Life in future I think that technology will definitely influence our lives, but I don't think that life will be better than now, rather worse. The air won't be suitable for breathing so there will be probably some kind of masks or glass cities, where to live. Water won't be drinkable and people will buy all needful water from shops, actually not from shops but from the internet, because there won't be shops anymore. Food nearly won't exist anymore; energy will come in tablet form. Transport will be a lot comfortable and faster. Cars will be soundless and all vehicles will whir ten times faster. You will think nothing of taking a holiday in outer space. Students will learn from TV, recorders and teaching machines. They will get pills to make them learn faster. We shall be healthier, too. There will be no common colds, cancer, tooth decay or mental illness. But this will be artificial and impermanent....
What are the Estonians like? Estonia is a very small country, therefore its population is quite small. We, Estonians, are very friendly and care about each other. When our country is going through rough times , we stick together and try to go through them as one . There aren't many riots in our country, because we aren't violent people. We like to stay quiet, so only a few of us have the courage to say their opinion out loud. Estonians have quite good manners. We say hi to each other and we often say sorry, even if our acts aren't so bad. There are also many gentlemen in Estonia, who open doors for women and make a lot of compliments. I really like that, because one opened door or one little compliment can make your mood for the entire day. Our country has four seasons and every season changes our mood. In summer and winter Estonians are very happy, but in autumn, when the weather is rainy, foggy a...
1.Konstruktsiooni skeem mõõtkavas L = 600 mm = 0,6 m – koormuse asukoht F = 5 kN – konstruktsioonile mõjuv koormus δ = 10 mm = 0,01m – teraslehe paksus Elektroodi voolepiir = 350MPa UNP-profiil : 220 L = 0,6m F = 5kN δ=0,01 m 2.Mõõtmed b, c ja t b = 210 mm = 0,21 m c = 210mm = 0,21 m t = 5mm = 0,005 m 3. Ohtlik ristlõige 3.1 Keevisõmbluste pinnakese C1 C2 x zc C xc z C3 3.1.1 Keevisliite pinnakeskme koordinaadid Xc1 = 0,5 * b = 105 mm Zc1 = 0 mm
Loogikafunktsioonide tuletamine Loogikafunktsioonid koostatakse iga segmendi kohta eraldi ehk siis a-g. Loogikafunktsiooni saab teha kahel viisil: 1. Konjunktsioonide disjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised ühed) 2. Disjunktsioonide konjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised nullid) Antud juhul kasutan funktsiooni koostamiseks esimest varianti, kus funktsionaalploki tabelist tuleb valida loogilised ühed. Näide: Ya = 3 21 0 + 3 210 + 3 210 + 3210 + 3210 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 Sama tuleb teha nüüd kõigi segmentide väärtuste kohta. Loogikafunktsioonid Yb= 3 21 0 + 3 210 + 3 210 + 3 210 + 321 0 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 + 3210 Yc= 3 210 + 3 210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 Yd= 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 Ye= 3210+ 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210 + 3210
tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000 Muutuvkulud = muutuvkulud ühe ühiku kohta x kogus ; 470 x 250 = 117 500 Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 680 x 250 470 x 250 31 200 = 21 300 Piirkasum ühiku kohta = ühiku hind x muutuvkulu ühiku kohta = 680 470 = 210 Piirkasum kokku = 210 x 250 = 52 500 Kontrolli tegin valemiga ärikasum= piirkasum püsivkulu; 21 300 = x 31 200 Vastus: Priimuste piirkasum on ühiku kohta 210 eurot ja kokku 52 500 eurot. Priimuste piirkasumiaruanne : Kokku Ühiku kohta Müügitulu 170 000 680 Muutuvkulud 117 500 470 Piirkasum 52 500 210 Püsivkulud 31 200 Ärikasum 21 300 2. Lahenduskäik:
Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võ...
