Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi määramine. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: 300 ml korgiga kooniline seisukolb, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder Kasutatud ained: CO2 baloon, õhk, vesi Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud umbes 300 ml kuiv kolb. Balloonist juhitakse 7...8minuti vältel kolbi süsinikdioksiid. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Täiendavalt juhitakse kolbi 1...2 minuti vältel süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvi täitmist jätkatakse konstantse massi saavutamiseni- kolvide masside vahe peab olema vahemiks 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määrmamiseks täidetake kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee ma...
2)Head majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 3)Heal tasemel meditsiin 4)Head toetused lastega peredele 5)Sisseränne Maailma keskmine sündimus on 19,95 promilli. Sloveenia keskmine sündimus on 8,97 promilli, seega on Sloveenias madal sündimus, mis toob kaasa rahvastiku vananemise ja sotsiaalmajanduslikke probleeme. Oodatav eluiga on umbes 77aastat. Sloveenia on arenenud riik, kus naised on huvitatud rohkem karjäärist kui perekonnast. Sloveenia on 223 riigist 211 kohal, mis viitab sellele, et Sloveenia sündimus on tõsiselt madal. Võrreldes Sloveeniat Nigeriga, kus sündimus on 51.6 promilli (Sloveenias 8,97 promilli) on selgesti näha suurt vahet. Sloveeniat võib pidada suure suremusega riigiks, sest ta on teiste riikide seas 55 kohal. Sloveenia oodatav keskmine eluiga: kokku: 76.92 aastat mehed: 73.25 aastat naised: 80.84 aastat Euroopa riikides on oodatav keskm eluiga ~75-80 aastat, Austrias 79.5a, Itaalias 80.2a, maailmas 66.57a.
0,7% suspensioon savipulbrist vett 273 ml ja savipulbrit 1,911g savi = 2,2 g/cm3 Tabel Katseandmed Sademe mass Lugemi Aeg katse Skaala näit P=P'-Po nr algusest t (s) P' (mg) 1. 10 200 5 2. 30 204 9 3. 50 208 13 4. 70 211 16 5. 90 214 19 6. 115 215 20 7. 140 218 23 8. 170 220 25 9. 200 221 26 10. 240 223 28 11. 280 225 30 12. 330 227 32 13. 390 229 34 14. 460 231 36 15
KOPSUTURSE Mis on kopsuturse? q Kopsuturse on ebanormaalne vedeliku kogunemine kopsudesse, tavaliselt on see tingitud südame-veresoonkonna haiguste (SVH), näiteks südamepuudulikkusest või kardiomüopaatiast KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine ...
42,2 315,2 0,00317 550 204 5,318 49,7 322,7 0,00310 483 271 5,602 55,8 328,8 0,00304 416 338 5,823 61,0 334 0,00299 349 405 6,003 66,0 339 0,00295 274 480 6,174 69,7 342,7 0,00292 211 543 6,297 73,5 346,5 0,00289 141 613 6,418 77 350 0,00286 71 683 6,526 80,1 353,1 0,00283 0 754 6,625 Joone võrrand y= -4330,6x + 18,949, millest lähtuvalt empiirilise võrrandi koefitsendid A ja B on: A= 18,949 ja B= - 4330,6. H aur
ml S/m Algne lahus 422 µS + 0,5 ml 388 µS + 1 ml 351 µS + 1,5 ml 312 µS + 2 ml 274 µS + 2,5 ml 243 µS + 3 ml 209 µS + 3,5 ml 177 µS + 4 ml 157 µS + 4,5 ml 150 µS + 5 ml 153 µS + 5,5 ml 159 µS + 6 ml 167 µS + 6,5 ml 174 µS + 7 ml 183 µS + 7,5 ml 192 µS + 8 ml 201 µS + 8,5 ml 211 µS + 9 ml 219 µS + 9,5 ml 228 µS + 10 ml 242 µS + 10,5 ml 263 µS + 11 ml 291 µS + 11,5 ml 316 µS + 12 ml 342 µS + 12,5 ml 363 µS + 13 ml 391 µS + 13,5 ml 416 µS + 14 ml 439 µS + 14,5 ml 455 µS
KeskAafrika Vabariigis elab ligikaudu 5 166 510 miljonit inimest Riigid, kus on enamvähem sama rahvaarv on Norra, Liibanon, Costa Rica Rahvaarv võrreldes teiste riikidega, on selle riigi oma keskmine Rahvaarv on iga viie aastaga suurenenud ühtlaselt. Aastast 19502025 Kasvutempo 1950 kuni käesoleva aastani Kasvutempo prognoos aastani 2025. 2015-2020: 2.11% 2020-2025: 2.05% A) Sündimuse üldkordaja on läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. Sündide üldarv on aga tõusuteel. B) Keskmiselt lapsi naise kohta: läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. C) Antud regiooni riikidega võrreldes on näitajad kõrged, sest Kesk Aafrika Vabariik on väga vaene maa Minevikus on suremuse üldkordaja tõusnud, kuid prognoosi kohaselt hakkab see näitaja langema. Surmasid on hakanud tulema rohkem. Minevikus oli imikusuremuse näitaja kõrge kuid nüüd on ha...
