80 1 KU 241,5 2 19,6 19,1 23,1 9,8 6,1 81 2 KS 219,5 4,1 10,6 10,6 12,9 7,4 5,1 82 1 KU 204,5 8,3 35,9 36,1 28,7 10,4 1,3 85 1 KU 206 11,5 21,4 23,1 24,9 12 2,2 88 1 KU 184 20,8 37,3 36,1 29,4 17 2,1 90 1 KU 187,5 23,3 28,1 27,8 25,5 16,2 4,5 95 1 KS 211 16,3 25,7 26,2 24,8 10,1 1,6 100 1 KU 230 13 20,5 18,8 21,6 10,7 5,1 102 1 KU 248,5 7,9 17,7 18,4 22,7 13,1 6 103 1 KU 245,5 5,9 32,1 31,3 26,6 10,9 3,7 104 1 MA 326 2,5 24 25,2 24,5 17,3 6,2 105 2 KU 298,5 5 12,7 12,8 16,5 9,4 5,5 106 2 KU 264 8,1 14,8 14,9 19,8 13 5,2
388 Muud tulud 165 000 165 000 0 0 0 0 165 000 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 2 651 243 444 2 260 567 211 147 974 689 50 028 019 179 415 950 13 257 575 2 471 827 494 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja 259 104 950 76 839 000 3 500 000 0 178 115 950 650 000 80 989 000 renoveerimine (ü)
2002 154 125 2150 17,2 2002 157 51 765 15 2002 158 82,2 2068 25,1581509 2002 160 128,1 5805 45,3161593 2002 162 2,2 48,4 22 2002 166 67 856 12,7761194 2002 172 8,5 242 28,4705882 2002 173 247 7574 30,6639676 2002 181 358 8400 23,4636872 2002 203 23,4 443 18,9316239 2002 204 24,8 620 25 2002 205 1,5 37,5 25 2002 211 27,3 355,7 13,029304 2002 215 3 100 33,3333333 2002 216 24,9 366 14,6987952 2002 219 7 133 19 2002 223 46 495 10,7608696 2002 229 3,5 75 21,4285714 2002 230 1 16,2 16,2 2002 233 17,5 255 14,5714286 2002 234 6,1 89,5 14,6721311 2002 235 17 181 10,6470588 2002 237 2,3 70 30,4347826 2002 238 3,5 20 5,71428571
Harju Habaja 84 22 149 208 1259 3501 4227 Harju Haiba 84 23 180 156 903 3525 2955 Harju Kehra 84 22 179 273 1547 3479 1661 Harju Koidula 84 19 152 135 661 4116 1549 Harju Kungla 84 22 142 211 804 3433 1122 Harju Kuusalu 84 25 226 341 1051 4762 6105 Harju Lauristini 84 30 262 215 1307 4301 3076 Harju Lenini nim. 84 31 214 290 1155 4516 5297 Harju Loksa 84 24 194 198 401 3820 856 Harju Rahva Voit 84 26 240 296 1198 4459 2248
Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel on muutunud veidi lihtsamaks, sisse on tulnud võõrkeelsed väljendid jms. Keele õppimine ja omandamine on erinevad asjad. Kui keelt õppida keeletunnis ja seada
20-24 1220 842 325 49 3 1 0 0 0 0 0 6 Statistika kodutöö 25-29 1467 678 577 153 38 18 3 0 0 0 0 30-34 1070 211 457 272 76 28 15 3 2 3 3 35-39 647 60 189 227 93 46 13 7 5 3 4 40 ja vanemad 155 10 29 49 36 12 6 5 3 2 3 Kui vaadata seda tabelit, siis on võimalik tuua ka järgmised osakaalu näitajaid: Enamus Eesti peredes on kas üks (46%) või kaks (35%) last. 7
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Muusikaajalugu Küsimused lk 12 1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? V: Vanadest kroonikatest või harva säilinud dokumentidest Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,,Gesta Danorum", Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikast", Balthasar Russowi kroonikast. 2) Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? V: Eesti- ja Liivimaale kerkis järjest uusi kirkuhooneid ja kabeleid, rajati kloostreid ja võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erin...
