootori ava (cm ) 66 Eendekiirus (m/min ) 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest
hommikul. KIRJUTAMINE 14. Lõpetage laused, lähtudes teemas käsitletust. a) Ma teadsin juba, et……………………………………….. . b) Vajan rohkem infot …………………………. (millest? mille kohta?) c) Alles nüüd sain teada, et………………………………… . d) Ma mõtlesin varem teistmoodi ……………………. (millest?) 223 2. TEEMA. TOLLIVORMISTUS Teema lõpuks teate, mis on tollivormistus ja missugused dokumendid saadavad kaupa; oskate rääkida tollivormistusest. SISSEJUHATAV ÜLESANNE 1. Arutage, mis on toll, missuguseid dokumente on vaja piiri ületamiseks. LUGEMINE. KIRJUTAMINE 2. Lugege intervjuud tolliametnikuga ja pange teksti järel olevad küsimused õigesse kohta. Tollivormistus 1
Omakapital -464 -1 891 -4 545 -1030 -15 612 Sissetulnud laenud 1 128 7 930 14 629 3504 10 034 Aruandeperioodi riik 1 903 15 856 25 949 2428 17 130 Omakapital 1 398 10 840 19 906 2 056 16 906 Rahvusvahelised laenud 505 5 015 6 042 373 223 Porfoolio investeeringud 5 751 15 066 50 283 6 021 34 916 Aktiva -328 -792 4 125 390 321 Omandiväärtpaberid 25 -417 2 582 492 1710 Võlakirjad -353 -375 1 542 -102 -1 388 Passiva 6 079 15 858 46 159 5 631 34 595
saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed Valin koorimispingiks Cambio 70 66 BA Tehnilised näitajad Cambio 70- 66 BA Max. palgi läbimõõt, cm 66 Min. palgi läbimõõt, cm 10 Min. palgi pikkus, m 3 Rootori pöörlemiskiirus, p/min. 223 Rootori ava, cm 66 Eende kiirus, m/min 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor, kW 4,2 Rootori mootor, kW 29 Palgi koonilisus: 0,8 1,5 cm/m Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga 4 Tvah K t K m u q 480 * 0,9 * 0,4 * 20 * 0,179 618,6
) W – vahetuste arv tööpäevas(3v.) 7 S – vahetuse kestvus(8t.) 2.1.2. Pakkude koorimine. Valin seadme : Cambio 70-66 BA Tehnilised näitajad Max.palgi läbimõõt (cm.) 66 Min. palgi läbimõõt (cm.) 10 Min. palgi pikkus (m.) 3 Rootori pöörlemiskiirus (p/min ) 223 Rootori ava (cm ) 66 Eendekiirus (m/min ) 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg t...
Производство Производство Строительные Члены строительных всех отходов отходы в % от Европейского отходов за 2010 за 2010 год в всех отходов союза год в тоннах тоннах за 2010 год Бельгия 3 223 625 44 256 135 7,28 Болгария 78 877 165 876 606 0,05 Чехия 9 353 673 23 757 566 39,37 Дания 2 104 086 14 032 822 14,99 Германия 190 990 217 363 544 995 52,54 Эстония 436 289 19 000 195 2,30 Ирландия 1 609 762 19 807 586 8,13
51 Materiaalne põhivara müük 55 085 75 661 Laenu andmine -1 471 503 -580 172 Saadud dividendid 906 648 906 648 Aktsiate ostmine 0 -2 000 000 Saadud intressid 1 098 1 223 Kokku rahavoog investeerimisest -6 457 214 -12 761 891 Saadud laenud 23 387 847 21 480 008 Laenude tagasimaksed -18 262 798 -23 197 046 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -12 665 021 -13 056 833 Järelmaksu tasumine -88 903 -115 914 Makstud dividendid -3 004 336 -3 994 785
väntvõlli suhtes. Tegemist senini Honda kõige suurema kubatuuriga reas neljasilindrilise mootoriga.[2] K24A3 mootori põhi parameetrid[2]: töömaht 2,354 cm3, silindri läbimõõt 87mm, kolvi käik 99 mm, surveaste 10,5:1, maksimaalne võimsus 189hp (140kW) @6800 p/min, maksimaalne väändemoment 223 Nm @4500 p/min, VTEC rakendumine 6000 p/min, pöörete piiraja: 7200 p/min. 5 Joonis 1. K24A3 mootori väliskarakteristikud [3] K24A3 mootori väliskarakteristiku graafikust võime välja lugeda, et antud mootor saavutab oma
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõu...
30-34 318 158 160 285 141 144 35-39 283 140 143 317 157 160 40-44 277 136 141 359 179 180 45-49 262 130 132 372 186 185 50-54 244 122 121 343 172 171 55-59 223 112 111 295 147 148 60-64 174 87 87 277 135 142 65-69 143 71 73 248 120 128 70-74 118 56 62 210 100 110 75-79 91 39 52 163 74 89 80-84 64 24 39 100 43 57
15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid....
Miina Härma Gümnaasium “The aborigines of Australia Student:Kärt Erikson Teacher:Tiia Timma Tartu 2010 contents Introduction – page 3 History – page 3-4 Religion – page 4-7 Society - page 7-9 The British – page 9-10 Conclusion – page 10-11 Resources – page 11 Appendix – page 11-14 2 Introduction I selected this theme because it was the most interesting one for me. Aborigines have interested me for a long time now so doing this essay is really fun for me. Australian Aboriginal culture is one of the world's longest surviving cultures. Australian Aborigines, also known as Indigenous Australians , are the native people of Australia . Many of them suffered when white people from Britain arrived in Austra...
Metüül-p-hüdroksübensoaat E 218 Säilitusaine Metüül-p-hüdroksübensoaadi naatriumisool E 219 Säilitusaine Vääveldioksiid E 220 Säilitusaine, antioksüdant Naatriumsulfit E 221 Säilitusaine, antioksüdant Naatriumvesiniksulfit E 222 Säilitusaine, antioksüdant Naatriumdisulfit E 223 Säilitusaine, antioksüdant Kaaliumdisulfit E 224 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumsulfit E 226 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumvesiniksulfit E 227 Säilitusaine, antioksüdant Kaaliumvesiniksulfit E 228 Säilitusaine, antioksüdant Ortofenüülfenool E 231 Säilitusaine Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Säilitusaine
Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju ...
Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K15 KÕ XXX nimi XXX ÄRI- JA VÕLAÕIGUS ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: XXX , MA Mõdriku 2017 TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
