burg burg 117 1 Mün Baie 3 330 chen ri 440 Nord rhein 1 4 Köln - 000 West 660 falen Fran kfurt Hess 671 5 am en 927 Main Bade n- Stutt 600 6 Würt gart 068 temb erg Nord Düss rhein 586 7 eldor - 217 f West falen Nord Dort rhein 581 8 mun - 308 d West falen Nord rhein Esse 576 9 - n 259 West falen Bre Bre 547 10 men men 685 Pilleriin Tamm Saksamaa Ala Han m- 520 11 nove Saks 966 r i Leip Saks 518 12
Robin Hood Ilukirjandusteoses “Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused” käsitletakse Robin Hoodi nagu kangelast, kes võtab rikastelt ja annab vaestele. Tegevus toimub Inglismaal 12. sajandil, kuningate Henry II ja Richard I Lõvisüdame valitsemise ajal ( 1154-1189; 1189-1199). Robin Hood, kuulus vibumees, elab Sherwoodi metsas Nottinghami linna lähedal. Selle eest, et ta röövis rikastelt raha, teda kuulutati lindpriiks ning Nottinghami šerif püüdis teda igati vahi alla võtta. Robin Hood oli julge mees ning korraldas igasuguseid vigureid. Kui Robin veab šerifi mitu korda ninapidi, saab šerif kurjaks ning teatab kuningale Robin Hoodist. Seepeale saadab kuningas oma parimad mehed Robin Hoodi kinni võtma. Lahingus saab Robin Hood haavata ning läheb oma nõbu juurde, kes teda reedab. Seal lasi Robin Hood oma viimase noole ning palub oma sõpradel matta ta sinna kuhu see nool maandus. ( 1 ) ...
Harju Riisipere 85 18 84 228 797 3738 1986 Harju Saida 85 16 168 233 691 3747 1989 Harju Saku NS 85 24 158 315 1554 4651 2523 Harju Saue 85 26 219 326 1142 4779 5165 Harju Sommerlingi 85 19 127 320 1564 3716 364 Harju Tln Linnuv 85 27 186 248 1716 4426 147 Harju Vaida 85 24 217 268 1193 3837 1272 Harju Vasalemma 85 14 108 280 1077 4061 1647 Harju Aasmae 86 22 214 331 812 4401 980 Harju Alavere 86 21 220 307 950 3976 2850 Harju Ardu 86 22 143 175 612 4116 2490 Harju Arukula 86 23 222 280 1648 4148 3282 Harju Habaja 86 29 181 247 597 3637 1449 Harju Haiba 86 16 170 266 914 4042 2586
Harju Riisipere 85 18 84 228 797 3738 1986 Harju Saida 85 16 168 233 691 3747 1989 Harju Saku NS 85 24 158 315 1554 4651 2523 Harju Saue 85 26 219 326 1142 4779 5165 Harju Sommerlingi 85 19 127 320 1564 3716 364 Harju Tln Linnuv 85 27 186 248 1716 4426 147 Harju Vaida 85 24 217 268 1193 3837 1272 Harju Vasalemma 85 14 108 280 1077 4061 1647 Harju Aasmae 86 22 214 331 812 4401 980 Harju Alavere 86 21 220 307 950 3976 2850 Harju Ardu 86 22 143 175 612 4116 2490 Harju Arukula 86 23 222 280 1648 4148 3282 Harju Habaja 86 29 181 247 597 3637 1449 Harju Haiba 86 16 170 266 914 4042 2586
Lubatud moment [M ]=[F t ]r rull =151500,15 = 2273 N*m Tugevus on tagatud! 6.3. II võll jätk. F rulll s 67000,0840,035 F A2 = = = 9492 N l 0,084 F Rulls 67000,035 F B2= = = 2792 N l 0,084 MC2 = 0 M A2=F A2s=94920,035 = 333 N*m (-) M B2=F B2 sl=27920,0840,035 = 333 N*m (+) 32 M paine = [ ] d3 32333 paine = 3 = 217 MPa < [] 0,025 Ekvivalentpinge arvutus Ekv = 4 = 217 498 III 2 2 2 2 = 292 MPa > [] Tuleb valida suurema läbimõõduga võll. Valime võlli läbimõõduga 30 mm. 16300 = 3 = 57 MPa 0,03 32333 paine = = 126 MPa 0,033 Ekv = 126 457 III 2 2 = 170 MPa < [] 6.4. III võll T = 300 N*m F = 0, F Rull F r F B3=F A3 M = 0,
