Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
SISUKORD: Üldandmed....................................................................................1 Rahvastik......................................................................................2 Poliitika.........................................................................................3 Kliima...........................................................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................................6 Loomastik.....................................................................................7 Turism..........................................................................................8 Veondus.....................................................................
Jõksi 02.07.07 hk 5m 1 4,8 43 4 214 6,6 6,7 Jõksi 02.07.07 põhi 7,58 198 6,2 9,2 11 8,3 Jõksi 06.08.07 23 pind 2,8 tumekollane 22,4 9,7 2 9 217 5,5 7,5 Jõksi 06.08.07 hk 6m 15 2,4 23 6 226 5,8 7,1 Jõksi 06.08.07 põhi 7,5 0 0 4 207 8,5
Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite. Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii argipäevadel kui pidulikel puhkudel. Eestimaal tähistasid rahvarõivad nii seisuslikku kui rahvalikku kuuluvust maarahvast ja talupoja seisust. Valitsevad klassid kuulusid sootuks teise, saksa rahvusse. Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib maapõues riidest kordi paremini. Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõiva...
elanikele vajalikke kogemusi iseseisvuse jaoks. 1942.aasta oktoobris muutis Ameerika konvoi Funafuti militaarbaasiks ning ehitasid Funafuti lennuvälja (tipp ajal oli saarel üle 6000 ameeriklase). Ameerika väed lahkusid Funafutist 1944.a. (Bennetts, Wheeler, 2001) 1. oktoobril 1978.a. Briti koloniaalvalitsuse alt vabanedes sai Tuvalu kaasa raske majandusliku olukorra: viimasel sõltuvusaastal oli imporditud kaupu umbes miljoni USD eest, kuid kasu saadi 217 tonni kopra ja kinofilmide reekspordist 60 000 dollarit. Situatsiooni parandamiseks hakati levitama eksootilisi ja kalleid kirjamarke ning sooviti muretseda endale nelja ookeanitraalerit ja kalatöötlemise vabrikut, sellest loodeti endale majanduslikku iseseisvust. Kalifornia ärimees lubas Tuvalule selle jaoks 5 000 000 USD suurust eralaenu, kui peaminister kogu riigikassa sularaha (554 380 USD) investeerib Grossi kinnisvaraga hangeldavasse kompaniisse
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanem...
40)USA osariikide esinduskogu 1776.a - kontinentaalkongress M. Luther - oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (15-16) J. Calvin - oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile (16) Henry VIII - Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutus 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale Leo X - Ta oli 217. paavst.(15-16) I. Loyola - oli jesuiitide ordu asutaja (15-16) Ricelieu - oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. (16-17) Voltaire -oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik,ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest (17-18) Louis XV - oli Prantsusmaa kuningas 1715. Aastast. C. Kolumbus - oli sooritas ajavahemikus 1492-1504 neli avastusreisi Kesk-Ameerikasse (15-16) V. da Gama - oli Vasco da Gama- 1498 avastas meretee Indiasse ümber Aafrika. F. Magalhaes- alustas1519
