Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja...
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise ...
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Jupiter.............................................................................................................................2 Saturn............................................................................................................................. 3 Uraan.............................................................................................................................. 4 Neptuun..........................................................................................................................5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte...............................................................................................
Põhivara 7. klass Protsendi mõiste: Ühte sajandikku osa mingist kogumist, tervikust nim. protsendiks (%). Jagatise väljendamine protsentides: Tihti on vaja teada, mitu % moodustab üks arv teisest. Kahe arvu jagatise väljendamiseks protsentides leiame selle jagatise esmalt kümnendmurruna ning korrutame siis sajaga. Näide: Arv 3 arvust 4 moodustab? 3 : 4 = 0,75 0,75 * 100 = 75% Tekstülesannete lahendamine % abil: Metsapäeval oli kavas istutada 2400 puud. Õpilased ületasid ülesande 16% võrra. Mitu puud istutati? Antud ülesannet saab lahendada kahel viisil. võimalus: 1% on 2400 : 100 = 24 16% on 16 * 24 = 384 16% 2400-st on 384 Kuna plaan ületati 16% võrra, mis vastab 384 puule, siis istutati 2400 + 384 = 2784 puud. võimalus: Mitu puud on 16% ? 2400 puud on 100% x puud on 16% x = 2400 * 16/100 = 384 Mitu puud istutati?...
näiteks tehes ringi ümber iga astangu. Babülon oli kuulus ka oma linnakindlustuste poolest. Linna ümbritses hästi paks müür, müüris oli iga 50 m järel vahitorn, samuti mitu väravat. Peavärav jumalanna Istari värav oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega, millega oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi. Valitsejate lossid olid sageli väga suured. Näiteks Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 eri ruumi. Kõik olid 14 m kõrgusel nelinurksel savitellistest platvormil ja olid ümbritsetud müüriga, oli mitu suur siseõue, samuti rida väiksamaid, ei puudunud ka lossitempel tsikuraadiga, Mesopotaamias kasutati telliskividest laotud kaart ja võlvi. Skulptuuri arengut pidurdas sobiva materjali puudumine. Skulptorid pidid kasutama savi. Tähtsamate kunstliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Eelkõige püstitai plaaditaolisi kivisambaid(nn
Tööd tehes tuleb vaadata mis materjali või ainega on tegu, see võib näiteks ohustada nahka, selleks on vajalik kasutada kindaid. Segu tegemisel kindlasti kasutada kaitseprille. 12. Millistel eesmärkidel kaetakse erinevaid pindasid plaatidega? Üks plaatimise eesmärkidest on kaitsta konstruktsiooni vee ja niiskuse eest. Seda tehakse ka ilu pärast. 13. Tee plaadijaotuskava ja plaatide kuluarvutis. Plaadid 10 x 20 uks 80 x 210 14. Tee plaadisegu kuluarvutis samale seinale. Pakend 25 kg ~2,1 kg / m 2 , mitu pakendit peab ostma? 15. Tee vuugisegu kuluarvutus samale seinale. Pakend 2 kg ~0,4 kg / m 2 , mitu pakendit peab ostma? 16. Millised osad seinast täidetakse hermeetikuga e. silikoniga? Silikoni kasutatakse nurkades, põranda/seinte liidetes ja erinevate materjalide liitekohtades, kus on deformatsiooni oht. Paigaldatakse ka plaadipindade avatud servadesse. 17
OK [s] [mm] [cm] 10 20 10 20 0 25-35 170 160 145 135 0 15-20 175 165 150 140 0 42278 185 175 160 150 2-4 200 190 175 165 5-7 210 200 180 170 8-10 215 205 185 175 10-12 225 215 188 178 Tabel 4. Mördi ülehulgateguri α väärtused plastsete betoonisegude korral. Tsemendi sisaldus, α väärtused erinevate vesitsementtegurite puhul kg/m³ 0,5 0,53 0,6
Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus................................................................................................................................