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 Kaubad ........ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 212 Sisekaubandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217 Väliskaubanduse argipäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220 Mündindus .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 Käsitöö ........ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
URSON SELTS: Närilised SUGUKOND: Okaslased PEREKOND JA LIIK: Erethizon dorsatum Nagu suurem osa sellesse sugukonda kuuluvaid liike, veedab ka urson enamuse ajast puudel, mille koorest ja lehtedest ta toitub. Tal on teravad küünised, karvatud jalatallad ning tasakaalu hoiab ta suurepäraselt. Puuoksi mööda liigub ta aeglaselt, ent kindlalt. KESKKOND Urson tunneb end kõige paremini segametsades, ent vajaduse korral võib ta kohastuda ka teistsuguste elutingimustega, näiteks põõsastihnikute, liivakõrbete või koguni lageda tundraga. Kogu päeva põõnab ta kerratõmbunult puuvõras või kaljupraos. Igal loomal on mitu varjupaika, mis paiknevad tema territooriumi erinevates piirkondades. Koidikul läheb ta alati kõige lähemal asuvasse urgu. Urson on "konservatiiv", see tähendab, et ta käib alati mööda ühtesid ja samu radu, jättes enda järel pehmele mullale või lumele nähtavaid jälgi. Juhul, kui talv on eriliselt karm, veedab urson mõned päevad ...
Emajõe ürgorg. Just Tartu kant muude Emajõe oru soisemate kohtade kõrval kõrgemaid. Kagu-Eestis on kolm kõrgustikku: Otepää, Haanja ja Karula kõrgustik. Otepää kõrgustik kõige põhjapoolsem, algab mõnikümmend kilomeetrit Tartust lõuna pool ning ulatub Valga nõo ja Võru orundini. Kõrgustik on üpris reljeefne ning on moodustunud mandrijää sulamise tulemusel. Kõrgeimad tipud jäävad kõrgustiku lääneossa, neist kõige kõrgem on Kuutsemägi, mis ulatub 217 meetrit üle merepinna. Kolmest kõrgustikust väikseim ja madalaim on Karula kõrgustik, mis jääb Otepää omast lõunapoole, vastu Läti piiri. Selle kõrgeim punkt on Tornimägi 137 meetrit. Eesti ja kõigi Baltimaade kõrgeimad tipud asuvad aga Haanja kõrgustikul, mis asub päris Eesti kaguosas, ulatudes otsiti nii Lätti kui ka Venemaale. Lisaks kuplilistele tippudele leidub siin ka järvi, orge ja ürgorge. Läti piiri äärsel Paganamaal on sügavaid metsaseid nõgusid
120 138 151 0,51 128 152 171 S3 0,65 127 150 168 487 126 148 165 156 190 217 S4 0,95 161 197 224 488 165 204 230 114 126 135 S5 0,48 0,35 116 126 135 489 117 126 134
Vastuvõtja arvutis nägi fail välja selline: Võrrelda saadetava faili sisu ja teise arvutisse saabunud faili sisu: Täpitähti tähistavad märgid saatja arvutis (nt ü oli )¼أasemel olid teise arvutisse saabunud failis asendunud teiste sümbolitega (nt ü asemel C<). Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel saatja arvuti tulemustest: 1359B / 5s * 8bit = 2174 bit/s 2) bitikiirus faili edastamisel käsitsi mõõdetud ajaga: 1359B / 50s * 8bit = 217 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega). Hinnata, mitme sümboli võrra oleks vastuvõtva poole ekraanil sümbolite arv väiksem, kui sidekanalis kasutatakse ülekandel 8-bitist sümbolit. (lugeda need diakriitilised sümbolid kokku).