STATISTILINE VAATLUS I Vaatluse objektiks on perekond (isa, ema, lapsed ja lapselapsed). II. Eesmärgiks on vanused ja keskmised vanused. III. Vaatluse juhend: 1.Kui palju liikmeid on peres kokku? 2.Mitu meest (poissi) ja mitu naist (tüdrukut)? 3.Kui vanad on pereliikmed? IV Otsisin vanused ja kirjutasin paberile. V Tulemused: 1.Peres kokku 13 inimest. 2.Naisi on 7 ja mehi 6. 3.Pereliikmed ja nende vanused: ARVI (isa) 56 IVI (ema) 52 MADLI(tütar) 20 HERKI (poeg) 21 ANNELY( tütar) 33 HEIKO (tütremees)30 KÄTHLYN (lapselaps)15 KÄROLYN (lapselaps)12 LILI HELEEN (lapselaps)7 HEIKI (poeg)31 ANNELY (pojanaine)30 JASPER (lapselaps)10 JOOSEP (lapselaps)6 Korrastamata statistiline rida: 56, 52, 20,...
Maroko Maroko on Vahemere äärne kuningriik, kus valitseb enamasti ka vahemereline kliima. Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al- Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub. Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on ...
Lü Metio Fenüül- Jrk. nr. Toiduaine nimetus Valk Valiin Isoleutsiin Leutsiin siin niin Treoniin Trüptofaan alaniin 10% 1 rõõskkoor 3 201 163 267 203 73 137 43 145 30% 2 hapukoor 2,4 153 139 211 170 60 100 31 106 3 apelsin 0,9 35 27 20 36 13 13 6 27 4 aprikoos 0,9 19 14 23 23 4 16 9 13 5 arbuus 0,7 10 20 18 64 6. 28 7 16 atlandi
2007 10 11 SV 25 AHV 167 52 2007 10 11 SV 22 AHV 178 72 2007 10 11 SV 22 AHV 185 73 2007 10 11 SV 25 AHV 185 83 2007 10 11 SV 25 AHV 194 104 2007 10 11 SV 25 AHV 197 94 2007 10 11 SV 40 AHV 203 119 2007 10 11 SV 40 AHV 208 122 2007 10 11 SV 40 AHV 211 120 2007 10 11 SV 40 AHV 212 147 2007 10 11 SV 25 AHV 214 130 2007 10 11 SV 40 AHV 215 142 2007 10 11 SV 40 AHV 220 145 2007 10 11 SV 40 AHV 220 135 2007 10 11 SV 40 AHV 223 149 2007 10 11 SV 40 AHV 224 162 2007 10 11 SV 40 AHV 232 158 2007 10 11 SV 40 AHV 234 181
Ta väitis, et orkestrid piirdusid oma tegevuses ainult ajaviite- ja tarbemuusika viljelemisega. A.Kasemets tõi aga esile vennastekoguduste määrava osa esimeste orkestrite asutamisel, tehes seda Torma ja Väägvere orkestrite asutamisloo põhjal. 3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE 1880-1891 aastatel tegutses Eesti aladel umbes 250 isetegevusliku eestlaste orkestrit ja 7 ansamblit, millest maal 211 orkestrit ja 5 ansamblit, linnades vastavalt 37 ja 2. Enim oli orkestriliikumisest haaratud Tartumaa, kus mängukooride arv ulatus ca 80-ni ning enamikus kihelkondades leidus mitu aktiivselt tegutsevat kollektiivi, samal ajal kui Tabel 1Orkestrid maal 1880-1891 Maakond Koosseis ansamblid Viiulikoor Pasunakoor