laduda kaart ja võlvi. Istari väraval kujutati fantastilisi loomi, värav oli kaetud erksavärviliste glasuuritud tellistestega. Istari väravani viis protsessioonitee,mille seintel kujutatakse reljeefseid lõvisid ning mille algne pikkus oli 240 m, osa sellest asub Berliinis muuseumis. Suurim teadaolev loss kuulus Assüüria valitsejale Sargon II (asub Horsabadis, ehit. 8. saj. e.Kr.). Loss väga kindluslik, ehitatud 10 hektari suurusele, 14 m kõrgusele terrassile. Loss koosnes 210 ruumist, mis kokku paiknesid 30 siseõue ümber. Kompleksi kuulusid 3 tsikuraati. Lossiväravat valvasid inimese pea ja härja kehaga tiivulised jumalad, nn. väravavalvurid. Lamassu lõvi v. härja kehaga, sarvede ja habemega inimpäine olend assüüria ja pärsia kunstis (nn.väravavalvur). Lagasi linnriigi (Sumer) kuningas Urnanse oma perekonnaga (2400 e.Kr.). Kujud preester-kuningas Gudea-st, 21. saj. e.Kr. Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel (u. 2300-2200 e.Kr., kõrgus 2m).
ära ja parasiitide kapslid jäävad alles). · Mitmesugused paelussid: laiuss (peamiselt kalasöömisel saadakse) - inimesele surmavalt ohtlikud ei ole. Ehhinokokk neid on Eestis leitud 2 liiki ja need on inimesele ohtlikud. · Ulukitelt võib veel saada suu- ja sõrataudi ning siberi katku. · Marutaud ei ole ravitav. Esineb reeglina tsüklitena, mis on 4-6 aastat pikad. Lisalugemist: Jahiraamat Sõralised Põder. Meie põder ülakõrgus kuskil 210 cm, mass 500 kilo. Kuskil 13 000 põtra Eestis. Bergmani reegel sama liigi isendid lähevad põhja poole suuremaks Põder on taigavöötme loom. 7-8 alamliiki. Põder on dendrofaag sööb puude ja pöösaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Peamiseks toiduks haab ja paju. Heina ei söö, üksikutel juhtudel võib süüa orast. Põder on suhteliselt terve loom. Põtradel võib esineda nahakasvajaid. Metskits. Maailmas on 2 liiki metskitsi: Siberi metskits ja euroopa metskits. Kits sööb
Uurimistöö koostamine Tallinna Kristiine Gümnaasium Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö eesmärgiks on õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemisvõime arendamine. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda). Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö võib olla: 1) kirjeldav 2) empiiriline (kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine) 2. TÖÖ KOOSTAMI...
3. Kuusik 120 24 130 25 0,22 140 23 150 23 4. 160 52 Metsalagendik 170 67 0,24 180 62 190 60 5. Kuusik 200 44 210 28 0,22 220 26 230 27 6. Kaasik 240 52 0,25 250 54 260 55 270 53 7. 280 60 Metsalagendik 290 60
M aria Metsa HM09 Lühiülevaade Euroopa Liidust Euroopa ühtsuse idee otsingud ulatuvad kaugesse minevikku. Üks esimesi Euroopa ideele alusepanijaid oli inglise filosoof William Penn, kes juba 1693. aastal nõudis üldist tolerantsust ja Euroopa Parlamenti. 1751. aastal kirjeldas Voltaire Euroopat kui ühte suurt vabariiki, mis on jagatud provintsideks, milledest mõnedel on monarhia ja mõned segasüsteemiga kuid kõikidel neil on ühtne religioosne vundament (Euroopa Liidu portaal) Ning 20 aastat hiljem kuulutas Rousseau, et ei ole enam prantslasi, inglasi, sakslasi, hispaanlasi vaid on eurooplased. Euroopat on tihti peetud harmoonia ja ühtsuse sümboliks, olles saavutamatuks ideaaliks, mille poole kõik eurooplased Atlandi ookeanist kuni Uuraliteni peaksid püüdlema. Poliitilise Euroopa mõiste arenes edasi Prantsusmaa ja Habsburgide dünastia v...
Helle-Kai Saapar Jaapani rahvastik ja asustus. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kalev Kukk Tallinn 2011 Sisukord: 2 SISSEJUHATUS Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suured saared on: Honshū (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõ...
ja ehitajatele on klaas üks väga huvitav ja keeruline materjal millega tööd teha. Klaas on ilus ka vaatajale ning linna pidlis muudab see linnaüldpildi modernsemaks nign atraktiivsemaks. 14 VIIDATUD ALLIKAD 1. E. Laasme, „Ehitusinfo,“ 2008. [WWW ]http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=6771 (11.04.15) 2. Ehitusmaterjalide käsiraamat. (2005). Tallinn: Presshouse, 210 lk. 3. Klaasimeister AS. (2013). Tooted. [WWW] http://www.klaasimeister.ee/index.php?page=72& (12.04.15) 4. Pärnamägi, H. (2005). Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 139 lk. 5. Klaasimeister AS. (2013). Tooted. [WWW] http://www.klaasimeister.ee/index.php?page=139& (12.04.2015) 6. Klaasimees OÜ. (2015). [WWW] http://www.klaasimees.ee/tooted/ (13.04.2015) 7. Klaasinterjöör OÜ. (2011). [WWW] http://www.vitraaz.ee/galerii/mustermatistus/ (13.04.20115) 8
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanem...