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kree...
selgesti kõrgustikud. Ka neid on neli: Pandivere, Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustik. Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti ainus kõrgustik. Tema kõrgeim punkt on Emumägi (166m). Pandivere kõrgustik on tasase pinnamoega. Silma paistavad pikad kitsad vaalseljakud. Lõuna-Eestis on kolm kõrgustikku. Läänepoolseim neist on Sakala kõrgustik (Rutu mägi 146 m). Sakala kõrgustikust ida poole jääb Otepää kõrgustik, mille üldkõrgus on märksa suurem (Kuutse mägi 217 m). Haanja kõrgustik sarnaneb Otepää kõrgustikuga, kuid kõrgused on suuremad ja pinnamood vaheldusrikkam. Seal leidub orgusid, sinetava järveveega nõgusid, kupleid ja seljakuid. Haanja kõrgustikul asub Eesti kõrgeim punkt Suur Munamägi(318 m). Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Liustikud saavad alguse igilumeväljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
Rooma termid Referaat SISSEJUHATUSEKS - ROOMA ELUSTIIL Keiser Nero käe läbi hukkunud filosoof Seneca kirjeldas elu maailmalinnas, tolleaegses Roomas nii: "Vaata seda inimmassi - ääretu linna hooned ei suuda neid mahutada. Nad on tulnud siia munitsiipiumidest ja kolooniatest, riigi kõikidest provintsidest. Ühtesid tõi siia auahnus, teisi ametiasjad, kolmandad on siia lähetatud, neljandaid meelitasid siia lõbustused või otsisid nad hoopis rahvarohket kohta nurjatuste tegemiseks. Mõned tulid end täiendama, mõned sõprade kutsel, paljud karjääri pärast, sest siin on võimalik end näidata. On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi...." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest. Nii...
Saaremaa kõrgustik saarel Tartumaa Ivaste kaldemägi 190 Vooremägi, Vapramägi (77,7 m), Selgise mõhnastik (107 m) Valgamaa Kuutsemägi 217 Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m), Väike Munamägi (207,5 m) Viljandimaa Rutu mägi 146 Sakala kõrgustik (Kärstna mägi, 136 m),
ÄRIPLAANI NÄPUNÄITED Stabiilne ja tugev majandus on inimeste heaolu aluseks. Tugeva majanduse alustalaks on edukad ettevõtted, lisaks loob tugev majandus riigile lisandväärtuse. Majandusliku olukorra muutmiseks üheks võimaluseks oleks uute edukate ettevõtete loomine või juba tegutsevate ettevõtete strateegiate ümber kujundamine. Lähtudes riigi majandusliku arengu seisukohast, on tähtis et riigis oleks palju inimesi kes oleksid huvitatud ettevõtlusest ja oma ettevõtte rajamisest kuna see vähendaks tööpuudust ja tooks riigile maksutulu. Toitlustusasutuse esmatähtis eesmärk on kujundada kliendi rahulolu ja meeldejäävat kogemust. Teatavasti on Maslow vajaduste püramiidis toit esimesel kohal. Millest saab järeldada, et kui esimese astme vajadus on rahuldatud annab see omakorda eelduse järgmiste astmete vajaduste rahuldamiseks. Sarnaste toodete ja teenuste puhul lähtub klient hinnast ja kvaliteedist. Et püsida konkuren...