“Postimees” …. kuupäevast), kaaskiri ei tohi olla liiga pikk – pool kuni üks lehekülg, see peaks sisaldama teie kohta üldist informatsiooni (detailid ilmnevad CVst) ning pôhjust, miks olete pakutavast töökohast huvitatud, peate lisama oma isiklikud- ning kontaktandmed (isegi kui need juba CVs on), kiri olgu allkirjastatud. Mercuri Urval Roosikrantsi 11 10119 Tallinn fax 6 676 211 "Tegevdirektor" 10. jaanuar 2000 Peeter Tamm Mustamäe tee 333-11 13131 Tallinn tel. 6 666 222 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Valgusti tegevdirektori leidmiseks. Avaldusele on lisatud täpsem elulookirjeldus. Leian, et uue tootmisettevõtte käivitamine võimaldab edukalt rakendada oma senist tööalast kogemust ning teoreetilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
2)Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks. 3)Heal tasemel meditsiin. 4)Head toetused lastega peredle. 5)Sisseränne 5. Maailma keskmine sündimus on 19,95 promilli. Sloveenia keskmine sündimus on 8,97 promilli, seega on Sloveenias madal sündimus, mis toob kaasa rahvastiku vananemise ja sotsiaalmajanduslikke probleeme. Sloveenia on arenenud riik, kus naised on huvitatud rohkem karjäärist kui perekonnast. Sloveenia on 223 riigist 211 kohal, mis viitab sellele, et Sloveenia sündimus on tõsiselt madal. Võrreldes Sloveeniat Nigeriga, kus sündimus on 51.6 promilli (Sloveenias 8,97 promilli) on selgesti näha suurt vahet. Sloveeniat võib pidada suure suremusega riigiks, sest ta on teiste riikide seas 55 kohal. 6. Imikusuremus: 4.25 surma/1,000 sünnituse kohta Keskmiselt lapsi naise kohta: 1.28 sündinud last/naise kohta Sloveenias on madal imikusuremus võrreldes teiste riikidega, sest seal on paremad
· Siledaks hööveldatud pind on sile ja tasane ning sellel ei tohi olla nähtavaid saagimise ebatäpsusi ega hööveldamisel tekkinud kõrgendikke. Höövelpuidu levinumad mõõtmed: Käesolevalt käsitletakse höövelpuiduna täisnurkse ristlõikega ümberringi hööveldatud puitu . Profileeritud höövelpuitu ja selle mõõtmeid käsitletakse peatükis 6. Höövelpuidu levinumad paksused on (mm): 8 12 143151 182 211 28 33 45 70 Höövelpuidu levinumad laiused on (mm): 15 21 28 33 45 70 95 120 145 170 195 220 Kasutatud kirjandus www.puiduinfo.ee www.grindingwood.ee www.puumarket.ee www.kenover.ee www.puukeskus.ee
SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku kohta Kreeka ( Elláda) Pealinn: Ateena ( Athínai) Rahvaarv: 11,1 miljonit Pindala: 131 625 km² SKT: 19 400 OJS elaniku kohta Hispaania (España) Pealinn: Madrid (Madrid) Rahvaarv: 43,0 miljonit Pindala: 504 790 km² SKT: 22 900 OJS elaniku kohta Prantsusmaa (France) Pealinn: Pariis (Paris) Rahvaarv: 60,0 miljonit Pindala: 543 964 km² SKT: 25 500 OJS elaniku kohta Iirimaa (Ireland/Éire) Pealinn: Dublin (Dublin / Baile Átha Cliath)
