Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidm...
barjääri. Orbitaalide kattumisel ( lainefunktsioonid) ja liituvad ehk interfereeruvad. Selle liitumise tulemusena moodustuvad molekulaarsed orbitaalid (MO) hõlmavad kogu molekul, mitte ainult konkreetset aatomit. Miks heelium molekule ei moodusta? Kõik elektronid on paardunud spinnidega, intergaas. Õhu absoluutne niiskus a – veeauru mass grammides ühes kuupmeetris niiskes õhus (g/m3).arvutatakse absoluutne niiskus empiirilise (eksperimentaalse) valemi järgi veeaururõhu ja t* kaudu:a = 217 e/T,kus a – absoluutne niiskus (g/m3), e – aururõhk millibaarides (mb), T – absoluutne t* K, arv 217 on ühikutest sõltuv koefitsient. Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeaururõhu ja samal t*l õhku küllastavaveeauru rõhu suhet, väljendatuna protsentides:r = e/E x 100 (%)4. Niiskuse defitsiit d ehk niiskusvajak on küllastatud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe d = E – e.// Na=6,02*10 23/ / Faradayarv =
Eesti majanduse arengut iseloomustavaid arve 1998-2004 SKP muutus Otse- Ettevõtete püsivhindades Töö- inves- Välis- investee- võrreldes eel- tuse teeringud riikide otse- ringud mat. Kvar- mise a. sama määr, (neto), investeeringud põhivarasse, Aasta tal perioodiga % % tuh. kr. Eestis, tuh. kr. tuh. kr. 1 217 1998 I 10.4 10.1 900 981 300 1 846 303 II 6.8 9.5 871 000 1 302 500 3 213 339 3 235 III 2.5 9.6 700 3 007 300 3 114 396 IV -0.4 10.2 2 665 2 780 300 3 753 419 19
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 86. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike suhted võlausaldajaga? Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist (vt VÕS § 65 lg 1). Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kui aga võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi...
5 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
müügitulu, mille tingib ettevõtte tuntuse kasv ning mahetoidu sööjate ja allergikute osakaalu eeldatav kasv. 9.3 Maksevõime ehk likviidsuskordaja Likviidsuskordaja hinnatakse nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on tegemist hea näitajaga. Tabel 13. Likviidsuskordaja 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta Lühiajalised kohustused 9555 2784 3900 4524 Käibevara 230 091 665 301 1 124 217 1 623 291 Tooraine varu 14 923 13 052 14 031 14 856 Likviidsed varad 215 168 652 248 1 110 186 1 608 435 234,2846 284,66307 355,5338 Likviidsuskordaja 22,51884249 305 56 369 Mahe- ja toortoidukohviku ettevõtte likviidsuskordaja on 22,5 ühikut, mistõttu saab öelda, et ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid, on väga hea
20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
129, s. 17796, 1. ja 2. kd.). Andmeid Punaarmee kaitserajatiste kohta saadi ka kaheksa Saaremaalt mobiliseeritud mehe käest, kes olid jõudnud Staraja Russa all juba sakslaste poole üle joosta ning valmistusid osalema dessandis üle Suure väina (Sammet 1999, 172). Väegrupi ,,Nord" ülemjuhatus tegi saarte vallutamise ülesandeks XXXXII armeekorpusele kindral Walter Kuntze juhtimisel, kelle alluvusse jäeti 61. ja 217. jalaväediviis (Melzer 1960, 26). Korpus soovis saarte vallutamiseks oma alluvusse ka ,,Erna" rühma baasil formeeritud eesti pataljoni (ülem ülemleitnant Kurt Reinhardt). Korpuse staap planeeris ,,Erna" ülesandeks Suure- ja Väike-Pakri saarte ning Osmussaare vabastamise (BA MA, RH 24-42/10, 270, 274,). ,,Erna" osales Lääne-Eesti saarte vallutamisel 217. jalaväediviisi koosseisus. 4. septembril vallutas 61. jalaväediviis Virtsu poolsaare. Soomest toodi operatsiooni toetuseks
tee 15 - 238 620 4433 Piret Michelson Akad. tee 15 - 234 620 4434 Piret Puusemp V 410 Piret Tiigimägi Akad.tee 15 620 4443 Priit Kogerman Akad.tee 15-234 620 4337 Priit Pruunsild Akad.tee 15-241 620 4444 Raavo Josepson II 106 620 3008 Raivo Vilu Akad.tee 15 - 258 620 2804 Reet Järving Akad.tee 15 - 316 620 4388 Reet Rumvolt Akad.tee 15 - 217 620 4430 Regina Saar Akad.tee 15-256 Rein-Karl Loide II 122 620 3007 Richard Tamme Akad.tee 15 - 231 620 4442 Riina Aav Akad.tee 15-424 620 4365 Robert Tsanev Akad.tee 15 - 235 620 4435 Sergei Tisler Akad.tee 15A-201 620 4084 Sergei Žari Akad.tee 15-428 620 4372 Signe Nõu Akad.tee 15 - 219 620 4420
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. ...