C = mV/deg 28,6 U0 9,467 Rk= kO 90000 c*331 R= kO 40000 Uv V (koormamata) 10 9 8 7 6 5 Uv V Uv V 4 3 2 1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 Nurk Uk V (koormatud) 10 9 8 7 6 Uk V 5 Uk V 4 3 2 1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360
Algandmed, arvutuskeem Sobivaks INP profiiliks osutus INP No200. W y =214 cm3 ≥ [ W ] =188 cm3 Tugevus paindel on tagatud, varuteguriks tuli 4,5 (nõutud oli 4) Tala andmed: Elastsusmoodul: E= 210 GPa Ekvivalentne arvutusskeem Universaalvõrrandite parameetrid: FA (-) aFa= 0 m FB (+) aFb= 2,0 m F (-) aF= 3,1 m p1 (-) ap1= 0,5 m p2 (+) ap2= 1,5 m Universaalvõrrandid Pöördenurga võrrand: x−a F A ¿ ¿ x−a F B ¿ ¿ x−a p 1 ¿ ¿ x−a p 2 ¿ ¿ FA φEI =φo EI − ¿ 2 x−2 ¿
31200=21300 1 ühiku piirkasum=1 ühiku hind 1 ühiku muutuvkulu=680-470=210 Piirkasumi summa=kogus*1 ühiku piirkasum=250*210=52500 PIIRKASUMIARUANNE Kokku Ühe ühiku kohta Müügitulu 170000 680 Muutuvkulud 117500 470 Piirkasum 52500 210 Püsivkulud 31200 Ärikasum 21300 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 10% 250st on 25, siis 25+250=275 see on see suurenemine Müügitulu= 275*680=187000 Muutuvkulud=470*275=129250
2. kvartal 3. kvartal 4. kvartal 380 250 400 350 120 390 200 78 200 230 115 300 390 170 410 300 100 350 130 50 210 280 65 300 380 70 350 270 55 289 300 60 310 240 6 285 400 100 420 390 189 400 300 90 285
Põlled 45 30 120 1350 3600 Pajalapid, 10 60 30 600 1800 11 pajakindad LASTELE Tekikott 105*125 41 35 150 1435 5250 115*145 52 25 180 1300 4500 150*210 98 30 210 2940 6300 Padjapüürid 40*50 6 40 30 240 1200 40*60 8 33 35 264 1155 Aluslinad 150*120 28 25 100 700 2500 150*230 54 30 125 1620 3750 Voodipehmendus
0,02 0,2 0,02 0,04 0,03 0,02 40000 0 Uv V (koormamata) 11 10 9 8 7 6 Uv V 5 Uv V 4 3 2 1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 Nurk Uk V (koormatud) 11 10 9 8 7 6 Uk V Uk V 5 4
Mustsõstar 32 Maasikad 38 Kiivi 50 Jõhvikad 33 Sidrun 30 Vaarikad 45 Mandariinid 41 Virsikud 45 Ploomid44 Sõstar 43 Kirsid53 Mustikad 44 Õunad 45 Baklazaan 28 Roheline hernes 75 Kabatsokk 18 Kapsas 23 Rooskapsas 12 Punane kapsas 27 Lillkapsas 18 Keedetud kartul 60 Sibul (varssibul)18 Sibul(mugul) 43 Porgand 33 Kurgid 15 Roheline paprika 19 Petersell 23 Tomatid 20 Rabarber 16 Redis 16 Redis 25 Naeris 23 Salatid 11 Peet 40 Kõrvits 20 Till 30 Küüslauk 60 Spinat 16 Kuivatatud valged seened 210 Seened keedetud 25 Seened koorekastmes 230 Praetud seened 165 Mesi 20 Pähklid 650 Maapähklid 470 Mandlid 600 Pistaatsiapähklid 620 Sarapuupähklid 670 Rosinaid 270 Kuivatatud viigimarjad 290 Kuivatatud aprikoosid 290 Kuivatatud mustad ploomid 220 Kuivatatud õunad 210 1muna 65 Munapulber 540 Suhkur 295 piparkoogid 330 Leib 206 Sai 265 Rukis 210 piim (3,2% rasva) 58 Feta juust 260 Jogurt (1,5%) 51 Rasvasisaldusega jogurt 60 Jogurt (1% rasva) 38 Rasvatu jogurtit 30 Piim (3,2% rasva) 60