Tegu on köitva ja ma usun, et paljudele huvi pakkuva teemaga, millest võiks ka edaspidi rohkem kirjutada ja juttu teha.Olen päris kindel,et mind ja minu klassikaaslasi ei jätaks enam külmaks ükski artikkel antud teemal. Soovitan teistelgi kirjutada just Pluutost kuna seda teemat on just käsitledaja kindlasti ka palju targemaks saada. Kasutatud kirjandus 1. ,,Planeedid" ( kirjastus ,,Varrak" 2000) lk. 19,36, 113, 217 2. ,,Põhjanael" (Tallinn kirjastus ,,Valgus" 2001) lk. 94 3. ,,Kosmos , tähed, planeedid ja kosmoselaevad" (kirjastus ,,Varrak" 1997) lk.31,44,15 4. ,,Kooliastronoomia põhivara" (Tallinn kirjastus ,,Koolibri" 2000) lk.19 5. Ajakiri ,,Tehnikamaailm" (teine number 2006) lk.60-62 6. ,, 3. Eneke" ( Tallinn kirjastus ,,Valgus" 1984) lk. 184-189 7. ,,Eesti Entsüklopeedia"( Tallinn ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 1994) lk.362 8. ,,Füüsika"( Tallinn kirjastus ,,Koolibri" 2000) lk. 94,113,125
niisama energilised ja kõikumatud nagu nende juht. 1918. aasta novembris alatud vabadusvõitlust jätkati J. Kuperjanovi vaimus. Selle tulemuseks oli meie võit Vabadussõjas, mis tõi eesti rahvale vabaduse ja riikliku iseseisvuse. - 21 - Lisad Partisanide eraldusmärk Julius Kuperjanov - 22 - Viited 1. August Hanko “Leitnant Julius Kuperjanov” lk.48 2. EE 5 lk. 217 3. A.H “Leitnant….” lk.9 4. A.H “Leitnant….” lk. 15 5. A.H “Leitnant….” lk. 17 6. Eduard Grosschmidt “Pealuu märgi all” lk. 5 7. E.G. “Pealuu…” lk.6 8. A.H “Leitnant….” lk. 33 9. E.G. “Pealuu…” lk. 7 10. E.G. “Pealuu…” lk. 7 11. E.G. “Pealuu…” lk. 7 12. A.H. “Leitnant…” lk. 35 13. A.H. “Leitnant…” lk. 35-36 14. A.H. “Leitnant…” lk. 35 15. A.H. “Leitnant…” lk. 38 16. A.H
Hommikusöök 42 42 50 50 50 54 50 38 29 Lõunasöök 75 75 90 90 90 98 90 68 53 Õhtusöök 50 50 60 60 60 65 60 45 35 Lisateenused 542 542 596 596 596 542 542 488 488 Tulud kokku 2 442 2 442 3 075 3 521 3 500 3 217 2 758 2 492 2 208 Puhkemaja Nimetus Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tuba /1öö talveperioodil 1 079 1 233 1 388 0 0 0 0 0 0 2 004 1 850 1 696
8 10.3 164 2009 83 1 MA 187 6.3 9.9 164 2009 78 1 MA 190 14.5 18.9 164 2009 82 1 MA 191 7.1 11.1 164 2009 101 1 MA 191 2.4 13.8 164 2009 84 1 MA 192.5 5.7 21.1 164 2009 79 1 MA 193 10.7 18.5 164 2009 86 1 MA 208 11.1 19.7 164 2009 85 1 MA 210 9.9 15.7 164 2009 87 1 MA 215 11.1 11.3 164 2009 91 1 MA 216.5 14.8 16.4 164 2009 88 1 MA 217 10.1 10 164 2009 90 1 MA 220 14.3 14.1 164 2009 89 1 MA 222 12.1 18.7 164 2009 100 1 MA 222.5 4.5 20.2 164 2009 92 1 MA 224.5 14.1 18 164 2009 98 1 MA 228 6.6 15.1 164 2009 93 1 MA 230.5 14.5 11.4 164 2009 95 1 MA 232 11 13.6 164 2009 94 1 MA 233 14.1 14.2 164 2009 99 1 MA 234.5 6.3 16 164 2009 96 1 MA 235 10.5 13.4
s= = 125mm 8 s max = 1.5 h1 = 1.5 90 = 135mm s = 125mm < s max = 135mm 5 A S1 226 1 = = = 0.0030 1000 d1 1000 75 Võtan 6 s.125 - Jaotusarmatuur A S3 = A S1 20% = 217 20% = 43mm2 s max = 2.5 h1 = 2.5 100 = 250mm 4 A S3 s max 4 43 250 min = = = 3.70mm 1000 1000 Võtan 4 s. 250 Ülejaanud avad ja toed: - Pikisuunas MSd = 3.81kNm MSd 3.81 10 6 µ= = = 0.0599 fcd 1000 d12 0.85 13.3 1000 752
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala Liis Peet VAHETUSTEGA TÖÖ MÕJUD TERVISELE Referaat Tallinn, 2008 Vahetustega töö mõjud tervisele- 2- SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 MEETODID........................................................................................................................... 5 TULEMUSED........................................................................................................................7 VIITED.............................................