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
Kas leping on sõlmitud? Leping on sõlmitud, lepingu pooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1) Kas leping kehtib? Kaasuse asjaolude kohaselt vormi ja sisu puudusi ei esine. 2. Rikkumine Poolte kohustused – Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kaupo on kohustatud maksma, Ben on kohustatud andma auto (VÕS § 208 lg 1). Kohustus tuleb täita lepingule vastava kvaliteediga (VÕS § 217 lg 1; VÕS § 77 lg 1) ehk auto on küll kasutatud, aga terve ja kaupade vedamiseks sobiv. VÕS 217 lg 2 asjal puudub kokkulepitud omadus. 90 protsenti juhtumitest on tegemist lg 2 tekkinud olukorraga Kohustuste rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist mittekohase täitmisega. Andes Kaupole auto, mis oli tegelikult avariiline, rikkus Ben kohustust (VÕS § 217 lg 1)
Pooled leppisid kokku, et R müüb ja M ostab hinnalisi, kindla kvaliteediga lauanõusid, hinnaks 18 000 eurot. Pooled leppisid kokku aja ja koha, kus kohustusi oleks pidanud täitma o Millised kohustused tulenevad seadusest? VÕS § 208 lg 1 korral on R-l müüjana anda M-le lepinguese ja teha võimalikuks omandi üleminek M-le. M-l on kohustus võtta asi vastu ja maksta R-le kindlaks määratud tasu. VÕS § 217 lg 1 ostjale müüdav asi peab vastama lepingu tingimustele - Kas kohustusi on rikutud? o VÕS § 217 lg 1 (ütleb mis on kohustus; lg ütleb mis on rikkumine) II Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Kui on kaks konkureerivat paragrahvi siis
9 24.23 38.20 1055. 053 982 892 10 16.68 - 668.1 502 32.66 015 94 11 31.75 - 1321. 124 11.65 9 24 12 16.45 - 627.9 943 63.36 327 35 13 24.34 9.217 1031. 155 023 562 14 25.64 22.52 1099. 773 515 73 15 18.78 - 767.5 465 21.42 287 66 16 14.64 38.38 653.4 555 217 954 17 19.67 - 796.2 323 29.98 93 28 18 9.801 36.43 448.1 957 506 173 19 20.31 35.44 888.5 124 689 19 20 27.98 6.685 1182. 887 521 218 21 26.93 - 1113. 297 17.31 872 28 22 24.82 33.82 1076. 851 793 625 23 32.32 - 1342. 882 15.78 026 45 24 32.81 - 1354.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Liha- ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 ...
Аннотация Защитная речь - Обращение: Austatud (или lugupeetud) lõputööde kaitsmisekomisjoni esimees, liikmed ning head kursusekaaslased! Mina, (Anna Ivanova), esitan kaitsmiseks oma lõputöö (или – второе предложение - Mina, (Anna Ivanova), asun kaitsma oma lõputööd.... Введение в проблему (1-2 предл.) Введение в проблему (1-2 предл.) - Исследовательская проблема Исследовательские вопросы Цель Гипотеза (если она есть) – не используйте в пед. проектах (Задачи не пишут) Задачи Краткое обобщение содержания Краткое обобщение работы: ...
Molübdeen Tutvustus • Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42. Aatommass 95,94. • Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 92, 94, 95, 96, 97, 98 ja 100. • Normaaltingimustel on molübdeeni tihedus 10,22-10.28 g/cm3. • Tema sulamistemperatuur on 2623 Celsiuse kraadi. Materjali avastamise ajalugu • Molübdeeni avastas Carl Wilhelm Scheele 1778. aastal aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. • Carl Wilhelm Scheele Nimetuse legend (1) • Nimi tuleb ladina keelsest sõnast molybdaenum Vana- Kreekast Μόλυβδος molybdos, mis tähendab pliid, kuna selle osakesed meenutasid plii osakesi. Nimetuse legend (2) Plii Molübdeen Aine omadused (1) • Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. • Ta juhib hästi elektrit. • Väikse soojuspaisumisteguriga, tänu millele saab teda paljudes sea...