Kokku on kaheksa sisendit ja neile tuleb kirjutada vastavad loogikafunktsioonid, et pärast MultiSimis genereerida vastavad skeemid ja need minimeerida. Et koostada funktsiooni, tuleb võtta näiteks S0 jaoks kõige noorem bit, mis asub paremal(vanem bit asub vasakul). Selle funktsiooni kirjutamiseks tuleb võtta kõik need "pallid", kus noorim bit on läinud nullist ühte. R0 korral aga vastupidi- ühest nulli. YS0 funktsioon YS0= 3210 * V + 320 * KA + 310 * S + 210 * P + 210 * V YR0 funktsioon YR0= 321 * AV + 10 * K + 20 * AP YS1 funktsioon YS1= 321 * AV + 310 * AK + 31 * S + 321 * S + 310 * AP YR1 funktsioon YR1= 32 * K + 32 * P + 3 * KA + 30 * KA YS2 funktsioon YS2= 32 * K + 30 * P + 210 * P + 321 * S + 210 * K YR2 funktsioon YR2= 3 * KA + 30 * P YS3 funktsioon YS3= 3 * KA + 30 * KA YS3 funktsioon YR3= 21 * P + 21 * V + 210 * V + 210 * K + 210 * P
Valem 2: Rs = F / S Rs survetugevus [MPa] F purustav jõud [kgf] S survepid [cm2] Näide: S = 25 [cm2] F = 2250 [kgf] Rs = 2250/25 = 90 kgf = 9,0 [MPa] Valem 3: F = (man. näit * 300) / 300 F purustav jõud [kgf] Man. näit - lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes. Näide: Man. näit = 210 F = (210 * 300) / 300 = 210 [kgf] Valem 4: Rp = 3 * F * l / (2 * b * h2) Rp paindetugevus [MPa] F purustav jõud [kgf] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] l tugiava [cm] Näide: b=4 [cm] h=4 [cm] l = 10 [cm] F = 210 [kgf] Rp = 3 * 210 * 10 / (2 * 4 * 42) = 49,2 kgf = 4,9 MPa
Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alk...
ÜLESANDED Ü-9.1 Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmist: Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.jaanuar Algvaru 100 80 6.jaanuar Ost 60 90 13.jaanuar Müük 70 200 21.jaanuar Ost 150 90 24.jaanuar Müük 210 220 27.jaanuar Ost 90 100 30.jaanuar Müük 30 - 250 a) Koostada jaanuarikuu kasumiaruanne, näidates ära järgmised read: Müügitulu, Müüdud kaupade omamaksumus, Brutokasum. Kasuatada: · LIFO-meetodit · FIFO-meetodit · Kaalutud keskmise meetodit b) Oletame, et olete firma finantsdirektor
Valem 2: Rs = F / S Rs survetugevus [MPa] F purustav jõud [kgf] S survepid [cm2] Näide: S = 25 [cm2] F = 2250 [kgf] Rs = 2250/25 = 90 kgf = 9,0 [MPa] Valem 3: F = (man. näit * 300) / 300 F purustav jõud [kgf] Man. näit - lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes. Näide: Man. näit = 210 F = (210 * 300) / 300 = 210 [kgf] Valem 4: Rp = 3 * F * l / (2 * b * h2) Rp paindetugevus [MPa] F purustav jõud [kgf] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] l tugiava [cm] Näide: b=4 [cm] h=4 [cm] l = 10 [cm] F = 210 [kgf] Rp = 3 * 210 * 10 / (2 * 4 * 42) = 49,2 kgf = 4,9 MPa
150 6 -11871,4 3090 -5995,1 9212,87 1529,3 -8632,6 3218,1 6529,0 138,4 3264,5 -11649 0,500 -0,866 180 4,4 -11328,3 2266 -5720,8 7986,78 0,0 -7986,8 0,0 6529,0 0,0 0,0 -12250 0,000 -1,000 210 2,3 -11871,4 1184,5 -5995,1 7280,56 -1208,6 -6822,0 -2543,1 6529,0 -109,4 -3264,5 -11649 -0,500 -0,866 240 1,3 -11294,4 669,5 -5703,7 6654,13 -1913,2 -4843,5 -4562,7 6529,0 -196,2 -5654,3 -8968,2 -0,866 -0,500
B. 31.12. 2001 kanded konsolideeritud aruannete töötabelis. Raamatup.väärt Reaalväärt Hinnaerine us us vus Raha 90 726 90 726 Nõuded ostjate vastu 200 000 200 000 Varud 160 000 210 000 50 000 Seadmed 300 000 390 000 Akumuleeritud kulum (seadmed) -100 000 -130 000 Seadmete neto väärtus 200 000 260 000 60 000 Maa 190 000 290 000 100 000 Võlakirjade võlad -205 556 -150 000 55 556
Kõrguse Kõrguse Sage- Aritm. Standard- Teoreet. Teoreet. ülemised keskmisedx dused keskmine hälve tõen.-d pi saged. Hii-ruut xü ni ni*xi ni*(xi-xkaet)2 N*pi statistik i Normj. F(xü) 215 210 8 1680 6940,1 0,045 0,045 8 0,0086284 225 220 19 4180 7190,4 0,158 0,113 21 0,1432402 235 230 43 9890 3842,9 0,379 0,220 40 0,1748117 245 240 55 13200 16,4 0,650 0,271 50 0,6030275