Tartu maakond 15 28 19 27 11 3 15 8 126 Valga maakond 5 2 2 5 12 8 9 9 52 Viljandi maakond 4 6 8 4 4 0 1 2 29 Võru maakond 1 8 6 5 6 0 4 14 44 Kokku 291 297 325 286 264 236 176 217 2 092 Tabel 3 andemete järgi on aastate jooksul vanematelt õiguste äravõtmine mõne võrra vähenenud. Kõige suurem oli see aastal 2002, kui võeti vanemlikud õigused ära 325 7 lapsevanemalt. Aastaks 2007 oli see vähenenud 217ni. Kõige enam toimus kohtu kaudu vanemlike õiguste äravõtmist Harju maakonnas. Seal hulgas enamik neist Tallinnas, mida näitab Tabel 4
kinkelepingust tulenev kohustus täidetakse siiski kinkija eluajal, kohaldatakse sellele kinkelepingu kohta sätestatut. § 263. Kinkija üleandmiskohustus Kinkija peab andma kingisaajale üle kingitud eseme või tegema võimalikuks kingisaajale selle valduse saamise muul viisil ning kõrvaldama kõik takistused eseme valdamiseks. § 264. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest (1) Kingitud eseme lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtutakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 217 ja 218 sätestatust. (2) Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud. (3) Kui kinkija lubas üle anda üksnes liigitunnustega piiritletud asja, mille ta pidi esmalt omandama, ja kui üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele, võib kingisaaja nõuda puudusega asja asemel lepingutingimustele
d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,29 = 159 e) Varude käibekordaja: 11 060 226 / 1 551 421 = 7,13 f) Varude käibevälde: 365 / 7,13 = 51 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 51 + 159 = 210 2011.a. a) Varade käibekordaja: 26 817 392 / 18 691 032 = 1,43 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 1,43 = 255 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 26 817 392 / 8 273 347 = 3,24 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 3,24 = 113 e) Varude käibekordaja: 24 401 034 / 2 217 942 = 11,0 f) Varude käibevälde: 365 / 11 = 33 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 33 + 113 = 146 Analüüs: Varade käibekordaja ehk käibesiduvus ehk varade tootlus näitab kui tõhusalt kasutab ettevõte oma netokäibe genereerimisel või ka kui mitu müügi netokäibe euro tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. 2009.a. oli 64 senti 1 aktiva kohta vara, 2010.aasta lõpuks tõuseb 91 sendini ja 2011.a. lõpp on tõus 1 euro ja 43 senti. Selline kasv on väga hea näitaja.
käbid on purpurjaspruunid. Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica) Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica) areaaliks on Aadria mere saared ja rannikuala (Dalmaatsia) Sloveenias. Puu kõrgus on 10-15 meetrid. Okkas on 4-7 cm pikad ning käbid samuti 4-7cm pikad. Eino Laas ,,Okaspuud" kirjastus Altex, Tartu 2004, lk 217 8 Kokkuvõte Must mänd on vähe levinud puu, kuna on valgusnõudlik ja eelistab kasvukohana kuivemat pisut leelisemat pinnast ning ei talu hiliskülmasid. Musta männi erinevaid sorte kasutataksi tihti haljastuses, kuna ta talub hästi saastunud linnaõhku ja on väga dekoratiivne puu. Must mänd kuulub ka pinnast parandavate liikide hulka.
VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ALUSED SEMINARID SEMINARIDE LÄBIMINE ON KOHUSTUSLIK EKSAMILE PÄÄSEMISE EELDUS 2013/2014 õa kevadsemester (Avatud ülikool) I SEMINAR 21. märts 2014 kl 8.30-10.00 1. Kontinentaal-Euroopa õiguse ajalooline kujunemine. a. Euroopa ülikoolide ühtne õigus ja ülikoolide töö eesmärgid. b. Rooma õiguse retseptsioon. c. Kodifikatsioonid. d. Loomuõiguskoolkond vs ajalooline koolkond. 2. Kontinentaal-Euroopa õiguse struktuur. a. Eesti õigusperekondliku kuuluvuse analüüs ajaloolises läbilõikes. 3. Kontinentaal-Euroopa õiguse süsteem. a. Eesti õiguse süsteemi diakrooniline käsitlus (seadusandluse ja kohtusüsteemi näitel) 4. Ius commune allikad: a. Õiguse allika mõiste. b. nende ajalooline kujunem...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km. Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km. Orbiidi pikkus: 360 000 000 km. Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva.Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood 115,88 Maa ööpäeva.Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas). Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes : 7,004°. Orbiidi pikem pooltelg sooritab aeglast pöörlemist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg 1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alu...
1,12 2,2,3 134. 896 dm3 173. C2H2 213. 35,7% 100. 40 mol 135. 6,02 1018 aatomit 174. C8H8 214. 44,8 dm3 101. 5 mol CO2 , 10 mol SO2 136. 24,8 g 175. C5H12 215. 7,29% 102. 900 mol H2 , 600 mol O2 137. 98 cm3 176. C3H8 216. 57,2 g 103. 500 mol 138. 3 dm3 SO2 , 7 dm3 SO3 177. C3H6 217. 88,9% Cu , 11,1% Fe 104. 1,24 mol H2SO4 , 139. 18,5% NaOH , 178. C3H8 218. 47 dm3 3,2 mol H2O 18,5% KOH 179. C4H8Br2 219. 0,05 mol 105. 0,154 mol 140. 200,4 g 180. C2H5I 220. 0,72 g Al , 6,3 g HNO3 106. 80 cm3 141. 168 g 181. C3H6 107. 68,3 kg 142. 5,6 dm3 SO2 , 182. N2O4 108
(TsMS § 212 lg 1). Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused (TsMS § 212 lg 2). Autor osundab, et iseseisva nõudega kolmanda isik esitab hagieseme suhtes oma nõude, mis erineb hageja nõudest. 5 3. Esindaja kohtus Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõi- melise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti (TsMS § 217 lg 1). Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviil- menetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (TsMS § 202 lg 1). Autor viitab, et tsiviilkohtumenetlusteovõime tähendab ka seda, et lepinguline esindaja omab juriidi- lisi eriteadmisi ja oskab eesti keelt 1. Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat (TsÜS § 217 lg 2).
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Liisi Pajuste II kursus Codex Hammurapi Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 1. Allika analüüs lk 4 2. Ajalooline tagapõhi lk 6 3. Allika sisuline analüüs lk 6 4. Allika ajalooline tähtsus lk 8 5. Kokkuvõte lk 9 6. Kasutatud kirjandus lk 10 2 Sissejuhatus: Seadus kui formaalselt reguleeritud käitumisreeglite kogum ei ole kehtinud ajast aega nii nagu meie seda tunneme. Algselt anti seaduseid ja ühiskonda reguleerivaid reegleid üle suuliselt ja valitsesid tavad. Mida aeg edasi ja mida suuremaks kasvas ühiskond, seda enam oli vajadus kirjutatud seaduste järgi. Vanimaks seadustekoguks peetakse Ur-Nammule (valitses 2112- 2095 e.Kr ) pühen...
SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on elekroonse ostukeskkonna mõju tarbijate käitumisele. Töö eesmärgiks on ühendada ilmselt erinevad ja veel omavahel mitte ühendatud uuringute valdkonnad ning esitada integreeritud e-tarbijakäitumismudel. Samuti on töö eesmärgiks motiveerida uurima seni veel avastamata selle alast e-tarbijakäitumist. E-tarbijakäitumise uurimistöö põhjuseks on e-kaubanduse aina suurenev osatähtsus. Eriti oluline on see sellepärast, et majanduslanguse ajal e-tarbimine kasvas samas kui tavatarbimine oli paigal või vähenes. Varasematest e-tarbijakäitumise uurimustöödest selgub, et e-tarbijad lähtusid ostuotsustel peamiselt funktsionaalsusest ja praktilisusest. Tüüpiliste nn innovaatoritena kaldusid e-tarbijad olema haritud, majanduslikult heal järjel ja enamasti mehed. Ehk siis eeldati, et e-tarbija erineb tavalisest traditsioonilisest tarbijast. Hiljutised uuringud lubavad aga kahelda selles. Jayawardhena ...