2001 159 6557,6 2003 7973,6 t-Test: Paired Two Sample for Means 2001 168 9907,1 2003 15352,6 2001 172 7972,9 2003 6078,8 Ettevõtte kogukulud 1 ha p 2001 201 5558,5 2003 5816,5 Mean 2001 202 7420,0 2003 8117,2 Variance 2001 214 4428,9 2003 4653,5 Observations 2001 215 3310,5 2003 1579,3 Pearson Correlation 2001 217 4809,1 2003 4435,3 Hypothesized Mean Difference 2001 218 4486,3 2003 6438,9 df 2001 219 4594,3 2003 4286,4 t Stat 2001 220 4515,5 2003 5274,9 P(T<=t) one-tail 2001 222 2695,1 2003 4278,9 t Critical one-tail 2001 227 2280,9 2003 2271,3 P(T<=t) two-tail 2001 228 3590,4 2003 4802,1 t Critical two-tail 2001 229 3310,3 2003 3270,3
naaberriikidest, turismindusest jne... Tsehhi turismindusest, tööstusest, rahvastikust ja usunditest jne... Tsehhi Vabariik Pealinn ... Paha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvaarv ... 10,5 milionit Rahaühik ... Tsehhi kroon Euroopa riigiga ühinemine 2004 aastal Tsehhi kaart... Suuremad linnad... Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha) Praha 1 217 000 inimest Brno 391 000 inimest Ostrava 326 000 inimest Tsehhi rahvastiku tihedus: 130 inimest km2 Naaberriigid Austria Saksamaa Poola Slovakkia Tsehhi jõed ja allikad... Tsehhit läbib palju jõgesid, neist suurimad on... Vltava Labe (Elbe) Morava Odra (Oder) Morava tasandikul vuliseb viiskümmend allikat, nende hulgas ka kuulsad Karlovy Vary ja Mariànskè Làzne kuumaveeallikad. Brändid Bohemia kristall... tooted on valmistatud Tsehhis. Üks
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (18...
Kuressaare Gümnaasium REMBRANDT VAN RIJN Referaat Karin Kilumets 11b Juhendaja: õp. Anne Mets Kuressaare 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskuse...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Semiootika ja kulturoloogia osakond Triin Paaver Vana-India kunst (Induse tsivilisatsiooni ajal) Referaat Tartu 2004 Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele (samas pole märgitud, et inimese kujutamine midagi negatiivset kaasa tooks) (Britannica, 1953: 215). India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid (sdhan) (Britannica, 1953: 215). ENE kirjutab India varase kunsti kohta järgnevat: ,,India kunst on olnud tihedas se...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252...
Eestis on sellisteks Pandivere, mille kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m ja Sakala, kõrgeim punkt Rutu mägi, 146 m. Mõlemal kõrgustikud koosnevad enamasti moreentasandikest. Sakala kõrgustiku eripäraks on kõrgustikku väga tihedalt liigendavad orud. Kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhjaist. Nendeks on Haanja kõrgustik, mille kõrgeimaks punktiks on Suur Munamägi, 317 m, Otepää kõrgustik, kõrgeim punkt Kuutse mägi, 217 m ning Karula kõrgustik, kõrgeim punkt Rebasejärve Tornimägi, 137 m. Nende kolme kõrgustiku pinnamoes on peamised kvaternaarisetetset koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemad alad on ka ka lavamaad ehk platood. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad: Harju ja Viru lavamaa
vastab f-ni y = f(x) absoluutväärtuselt vähimale nullkohale; 4) antud f-de ühine positiivsuspiirkond; 5) puutuja võrrand funktsioonile f(x) kohal, kus ta lõikab y-telge. Joonista see puutuja f(x) graafikule. 7. Kui ärimees võtaks 15%-lise laenu, siis tuleb tal laenu protsendi katteks tasuda 6000 eurot. Tal õnnestus laen kaubelda 5% võrra odavamaks. Kui suur on nüüd laenuprotsent? 8. Kolme arvu summa on 217. Need arvud on mingi geomeetrilise jada kolm järjestikust liiget ja teatava aritmeetilise jada teine, üheksas ja 44-es liige. Mitu esimest liiget tuleb võtta sellest aritmeetilisest jadast, et nende summa oleks 820? 9. Võrdhaarse trapetsi lühem alus on 4 dm ja haar 5 dm ning teravnurk 45o. Trapets pöörleb ümber oma pikema aluse. Leidke pöördkeha ruumala ja täispindala. 2x 10
Kuressaare Gümnaasium Caspar David Friedrich Referaat Koostaja: Kattre Adramees Kool: Kuressaare Gümnaasium Klass: 11D 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elulugu.............................................................................................................................................4 2. Looming...........................................................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................................................