|x|, m Ue(x), mV 0 1 0 230 2 0.02 228 3 0.04 222 4 0.06 210 5 0.08 185 6 0.1 145 7 0.12 100 8 0.14 64 xmax 9 0.155 46
Kaido Höövelson aka BARUTO Introduction Väike-Maarja Raised up in Rohu village Rahkla primary school Laekvere Audentes Basketball Judo Sumo Character Country boy Friendly Kind Warm hearted Sporting career First tournament won kantõsho Yokozuna 19 attempts Kadoban Results/achievement in sport championships Makuuchi Jry Makushita Jonidan Jonokuchi Special Prizes: Fighting Spirit Outstanding Performance Technique Interesting facts Straightforward yotsu-sumou style Order of the White Star Estonian Judo junior championships Meat and fish Eats two times a day Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase References http://en.wikipedia.org/wiki/Baruto_Kaito http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_H%C3%B6%C3%B6velson http://sport.postimees.ee/1828724/baruto-loobumisest-taiega-ei-saa-poolega-ei-oska http://sport.delfi.ee/...
Lämmastik Üldist • Tähis: N • Mittemetall (gaas) • Järjenumbriga 7 • Massiarv: 14,0067 Avastamine • Carl Wilhelm Scheele (Rootsi) • Joseph Priestley (Inglismaa) • Henry Cavendish (Inglismaa) • Avastamise au kuulub Daniel Rutherfordile (Šotimaa) Iseloomulikud tunnused • Tavatingimustes on: • Värvitu • Lõhnatu • Maitsetu Lämmastik ja loodus • Moodustab Maa atmosfäärist mahult 78% • Universumis esinemissageduselt 6. element • Maakoores esinemissageduselt 32. element • Esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena Lämmastik ja tema temperatuurid • Keemistemperatuur normaalrõhu korral -196 kraadi (Celsiust) • Sulamistemperatuur normaalrõhu korral -210 kraadi • Tahkeks muutub lämmastik, kui temperatuur on -210 kraadi või madalam, meenutades oma struktuurilt lund Keemilised omadused • Toatemperatuuril väga stabiilne • Ei reageeri hapniku, ...
K: Välisvaluutakonto 42,84 ÜLESANNE 2 (29) = 6920,415 eurot Aasta lõpus: = 6978,367 eurot Vahe +57,95 eurot D: Välisvaluutakonto 57,95 K: Tulum valuutakursi muutusest 57,95 8. nädala praktikum ÜLESANNE 3 (36) Ostjate tasumata arved D K S0 60 000 2)2200 1) 210 000 3)185 000 S1 82 800 Väärtus- vähend D K S0 2600 2)2200 4)428 DK 2200 KK 428 S1 828
kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu (liha, vere, luu) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi, kande ja veoloomana, ^ Essenson, 1985, lk. 5. Kehatemperatuur 37,539,0°C Vererõhk 110 Peaaju mass 100 Nägemine Pilgu vaateulatus 250290° (210°) Keskmine eluiga 1012 (6070) aastat Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 210 ^ Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk. 617618 Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funksiooni kui ka välimuse osas. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera
Joonis 3 50% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite soodustuse arvutamine piirhinna 19,17 eurot (300 kr) korral. maksab Haigekassa Piirhind 19,17 eurot (300 kr) maksab patsient 12,79 eurot (200,12 kr) 7,99 eurot 7,99 eurot 50% 50% (125 kr) (125 kr) 7,99 eurot 7,99 eurot (125 kr) 50% 50% (125 kr) Omaosalus 3,19 eurot (50 kr) Ravimi hind ...