Haljastu majandamine Haljastusplaan Võilille 9 Koostaja: Juhendaja: Eino Laas Tartu 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1.Asukoht ja ehituslikud näitajad............................................................................3 2.Projekti lahendus................................................................................................. 3 3.Puittaimede koosseis........................................................................................... 3 4. Tööde mahud...................................................................................................... 6 4.1 Taimmaterjal.................................................................................................. 6 4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid.....................
BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla43 153 Al25 200 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla22 127 Al31 233 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla62 121 Al63 293 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 120 Al70 340 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla08 100 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid Mark Kulu L/m2 Hind /kg Mark Kulu L/m2 Hind /kg Mark V102 0.47 4.35 MV102 0.30 4.15 NV17 V105 0.48 4.19 MV103 0.50 2.18 NV24 V107 0.45 2.93 MV104 0.25 4.84 NV02 V110 0.45 4.32 MV106 0.30 3.58 NV09 V204 0.65 3
tegeles kes rajasid endale arenenum usulised põlluharimisega. suurejoonelisi losse. piirkond. keskused. Jeemenist kulges Toiduks Esimene keiser 221- Kirja olmeegid ei kaubatee kasvatati 210 eKr. Tema ajal Vahemere tundnud. peamiselt nisu, hakati rajama ka rannikult üle Teadlased otra ja datleid. Hiina müüri. Punase mere arvavad, et Alguse sai ka Tema järeltulija Indiasse. Juba olmeekidel ei puuvilla kukutati kodusõja vanaajal hakkasid tekkinud ühtset
Ehte Humanitaargümnaasium Filipiinid Referaat Tallinn2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik..............................................................
Lähte Ühisgümnaasium ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK Referaat Autor: Mardo Kööp Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Olen Mardo Kööp ja teen referaadi teemal ,,ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK". Tänapäeval on enamik rasedustest planeeritud ja lapsed sünnivad oodatuna.Lapse sünnitamisele eelneb sageli õppimine ja tööalane karjäär. Selle keti viimastele lülidele - rasedusele ja sünnitusele pannakse suuri lootusi. Rasedus võib naise psühhikas põhjustada vastukäivaid tundeid. Naine kohaneb ja küpseb emarolli täitmiseks kogu raseduse aja. Loote liigutuste tundmine 18.-20. nädalal tugevdab naisel tunnet, et loode on eriline olevus, ja just sellest alates muutub loode ema tunnetes tulevaseks lapseks, kellega kooselu on mõtetes valdav. Tänapäeval käivad isad sageli ras...
Tallinna Nõmme gümnaasium Pluuto Referaat füüsikas Õpilase nimi:Signe Kadak Klass: 9b Juhendaja: Mari Põld Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Pluuto 4 3. Pluuto avasamise lugu 4 4. Pluuto füüsikalised omadused 5 5. Pluuto ja tema atmosfäär 6 6. Pluuto kaaslased 6 7. Charon 7 8. Pluuto ning Triton Neptuuni kaaslane 7 9. Kas kaugemal, kui Pluuto on veel planeete? 7 10. Küsimused, millel pole vastust 8 11. Planeet Maa meie kodu 8 12. Kokkuvõte 9 13. Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Mis on Pluuto ja kes on tema kaaslased? Kus ta on, milline ta on? Pluuto on kaugeim planeet Päikese...