Siemel, S. 1952. The Jungle Was My Home. The Natonal Geographic Magasine. 5. köide. Lk 695-712. Tarandi, K. 1969. Lühike ülevaade maailma mullastikust. Tartu. Lk 61-67 Masing, V. 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa. Valgus. Tallinn. Lk 374-375 1991. The New Encyclopedia Britannica 7. Encyclopeadia Britannica. Lk 939 1991. The New Encyclopedia Britannica 15. Encyclopeadia Britannica. Lk 190-191 1992. Eesti Entsüklopeedia 6. Valgus. Tallinn. Lk 217 Stahler, A. N. and Stahler, A. H. 1992. Modern Physical Geography. 3rd editon. John Willy & Sons. New York. 2000. Maailma atlas. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000. Geograafia entsüklopeedia 1. loodus ja inimgeograafia. Ameerika. Odamees. Ärakasutatud internet http://www.nationalgeographic.com/wildworld/profiles/terrestrial/nt/nt0140.html http://www.discoveramazonia.com/Brasil/pantanal.htm http://www.press.uchicago.edu/cgi-bin/hfs.cgi/00/14609.ctl
Gümnaasium Eesti 18. sajandil · Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da · Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem orgaaniline osa mandri-euroopa õigussüsteemist. Balti provintside - Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja Kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsa...
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved...........................................................
2) vägivallaga või 3) grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. § 216. Võrgugaasi ja energia ebaseaduslik kasutamine (1) Võrgugaasi või energia kasutamise eest tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. § 217. Arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseaduslik kasutamine (1) Arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise eest koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel - karistatakse rahalise karistusega. (2) Sama teo eest: 1) kui sellega on tekitatud oluline kahju või 2) kui on kasutatud riigisaladust või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavat
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kauplu...
47 6666,67 93333 506 7172 48 6666,67 86667 469 7136 49 6666,67 80000 433 7100 50 6666,67 73333 397 7064 51 6666,67 66667 361 7028 52 6666,67 60000 325 6992 53 6666,67 53333 289 6956 54 6666,67 46667 253 6919 55 6666,67 40000 217 6883 56 6666,67 33333 181 6847 57 6666,67 26667 144 6811 58 6666,67 20000 108 6775 59 6666,67 13333 72 6739 60 6666,67 6667 36 6703 Kokku 400000,00 66083 466083 Laenu andja kasum 66083 Kvartali kasumiaruanne Müügi maht (tk) 3000,00
200 26,6 160 220 28,6 172 240 30,5 183 260 32,4 194 280 34,2 205 300 36,1 217 320 37,9 227 340 39,6 238 360 41,3 248 380 43,1 258 400 44,7 268 420 46,4 278
ning sandurid ja jääpaisjärveliivikud). Kõrgustiku keskosast lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org (ürgorud asuvad kõrgustiku servaaladel). Haanja kõrgustik nagu Pandivere kõrgustik, on veelahkmeala: siit algavad Piusa, Pedetsi, Koiva, Pärlijõgi... Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m. Kõrgustiku ida ja lääneosa lahutab Pühajärve nõgu, kus paikneb samanimeline järv. U poole kõrgustikust hõlmavad moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad ning ligi 20% fluvio- ja limnomõhnastikud. Kõrgustiku servaaladel paiknevad, sageli järvederohked, ürgorud Kooraste, Urvaste ja Voki-Truuta. Kõrgustikul on u 130 järve. Otepää kõrgustikult saavad alguse Väike-Emajõgi, Elva, Ahja ja Pühajõgi (ed Võhandu).