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA...
Muud masinad ja seadmed 1 813 245 1 149 427 Muu materiaalne põhivara 1 322 062 426 463 198 262 Lõpetamata projektid ja ettemaksed 1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072
585 000- pealine Jaapani Kagu-Aasia vägi alistus brittidele Singapuris 12. septembril. See oli viimane jõuriigi kapitulatsioon üleilmses heitluses ja tahistas ühtlasiTeise maailmasõja lõppu. Inimkaotuste hulk Kokku olid riikide inimkaotused sõdalaste hulgast Teises maailmasõjas jargmised: Nõukogude Liit 7,5 miljonit, Saksamaa ligi 2,9 miljonit, Hiina 2,2 miljonit, Jaapan 1,5 miljonit, Suurbritannia 398 000, Itaalia 300 000, USA 290 000, Prantsusmaa 211 000, Kanada 39 139, India 36 092, Austraalia 29 395, Uus-Meremaa 12 262, Lõuna-Aafrika 8681, Briti impeeriumi ülejäänud territooriumid 30 776. Esmakordselt sõdade ajaloos rünnati rohkearvuliselt tsiviilelanikke. Nende hukkunute arvu on raske hinnata, kuid vaevalt on see alla 40 miljoni. Ideoloogide põrkumine Aastad 1914-1918 ja 1939-1945 olid sõjategevuse kaks perioodi, mida teineteisest eraldas 21aastane relvarahu ajastu
8 91 23. Või 15 0.1 11.9 0.1 111 24. Võileib saiast 15/30 3 12 16 200 25. Juustu-või-sai 20/30/5 7 9 16 178 26. Pressitud kalamarjavõisai 15/30/5 7 7 16 160 27. Keeduvorsti-või-sai 30/30/5 6 10 16 200 28. Keedusingi-või-sai 30/30/5 6 13 16 211 29. Võileib (leivaga) 15/40 2 12.2 15.8 186 30. Võileib heeringaga või kiluga 25/5/40 6.7 15.7 154 31. Võileib poolsuitsuvorstiga 30/5/40 6.3 15.2 15.7 231 32. Lehtsalat hapukoorega 80/20 2 6 7 92 33. Tomatid paprikad hapukoorega 80/20 2 7 5 103 34. Kurgid hapukoorega 80/20 1 6 3 75 35
või koomas viibivate inimeste isiku staatuse kustutama. Mõned abordivastased väidavad ka, et kui on ebaselge, kas lootel on õigus elule, siis abordi tegemine võrdub teadlikult võetud riskiga tappa teine isik. Kasutatud kirjandus. 1. http://www.abort.ee/footer/kkk 2. (http://buduaar.ee/Foorum/Forum/topic/299022&lk=2) 3. Ene-Margit Tiit, Ene Käärik. 2001. Eesti antropomeetriregisti aastaraamat. Raseda valik: kas sünnitada või katkestada rasedus? Tartu , lk 211 233 4. Aime Pevkur. Abort ja naise õigus oma kehale. Eetika: Interdistsiplinaarsed lähenemised, Tallinn 2006, lk 348357.
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanike muud perekonnaliikmed. Muude perekonnaliikmete kasutust arvestades oleks abikaasade tegelik kasutuseelis veelgi väiksem. RK lahend nr 3-2-1-164-05 - Esmapilgul võib nõustuda kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, tuleb korteriomand lugeda PKS § 14 lg 1 tulenevalt alati abikaasade ühisvaraks. Selline seisukoht oleks aga vastuolus eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ga 211, mis sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Samuti on viidatud otsuses leitud, et kui kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. PS!!