MKNK elementaardisjunktsioonid. Milline loogikafunktsioon on nõrgalt määratud? Suure määramatuspiirkonnaga osaliselt määratud funktsioone nimetatakse nõrgalt määratud loogikafunktsioonideks. Millised intervallid on ortogonaalsed? Intervallid on ortogonaalsed, kui nad ei oma ühisosa. 2 intervalli on ortogonaalsed, kui ei leidu sellist kahendvektorit, mis kuuluks samaaegselt mõlemasse intervalli. Mis on ortogonaalsustehe? Millele teda rakendatakse? Vt lk 217 Mis on loogikafunktsiooni implikant? Mis on lihtimplikant? Loogikafunktsiooni implikandiks nimetatakse igat tema 1-depiirkonna intervalli. Lihtimplikandiks nimetatakse maksimaalset implikanti. Lihtimplikant ei sisaldu tervikuna mitte üheski veelgi suuremas selle funktsiooni implikandis. Mis on funktsiooni taandatud DNK? Taandatud DNK on funktsiooni kõigi lihtimplikantide disjunktsioon. Mitu erinevat taandatud DNK-d võib funktsioonil olla? Igal funktsioonil on täpselt 1 taandatud DNK.
inimesele, andes seega peavarju umbes 6% maailma pagulastest. Seega, Euroopa Liit võtab vastu vaid murdosa kõikidest inimestest, kes on olnud sunnitud oma kodud maha jätma ja teise riiki põgenema. Lääneriikides on vaid 14% kogu maailma pagulastest-enamik, 86% elavad arengumaades. Süüria kriis on selle ebakõla eriti ilmekalt esile toonud. Sellal kui Süüriast on põgenenud ligi 4 miljonit inimest, on Euroopa riigid vastu võtnud vaid 217 000 Süüria põgenikku, mis moodustab vaid 5-6% nende koguarvust, vaatamata sellele, et lähim Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn asub Damaskusest vaid sajakonna kilomeetri kaugusel. Euroopasse jõudnud süürlastest on enam kui pooled varjupaigataotluse esitanud kas Saksamaale või Rootsile, tuues esile ka varjupaigataotlejate väga ebaühtlase jaotumise Euroopa Liidu riikide vahel. Näiteks, sellal kui Eesti võtab vastu
Aktsia-/ osakapital 164 000 164 000 - 60 000 60 000 - Rahavood kokku 981 329 1 176 606 -195 277 87 144 16 889 -104 033 PC Eesti müügitulu 2016. aastal seisuga oli Eestis 5 697 609. Järgnevalt tuli Taani 306 045, Rootsi 217 611 ja Soome 174 522. BO Eesti teenib enamus tulu Eestist, milleks on 1 560 904. Järgnevalt tuleb Ühendkuningriigid 182 793, Taani 51 103 ja Soome 25 777. 6 MAJANDUSAASTA OLULISEMAD NÄITAJAD- BILANSS, KASUMIARUANNE JA RAHAVOOD Tabel 6. Bilanss võrdlus.