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal o...
ventiiliga, kui paralleelselt on tegemist kolme liiteavaga vooluhulka reguleeriva ventiiliga. Sele 9.13 Täpistakistite tingmärgid (vasakul paneelile, paremal pesasse) Põhiparameetrid Mõõt 5 ja 10 Vooluhulk < 50 l/min Töörõhk < 210 bar 9.3 Vooluhulka reguleerivad ventiilid Sissejuhatus Vooluhulka reguleerivate ventiilide ülesandeks on hoida töövedeliku vooluhulk konstantsena sõltumatult töörõhu muutustest. Selleks on ventiilis kasutusel reguleeriv takisti 2 (toimib Sele 9.14 - Vooluhulka reguleerivate rõhukompensaatorina) ja mõõtetakisti 1 ventiilide tööpõhimõte (sele 9.14). Tänu neile kahele takistile
(võetakse 0,25...0,40); st tühisõidu pikkus m; vt liikumiskiirus tühisõidul m/s. Traktoriga sõnniku koristamiseks ööpäevas vajalik aeg 351 35 t= 266 = 12473 s. 262 Ööpäevas kulub traktoriga sõnniku koristamiseks ligikaudu 210 minutit. 5.3. Allapanulaotus Ühe lehma kohta on allapanuks ööpäevas ette nähtud 3,0 kg turvast. Allapanu laotatakse peale sõnnikukoristust ja enne söötmist. Allapanu laotamiseks valitud seade on söödajaoti -5.0, mille tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.5. Tabel 5.5. Seadme PMM-5.0 tehnilised andmed [5, lk. 77] Näitaja Andmed Kandevõime, kg 1750
2 164 2009 72 1 MA 179.5 13 18.1 164 2009 76 1 MA 182 8.9 10.3 164 2009 81 1 MA 184 7.8 10.3 164 2009 83 1 MA 187 6.3 9.9 164 2009 78 1 MA 190 14.5 18.9 164 2009 82 1 MA 191 7.1 11.1 164 2009 101 1 MA 191 2.4 13.8 164 2009 84 1 MA 192.5 5.7 21.1 164 2009 79 1 MA 193 10.7 18.5 164 2009 86 1 MA 208 11.1 19.7 164 2009 85 1 MA 210 9.9 15.7 164 2009 87 1 MA 215 11.1 11.3 164 2009 91 1 MA 216.5 14.8 16.4 164 2009 88 1 MA 217 10.1 10 164 2009 90 1 MA 220 14.3 14.1 164 2009 89 1 MA 222 12.1 18.7 164 2009 100 1 MA 222.5 4.5 20.2 164 2009 92 1 MA 224.5 14.1 18 164 2009 98 1 MA 228 6.6 15.1 164 2009 93 1 MA 230.5 14.5 11.4 164 2009 95 1 MA 232 11 13.6
w 120 104 120 200 0 w 120 200 168 200 0 w 168 200 168 216 0 w 168 216 184 216 0 w 184 216 184 248 0 w 168 216 168 232 0 w 104 112 104 208 0 w 104 208 128 208 0 w 128 208 128 216 0 w 128 216 144 216 0 w 144 216 144 248 0 w 128 216 128 232 0 w 88 120 88 216 0 w 88 216 104 216 0 w 104 216 104 248 0 w 88 216 88 232 0 w 72 128 72 216 0 w 72 216 48 216 0 w 48 216 48 232 0 w 72 216 72 248 0 x 53 211 65 214 0 10 a0 x 135 214 147 217 0 10 a1 x 291 219 303 222 0 10 a3 x 76 60 88 63 0 10 b0 x 89 210 101 213 0 10 b0 x 215 211 227 214 0 10 a2 x 172 213 184 216 0 10 b1 x 254 212 266 215 0 10 b2 x 335 210 347 213 0 10 b3 150 64 272 64 280 1 2 0.0 150 96 272 96 280 1 2 0.0 150 144 272 144 280 1 2 0.0 150 176 272 176 280 1 2 0.0 150 224 272 224 280 1 2 0.0 150 256 272 256 280 1 2 0.0 150 304 272 304 280 1 2 0.0 150 336 272 336 280 1 2 0.0 w 288 248 288 256 0 w 288 256 344 256 0 w 344 256 344 272 0 w 352 248 352 264 0 w 352 264 328 264 0 w 328 264 328 272 0 w 304 248 304 264 0 w 304 264 296 264 0