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
-16 150 149 147 146 145 143 142 141 139 138 -15 165 163 162 160 159 157 156 154 153 152 -14 181 179 177 176 174 173 171 169 168 166 -13 198 196 194 193 191 189 187 186 184 182 -12 217 215 213 211 209 207 205 203 202 200 -11 237 235 233 231 229 227 225 223 221 219 -10 259 257 255 252 250 248 246 244 241 239 -9 283 281 278 276 274 271 269 266 264 262 -8 309 307 304 301 299 296 294 291 288 286
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
võlausaldaja kompromissi, mille kohaselt vähendati võla suurust 50 % ja pikendati tasumise tähtaega 2 aasta võrra. Pärast kompromissi sõlmimist esitas võlausaldaja nõude käendaja vastu kogu laenusumma mahus. Ülesanne: 1) Kas käendaja peab maksma? VÕS § 578 lg 2 kohaselt kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seega võlgnik ja võlausaldaja on loobunud sellest 50%-st ehk kui koguvõlg oli kokku 217 800€, siis nüüd on võlg 108 900€. Kui enne oli tähtaeg 28.11.2018, siis pärast kompromissi on tähtajaks 28.11.2020. Üldjuhul saaks käendaja esitada võlausaldajale VÕS § 149 lg-st 1 tulenevalt käendatava kohustuse puudumise vastuväidet – seda teist 50% võlast enam ei eksisteeri ju pärast kompromissi. Samas VÕS § 149 lg 2 kohaselt ei saa käendaja seda vastuväidet esitada, kuna selle nõude maksmapanek läheks vastuollu käenduslepinguga määratud riski jaotuse
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
Hageja esitas kostjale nõude varjatud puudusega müüdud sõiduauto Audi A6 mootori parandamiseks või asendamiseks. Kostja ei tunnistanud varjatud puudust, oletades hoopis, et hageja on ise põhjustanud mootori kahjustumise. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 81 537 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt asjas on leidnud tõendamist, et kostja müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 6 tähenduses. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja leidis, et auto ei ole lepingutingimustele mittevastav, vaid hageja ise või asja hageja poolt hooldama tellitud isik ei ole järginud asja kasutamisel hoolsusnõudeid. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale üleantud auto vastas lepingutingimustele või mitte. Hageja väitel ei vastanud üleantud auto lepingutingimustele tulenevalt sellise kasutatud asja olemusest.
3.1. toodud tingimustele. Eelnimetatu määramisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 226. 3.2.2. Toodangu mittevastavus lepingule toodang on kõlbmatu otstarbeks või toodang on kõlbmatu selleks eesmärgiks, nagu tuleneb käesolevast lepingust või toodang ei ole see 47 toodang, mille ostja on tellinud. Toodangu lepingule mittevastavuse määramisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 217. 3.3. Juhul, kui ostja avastab toodangu vastuvõtmisel toodangu mittekvaliteetsuse või toodangu mittevastavuse lepinguga, peab ostja teatama sellest müüjale viivitamatult ja esitama pretensiooni käesoleva lepingu p. 6.1. ettenähtud tähtaja jooksul. Müüja vastutuse määramisel toote lepingutingimustele mittevastavuse eest juhinduvad pooled LS sätetest 218, 222 ja 226. 3.4. Ostjal on õigus taotleda müüja esindaja kohalekutsumist käesoleva lepingu p.3.3. näidatud
õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele ei ole absoluutne põhiõigus, vaid suhteline. Sellest on võimalikud erandid ning erandid ehk riive õigustatud alused on loetletud ammendavalt PS § 20 lõike 2 punktides 16, vabadust on lubatud võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: süüdimõistva kohtuotsuse või 4 Inimõiguste ülddeklaratsioon. 10.12.1948. ÜRO Peaassamblee otsus 217 A (III). 5 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 1. 6 RKÜKo 10.04.2012, nr 3-1-2-2-11 p 48. 7 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. 04.11.1950. RT II 1996, 11, 34; RT II 2010, 14, 54. 9 kohtu poolt määratud aresti täitmiseks; kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega
L. (1990). Priming and human memory systems. Science, 247, 301-306. Tulving, E. & Watkins, O.C. (1977). Recognition failure of words with a single meaning. Memory and Cognition, 5, 513-522. Tulving, E. & Wiseman, S. (1975). Relation between recognition and recognition failure of recallable words. Bulletin of the Psychonomic Society, 6, 79-82. Warrington, E. K., & Weiskrantz, L. (1968). New method of testing long-term retention with special reference to amnesic patients. Nature, 217, 972-974. Eesti psühholooge 11 Lisa 1 Eesti psühholooge Jaak panksepp J. Panksepa peamiseks panuseks psühholoogiateaduses on aju opioidsete süsteemide osa selgitamine sotsiaalse käitumise arengus ja säilitamises, uute andmete tootmine autismi tekkepõhjuste seletamiseks, emotsioonide psühhobioloogilise originaalse teooria loomine,
tingimustele mittevastavate omadustega asja üleandmises. Tegemist olukorraga, kus täitmise kvaliteet ei vasta lepingus või seaduses ettenähtud standardile. Müüjapoolse mitte nõuetekohase täitmise puhul tuleb vastata kolmele küsimusele: 1. Kas müüdud asi vastab lepingu tingimustele 2. Kas müüja vastutab mittevastavuse eest või kas tema suhtes saab kohaldada õiguskaitsevahendit 3. Millist konkreetset õiguskaitsevahendit kohaldada VÕS § 217 lg 2 kohaselt ei vasta müüdud asi lepingu tingimustele siis, kui: 1. Müüdud asjal ei ole kokkulepitud omadusi 2. Kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks 3. Asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma 4. Kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada 5. Kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel
Seega on võimalik valida välja sobivamad kloonid edasiseks aretustööks ja sobimatud kõrvaldada. Puud seemlas on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu. Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust). Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi: sobivates oludes võib halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi.. Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
kohta kW/m kr/ha vedamisel kr/m Pöördader 47 405 000 434 Adrad 39 338 100 314 Rapid/Överum 29 248 700 239 põimikud 25 216 300 238 Freeskülvikud 25 217 500 170 Tüükultivaatorid 23 199 700 202 Otsekülvimasinad 22 194 500 186 Horisontaalfreesid 21 178 800 188 Kahvelfreesid 19 160 100 78 Nugaäkked 17 144 200 99 Randaalid 15 129 800 102
53 1 481.80 0.00 0.00 12 640.34 15.04.2011 285 202.26 11 214.33 1 426.01 0.00 0.00 12 640.34 15.05.2011 273 987.93 11 270.40 1 369.94 0.00 0.00 12 640.34 15.06.2011 262 717.53 11 326.75 1 313.59 0.00 0.00 12 640.34 15.07.2011 251 390.78 11 383.38 1 256.95 0.00 0.00 12 640.34 15.08.2011 240 007.40 11 440.30 1 200.04 0.00 0.00 12 640.34 15.09.2011 228 567.10 11 497.50 1 142.84 0.00 0.00 12 640.34 15.10.2011 217 069.60 11 554.99 1 085.35 0.00 0.00 12 640.34 15.11.2011 205 514.61 11 612.77 1 027.57 0.00 0.00 12 640.34 15.12.2011 193 901.84 11 670.83 969.51 0.00 0.00 12 640.34 15.01.2012 182 231.01 11 729.18 911.16 0.00 0.00 12 640.34 15.02.2012 170 501.83 11 787.83 852.51 0.00 0.00 12 640.34 15.03.2012 158 714.00 11 846.77 793.57 0.00 0.00 12 640.34 15.04.2012 146 867.23 11 906.00 734.34 0.00 0.00 12 640.34 15.05
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