260 212,5 145 230 261 151,6666667 110 180 262 600 200 93,33333333 263 10 264 396 285,7142857 350 265 161,1214953 110 121,5384615 266 186,6666667 153,3333333 193,3333333 267 171,4285714 268 160 220 210 180 269 120 250 250 250 270 150 200 220 220 271 200 300 300 175 272 100 300 160 230 273 125 50 100 200 274 170 200 250 275 150 150 157,5 180 277 300
ühikute arv ühiku kohta (kahjum) a) 15 000 180 000 120 000 4 50 000 10 000 b) 4 000 100 000 60 000 10 32 000 8 000 c) 10 000 200 000 70 000 13 180 000 12 000 d) 6 000 300 000 210 000 15 100 000 -10 000 Ülesanne 4. Pacer Company koostab põhitööjõueelarvet 2011. aastaks tuginedes alljärgnevale tootmiseelarvele: Kvartal I II III IV Toodetud 20 000 25 0000 35 000 30 000 Ühikute arv(tk) Iga ühiku valmistamiseks kulub 1,2 tundi põhitööjõu aega. Koostada põhitööjõu eelarve tundides ja rahas kvartalite kohta ja aasta kohta.
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsus Karastamine üks termotöötlemise viisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise puhul sõltub optimaalne kuumutus...
Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Omadused Tsink on keskmise reageerimisvõi mega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakasroheli se leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada vaid tõenäoliselt oli kasutusel sõna ,,Zincum" varem. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud
Rent 900 900 900 900 Tooraine 17000 15000 5000 16000 Kommunaalid 400 300 200 400 Kontorikulud 30 30 5 30 Transport 350 300 120 400 Kindlustus 210 210 210 210 Signalisatsioon 60 60 60 60 Nõud 30 20 0 30 Turunduskulud 210 100 0 25 Sidekulu 120 100 210 210 Muud kulud 100 20 25 50
On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP deflaator SKP 2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270
Majutusteenuse korraldus: majutusettevõtte struktuur, toad ja toaseisud. Seleta järgmiste mõistete tähendus: Front office ( 2 ) Vastuvõtuosakond (administraator), ülesanne klientidega suhelda, ettevõtte allüksus. Security department ( 2 ) turvalisuse osakond (turvaülem, turvamehed, valvurid jne). Kaitsta külalisi ja hotellitöötajaid. Double delux ( 2 ) suurem luksuslik tuba, parema asukohaga ja sisseseadega. Ühe laia voodiga kaheinimesetuba. Tourist class twin room ( 2 ) kahe eraldi voodiga turistiklassi tuba. Tavaline miinimumnõuetele vastav tuba, ühesuguse sisustusega, suuruse ja vaatega. Food and beverage department ( 2) Toitlustus- ja joogiosakond (köök, baar, restoran, ettekandjad, kokad, kelnerid, baarmenid). Triple room ( 2 ) kolmekohaline tuba, võib olla kolme eraldi voodiga, aga ka ühe laia voodi ja nariga või ühe laia ja ühe väikese voodiga. Sales and marketing department ( 2 ) Müügi- ja turundusosakond (müügijuht, turu...
Kuupäev: 24.10.2011 Kell: 13.32-14.58 Vaatleja: I rühm Instrument: Nikon DTM-322 Seisupunkt Sihtpunkt Horisontaal Keskmine Horistontaal Punkti märkused -suuna nurk - kõrgus lugem projektsioo n SP1 TV 0°0'0'' 8,265m 51,621m 1RV 357°48'20'' 10,463m 51,627m 1RP 177°46'24'' 177°47'22'' 10,446m 51,629m 2RV 32°16'23'' 8,652m 51,626m 2RP 212°16'41'' 32°16'32'' 8,652m 51,626m 3RV 32°59'17'' 7,472m 51,625m 3RP 212°59'2'' 32°59'9'' 7...
B. Kirjelda lühidalt ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastiliste ja deterministlike bioloogiliste efektide erinevusi. - Stohhastiline efekt ilmneb mingi aja möödudes erinevate kasvajate näol. Kiirguse hulk suurendab võimalust vähki või muusse kasvajasse haigestuda, kuid ei määra kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos. - Deterministlik suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine, naha punetus. Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust. Kui suure efektiivdoosi põhjustab 0,01 Gy alfakiirgust kopsudele? 0,01 Gy * 0,12 * 20 = 0,024 Sv Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po- 210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta mö...