Valemites kasutada tulpade nimesid Hinnakiri puidu liikide lõikes on lehel Hinnakiri s on järgmised mus id innakiri Puidu hinnakiri liigid hinnad haab 76 Muutke tabel Hinnakiri Table-objektiks kask 120 Määrake tabelile nimi Hinnakiri ja nimi liigid tabeli esimesele tulbale. kuusk 160 Viimane on vajalik valideerimisel lepp 110 NB! Valideerimisel tulpade päiste mänd 150 tekste kasutada ei saa!!! paju 76 saar 210 tamm 230 vaher 220 Valideerimine Otsimine Klipp "Tabeli loomine List-objektina" Tabeli loomine otse Table-objektina, kasutades tulpade päisete tekste 1) Teha tabeli päis, sisestades tekstid tulpade päisetesse 2) Luua Table-objekt ja muuta tabeli nime (kui vaja) 3) Märata valideerimine tulpadele (kui on vaja) 4) Sisestada esimesele reale andmed ja valemid, kasutades viimaste
Poola 88 117 284 580 527 94 211 495 1,075 1,602 42 Poola (Poola 89 298 665 1,697 .. 218 509 1,187 2,884 .. - maksebilanss) Rumeenia - 37 73 95 294 - 40 120 207 501 22 Slovakkia 18 82 100 144 79 28 110 210 354 434 102 Sloveenia - 41 113 112 88 f 7 72 183 294 374 185 Makedoonia - - - - 5 - - - - 5 3 Ida-Euroopa 605 2,306 3,102 3,919 3,013 1,095 3,424 6,552 10,524 13,608 126 Valgevene .. - 7 10 15 - - 7 17 32 3
71 20 36,00 -5,166667 -186,00 1296,00 26,69 30,52 -10,52 110,60 35 30 0,00 4,833333 0,00 0,00 23,36 25,17 4,83 23,36 13 40 -22,00 14,83333 -326,33 484,00 220,03 21,90 18,10 327,71 20 50 -15,00 24,83333 -372,50 225,00 616,69 22,94 27,06 732,38 210 151 0 0 -612,00 4118,000 1700,833 1973,692 x= x i = 35 n y= y i = 25,2 n xi = xi - x yi = yi - y y^ i = y + bxi b= x y i i = -0,15 x 2 i ei = yi - y^ i 1 ^ 2 = n -2 ei2 = 493,42 a = y - b x = 30,37 Mudel : y = 30,37 + ( -0,15) x
· On olemas ka nimetatud lipofiilse keemilise ühendi vaba paprikat sordid Capsicum annuum. Toidu lisaained Säilitusained e konservandid · Sorbiinhape E 200 Säilitusaine · Vääveldioksiid E 220 Säilitusaine, · Kaaliumsorbaat E 202 Säilitusaine antioksüdant · Kaltsiumsorbaat E 203 Säilitusaine · Naatriumsulfit E 221 Säilitusaine, · Bensoehape E 210 Säilitusaine antioksüdant · Naatriumbensoaat E 211 Säilitusaine · Naatriumvesiniksulfit E 222 · Kaaliumbensoaat E 212 Säilitusaine Säilitusaine, antioksüdant · Kaltsiumbensoaat E 213 Säilitusaine · Naatriumdisulfit E 223 Säilitusaine, · Etüül-p-hüdroksübensoaat E 214 antioksüdant Säilitusaine · Kaaliumdisulfit E 224 Säilitusaine, · Etüül-p-hüdroksübensoaadi antioksüdant
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut Bhakti-jooga Referaat Õppeaine: Idamaade psühholoogia Tudengid: Maris Annely Gerri Õppejõud: Anti Kidron Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Swami Vivekananda........................................................................3 Bhakti jooga vormid.........................................................................4 Ishvara.........................................................................................4 Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus...................................
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning k...