78 ) 3/24/1997 101 0.86 ) 3/25/1997 102 0.97 ) 3/26/1997 106 1.12 ) 3/27/1997 106 1.17 3/28/1997 99 1.01 3/29/1997 115 1.45 3/30/1997 117 1.39 3/31/1997 102 0.83 4/1/1997 94 0.6 4/2/1997 91 0.53 4/3/1997 88 0.5 4/4/1997 98 0.95 4/5/1997 116 1.62 4/6/1997 120 1.76 4/7/1997 128 2.08 4/8/1997 129 2.12 4/9/1997 116 1.62 4/10/1997 110 1.42 4/11/1997 118 1.69 4/12/1997 171 3.98 4/13/1997 211 6.1 4/14/1997 192 5.05 4/15/1997 159 3.42 4/16/1997 145 2.78 4/17/1997 132 2.24 4/18/1997 124 1.92 4/19/1997 119 1.73 4/20/1997 111 1.45 4/21/1997 107 1.32 4/22/1997 106 1.29 4/23/1997 116 1.62 4/24/1997 47 1.66 4/25/1997 126 2 4/26/1997 125 1.96 4/27/1997 111 1.45 4/28/1997 107 1.32 4/29/1997 106 1.17 4/30/1997 99 0.89 5/1/1997 96 0.78 5/2/1997 92 0.61 5/3/1997 90 0.54 5/4/1997 83 0.44
Transiitvedu läbivedu 149. Palsam . taimne õlide segu 207. Transport edasitoimetamine 150. Panderoll kergpakk 208. Tärpentin teatud tüüpi õli 151. Pankrot maksejõuetus 209. türanlik- hirmuvalitseja 152. Paradoksaalne vastuoluline, mõistuse vastane 210. Variant teisend 153. Paragrahv peatükk, seadus 211. Violetne lillakas 154. Paralleelne kõrvutine, rööpne 212. Virtuoosne osav, meisterlik 155. Perfektne laitmatu 156. Personal isikkoosseis, töötajaskond 157. Petrooleum põletusaine 158. Pidzaama kaheosaline ööriie 159. Plisseerima voltima 160. Pokaal jalaga klaas 161. Portugallane Portugali elanik 162. Potentsiaalne võimalik 163. Prestiis mõjukas 164. Profaanne oskamatu, võhiklik 165
(Na (pH (Na (pH V, E, V/ V, E, V/ OH pH *10 OH pH *10 ml mV E ml mV E ), 0), ), 0), ml mV ml mV 0 2,11 211 18 6,58 658 0,5 6 12 0,5 2,14 214 0,5 3 6 18,5 6,65 665 0,5 7 14 1 2,18 218 0,5 4 8 19 6,72 672 0,5 7 14 1,5 2,21 221 0,5 3 6 19,5 6,77 677 0,5 5 10 2 2,25 225 0,5 4 8 20 6,84 684 0,5 7 14 2,5 2,29 229 0,5 4 8 20,5 6,92 692 0,5 8 16
∑ P=P A + PB + PC ∑ Pn− g=175 W +211,2+244,2 W =630,4 W ∑ Pn−t =200 W +319,95 W +140 W =659,95W Tabel 2. Arvutuslikud tulemused φA ZA [ RA [ XA [ RB [ RC [Ω PB PC ∑P [°] Ω] Ω] Ω] Ω] ] [W] [W] [W] Neutraaljuh 39,8 83,64 64,28 53,51 82,50 71,35 211, 244, 630,4 iga 2 2 Neutraaljuh 39,5 82,25 63,48 52,30 82,03 71,43 319, 140 659,9 ita 95 5 4 Vektordiagramm Neutraaljuhiga: I N , mõõdetud=1,3 A I N , vektordiagramm=1,3 A
Oma riigi põllumajandus Elizabeth Põllu 11M KLIIMAVÖÖDE Kanada India · Kanada asub peamiselt parasvöötmes, põhjapoolsed alad · India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. paiknevad lähisarktikas ja osa arkitilises vöötmes India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused Kliima KANADA INDIA · Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui · Keskmine õhutemperatuur suvel on 27°C, talvel 21°C , Vaikse ookeani rannikul o...