Muud kulud Maksumus kokku 55,15 242 kr 87,11 390 kr 3 396,04 14 918 kr 954,08 4 194 kr 279,68 1 301 kr 22,94 105 kr 168,44 754 kr 9 930,69 43 441 kr 913,62 4 045 kr 1 756,09 7 696 kr 1 422,31 6 246 kr 1 679,19 7 362 kr 31 146,41 136 146 kr 1 871,09 8 217 kr 588,41 2 628 kr 15 808,24 68 986 kr 1 898,20 8 287 kr 1 627,58 7 155 kr 82,49 366 kr 107,38 481 kr S_muud S_kokku 73 795,16 322 962,25 Tellija maksumus Arv (All) Maksumus kokku. Tellija Total AS Kass 76284,170448 AS Koer 223183,0314125 FIE August Väljas 53131,37802475
• Arvestage esimese kvartali amortisatsioon. Milline on põhivara jääkväärtus peale amortisatsiooni arvestamist 31. märtsil? Auto 220 000 + seade 460 000 = 680 000 / 8 = 85 000 1 a. amort. /4= 21 250 1.kv.amort. Arvuti 15 220 + mööbel 34 677 + paigaldus 2764 = 52 661 / 6 = 8777 /4 = 2194 1 kv. Soetusväärtus kokku 680 000 + 52 661= 732 661 V: Amortisatsioon 1 kv. 21 250 + 2194 = 23 444 V: JÄÄKVÄÄRTUS 732 661 – 23 444 = 709 217 6. Osakapitali leidmine ja bilansi koostamine Saldod: lühiajaline laen 30 000, tarnijatele maksmata arved 42 000, käibemaksu tagasinõue 28 000, väljamaksmata palgad 100 000, tulumaksukohustus 23 000, lõpetamata toodang 42 000, raha arvelduskontol 23 000, ostetud kaubad 25 000, põhivara 55 000, ostjate tasumata arved 92 000, arvestatud amortisatsioon 15 000, eelmise perioodi kahjum 10 000. Leida vajaminev väärtus osakapital ja koostada bilanss.
Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi, 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad ehk platood. Põhja- Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju ja Viru lavamaa. Neid piirab põhjast
EMT mobiilidele 11.02.2010 20:08 ****3466 247 3,25 TeleYks mobiilidele 12.02.2010 13:44 ***3209 36 0,47 TeleYks mobiilidele 12.02.2010 14:19 ***3209 6 0,08 TeleYks mobiilidele 12.02.2010 18:27 ***3209 60 0,79 TeleYks mobiilidele 13.02.2010 10:46 ****5759 85 1,12 TeleYks mobiilidele 13.02.2010 10:48 ***3209 41 0,54 EMT mobiilidele 13.02.2010 13:28 ***9778 21 0,28 EMT mobiilidele 13.02.2010 18:38 ****3466 217 2,86 EMT mobiilidele 14.02.2010 8:15 ****3466 3 0,04 EMT mobiilidele 14.02.2010 17:12 ***1889 24 0,32 Klient Elektrikeskus AS Suur Sadam OÜ Power OY Hea Paber OÜ Trend AS Pinge AS Super Elektrotehnika AS Mix AS XXX AS Kase Haigla XZZ UAB Miisu AS Kaubakeskus Nimi Hind_EEK Hind_Eek *muundur* >=3000 <=5000 *lüliti* >=3000 <=5000
kolmandas on koristustalgud. Ühing toetab alati sektoritest tulnud initsiatiive ja aitab kaasa nõuga, vahest ka jõuga. Naabrivalve sektori probleem on ka meie ühingu probleem ja meie tööks ongi leida koos sektoriga võimalikke lahendusi. 2000st aastast, kui ühing loodi kuue esimese naabrivalve sektoriga, on naabrivalvega liitunud hüppeline arv sektoreid, so 220 aastaks 2005. 2004 aasta novembris viis Tartu Ülikool läbi telefoniintervjuu 217 juhuslikult valitud naabrivalve sektsiooniga ja selgitas välja, et naabrivalve piirkonnaga liitunud inimesed tunnevad ennast turvalisemalt kui enne liitumist, nad tajuvad, et on julgem liikuda kodu ümbruses tänavatel, samuti tundub abi olema vajadusel lähemal. Üle 74 % naabrivalvepiirkondadest teeb avaliku korra tagamisel koostööd politseiga ning 50 % kohaliku omavalitsusega. Enam kui pooled piirkonna elanikud on valmis osalema
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne ...