26. Kohupiima ja kohupiimatoodete liigid Liik Rasvasisaldus, % Kuivaine, mitte Happesus, mitte alla, % üle, °Th Rasvata kohupiim - 20 250 Väherasvane kohupiim 2-9 24-27 220 Rasvane kohupiim 10-18 28-35 210 Kohupiimatooted: kohuke, glasuurkohuke, kohupiimamass, maitsestatud kohupiimapasta, kohupiimakreem. 27. Kohupiima valmistamine happe-laabimeetodil Tooraine vastuvõtt ja säilitamine separeerimine, puhastamine standardiseeritud piimasegu koostamine pastöriseerimine 78±2 °C; 15-20 s jahutamine 26-32 °Cpiimasegu hapendamine, lisandite lisamine, hapendamine (juuretis 1-5%, CaCl2, laapensüüm) kalgendi lõikamine, vadaku eraldamine kalgendi pressimine
f) Varude käibevälde: 365 / 6,44 = 57 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 57 + 159 = 216 2010.a. a) Varade käibekordaja: 13 349 549 / 14 705 813 = 0,91 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,91 = 401 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 13 349 549 / 5 824 530 = 2,29 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,29 = 159 e) Varude käibekordaja: 11 060 226 / 1 551 421 = 7,13 f) Varude käibevälde: 365 / 7,13 = 51 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 51 + 159 = 210 2011.a. a) Varade käibekordaja: 26 817 392 / 18 691 032 = 1,43 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 1,43 = 255 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 26 817 392 / 8 273 347 = 3,24 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 3,24 = 113 e) Varude käibekordaja: 24 401 034 / 2 217 942 = 11,0 f) Varude käibevälde: 365 / 11 = 33 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 33 + 113 = 146 Analüüs: Varade käibekordaja ehk käibesiduvus ehk varade tootlus näitab kui tõhusalt kasutab
Pannakse alla puhas põhk ja vlm ette sünnitusabi vahendid, tavaliselt kulgeb sünnitus ilma abistamiseta. Vastsündinu hooldamine vastsündinu ninast ja suust tuleb eemaldada lima ja pannakse kohe ema ette, ta limpsib vasika puhtaks, see stim vasika vereringer ja hingamist. See järel tuleb vasikas panna nisa otsa imema,sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisald rohkesti golbuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Abort-tiinuse katkest kuni 210.tiinuspäevani. Enneaegne sünnitus- 211-266 päeva. Ahtrus nim looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikad, kes ei ole 21 kuu vanuselt tiinestunud. Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni.Optim majand kasutus periood võiks lehmadel olla 8-10 a ja eluiga 10-12 a
49,2614 52,77018 56,27895 58,03333 3500 3000 2500 2000 Axis Title Aeg katse 1500 1000 500 3000 3500 0 190 200 210 220 230 240 250 260 Aeg t, s Aeg katse algusest t (s) 260 t, C T, K 1/T h, mmHg P(aur)=P-h lnp(aur) 762 t, C 27 300,15 0,003332 650 112 4,718499 2,049218 27 42,5 315,65 0,003168 561 201 5,303305 42,5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimeg...
seda tuleb loomulikult ka vääriliselt tähistada. Selleks, et vabastada hinged ja saata nad teele suure austuse ja pidulikkusega, peab toimuma põletamistseremoonia ehk kremeerimine. Rikkamad ja tähtsamad inimesed saavad lubada endale kohest tuhastamist. Kellele aga ei ole võimalik kohest tuhastamist tellida, need maetakse maha ning kaevatakse taas üles ja kremeeritakse ühisel tuhastamispeol, mis toimuvad iga 210 päeva järel. Tuhastamisel asetatakse keha hiiglaslikku sarkofaagi, mis kujutab lehma. Kuju on valmistatud paberist, puidust ja bambusest, värvitud musta, punase ja kullaga ning kaunistatud sädelevate peeglitükkide ja helmestega. Tundub kummaline, et miks on valitud just lehma kuju. Kuid olles tuttav kohaliku religiooniga, saab see selgeks: kuna lehma puhul on tegemist püha loomaga, siis on see suurim austus, mida surnule saab avaldada. Tuhastamispäeval koguneb
Tabel 2 Vee kulu, l Vajumiklass Vajum mm Portlandtsement Portland-põlevkivitsement D = 8 mm D = 16 mm D = 8 mm D = 16 mm S1 10– 40 200 190 175 165 S2 50 – 90 210 200 180 170 2.3. Betoonisegu valmistamiseks vajaliku tsemendi kulu arvutus Lähtuvalt betoonisegu valmistamiseks vajalikust vee kulust (p.2.2) ja nõutava betooni survetugevuse saavutamiseks vajalikust vesi-tsementtegurist (p.2.1) arvutatakse tsemendi kulu kilogrammides (1 m3 betoonisegu kohta). V Ts = , kus valem nr 3 V Ts
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
KASULIK INFO PUIDU KOHTA [ Puit loob kodu ] oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium ...
LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. ...