Cz = 0,9 – rihmade arvu tegur Kiilrihmade arv 𝑃𝑛𝑜𝑚 2,2 𝑧 = = = 1,35 ≈ 2 [𝑃] 1,69 Ühe kiilrihma eelpingutusjõud F0, N 850 ×𝑃𝑛𝑜𝑚 ×𝐶𝑙 850 ×2,2×0,86 𝐹0 = = 2×10,45×0,9×0,9 = 94,997 ≈ 95 𝑧×𝑣×𝐶𝑎 ×𝐶𝑑 Ühe kiilrihmakomplekti poolt ülekantav ringjõud Ft, N 𝑃𝑛𝑜𝑚 × 103 2,2 × 103 𝐹𝑡 = = ≈ 211 𝑣 10,45 Jõud ühe rihma vedavas harus F1 ja veetavas harus F2, N 𝐹𝑡 211 𝐹1 = 𝐹0 + = 95 + ≈ 148 2×𝑧 2×2 𝐹𝑡 211 𝐹2 = 𝐹0 − = 95 − ≈ 42 2×𝑧 2×2 Kiilrihmakomplekti rõhumisjõud võllile F0p, N 𝑎 𝐹𝑜𝑝 = 2 × 𝐹0 × 𝑧 × 𝑠𝑖𝑛2 1 = 2 × 95 × 2 × 𝑠𝑖𝑛143°
9. Dispersioonianalüüs (ANOVA-test) Tabel 6. Dispersioonianalüüs F1 F2 F3 F4 F5 2 2 2 2 2 x1 j x1 j x2 j x2 j x3 j x3 j x4 j x4 j x5 j x5 j 211 1 2 4 46 6 27 729 17 289 95 9025 409 2 7 49 64 6 60 3600 73 5329 37 1369 220 3 47 9 27 729 75 5625 18 324 50 2500
3 33 20 -14,86 -10,143 1089 150,694 4 46 30 -1,857 -0,143 2116 0,265 5 56 40 8,1429 9,857 3136 80,265 6 82 50 34,143 19,857 6724 677,980 7 99 60 51,143 29,857 9801 1526,980 Summad : 335 211 0 0 23107 4376,142857 xi2 yi2 yy ei2 y1 t kr s y1 1923,4489 849,30 3,02 ±4,32 8 6 3,015 4,061 1079,5918 405,73 9,82±3,62 4 5 9,819 0,033 220,73469 102,87 20,95±2,9 4 8 20,953 0,908 0
FCFS 400 628 368 420 985 148 68 1048 1353 1000 1489 910 1172 2431 359 189 2661 3341 100 93 99 150 260 34 39 243 359 SJF 400 492 398 435 1076 146 80 927 1474 1000 1135 982 1212 2673 328 211 2347 3655 100 91 98 154 259 34 39 245 357 SRTN 400 395 387 513 1107 130 80 908 1494 1000 996 940 1382 2684 374 234 2378 3624 100 132 93 147 231 39 39 279 324 RR1 400 486 369 596 951 154 114 1082 1320
0-zéro 1-un(e) 1er premier(e) 2-deux 2e deuxième 3-trois 3e troisième 4-quatre 4e quatrième 5-cinq 5e cinquième 6-six 6e sixième 7-sept 7e septième 8-huit 8e huitième 9-neuf 9e neuvième 10-dix 10e dixième 11-onze 11e onzième 12-douze 12e douzième 13-treize 13e treizième 14-quatorze 14e quatorzième 15-quinze 15e quinzième 16-seize 16e seizième 17-dix-sept 17e dix-septième 18-dix-huit 18e dix-huitième 19-dix-neuf 19e dix-neuvième 20-vingt 20e vingtième 21-vingt et un(e) 21e vingt et unième 22-vingt-deux 22e vingt-deuxième 23-vingt-trois 23e vingt-troisième 24-vin...