09 1979 3.03 1980 2.9 1981 2.76 1982 2.64 1983 2.57 1984 2.57 1985 2.6 1986 2.64 1987 2.66 1988 2.67 1989 2.65 1990 2.62 1991 2.58 1992 2.56 Year Growth Rate 1993 2.54 1994 2.53 1995 2.53 1996 2.53 1997 2.53 1998 2.53 1999 2.54 2000 2.54 2001 2.55 2002 2.56 2003 2.57 2004 2.6 2005 2.64 2006 2.67 2007 2.7 2008 2.73 2009 2.76 2010 2.78 2011 2.81 2012 2.83 2013 1.94 2014 1.94 2015 1.94 Nigeria population history Year Population Growth Rate 1960 45 211 614 N/A % 1961 46 144 154 2.06 % 1962 47 117 859 2.11 % 1963 48 128 461 2.14 % 1964 49 169 820 2.16 % 1965 50 238 570 2.17 % 1966 51 336 376 2.19 % 1967 52 468 594 2.21 % 1968 53 640 549 2.23 % 1969 54 859 202 2.27 % 1970 56 131 845 2.32 % 1971 57 453 735 2.35 % 1972 58 829 321 2.39 %
J.S.Bach Johann Sebastian Bach 31. märts 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Eisenachis (16851695) Linnad, kus Bach elas Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-...
C., Nielsen, T.M.J., McCarren, H.K., Zachos, J.C., & Röhl, U., 2010: Spatiotemporal patterns of carbonate sedimentation in the South Atlantic: Implications for carbon cycling during the PaleoceneEocene thermal maximum. Paleogeogr., Paleoclimatol., Paleoecol., 293, 30-40. Kent, D. V., Cramer, B. S., Lanci, L., Wang, D., Wright, J. D. & Van der Voo, R. 2003 A case for a comet impact trigger for the Paleocene/Eocene Thermal Maximum and carbon isotope excursion. Earth Planet. Sci. Lett. 211, 1326. Kurtz, A. C., Kump, L. R., Arthur, M. A., Zachos, J. C. & Paytan, A. 2003 Early Cenozoic decoupling of the global carbon and sulfur cycles. Paleoceanography 18, 1090. Nunes, F.; Norris, R.D. (2006). "Abrupt reversal in ocean overturning during the Palaeocene/Eocene warm period". Nature 439 (7072): 603. Shellito, Cindy J.; Sloan, Lisa C.; Huber, Matthew (2003). "Climate model sensitivity to atmospheric CO2 levels in the Early-Middle Paleogene".Palaeogeography, Palaeoclimatology,
Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188). Läänetiib hõlmab umbes viiendikku kõrgustikust ning selles asub enamik üle 200 m ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m), Meegaste mägi (207 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m) ning liigestatud 30-40 m sügavuste ürgorgude (Kooraste, Sirvaste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja, Urvaste), väikeste kõrgendike ja järvede ning jõgede tõttu (Arold 2005:188; EE 2003 s.h Otepää kõrgustik). Tähtsis roll reljeefi kujunemisel on olnud ka Eesti kaguosa läbival Tartu-Otepää-Valga orul, mille põhi ulatub 60 m allapoole merepinda (Arold 2005: 190-191). 4
TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Võrldeva õigusteaduse õppetool Avatud Ülikool VÄLISMAALASELE RAHVUSVAHELISE KAITSE ANDMISE SEADUS Bakalaureuseõppe uurimistöö Tartu 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.1 Seaduse rakendamiseks välja töötatud Vabariigi Valitsuse määrused 2.2 Seaduse rakendamiseks välja töötatud siseministri määrused 2.3 Teised mõjutavad seadused 2.4 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele 2. Kokkuvõte 3. Kasutatud kirjandus 4. Lisad 1. Sissejuhatus Eesti kohalike õigusaktide, mis on seotud rahvusvahelise kaitse andmisega välis...
üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist, võimu kuritarvitamist .Siia alla kuulub veel ka võimaliku töö liik, mis väga suure tõenäosusega on ohtlik lapse tervisele ja/või füüsilisele, vaimsele, hingelisele, moraalsele ning sotsiaalsele arengule ning võib katkestada lapse haridustee. Praegu on maailmas 211 miljonit 514aastast last, keda peetakse võlaorjuses, kuritarvitatakse prostitutsioonis ja pornograafias ning teistes ebaseaduslikes tegevustes. Organite eemaldamist.Inimkaubandusse sellesse liiki võib kaasata mõlemast soost erinevas vanuses inimesi. Näiteks on vaesetes Ida-Euroopa ja Balkani riikides nagu laialt levinud organite eemaldamine. Inimkaubandusel võivad olla erinevad põhjused. Maailmas toimub inimkaubandus
Esialgne inimketi marsruut pidi kulgema maanteedel Tallinn- Pärnu- Ikla- Riia- Bauska- Panevezis- Vilnius. ERR Rahvavolikogul võeti vastu Balti tee aktsiooni kontseptsioon: kätest kinni hoides avaldab Balti rahvas tahet vabaks enesemääramiseks ja see massiaktsioon toimub 23.augustil kell 19.00 - 19.30. Eestis saab inimkett alguse Tallinnas Pika Hermanni jalamilt ning läheb mööda maanteid läbi Kohila, Rapla, Türi, Võhma, Viljandi ja Nuia kuni Läti piirini, kokku 211, 5 km. Lilli piiripunktis ühineb meie inimkett lätlastega ja läheb edasi. Peale Tallinna, Harju-, Rapla- ja Viljandi rajoonide on inimketi organiseerimisse haaratud ka kõikide teiste rajoonide rahvarinded. Kogu "Balti tee" juhtimine toimub läbi raadio otsesaate. Mitmeid probleeme Ettevalmistuste käigus tuli korraldajatel lahendada mitmeid keerukaid probleeme. Kõigepealt - juba augustikuu algul muutus kogu kavandatud Balti tee marsruut
kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ja algab uus, mistõttu likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga. Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks osanikele ning pärast selle kinnitamist osanike poolt ka registripidajale (ÄS § 211 lg 2, 3 ja 4). Ühingu vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Tegemist on äärmiselt olulise normiga, sest karistusseadustiku § 380 näeb seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse
Tõde ja Õigus I osa A.H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, te...
Individual Differences (Differential Psychology) Psychology 1 It is generally assumed that: Differential Psychology · People vary on a range of psychological attributes Ian Deary · It is possible to measure and study these individual differences · Individual differences are useful for explaining and predicting behaviour and performance Differential psychology reading Human...
53 2002 Põlva 0,00 922,00 0,00 922,00 0,00 54 2002 Põlva 57,50 150,00 0,00 207,50 1,00 55 2003 Põlva 227,90 1 694,60 0,00 1 922,50 0,00 56 2003 Põlva 192,80 75,50 0,00 268,30 1,00 57 2003 Põlva 22,00 474,60 18,40 515,00 1,00 58 2003 Põlva 0,00 1 006,00 0,00 1 006,00 0,00 59 2003 Põlva 26,80 1 185,00 0,00 1 211,80 0,00 60 2003 Põlva 72,00 167,70 0,00 239,70 1,00 61 2004 Põlva 254,46 1 694,60 0,00 1 949,06 0,00 62 2004 Põlva 192,80 71,00 0,00 263,80 1,00 63 2004 Põlva 81,90 518,95 0,00 600,85 0,00 64 2004 Põlva 0,00 1 006,00 0,00 1 006,00 0,00 65 2004 Põlva 26,80 1 196,55 0,00 1 223,35 0,00 66 2004 Põlva 79,00 215,11 0,00 294,11 1,00