x - x1 y - y1 = 1.1 Graafikul kujutatud funktsioon on sirge ( x 2 - x1 y 2 - y1 ), seega p - 150 q-0 = 0 - 150 350 - 0 150 p=- q + 150 -150q=350p-52500; 350 1.2 Graafikul on esitatud nõudlusfunktsioon, kuna hinna kasvades nõudlus kahaneb. 150 p = 150 - 210 = 60 1.3 q=210, 350 V: 210 toote laskmisel on toote tükihind 60. 150 p=- 0 + 150 = 150 1.5 Piirhind on 350 1.6 Turu tasakaalupunkt 150 p=- q + 150 350 q 1 150 p = + 50 q = 100 : + = 201,92 15 , avaldame 15 350 , seega p=63,46 V: turu tasakaalupunkt on (63,46; 201,92) Ülesanne 2. CF=12 000kr, c=400kr, p=650kr 2
Peale materjali lbimist oskad sa: moodustada variatsioonirida, leida aritmeetilist keskmist, moodi ja mediaani. VARIATSIOONIRIDA Mitmesuguste nhtuste ja seoste uurimiseks on sageli tarvis koguda suurel hulgal arvandmeid. Niisugused andmekogumid vivad sisaldada tuhandeid arve, mida korrastatakse ja tdeldakse arvutiga. Nide: Korvpallurite treeninglaagris on 9 meesmngijat, kes pikkuse jrgi (cm) reastuvad jrgmiselt: 182, 183, 187, 189, 195, 195, 199, 201, 210. Sellist kasvavalt (vi kahanevalt) jrjestatud tunnuse vrtuste rida nimetatakse variatsioonireaks. Variatsioonirida iseloomustatakse mitme nitajaga, millest seni on pitud kaks: aritmeetiline keskmine (antud arvude summa jagatis nende koguarvuga) ja mood (tunnuse suurima sagedusega vrtus). Arvutame antud nites aritmeetilise keskmise: (182+183+187+189+195+195+199+201+210) : 9 = 1741 : 9 = 193,4 Saime, et korvpallurite pikkuse aritmeetiline keskmine on 193,4. Moodiks antud pikkuste reas on 195
Freespink Freespink T 210 Tehnilised andmed: - Töölaua mõõtmed 1000 x 680 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 30-35 mm juures 140 mm. - Spindli kasulik töökõrgus läbimõõdu 40-50 mm juures 160 mm. - Spindli pöörlemise kiirus 1500-3000-4500-6000-9000 r.p.m. - Maksimaalse tera mõõtmed töölauas 320 x 90 mm. - Motori võimsus 5,5 hp (4 kw) - Seadme netokaal 410 kg. - Seadme müratase CE standardi 848-1 järgi 73,4 db (A) Standard varustus:
Nominaalne SKP Reaalne SKP SKP deflaator 2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270
55 56 57 72 73 74 75 76 77 78 8 Cs 133 Ba 137 La 139 Hf 178 Ta 181 W 184 Re 186 Os 190 Ir 192 Pt 195 VI 79 80 81 82 83 84 85 86 9 Au 197 Hg 201 Tl 204 Pb 207 Bi 209 Po 210 At 210 Rn 222 87 88 89 104 105 VI 10 Fr 223 Ra 226 Ac 227 Ku 260 Kr 262 metallid poolmetallid mittemetallid
Tsink Tsink on sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakasrohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Tsingi sulamis-temperatuur on 419°C ja keemistemperatuur 907°C. Tsink reageerib hapete, alkaani ja teiste mittemetallidega. Temperatuuril 100°C kuni 210°C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. (Olles kuumutatud üle 210°C muutub tsink rabedaks ja pulbristub vormimisel kergesti). Tsink on enimkasutatavatest metallidest neljandal kohal (temast ees vaid raud, alumiinium ja vask). Tsingil on palju rakendusalasid näiteks tsinki kasutatakse terase graveerimiseks, et korrosiooni ära hoida, tsingist on vermitud münte (alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist), tsinki kasutatakse oreliehituses pli...