TKK, TT ja TO- konspekt ÜLDINE TULEOHUTUSJUHEND (töötajate sissejuhatavaks tuleohutusalaseks juhendamiseks) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE 2.1. Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise töökohal objekti tuleohtlikkusest, tuleohutusreziimi nõuetest, olemasolevatest tuletõrje- ja päästevahenditest jms viib läbi ettevõtte- või struktuuriüksuse juht või tema määratud ametiisik. 2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töökaitsealase koolituse päevikusse sissekanne. 2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määra...
TEKST 2. Durbin, Paul T. (1984). A Guide to The Culture of Science, Technology, 3. Broad Synthetic vs. Narrow Analytic. Third, one may approach science and Medicine. The Free Press. pp. 217-222. (Katkendid) from a narrow analytic or a broad synthetic point of view. That is, one could see one's task as primarily dissecting various features of science to see how they look or work, or C. Frameworks for Philosophy of Science as primarily locating science within a broader framework of human activities and artifacts. Questions about, for example, the form and function of scientific explanations In this section our aim is to examine alternative approaches to t...
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
arvestamata tollast konteksti. Paljud inimesed olid juba režiimiga harjunud ning püüdsid sellega kohanedes oma eluga hakkama saada. Iial ei võinud teada, mida tulevik toob. 15 M. McCauley. The rise and fall of the Soviet Union, lk. 361. 16 Lauri Vahtre. Absurdi impeerium. Tallinn: Tammerraamat, 2007, lk. 40. 17 V. Shlapentokh. A normal totalitarian society, lk. 178. 18 P. Kenez. A history of the Soviet Union from the beginning to the end, lk. 217. 19 V. Shlapentokh .A normal totalitarian society, lk. 181. Brežnevi ajal oli inimestel vahest liialt veel meeles Stalini jäik režiim ning seetõttu oli 1964- 1982 valitsenud kord nende jaoks väga hea. Sealjuures öeldakse Brežnevi aja kohta stagnatsioon ning üldjoontes inimestele meeldib kindel kord. Polnud midagi kaotada ega võita: „Polnud erilist muret töö ega töökoha pärast, mingi töökoht leidus igaühele. Palgad olid väikesed, kuid hirmu oma töö kaotada peaaegu ei olnud
11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
J. A canine distemper virus epidemic in Serengeti lions (Panthera leo). Nature 1996 Feb1;379(6564):441-5. Lempp, C., Spitzbarth, I., Pufff, C., Cana, A., Kegler, K., Techangamsuwan, S., Baumgärtner, W., Seehusen, F. New Aspects of the Pathogenesis of Canine Distemper Leukoencephalitis. Viruses 2014, 6, 2571-2601. Twark, L., Dodds, J. Clinical use of serum parvovirus and distemper virus antibody titers for determining revaccination strategies in healthy dogs. J Am Vet Med Assoc 2000; 217:1021–1024. 6. Lokaalsed anafülaktilised reaktsioonid – atoopia Koera atoopiline dermatiit (inglise keeles canine atopic dermatitis, AD) on multifaktoriaalne haigus, mille avaldumist mõjutab nii geneetilise eelsoodumuse olemasolu kui ka looma immuunseisund, muutused naha mikrobioomis, naha konditsioon ning ümbritsev keskkond. Kuna haigusliku seisundi geneetiline taust on kompleksne (mitmete geenide ekspressioonitase on AD korral muutunud),
ägedat vastupanu. 4.1. Rahvastiku paiknemine Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 mln. elanikuga Uttar Pradesh, sellele järgnevad tema naaberosariik Bihar ja läänes asuv Maharashtra. Rahvastiku tihedus Indias 394 in/ km², Induse-Gangese madalikul ja rannamadalikel 1,5-1,5 korda suurem, mägialadel aga mitu korda väiksem. Rahvastiku tihedus naaberriikides: Pakistan 217 in/ km² Hiina 139 in/ km² Bangladesh 1023 in/ km² Nepal 183 in/ km² Birma 73 in/ km² Bhutan 14 in/ km² India on oma naaberriikidega võrreldes rahvaarvu tiheduselt teine. 4.2. Linnade paiknemine Peaaegu 70% rahvastikust elab maal, umbes 30 % rahvast elab linnades, kuigi viimastel
and ed to the reugalr verb I have seen that movie before. He has already visited Vietnam. (Specific dates and times are not mentioned.) On your handout, write one sentence that reflects PRESENT PERFECT tense. Perfect tenses (pg 216) Have or Has + the present participle of the word Simple Past or Present Perfect? actice, pg 217 1. I __________ to Mexico in 2002. (go) went 2. I __________ deep sea diving a few times (go). have gone 3. The drummer in the band __________ has studied percussions since he was five. (study) 4. It __________ the jury two hours to reach their verdict yesterday. took 5. Washington, D.C., _____________ the capital of our country for many years. (be) has been
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käs...