tavaga. Õigustavad asjaolud saavad tulla kas KarS, teistest eriseadustest, rahvusvahelistest konventsioonidest või rahvusvahelisest tavast. Seega on see ampluaa üsna lai. KarS ise annab meile neli varianti: 1. Hädakaitse, 2. hädaseisund, 3. kollisioon ja 4. eksimus õigusvastases asjaolus. Õigustavad asjaolud tulevad ka nt omaabi AÕS. Seejuures,aga ei tohi hädakaitse piire ületada. Õigustavad asjaolud tulevad ka KrMS § 217, mis annab võimaluse kinnivõtta ja toimetada kahtlustatav isik... Kuriteo matkimine – riigile antakse õigus panna toime kuritegu, et tuvastada raskemad kuriteod (nt narkootiliste ainete ostmine või altkäemaksu andmine). Õigustavad asjaolud tulevad ka politsei ja piirivalve seadusest (kinnipidamine ja järelvalve). Näiteks. Spordivõistlused jäähoki. Kas neil on kehaline väärkohtlemine lubatud? Mõned on Eestis võetud vastutusele ning ka rahvusvahelisel areenil
Ettevõttel oli Maksu- ja Tolliameti ees sotsiaalmaksuvõlg 10 000.- krooni, mille tasumise tähtpäev oli 10.09.2009 ja käibemaksuvõlg 32 000.- krooni, mille tasumise tähtpäev oli 20.09.2009. Ettevõtte tasus mõlemad maksusummad ära 20.10.2009 koos intressiga. Arvuta ettevõtte tulumaks. Lahendus: Maksuvõla intress on 0,06% päevas. 0,06% * 10 000.- * 40 päeva = 240.- 0,06% * 32 000.- * 30 päeva = 576.- 240 + 576 = 816.- (sellest summast tuleb maksta ka tulumaksu) (816 * 21) : 79 = 217.- Kokku: 816 + 217 = 1033.- kuulub maksmisele Ülesanne 5 Äriühing on tasunud mittetulundusühingule liikmemaksu 1000.- krooni, mis ei ole tema ettevõtlusega seotud ja et ta on andnud laenu 1 000 000 krooni madala maksumääraga piirkonnas asuvale ettevõttele ning samas ettevõttes omandanud ka 50%-se osaluse. Ettevõtte aktsiakapital sel hetkel oli 100 000 EUR. Arvuta ettevõtte tulumaks. Lahendus: 1 EUR = 15. 6466 krooni 100 000 EUR * 15,6466 = 1 564 660 krooni
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
214. Mis ühist on süsteemi liikumishulga teoreemil ja masskeskme liikumise teoreemil? 215. Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne? Inertsmoment iseloomustab massijaotust selle telje suhtes. S.o. skalaarne suurus. Ei saa olla negatiivne. 216. Milleks on vaja üldse inertsmomente? On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka
214. Mis ühist on süsteemi liikumishulga teoreemil ja masskeskme liikumise teoreemil? 215. Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne? Inertsmoment iseloomustab massijaotust selle telje suhtes. S.o. skalaarne suurus. Ei saa olla negatiivne. 216. Milleks on vaja üldse inertsmomente? On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum riigist): * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 reforme ja ümberkorraldusi rahvusparlamendi esindajat * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni
212. Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Käskiv 2. Selgitav 3. Osalev 4. Delegeeriv 213. 3. Selgitage McKinzey 7S teooriat. 214. 7 S-i teooria - McKinsey 215. Juht 216. Strateegia (strategy) 217. Struktuur (structure) 218. Süsteemid (systems) 219. Liider 220. Isikkoosseis (staff) 221. Stiil (style) 222. Oskused (skills) 223. Eesmärkide teadvustamine (shared values) 224. 225. 4. Millised on põhilised juhi kui liidri käitumisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (nt: kirjeldage autoritaarset eestvedajat) 226
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
2 Russia 1 7,083 1,126 7,194 1,144 6,565 1,044 3 Iran (OPEC) 2,540 403 2,486 395 2,519 401 4 United Arab Emirates (OPEC) 2,524 401 2,303 366 2,515 400 5 Kuwait (OPEC) 2,343 373 2,124 338 2,150 342 6 Nigeria (OPEC) 2,257 359 1,939 308 2,146 341 7 Iraq (OPEC) 1,915 304 1,764 280 1,438 229 8 Angola (OPEC) 1,760 280 1,878 299 1,363 217 9 Norway 1 1,752 279 2,132 339 2,542 404 10 Venezuela (OPEC) 1 1,715 273 1,748 278 2,203 350 11 Algeria (OPEC) 1 1,568 249 1,767 281 1,847 297 12 Qatar (OPEC) 1,468 233 1,066 169 – – 13 Canada 2 1,405 223 1,168 187 1,071 170 14 Kazakhstan 1,396 222 1,299 207 1,114 177 15 Azerbaijan (OPEC) 1 836 133 912 145 532 85
saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Ta võib samuti esitada vastuväite, et hageja või kostja ei esitanud tahtlikult või raskelt hooletult taotlust, väidet, tõendit või kaebust, mis oli kolmandale isikule teadmata. 20. Esinduse liigid ja volitused § 217. Esindamine kohtus (1) Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. (3) Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. 21
212. · Korraldamise ühtsus. 213. · Töötajate väljaõpe. 214. · Töötajate toetamine. 215. 46. Töökorraldus on tööjõu otstarbeka paigutamise ja töötootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse, töökohtade korralduse, töötingimuste loomise, tööprotsessi optimeerimise ning töö normimise ja tasustamise 216. 47. Töökorralduse täiustamise võimalused 217. · Töösisekorra eeskiri, töökorralduse reeglid 218. · Organisatsiooni väärtused, eesmärgid, head tavad, oluliste protsesside ja projektide kirjeldused, 219. · Kvaliteedistandardid, infosüsteemi kasutamise nõuded, turvalisuse nõuded jmt. 220. · Töölepingu sõlmimine ja muutmine, lõppemine ja ülesütlemin, ülesütlemise vaidlustamine 221. 48. Protseduurireegliks - kokkulepitud ja organisatsioonis kinnitatud tegutsemis- või käitumisreeglite kogumit, mis
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
93 Muru rullimine pärast külvi m2 9328 0,1 932,8 2 2 94 Mägimännistiku istutamine tk 15 4 60 2 4 95 Lehtpuuistikute istutamine tk 26 3 78 2 5 96 Puude ümbrisrestid koos killustiku ja katteriidega tk 31 7 217 4 7 * Geodeetilised tööd toimuvad kogu mullatööde ja vundamenditööde vältel. 24 7. Tööde teostamise meetod Ehitusobjekti juhitakse projektijuhtimise lepingu alusel peatöövõtu meetodil ``võtmed kätte`` tasemel. Peatöövõtja kohustuseks on ehituse organiseerimine, tarnelepingute sõlmimine ja tehtud tööde kontrollimine.
ja diskonto D S V 2145,44 2019,93 125,51 EURi. # Näide 2.3.8. Evald soovis võtta pangast laenu 1000 EURi seitsmeks kuuks. Arvutada summa, mis tuleks võlakirjale märkida ja intress, mis tuleks pangale maksta, kui pank diskonteerib selle 15% panga diskontomääraga 10 aprillil. Lahendus. Diskonteerimise periood on 10. aprill – 13. november ja selle pikkus 21 + 31 + 30 + 31 + 31 + 30 + 31 + 12 = 217 päeva, 217 V 1000 EURi, d = 0,15 ja t . 360 Järelikult V 1000 S 1099,40 EURi, 1 d t 217
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ül...
= 24 = 16 n a m = Kn a Km Näiteks: 3 2=64 Juurijat ning juuritava astendajat võib korrutada (juure laiendamine) või jagada (juure taandamine) ühe ja sama naturaalarvuga. Näiteks: 3 2 32 = 3 2 25 = 6 22 2 = 6 22 6 15 215 = 6 217 = 6 26 26 25 = 4 6 2 5 4) m n a = mn a Näiteks: 3 5 4 = 15 4 Juurte juurimisel võime juurijad korrutada ning saadud tulemusega juurida antud juuritavat. Murru nimetaja vabastamine irratsionaalarvust 5 5 2 5 2 · = = 2 2 2 2 10
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ...
kokku Kliente on 2014 aastal 745 41 9.7 Toote/turu maatriks 2012 aastal eurodes Sihtrühm 0 - 14 15 - 34 35 - 64 65 - ... Kokku Toode Maja 460 768 1306 1306 3840 Kämping 217 1085 716 152 2170 Telk 20 175 70 64 329 Kokku 697 2028 2092 1522 6339 Käibe osakaalud protsentides 2012 aastal Müügikäive % sihtrühma Sihtrühmad % kogukäibest eurodes käibest
Piiritustehas 100 94 OG Elektra 124 142 Tootmine 167 124 Hallik AS 59 67 90 Tamsalu, pagaritooted Viru Õlu 140 127 146 165 Vest Wood Eesti 730 217 332 510 Rakvere, puituksed uus nimi 634 JELD-WEN Eesti AS Flexa Eesti 357 322 320 415 Kadrina (suletakse), Viru- 453 Nigula, mööbel Tapa Mill OÜ 34 69 128 196 178 Puidutööstus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . ....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