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
Valgehobuse mägi (106 m) Läänemaa Pikajalamägi 51 Lääne-Virumaa Emumägi 166 Ebavere mägi (146 m), Kellavere mägi (156 m) Põlvamaa Laanemägi 211 Pärnumaa Mägi Läti piiri ääres (Pati küla, 77 Tõstamaa - Varbla Saarde vald) kõrgustik (44 m) Raplamaa Hiiemägi 120 Pakamägi (62,5m), Avaste mägi (23,9m) Saaremaa Viidumägi 54 Sõrve kõrgendik, Lääne- Sepamägi (24 m) Muhu
C-ma armastasin sind rohkem kui sa ei olnud mu rom. C tahab olla vaba, et keegi teda ei käsutaks, kui mind tüütad, siis sured, nende suhtlus ei olnud enam endilne, kambamehed tapet(sh duncairo), DJ sai kuuli, C hoolitses, DJ tahtis ametit vahetada, C naeris, sest C oli Gibraltari Nathan ben-Josephiga äri JA C Lucase seltisis,-C tahtis võtta jõuku või varandust, , KELLA JA SõRMUSE JUHTUM, , tüli, C muutus rõõmsaks, sest oli olnud Lucasega, luukas saab haavata. Lk 211 DJ ütles, et kui C Ameerikasse tuleb ja korralik on , unustab ta kõik, C keeldub , DJ ei taha enam C-I armukesi tappa ja ütleb ss tapan sinu, C ütles et ta on alati seda arvanud, (see on saatuse poolt määratud), DJ anus veel, (muidu viib oma sõnad täide) DJ palus erakul palvetada, C oli ikka toas.,C valab tina, Lk 213 DJ ja C läksid ära välja, C ütles et sa tahad mind tappa, DJ palus, ütles, et C oli see, kes mehe hukutas,
21. Komoorid 2 170 km² 596 202 (2002) Moroni 6. juuli 1975 22. Kongo Vabariik 342 000 km² 2 954 258 (2003) Brazzaville 15. august 1960 23. Kongo DV 2 345 410 58 317 930 (2004) Kinshasa 30. juuni 1960 km² 24. Lesotho 30 355 km² 1 861 959 (2003) Maseru 4. oktoober 1966 25. Libeeria 96 320 km² 3 482 211 (2005) Monrovia 26. juuli 1847 26. Liibüa 1 759 540 5 499 074 (2004) Tripoli 24. detsember 1951 km² 27. Lõuna-Aafrika Vabariik 1 219 912 42 768 678 (2003) Pretoria 31. mai 1910 km² 28. Lõuna-Sudaan 619 745 km² 8 260 490 Juba 9. juuli 2011 (vaidlustatud) 29
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kree...
6,7 232 6,5 160 7 261 7 169 7,5 294 7,5 177 8 324 8 185 8,5 350 8,5 194 9 375 9 202 9,5 403 9,5 211 10 428 10 227 10,5 249 11 273 11,5 396 12 323 12,5 348 13 372
Rooma termid Referaat SISSEJUHATUSEKS - ROOMA ELUSTIIL Keiser Nero käe läbi hukkunud filosoof Seneca kirjeldas elu maailmalinnas, tolleaegses Roomas nii: "Vaata seda inimmassi - ääretu linna hooned ei suuda neid mahutada. Nad on tulnud siia munitsiipiumidest ja kolooniatest, riigi kõikidest provintsidest. Ühtesid tõi siia auahnus, teisi ametiasjad, kolmandad on siia lähetatud, neljandaid meelitasid siia lõbustused või otsisid nad hoopis rahvarohket kohta nurjatuste tegemiseks. Mõned tulid end täiendama, mõned sõprade kutsel, paljud karjääri pärast, sest siin on võimalik end näidata. On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi...." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest. Nii...
25 53 57 63 70 73 78 83 90 97 101 108 121 35 86 60 96 103 112 120 126 135 150 Jö 104 110 117 125 135 148 154 164 184 70 133 140 150 160 174 187 193 211 237 95 181 170 183 195 211 227 241 257 289 26 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 120 185 197 212 226 245 263 200 300 337
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvind...
27 M 30 A 2 TÜ M 12 349 32 M 28 V 0 EPÜ A 5 279 35 M 26 A 0 TÜ L 2 219 38 M 25 V 0 TLÜ SL 7 211 Sugu Summa N 29 M 10 Sugu Linn osalejad Kursusest Alev sooMaa-asula alusel Suur linn Kursusel
Tabel 2. Tugeva ja nõrga happe lahus Kasutatud mõõtelahus 0,1150 M NaOH Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , S/m 0 443 0,5 394 1 347 1,5 304 2 260 2,5 218 3 184 3,5 162 4 158 4,5 164 5 172 5,5 182 6 191 6,5 200 7 211 7,5 221 8 232 8,5 242 9 256 9,5 283 10 312 10,5 339 11 370 11,5 397 12 427 12,5 456 13 484 13,5 511 14 541 14,5 567 15 595 Arvutused: Mõõtelahuse kogus esimeses ekvivalentpunktis on Vekv I = 3,5 ml, mõõtelahuse kogus teises ekvivalentpunktis on Vekv II = 9,25 ml, CM=0,1150 M = 0,1150 mol/l 1) Happe hulk = Vekv·CM
ILM Tsüklonid ja antitsüklonid Ilmablogi · http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/ Ilmaennustused: · Eesti: http://www.ilmateenistus.ee/ · Norra: http://www.yr.no/ · Venemaa: https://www.gismeteo.ru/ Millest sõltub ilm Eestis? · Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma...