212 3: (I___) ( 0 0) V = 98 "inst_48>from3" VAR# 123: (________) "inst_49>o" GRP# 82: BEG = 213, LEN = 4 ----- 213 0: (I___) ( 2 1) V = 101 "inst_49>from0" 214 1: (____) ( 2 0) V = 100 "inst_49>from1" 215 2: (____) ( 0 3) V = 101 "inst_49>from2" 216 3: (I___) ( 0 0) V = 100 "inst_49>from3" VAR# 124: (________) "inst_50>o" GRP# 83: BEG = 217, LEN = 4 ----- 217 0: (I___) ( 2 1) V = 103 "inst_50>from0" 218 1: (____) ( 2 0) V = 102 "inst_50>from1" 219 2: (____) ( 0 3) V = 103 "inst_50>from2" 220 3: (I___) ( 0 0) V = 102 "inst_50>from3" VAR# 125: (________) "inst_51>o" GRP# 84: BEG = 221, LEN = 4 ----- 221 0: (I___) ( 2 1) V = 105 "inst_51>from0" 222 1: (____) ( 2 0) V = 104 "inst_51>from1"
606 24734 2138 24734 4460 24734 988 61154 3638 61154 3625 61154 913 28026 1541 28026 3064 28026 719 84388 2817 84388 4497 84388 1018 35503 1967 35503 3551 35503 525 31835 3204 31835 4358 31835 910 53921 2946 53921 2920 53921 213 99558 3119 99558 10510 99558 977 31068 2302 31068 3135 31068 1530 48604 2985 48604 3893 48604 1025 34178 2629 34178 3395 34178 217 162879 4746 162879 6502 162879 42 403862 4377 403862 18640 403862 1004 8620 2820 8620 4099 8620 84 153716 3916 153716 3454 153716 1295 31967 1928 31967 3088 31967 1050 31204 2872 31204 3927 31204 640 24734 2045 24734 4381 24734 891 61154 3533 61154 3872 61154 836 28026 1547 28026 3339 28026 710 84388 3132 84388 4863 84388 920 35503 2241 35503 3738 35503
§ 127. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks (VÕS § 218 lg 1). Puuduse hindamisel tuleb tuvastada, millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Vastavus üldisele kasutuseesmärgile VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi (esineb faktiline puudus). Müüja poolt üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, dokumentide ja pakendi osas. Asi pean olema kasutatav otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse (üldine kasutuseesmärk). Asjal peavad olema kõik need omadused, mida selliselt asjalt saab vastavalt kasutusotstarbele eeldada
11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227
4. ÕIGUSE VORMID (ÕIGUSE ALLIKAD). NORMATIIVSED AKTID. Lk 59-85 4.1. ÕIGUSE VORMI(ÕIGUSE ALLIKA) MÕISTE. Lk 59 Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2. ÕIGUSE VÄLJENDUSVORMID: ÕIGUSLIK TAVA, KOHTU- JA HALDUSPRETSENT, LEPING, NORMATIIVNE EHK ÕIGUSTLOOV AKT. Lk 59 - 61 Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja kons...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