Tootmisprogramm on 15000 tk/aastas. Tooriku valik Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik . Toorik on selline valitud, kuna enamus pinnad on pöördpinnad ja teisalt seetõttu, et terase valu oleks problemaatiline (kallim kui valtsmaterjal). Marsruuttehnoloogia 1.Tooriku tükeldamine. Toorik lõigata ümarvaltsmaterjalist lintsaega mõõtudega Ød= 106 mm; L= 210 mm. 2. Ava puurimine, avardamine, keermestamine. Ava puurimine: puurida ava 10 mm puuriga. Lõikesügavus t1=150 mm. Avardamine: avardiga töödelda ava läbimõõduni Ød = 24,8±0,1 mm. Lõikesügavus t1=150 mm. Ava keermestamine: Sisekeermelõikuriga keermestada ava M28. Lõikesügavus t2=18 mm. 4 3. Ava puurimine, avardamine, keermestamine. Ava puurimine: puurida ava 10 mm puuriga. Lõikesügavus t1=157 mm.
Kõige varajasemad minaretid olid varem kreeka vahitornid või kristlike kirikute tornid. Tänapäeval kutsutakse palvusele tavaliselt palvusehallist läbi valjuhäädli ja minarettidel on peamiselt dekoratiivne eesmärk. Maailma vanim minarett on Kairouan Tuneesias. See ehitati 724. ja 727. aastate vahel ja sel on massiivne ruudukujuline vorm. Maailma kõrgeim minarett on uus Hassan II Mosee Casablancas, Marokos, mis on 210 meetrit kõrge. Minaretid ehitati olemaks ,,Islami maamärgid" et nad oleksid kaugelt näha ja märgistaksid Islami piirkonda. Minarettide arv ühe mosee kohta on varieeruv, ühest kuni kuueni. Need on ehitatud erinevates vormides, paksudest jässakatest rampidest kuni õrnade pliiatspeenikeste spiraalideni. Minaretil on üks või rohkem rõdusid, kust muezzin teatab kutsest palvusele, ja spiraalne trepikoda seesvõi väljaspool.
BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 153 Al31 233 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 187 Al63 293 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 120 Al70 340 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid Mark Kulu L/m2 Hind €/kg Mark Kulu L/m2 Hind €/kg Mark V102 0.47 4.35 MV102 0.30 4.15 NV02 V105 0.48 4.19 MV103 0.50 2.18 NV05 V107 0.45 2.93 MV104 0.25 4.84 NV07 V110 0.45 4.32 MV106 0.30 3.58 NV08 V204 0
E4 - 41,1 51,6 - - - - - - - - - - 220 E5 - 30,3 38,0 - - - - - - - - - - - E6 - 21,7 27,3 - - - - - - - - - - - R1 180 90,2 110,0 210 400 785 810 95 220 220 250 410 590 950 R2 86 68,3 85,6 120 200 305 405 - - - - - - - R3 42 49,1 54,2 75 90 110 200 - - - - - - - R4 - 35,0 45,5 - - - - - - - - - -
- 0,5 10 0,1 2,0 0,003 0,063 - 40 180 8,0 36,0 0,252 1,134 10 55 2,0 11,0 0,063 0,346 0,6 14 0,12 2,80 0,004 0,088 0,6 20 0,12 4,00 0,004 0,126 0,6 7 0,12 1,40 0,004 0,040 - 2,8 14 0,56 2,80 0,017 0,088 , 2,0 4,5 60 135 0,330 0,742 0,7 10 21 300 0,115 1,650 7,0 29 210 870 1,155 4,785 1,7 28 51 840 0,28 4,62 4,5 20 135 600 0,742 3,300 3,1 10 93 300 0,511 1,650 - - 2,8 4,2 84 126 0,462 0,693 : 1 , , .., 1,4 1 . 2. . 3.16. (/) , . , : 0,030
80% 206. 314 g 93. 1,2 1,1,2 129. 49,5% SO2 , 50,5% N2 168. 0,0117 mol Al(OH)3 , 207. 55,6 cm3 94. 2,10,8 1,2,5,8 130. 10-7 mol 6,76 cm3 HNO3 208. 1177 dm3 95. 1,5,2 1,1,5,2 131. 5,6 104 m3 169. 5,2 cm3 209. 4,57% 96. 1,14,6 2,3,14,6 170. 0,56% 210. 0,198 dm3 132. 1,08 103 kg 97. 3,40,4 6,40,15 171. C10H8 211. 5,8% 98. 3,1,4 3,4,6 133. 1,01 1014 molekuli 172. C2H5Br 212. CF4 99. 1,12 2,2,3 134. 896 dm3 173. C2H2 213. 35,7% 100. 40 mol 135. 6,02 1018 aatomit 174. C8H8 214. 44,8 dm3 101
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