Kumulatiivne sagedus (sageduste summa) absoluutsed sagedused liidetakse (kasutatakse ka kumulatiivset suhtelist sagedust). 9 Näide sagedustabeli kohta Brutopalk (EEK) Sagedus Suhteline Kumulatiivne sagedus sagedus kuni 5000 52 17% 52 5000-7000 54 17% 106 7000-9000 49 16% 155 9000-11000 56 18% 211 11000-13000 46 15% 257 13000-15000 55 18% 312 KOKKU 312 100% 312 10 Ühe kooli gümnaasiumiastmes õppivate noormeeste jalanumbrid on: 43, 41, 42, 43, 44, 44, 40, 43, 42, 43, 44, 42, 43, 46, 44, 40, 45, 42, 43, 41, 42, 43, 44, 43, 41, 42, 41, 43, 42, 44, 41, 42, 43, 45, 44, 46, antud Moodustada 40, 41,andmete
Harju Habaja 84 22 149 208 1259 3501 4227 Harju Haiba 84 23 180 156 903 3525 2955 Harju Kehra 84 22 179 273 1547 3479 1661 Harju Koidula 84 19 152 135 661 4116 1549 Harju Kungla 84 22 142 211 804 3433 1122 Harju Kuusalu 84 25 226 341 1051 4762 6105 Harju Lauristini 84 30 262 215 1307 4301 3076 Harju Lenini nim. 84 31 214 290 1155 4516 5297 Harju Loksa 84 24 194 198 401 3820 856 Harju Rahva Voit 84 26 240 296 1198 4459 2248
= + 3 = 234 + 3 = 6,188 = 7 a=7=8 kus L kahe hambuva hammasratta suurim gabariitmõõde. L = F + D2 + 2m = 50,88 + 179,11 + 2*2=234mm L=234 mm 4. Veerelaagrite esialgne valik: Kiirekäigulisele võllile valin laagri kergest seeriast: Laager 207 d = 35 mm, D =72 mm, Laagri põhiparameetrid: d =35 mm, D =72 mm, B = 17 mm, r =2 mm, C =25,5 kN, Co =13,7 kN. Aeglasekäigulisele võllile valin laagri kergest seerias: Laager 211 d =55 mm, D =100 mm, Laagri põhiparameetrid: d =55 mm, D =100 mm, B =21 mm, r =2,5 mm, C =43,6 kN, Co =25 kN. 17 5. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused 1.Aeglasekäigulise võlli laagrireaktsiooni vahekaugus: lA= list + B = 61 + 21 =82 lA=82 2
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
ARITMEETIKA 1.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed 24 = 16 29 = 512 34 = 81 44 = 256 64 = 1296 25 = 32 210 = 1024 35 = 243 45 = 1024 65 = 7776 26 = 64 211 = 2048 36 = 729 46 = 4096 7 4 = 2401 27 = 128 212 = 4096 37 = 2187 54 = 625 84 = 4096 28 = 256 213 = 8192 38 = 6561 55 = 3125 94 = 6561 1.2 Hariliku murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Kui k 0 , siis a ka =
2007 · Osaka maailmameistrivõistlustel 22. koht viskega 60,23 · Bangkoki universiaadil 3. koht viskega 60,32 2006 · Geborgi Euroopa meistrivõistlustel 14. koht 2002 · juunioride maailmameistrivõistluste 7. koht viskega 59,43 Märt Israeli isiklik rekord on 63,64, mille ta püstitas 2007 aastal. Margus Hunt Margus Hunt on sündinud 14. juulil 1987 Karksi-Nuias. Pikkus: 205 cm Kaal: 110 kg (2006) Käte siruulatus: 211 cm Kergejõustikuga hakkas tegelema varakult. Tegeleb ka kuulitõukega ja vasarheitega kettaheite kõrvalt. 2008 aastal sõitis Margus Ameerika Ühendriikidesse, et treener Dave Wollmanni käe all õppida. Ameerikas mängib ta ameerika jalgpalli ja teeb kõvasti trenni kettaheitega ja vasarheitega. Veel õpib ta SMU ülikoolis, mille jalgpalli meeskonnas ta ka mängib. Hetkel lööb ta jalgpallis hästi läbi ja püstitab ülikooli rekordeid. Margus on