w 208 192 208 216 0 w 208 216 224 216 0 w 224 216 224 248 0 w 208 216 208 232 0 w 120 104 120 200 0 w 120 200 168 200 0 w 168 200 168 216 0 w 168 216 184 216 0 w 184 216 184 248 0 w 168 216 168 232 0 w 104 112 104 208 0 w 104 208 128 208 0 w 128 208 128 216 0 w 128 216 144 216 0 w 144 216 144 248 0 w 128 216 128 232 0 w 88 120 88 216 0 w 88 216 104 216 0 w 104 216 104 248 0 w 88 216 88 232 0 w 72 128 72 216 0 w 72 216 48 216 0 w 48 216 48 232 0 w 72 216 72 248 0 x 53 211 65 214 0 10 a0 x 135 214 147 217 0 10 a1 x 291 219 303 222 0 10 a3 x 76 60 88 63 0 10 b0 x 89 210 101 213 0 10 b0 x 215 211 227 214 0 10 a2 x 172 213 184 216 0 10 b1 x 254 212 266 215 0 10 b2 x 335 210 347 213 0 10 b3 150 64 272 64 280 1 2 0.0 150 96 272 96 280 1 2 0.0 150 144 272 144 280 1 2 0.0 150 176 272 176 280 1 2 0.0 150 224 272 224 280 1 2 0.0 150 256 272 256 280 1 2 0.0 150 304 272 304 280 1 2 0.0 150 336 272 336 280 1 2 0.0 w 288 248 288 256 0 w 288 256 344 256 0 w 344 256 344 272 0
Horvaatia - - 16 40 48 f - - 16 56 104 22 Tsehhia 180 511 983 517 779 436 947 1,951 2,519 3,319 319 Ungari 311 1,459 1,471 2,328 1,097 526 1,985 3,456 5,795 6,941 670 Poola 88 117 284 580 527 94 211 495 1,075 1,602 42 Poola (Poola 89 298 665 1,697 .. 218 509 1,187 2,884 .. - maksebilanss) Rumeenia - 37 73 95 294 - 40 120 207 501 22 Slovakkia 18 82 100 144 79 28 110 210 354 434 102
sordid Capsicum annuum. Toidu lisaained Säilitusained e konservandid · Sorbiinhape E 200 Säilitusaine · Vääveldioksiid E 220 Säilitusaine, · Kaaliumsorbaat E 202 Säilitusaine antioksüdant · Kaltsiumsorbaat E 203 Säilitusaine · Naatriumsulfit E 221 Säilitusaine, · Bensoehape E 210 Säilitusaine antioksüdant · Naatriumbensoaat E 211 Säilitusaine · Naatriumvesiniksulfit E 222 · Kaaliumbensoaat E 212 Säilitusaine Säilitusaine, antioksüdant · Kaltsiumbensoaat E 213 Säilitusaine · Naatriumdisulfit E 223 Säilitusaine, · Etüül-p-hüdroksübensoaat E 214 antioksüdant Säilitusaine · Kaaliumdisulfit E 224 Säilitusaine, · Etüül-p-hüdroksübensoaadi antioksüdant naatriumisool E 215 Säilitusaine
kui nad on üle kahe meetri pikad ja kaaluvad üle saja kilogrammi. Mina platseerusin siis tabeli kõige viimaseks. Robinson, N. Wall, J. Griffin, B. Parahovski, A. Larionov, J. MEESKOND Oklahoma Wizards La Clippers Riia VEF KK Pärnu POSITSIOON taga taga äär kesk taga PIKKUS 175 cm 193 cm 208 cm 211 cm 178 cm KAAL 81,6 kg 88,5 kg 113,9 kg 117 kg 71,5 kg TULEMUS 2,96 sek 3,14 sek 3,28 sek 3,33 sek 3,37 sek Kui vaadata meie treeningplaani nii ettevalmistaval kui võistlusperioodil, siis ega see tulemus väga ei üllata ka. Liiga vähe anaeroobseid harjutusi, mida võiks ühes korvpalluri treeningus tihedamini teha
Hiljuti teatas Rittstieg, et jõudis Dresdeni koodeksit uurides jälile maiade iidsele aardele. Nimelt seisab tema sõnul käsikirjas, et 30. oktoobril 666. aastal enne Kristust kadus maavärina tagajärjel maa pealt maiade pealinn Atlan. Linn uppus praegusesse Izabali järve Guatemala idaosas. Koos linnaga läks järve põhja maiade iidne aare 2156 kuldtahvlit kogukaaluga kaheksa tonni. Nii suur kogus kulda maksab 211 miljonit eurot. Kui aga arvestada ka ajaloolist väärtust, siis tõuseb aarde hind tõenäoliselt mitu korda. Tasub teada, et need pole tavalised kuldtahvlid, vaid neile on graveeritud maiade seadused. Legendi kohaselt räägib XVIXVIII sajandist pärit Chilam Balami raamatute viies köide, et Izabali järve põhjas asub uppunud linna aare. Peale kulla on seal ka kivisse raiutud sõnumid, mis pärit kaugest minevikust.