Tsink Mis on tsink? Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink kergesti vormitav. Üle 210 °C kuumutatuna muutub metall rabedaks ning vormimisel pulbristub kergesti. Magnetilisi omadusi tsingil pole. Tsingi rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tsingist on vermitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses Tsinki kasutatakse anoodina patareides Tsinkkloriidi kasutatakse deodorandina ning isegi
13 178:30:17 178:30:18 +1,245 +0,027 5224,851 13727,351 13 +0:00:01 111:49:26 429,141 -159,535 +398,385 -158,290 +398,412 F 210:10:05 210:10:06 5066,561 14125,763 F 141:59:32 G G Pr
65 60 Keskmine hälve 60 60 35 60 50 65 Nominaaltunnuse sagedustabel 60 75 COUNTIF 120 75 20 120 40 120 45 120 Vahemiktunnuse sagedustabel 60 120 FREQUENCY 35 120 75 140 370 210 50 250 140 250 45 300 120 300 75 350 210 370 250 370 120 500 Annab korrektse tulemuse järjestatud andmete puhul (veerg B) Elemendi järjenumber järjestuses RANK(A4:A34) AVERAGE(a4:a34) 141,94 GEOMEAN(A4:A34) 94,5121073058987
; Põhivara 1 200,- ; Pangalaenud 400,- ; Maksuvõlad 500,- ; Osakapital 1 800 ,- Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,- Kokku 2700,- Kokku 2700,- · Aktsiakapital 300,- ; Põhivara 250,- ; Nõuded ostjatele 340,- ; Hankevõlg 210,-; Ettemakstud kulud 60,- ; Viitvõlad (palk) 120,-; Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ? Põhivara 250,- Aktsiakapital 300.- Nõuded ostjatele 340,- Hankevõlg 210,- Ettemakstud kulud 60,- Viitvõlad (palk) 120,- Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum 20,-
b) ab2(a 2b) a2b(2a + b) Lahendus: ab2(a 2b) a2b(2a + b) = a2b2 2ab3 2a3b a2b2 = 2ab3 2a3b 3. Kahe arvu summa on 70, kusjuures ühe arvu kahekordne on võrdne teise arvu kolmekordsega. Leia need arvud. Lahendus: Olgu üks arv x. Kui kahe arvu summa on 70, siis teine arv on 70 x. Ühe arvu kahekordne st 2x on võrdne teise arvu kolmekordsega st 3(70 x). Saame võrrandi: 2x = 3(70 x). 2x = 210 3x; 2x + 3x = 210; 5x = 210; x = 42. Kontroll: Kui üks arv on 42 ja kahe arvu summa on 70, siis teine arv on 70 42 = 28. Ühe arvu kahekordne st 2 * 42 = 84 peab võrduma teise arvu kolmekordsega ehk teise arvu kolmekordne on 3 * 28 = 84. Vastab ülesande tingimustele. Vastus: Arvud on 42 ja 28. 4. Viisnurgal on kahesuguse pikkusega külgi, mis erinevad 4 cm võrra. Viisnurga ümbermõõt on 118 cm2
1. Algandmed Materjal: S355J2H Varda pikkus: L = 900 mm Mõõtmed: 50 x 50 x 5 Voolepiir tõmbel: σy=355 Mpa Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varuteguri väärtus: [S]=2 Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 ; μ2=2 ; μ3=0,5 ; μ4 =0,7 LE 1 =μ 1∗L=900=0,9 m LE 2 =μ 2∗L=1,8 m LE 3 =μ3∗L=0,45 m LE 4=μ 4∗L=0,63 m B = H = 50 mm T = 5 mm 4 I x =I y =25,69 cm i x =i y =1,78 cm A=8,14 cm2 Euleri piirsaledus arvutamine λ E= √ 2 π2 E σy λ E= √ 2 π 2 210∗10 9 355∗10 6
Normaaltingimustel on tsingi tihedus 7,14 g/cm³. Tsingi sulamistemperatuur on 419°C ja keemistemperatuur on 907°C. Tsink on keskmise reageerimisvõimega metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink kergesti vormitav. Üle 210 °C kuumutatuna muutub metall rabedaks ning vormimisel pulbristub kergesti. Magnetilisi omadusi tsingil pole. Tsingi kasutus Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest on eespool raud, alumiinium ja vask. Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tsingist on vermitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist
(1892-1968) (1892-1968) ; 31 . , , , . 1898 . . . 1- . , , . 1911 . - , 1913 . , . . , , . , . 1932 . «-». . , . 1945-1963 . « », 6 . 1965 . . 14 1968 ., . , , . 20 -- « », (« », 1945; « », 1955; « », 1957; « », 1959; « », 1960; « », 1963). · "Jääminek", 1948 · "Suvepäevad ja teisi novelle", 1957 · "Valitud teosed", 1966 · "Soe leib ja teisi muinasjutte", 1979 · "Pillikeel: jutte muusikast ja muusikutest", 1983 · "Kulunud sineliga vanamees" 1988 - 20- . . . 1965- . . . , · , , . , , , . , , , , . ? , , : , , . , . ? -- «, » · . · , , , . · , , ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