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA...
KASUMIARUANNE, kroonides Müügitulu kokku 18 351 999 17 905 692 14 456 121 Müügitulu tegevusalade lõikes Hotellid 7 896 866 7 117 612 5 084 068 Restoranid 5 771 611 4 963 745 3 535 898 Toiduk, jookide ja tubakat. jaemüük95 539 128 727 163 185 Meditsiinitehnika rent ja müük 1 499 475 2 769 137 3 162 200 Eriarstiabi osutamine 351 217 605 253 514 825 Medical SPA 909 614 1 122 283 773 953 Iluteenused 606 410 470 045 191 803 Nõupidamiste korraldamine 1 221 267 728 890 1 030 189 Kokku müüdud toodangu (kaupade 16teenuste) 058 460 kulu 15 938 136 11 475 149 Tooraine ja materjal 230 653 179 066 131 672
Eocene warming. Journal of the Geological Society 167, 433-436. Thomas, Ellen; Shackleton, Nicholas J. (1996). "The Paleocene-Eocene benthic foraminiferal extinction and stable isotope anomalies". Geological Society London Special Publications 101 (1): 401. Thomas, D. J. & Bralower, T. J. 2005 Sedimentary trace element constraints on the role of North Atlantic Igneous Province volcanism in late Paleoceneearly Eocene environmental change. Mar. Geol. 217, 233254. Rodríguez-Tovar F.J., Uchman A., Alegret L., Molina E., 2011. Impact of the PaleoceneEocene Thermal Maximum on the macrobenthic community: Ichnological record from the Zumaia section, northern Spain. Marine geology 282, 178-187. Zachos, J. C.; Kump, L. R. (2005). "Carbon cycle feedbacks and the initiation of Antarctic glaciation in the earliest Oligocene". Global and Planetary Change 47 (1): 5166. Zachos, J.C.; Dickens, G.R.; Zeebe, R.E. (2008)
TÄNAPÄEVAL KASUTUSES OLEVAD GEODEETILISED INSTRUMENDID REFERAAT Õppeaines: ÜLDGEODEESIA Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................................................................3 1. Diginivelliir ......................................................................................................................................4 1.1 Leica Sprinter 250M...................................................................................................................4 1.2 Trimble DiNi ....................................................................................................................
Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Teravili Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale
23 % 1969 54 859 202 2.27 % 1970 56 131 845 2.32 % 1971 57 453 735 2.35 % 1972 58 829 321 2.39 % 1973 60 285 455 2.48 % 1974 61 857 025 2.61 % 1975 63 565 601 2.76 % 1976 65 426 979 2.93 % 1977 67 425 439 3.05 % 1978 69 512 236 3.09 % 1979 71 619 219 3.03 % 1980 73 698 099 2.90 % 1981 75 729 574 2.76 % 1982 77 729 805 2.64 % 1983 79 729 313 2.57 % 1984 81 775 217 2.57 % 1985 83 901 572 2.60 % 1986 86 118 046 2.64 % 1987 88 412 920 2.66 % 1988 90 773 617 2.67 % 1989 93 179 760 2.65 % 1990 95 617 350 2.62 % 1991 98 085 373 2.58 % 1992 100 592 242 2.56 % 1993 103 144 749 2.54 % 1994 105 752 796 2.53 % 1995 108 424 827 2.53 % 1996 111 166 210 2.53 % 1997 113 979 481 2.53 % 1998 116 867 371 2.53 % 1999 119 831 888 2.54 % 2000 122 876 727 2.54 % 2001 126 004 992 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