Eesti raamat, 1985 lk 175 ). Anna armastas oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. ,,Ma tänan sind, Anna. Ei ole midagi paremat maailmas kui hea sõber." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 211 ). Sellest kui väga Juulius Annat usaldas annab tunnnistust mehe pihtimused naisele. Ta tunnistas Annale oma õnnetut abielu, kellelegi teisele ta poleks seda teinud. Juulius oli ju ometi väga põhimõtteline ja kindel mees. ,,Jah, sina oled tema õde, ja mul on väga raske seda sinule öelda. Aga see ei ole muidugi ka tema süü, et meie abielu tõesti ei ole nii, nagu ta peaks olema. Midagi jääb puudu. Kui ma abielusse astusin, olin ma muidugi väga noor, me olime
novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali.
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...
Hiiumaa Ametikool Anneli Veel S16 TURUMAJANDUSETEOREETIKUD ALFRED MARSHALL Referaat Suuremõisa 2016 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Elulugu .................................................................................................................................................... 4 Töö ja majandusalased ideed .............................................................................................................. 5 Olulisemad postulaadid ........................................................................................................................ 8 Kokkuvõte ..........
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Statistikaamet 70 069 351 Riigihangete Amet 5 133 170 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 2 629 732 265 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 53 042 323 189 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2006 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 52 211 700 Rahandusministeerium 1 137 317 568 Maksu- ja Tolliamet 1 850 851 600 Statistikaamet 81 634 573 Riigihangete Amet 7 500 500 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 3 129 515 941
0,0117 mol Al(OH)3 , 207. 55,6 cm3 94. 2,10,8 1,2,5,8 130. 10-7 mol 6,76 cm3 HNO3 208. 1177 dm3 95. 1,5,2 1,1,5,2 131. 5,6 104 m3 169. 5,2 cm3 209. 4,57% 96. 1,14,6 2,3,14,6 170. 0,56% 210. 0,198 dm3 132. 1,08 103 kg 97. 3,40,4 6,40,15 171. C10H8 211. 5,8% 98. 3,1,4 3,4,6 133. 1,01 1014 molekuli 172. C2H5Br 212. CF4 99. 1,12 2,2,3 134. 896 dm3 173. C2H2 213. 35,7% 100. 40 mol 135. 6,02 1018 aatomit 174. C8H8 214. 44,8 dm3 101. 5 mol CO2 , 10 mol SO2 136. 24,8 g 175. C5H12 215. 7,29% 102. 900 mol H2 , 600 mol O2 137. 98 cm3 176
port arvuti loomine algus tyhi lõpp kestus 223.254.252.242 Loendus 92 din3.eau.ee Loendus 39 PE153.eau.ee Loendus 31 193.40.25.57 Loendus 27 PE154.eau.ee Loendus 27 alpha.eau.ee Loendus 18 fw.eau.ee Loendus 17 din2.eau.ee Loendus 15 ad3.eau.ee Loendus 14 194.182.96.100 Loendus 12 ad51.eau.ee Loendus 10 223.254.254.110 Loendus 6 PM131.eau.ee Loendus ...