Piirtulu muutub negatiivseks, kui hind langeb hinnast 3,75 allapoole. Siit alates on nõudlus mitteelastne ning piirtulu negatiivne, nii et kogutulu väheneb, kui hind alaneb. 9.3 MONOPOLI KULUD JA KASUMI MAKSIMEERIMINE (KAHJUMI MINIMEERIMINE) Lk 211 214 Kasumi maksimeerimise tingimused Monopol võib valida ise hinna, ta on hinnakujundaja, kusjuures selle hinna juures nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks on kaks moodust: I. Kogutulu miinus kogukulu. Monopol suurendab toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Seega peab monopol leidma niisuguse tottmistaseme, mille korral kogutulu ületab kogukulu
Madal ja kitsas Voosi kurk, mis enamasti talviti kinni külmub, ei ole eriliseks takistuseks loomade levikule marndrilt Vormsile. Saarel on täheldatud saarel ligi 25 liiki, sealhulgas ka ilves. Eriti arvukalt on saarel metssigu. Kaitsealustest liikidest kohtab saarel suurkõrva. Märkimist väärib juttselg-kärnkonn e. kõre, kes leiab elupaiga madalaveelistes rannaloikudes. Tulenevalt elupaikade mitmekesisusest on arvukas Vormsi linnustik. Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki, neist pesitsejaid üle 150, talvitujaid ligi 40. Vormsi metsad on pesitsuspaigaks ning rannikuveed toitumisalaks merikotkastele. Siin tegutsevad rabapistrik, kassikakk, hüüp, balti risla, arvukalt on rukkirääku, keda mujal Euroopas kohtab harva. Pesitsevatest linnuliikidest võiks loetleda tavalistena veel sookurge, hallhane, ristparti. Vormsit läbivad kaks tähtsat lindude rändeteed. Kevadel ja
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
Home-reading ‘’The summoning’’ 20 new words: 1.Cacophony- ebakõla The kitchen door flew open and Mrs. Talbot appeared, but her words were beat back by the cacophony.(page 54) 2.Billow- voolama, voogama I knew he was just being polite-including the new girl in conversation-but if Tore had been a cartoon character, smoke would have billowed from her ears.(page 53) 3.Clamber- eest ära minema, põgenema As I clambered out of her way, a dark shape vaulted over the deck railing.(page 345) 4.Auditory- kuulmine, kuulmis Visual and auditory hallucinations.(page 65) 5.Cord- pael, nöör A moment of silence as she fingered a long corded necklace.(page 66) 6.Mope- norutama, tusatsema You’ll get a lecture on moping around.(page 71) 7.Oxygen- hapnik Then I sat cross-legged on my bed, gulping oxygen.(pages 116 and 117) 8.Proverbial- üldtuntud I’d led the proverbial sheltered life.(page 117) 9.Disembodied- maisest kehast vabanenud, eemaldunud I’d seen a ...
4 - - 3 1 P4(3;1) Jaotuste X ja Y arvkarakteristikud leitud punktides Punkt 1 Punkt 2 X Y X Y Keskväär 0.7118 1.17688 0.5305 0.48733 tus 234 67 618 31 Dispersio 0.2836 10.2536 0.1575 1.75816 n 505 211 836 55 Standard 0.5325 3.20212 0.3969 1.32595 hälve 884 76 680 83 Asümmee 1.4347 6.24908 1.4347 6.24908 tria 963 20 963 20 Ekstsess 2.9638 50.1989 2.9638 50.1989 083 551 083 551 Punkt 3 Punkt 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