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
Tööpuudus 2005.a alguseks oli tööpuuduse tase Lätis 10,4% töövõimelisest elanikkonnast (ca 118,6 tuhat inimest). Võrreldes 2004.a. alguse on olukord 0,2% võrra paranenud, kuid võrreldes töötuse näitajatega 2001-2002 on olukord halvenenud. Suurim tööpuudus on Rezekne (26%), Balvi (21%) ja Ludza (20%) rajoonis. Väikseim on tööpuudus Riias (3,7%), Salduse (5,5%) ja Jelgava rajoonis (6%). Elanikkonna sissetulekud 2004.a. moodustas Läti keskmine brutopalk ühes kuus 211 LVL (ca 5000 EEK) ja netopalk 150 LVL (ca 3500 EEK). Pea kolmandik Läti töövõimelisest elanikkonnast sai 2004 ühes kuus netopalgana vähem kui 100 LVL. Viiendik töötajaist said netopalgana ühes kuus 100- 150 LVL. Kümnendiku töötajate netopalk jäi 200-300 LVL vahele. Vaid 4-5% töötajate palgad ulatuvad 400-500 LVL vahemikku (9500-11750 EEK). Sealjuures oli keskmine brutopalk avalikus sektoris 245 LVL. Erasektori keskmine palk 2004.a oli 194 LVL. 2004
Pindala Osariik Pealinn Rahvaarv km² Aguascalientes Aguascalientes 943 500 5471 Baja California Mexicali 2 487 700 69 921 Baja California Sur La Paz 423 500 73 475 Campeche Campeche 689 700 50 812 Chiapas Tuxtla Gutiérrez 3 920 500 74 211 Chihuahua Chihuahua 3 047 900 244 938 Coahuila Saltillo 2 295 800 149 982 Colima Colima 540 700 5191 Durango Durango 1 445 900 123 181 Guanajuato Guanajuato 4 656 800 30 491 Guerrero Chilpancingo 3 075 100 64 281 Hidalgo Pachuca 2 231 400 20 813
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatu...
Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Poliitika ja valitsemise aluste 7. loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institu...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad...
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved...........................................................
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga...
FAAGITERAAPIA Sissejuhatus Populaarseimad ravimid tänapäeval bakterhaiguste ravimiseks on antibiootikumid. Kuna neid kasutatakse nii laialdaselt, on üha suuremaks probleemiks kujunenud patogeensetel bakteritel tekkinud antibiootikumide resistentsus. Seetõttu on hakatud otsima asendusi antibiootikumiravile ning üheks asenduseks on pakutud välja ka faagiteraapia. See kujutab endast erinevate bakteriofaagide või nende produktide kasutamist bakterhaiguste ravimiseks. Kuigi katsed faagidega on olnud edukad ning on avastatud palju eeliseid antibiootikumide ees, ei taheta faagiteraapiat tänapäeva meditsiinis veel rakendada. Kardetakse, et faagidest ja nende ohutusest ei teata veel piisavalt ning rahvas ei pruugi veel aktsepteerida geneetiliselt modifitseeritud viiruseosakeste kasutamist meditsiinis (Nobrega et al., 2015). Bakteriofaagide avastamise ajalugu ja kasutamine tänapäeval 1896. aastal avas...
majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust. (2) Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. § 211. Investeerimiskelmus (1) Investeeringu saamise eest majandustegevuses osaleva isiku poolt emissiooniprospektis või muul viisil üldsusele suunatud teabes valeandmete esitamise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. § 212. Kindlustuskelmus (1) Kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
