Vanemad küsivad sageli, et miks laps nii teeb, mis tal viga on. Miks ta jälle tujutseb ning pahur on? Kuid küsijad on ka lapsed. Ka nemad soovivad saada vastuseid, miks vanemad üht või teist teevad. Küsimine võib küll väljenduda natuke teistmoodi, näiteks pahuruses või kurbuses. Kas vanemad tõesti ei mõista lapsi? Olen enam kui kindel, et iga noore peast on käinud läbi mõte, et tema vanemad ei mõista teda. Kas siis sellepärast, et ei lubata sõpradega kaua väljas olla või tuttavatega peole. Aga kui paljud on aksepteerinud seda võimalust, et vanemad siiski mõistavad neid? Kui paljud on mõelnud, et käsud ning keelud on hoopis hoolimisest ja armastusest, mitte õelusest laste vastu? Ka mina olin paar aastat tagasi arvamusel, et mu vanemad ei saa minust absoluutselt aru ja ainult kiusavad mind. Nüüd, kui olen vanemaks saanud, saan aru, et tegelikult soovisid nad mulle kõigest head. Nad pingutavad kogu aeg minu heaolu nimel ning tahavad kindlu...
KOOLITERVISHOIUTEENUSE ARUANNE Perioodi algus Perioodi lõpp Aruande esitamise periood 01.01.2013 30.06.2013 <- valik 61205 SA Ida-Viru Tervishoiuasutus Keskhaigla <- valik EHK piirkond 209 Viru <- valik kool 1 kool 2 Valdkond Õppeasutus -> õde / arst / vanusegrupp / 1523 Kohtla- klassid / kool tervikuna Järve Slaavi
Gerton Korsten NIKKEL JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 2015-10-26 Üliõpilase allkiri: Õppejõu allkiri: Tallinn 2015 Sisukor SIssejuhatus.................................................................................................................................3 1.Nikkel.......................................................................................................................................4 2.Nikli sulamid............................................................................................................................6 Kokkuvõte..................................
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise ...
RADIOAKTIIVSUS (Avastas Becquerel) AATOMI TUUM A Z X Tuumas on Z prootonit ja N neutronit. Tuumamass A=Z+N 209 84 Po (Z=84, N=209-84=125 neutronit) (Alates 84 radioaktiivsed) Radioaktiivse kiirguse omadused: Intensiivsus on muutumatu/mõjutamatu Kiirgus kannav endaga energiat. Radioaktiivse kiirguse tulemusena üks keemiline element muundub teiseks. Radioaktiivse kiirguse liigid: -osake heeliumi aatomi tuum. Omadused: Positiivselt laetud. Väikseim läbitungimisvõime. Magnet-ja elektriväli kallutavad neid väga nõrgalt.(1 elementaarlaengu kohta 2 aatommassiühiku suurune mass. Laeng võrgne kahekordse elementaarlaenguga.) -elektronide voog Omadused: -osakeste kiirused pole ühesuurused, kiirguses esineb väga erinevate kiirgustega liikuvaid osakesi.kalduvad nii magnet- kui ka elektriväljas oma esialgsest teest tugevasti kõrvale. Vaögusega lähedase kiirusega. Keskmine läbitungimisvõime. neutraalselt laetud...
keha d1 d2 ¯d HB d1 d2 ¯d HV HRC 1 0,414 0,410 0,412 215 0,520 0,515 0,518 207 7 1 2 0,420 0,424 0,422 204 0,515 0,495 0,505 218 10 3 0,415 0,423 0,419 207 0,525 0,525 0,525 202 9 HB= 209 HV= 209 HRC=8,6 Katse- katse Vicker Brinell Rockwell s keha d1 d2 ¯d HB d1 d2 ¯d HV HRC 1 0,408 0,410 0,409 218 0,510 0,505 0,508 215 14
ntm = n2 = 76,2 p/min tm = 2 = 7,98 rad/s tm Pöördemoment Pm x 10³ T, Tm = ------------------ = 1,866 x 10³/149,23 = 12,504 N/m N/m m nom K T1 = Tm ulü ηlü ηvl = 12,504 x 4,675 x 0,95 x 0,99 = 54,978 N/m A T2 = T1 ukü ηkü ηvl = 54,978 x 4 x 0,96 x 0,99 = 209 N/m tm Ttm = T2 ηs ηll = 209 x 0,98 x 0,992 = 200,74 N/m 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK Toorikute Terase piirmõõtmed, Hammasrataste kõvadus Termotöötlus mm ϭt, Mpa mark
********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulut...
c d Etteantud 100 300 110 Absmassiv 191 114 121 166 125 171 100 207 232 209 130 266 116 138 236 241 191 171 130 241 201 peadiagonaal maxel asub reas asub veerus 114 266 3 1 207 138 241
Reljeefide õmblemine (eest- ja tagant)- 301 lihtühendusõmblusmasin krae õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 tükkide eraldi äärestamine – äärestusmasin/katteõmblusmasin 504 tükkide kokku õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate allääre õmblus- 301 toote alumise ääre allääristus õmblus- 301 nööpaukude tegemine – nööpaugumasin 304 nööbi ette õmblemine – nööbiõmblusmasin 304 krae kappimine – 209
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada ...
kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 14) uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine,
Vismut Janar Jerofejev Vismut ● Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. ● Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Avastaja Vismuti avastas noor prantsuse teadlane Claude Geoffroy Vismut Vismut on tahke aine. Keemis temperatuur on 1564 C Sulamis temperatuur on 271 C Vismut Vismutis on 83 prootonit ja elektroni Elektron kiht on vimutil selline: 2)8)18)32)18)5) Kasutatud kirjandus http://www.chemicool.com/elements/bismuth.ht ml Tänan kuulamast!!!!!!!!!!!!!!!
2005 - 2006 17%. . , , OÜ SUNMAX , . 3.3 . OÜ SUNMAX 2004 -2006 . OÜ SUNMAX 0,4-0,5 , 1, . . B , , , . 5. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 6) 2004 . 2005 . 2006 . 1 844 355 1 607 571 2 292 136 4 647 209 3 427 939 5 235 011 CR 0,4 0,5 0,4 : 27 5. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : . 6. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 7) 2004 . 2005 . 2006 . - c 1 833 752 1 338 356 1 947 451 4 647 209 3 427 939 5 235 011 QR 0,4 0,4 0,4 : 6. OÜ SUNMAX 2004 2006 .
• Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatu s/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinis u#.Vfba7BGqqkp • http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisu.html Aitäh!
katse nr. ti |ti-to| [msek] [msek2] 1 2045 44 1936 2 1925 -76 5776 3 1951 -50 2500 4 2042 41 1681 5 1923 -78 6084 6 1937 -64 4096 7 2011 10 100 8 1937 -64 4096 9 1896 -105 11025 10 1808 -193 37249 11 1761 -240 57600 12 1981 -20 400 13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 ...
Kantar Emor teatas pressiteate vahendusel, et WPP firmasid küberrünnak, mille tõttu sulges WPP võrku kuuluv Kantar Emor oma arvutisüsteemid. Emori e-teenuste kasutamine oli häiritud. Rünnak siiski vaibus ning kõik sai korda. 8.september 2017 toimus USA hiiglaslik küberrünnak. Küberrünnakus saadi kätte 143 miljoni inimese andmed: nimed, sotsiaalkindlustuse numbrid, sünni kuupäevad, aadressid ja juhilubade numbrid. Lisaks saadi kätte 209 000 inimese krediitkaartide numbrid. Tegemist on USA ajaloo suurima küberrünnakuga.
n 80 90 100 120 130 140 60 15 17 19 23 25 26 100 25 28 31 38 41 44 150 38 42 47 57 61 66 265 67 75 83 100 108 117 475 119 134 149 179 194 209 800 201 226 251 302 327 352 1180 297 334 371 445 482 519 2000 503 565 628 754 817 880 0,05 0,1 0,2 0,4 0,6 1 60 0,17 0,33 0,67 1,33 2,00 3,33 100 0,10 0,20 0,40 0,80 1,20 2,00 150 0,07 0,13 0,27 0,53 0,80 1,33 265 0,04 0,08 0,15 0,30 0,45 0,75 475 0,02 0,04 0,08 0,17 0,25 0,42
omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 14) uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed,
201 Hit 202 Blocking stick 203 Lifting stick 204 Incorrect kick 205 High kick 206 High stick 207 Incorrect push 208 Tackle/Trip 209 Holding 210 Obstruction 211 Incorrect distance 212 Lying play 213 Hands 214 Header 215 Incorrect substitution 216 Too many players on the field 217 Repeated offences 218 Delaying the game 219 Protesting 220 Inc.entering the rink 221 Inc.equipment 222 Measuring stick 223 Inc.numbering 224 Play without stick 225 Non-removal of broken stick 226 Penalty at penalty shot 501 Violent Hit 502 Dangerous play 503 Hooking 504 Roughing 505 Repeated offences 101 Unsports
omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 14) uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva
Üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke. Alustas õpinguid ladinakeelses ülikoolis ning astus 14-aastaselt Leideni Ülikooli. Lahkus hiljem koolist, et maalikunsti õppida. Algul kohaliku meistri, Jacob von Swanenburch'i ning hiljem Pieter Lastman'i juures Amsterdamis. Teinud palju autoportreesid (u. 50-60) Maalis maastikku, tegeles graafikaga. Portreed on rikkalikud ja mitmekesised. ,,Faust" (1650-52) Söövitus/graveerimismeetod Mõõtmed: 209 x 161 mm Rijksmuuseum, Amsterdam ,,Öine vahtkond" (1642) Õlimaal Mõõtmed: 363 x 437 mm Rijkmuuseum, Amsterdam ,,Kuldse kiivriga mees" (1650) Õlimaal Mõõtmed: 67,5 x 50,7 cm Staatliche'i muuseum ,,Juno" (1664-65) Õlimaal Mõõtmed: 127 x 123 cm Armand Hammer Foundation, Los Angeles ,,Mees suurendusklaasiga" (1660-64) Õlimaal Mõõtmed: 91 x 74 cm Metropoli kunstimuuseum, New York ,,Titus" (1655) Õlimaal
· Töötas 20 aastat, laadis akusid · 12 kW generaator Tuuleenergia Eestis Tootmine sai alguse 1997.a Hiiumaal Esimene tuulepark Virtsu 2002.a Hetkel suurim Aulepa 2009.a Hiiumaa tuulegeneraator Virtsu tuulepark Suurimad tuulepargid maailmas (seisuga 2010.a) Top 3 mandril Top 3 meres Roscoe 781 MW USA Walney 367 MW UK Horse Hollow 735 MW USA Thanet 300 MW UK Alta 720 MW USA Horns Rev II 209 MW Denmark Suurim tuulepark (Alta) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suurimad tuuleenergia tootjad maailmas (Top 5 2010.a seisuga) Hiina 44 733 MW USA 40 180 MW Saksamaa 27 215 MW Hispaania 20 676 MW India 13 066 MW
3 140 1 62 47 15 2442,3 19,8 49,4 29,3363 4 142 1 67 50 17 2807,5 20,2 54 30,8722 5 209 1 67 54 13 3159,9 20,6 52,9 35,4516 6 223 1 65 61 4 1037,4 20,9 48,9 12,6014
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia Piir Euroopa ja Aasia vahel Piirneb loodest Euroopaga Rannikul paiknevad riigid Aserbaidzaan Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan
muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4 Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 265 65 200 1,325 2 280 71 209 1,340 3 262 66 196 1,337 4 277 70 207 1,338 5 274 68 206 1,330 1,325 +1,340 +1,337 +1,338 +1,330 = =1,334 5 KATSE NR - ( - ) 2 1 0,009 0,000081
55 56 57 72 73 74 75 76 77 78 8 Cs 133 Ba 137 La 139 Hf 178 Ta 181 W 184 Re 186 Os 190 Ir 192 Pt 195 VI 79 80 81 82 83 84 85 86 9 Au 197 Hg 201 Tl 204 Pb 207 Bi 209 Po 210 At 210 Rn 222 87 88 89 104 105 VI 10 Fr 223 Ra 226 Ac 227 Ku 260 Kr 262 metallid poolmetallid mittemetallid
1 50m kaabli bittide arv Lähteülesanne: IEEE 802,3 (Ethranet) 10BASE-T kaablis on signaali levikiirus võrdne 70% valguse kiirusest. Maksimaalselt mitu bitti mahub 50 meetri pikkusesse kaablisse? Ehk mitmendat bitti hakkab kaabli ühes otsas asuv terminal edastama sellel hetkel, kui esimene edastatud bitt on jõudnud kaabi teise otsa? Lahenduskäik: Valguskiirus: 299 792 458 (m/s) Signaali veli kiirus: 70% valguse kiirusest Levikiirus kaablis = 299 792 458 (m/s) * 70% = 209 854 720,6 (m/s) Kaabli pikkus: 50 (m) Valguse levik 50m kaablis = 50 (m) / 209 854 720,6 (m/s) = 2,382 * 10 -7 (s) 10BASE-T kaabli kiirus: 10 mb/s Vastus: Bitt kaabli teises otsas = 2,382 * 10-7 (s) * 107 (b/s) = 2,38 bitti 2 Telefonis kuluv võimsus Lähteülesanne: Analoogtelefoni takistus on 400 , telefoniliini takistus on 2000 ja alajaamast tulev liinipinge on 50 V. Kui suur on telefonis kuluv võimsus? Lahenduskäik:
juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinise värvuse. · Neptuun pöörleb kellaosuti vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas. KAASLASED · Neptuunil on teadaolevalt 13 kuud · Suurimad neist on Triton (raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha
Mootorid Kasutusel on harjadeta Robbe ROXXY BL-Outrunner mootorid (mudel 2827- 34), mis tarbivad kuni 10 amprit voolu, sealjuures võimsus on 110W. Pöörded tühijooksul on 760rpm/V. Kasutada saab 8 x 5" kuni 10 x 5" propellereid. Tõstejõud ühe mootori kohta jääb siis 820g juurde. Kõrgust on mootoril 29mm ja diameeter on 28mm (allikas: http://data.robbe- online.net/robbe_pdf/P1101/P1101_1- 477934.pdf) Mootori kontroller Kontrolleriks on valitud mikrocontroller.com leheküljelt BL-CTRL V1.2, mis on SMD tüüp...
juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinise värvuse. · Neptuun pöörleb kellaosuti vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas. KAASLASED · Neptuunil on teadaolevalt 13 kuud · Suurimad neist on Triton (raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha
Kaspia meri Christopher Tammesoo 8.a Egerti Kiisk 8.a Üldandmed Kaspia meri on väljavooluta järv. See on jäänuk kunagisest ookeanist. Maht: 78 200 km³ Pindala: 374 000 km² Soolsus: 11% Kõrgus merepinnast: -28 m Keskmine sügavus: 209 m Nende andmete põhjal on Kaspia meri maailma suurim järv. Asukoht Kaspia meri asub Euraasia mandri keskel, koordinaatidel 42° N, 51° E. Seda läbib piir Euroopa ja Aasia vahel. Sellel pole looduslikku ühendust teiste merede ja ookeanidega. Selle valgla maad on: Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia, Türgi, Iraan, Kasashstan, Venemaa, Türkmenistan.
Küüditamine Baltimaades Mõiste Küüditamine ehk deporteerimine inimeste sunniviisiline ümberasustamine, inimsusevastane kuritegu. Juuniküüditamise algus 14. juuni 1941 Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas. Eestist plaaniti välja saata ligi 15 000 inimest "Troikad" Eesmärk: eemaldada "vaenulikud" inimkategooriad Juuniküüditamine Peredele loeti ette määrus Küüditavaid otsiti taga 16. juunini 17. juunil alustasid looma vagunid teekonda Siberi suunas. Juuniküüditamise tagajärg Küüditati üle 65 000 inimese Eestist ligi 10 000, pooled mehed Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Juuliküüditamine 30.juuni 3.juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse Märts...
Suur Sumatra Andamani maavärin Toomas Le 209 Mis asi on Suur Sumatra Andamani maavärin ? Suur SumatraAndamani maavärin on viimase aja suurim ja laastavaim looduskatastroof mis tõi endaga kaasa hiigel tsunami Andmed India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas
5 121028`26 121028`02`` -0,007 290,858 899, 5 ``-24 334 29`33 231,737 + 209, - 99,793 + 209,14 - 99,7 793 149 2 93 500,000 800, 1 -0,007 000
wikimedia.org/wiki/Image:Koeh-274.jpg nisu kasvatavad riigid NB! Kaardil pole suurtootjaid Hiinat, Venemaad ja Ukrainat! nisu tootmine ja tarbimine 2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Hiina 97 445 1. Hiina 79 171 2. India 68 637 2. India 71 209 3. USA 58 740 3. USA 28 117 4. Venemaa 47 698 4. Venemaa 20 490 Prantsusma 5. Pakistan 17 227 5. 36 841 a 6. Iraan 12 775 6. Kanada 26 775 7. Türgi 12 261 7. Austraalia 25 090 8. Egiptus 9 639 8. Saksamaa 23 693 9
meist eemal. Selle planeedi spekter näitab vee olemasolu. Ka teised karakteristikud kinnitavad, et tegu on planeediga, kuid vaja on veel vaatlusi, et kindlaks teha, kas planeet ikka tiirleb selle tähe ümber, mida pildistati. Planeet arvatakse olevat noor gaashiid massiga viis Jupiteri massi ja orbitaalraadiusega 55 aü. See on ematähest seni kõige kaugemal leitud planeet. Seisuga 18. mai 2007 on meil teada 209 eksoplaneeti. See on innustanud astronoome üha ulatuslikumatele avastuskampaaniatele. On selge, et uusi eksoplaneete avastatakse lähemal ajal kümneid kui mitte sadu, ning meie arusaam Päikesesüsteemi tekkimisest ja arengust muutub senisest veelgi täpsemaks. Horisont 4/2007 Tõnu Viik Marika Almar
Troopilised tsüklonid ja nende põhjustatud loodusõnnetused Enel Tubin Troopiline tsüklon • Tekkekkoht: palavvööde • Keskmes madalam rõhk kui tsüklonil • Tugevad tuuled (kuni 100m/s) • Tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temperatuur on kõrge (üle +26ºC) • Mandrite kohal hääbuvad kiirelt • „Heal“ lapsel mitu nime: taifuun, willy-willy, tsüklon, hurricane/orkaan, cordonasos Orkaan Irene (2011, Põhja Carolina, Virgina, Maryland, Delaware) Orkaan Cordonasos Hurricane Taifuun Tsüklon Willy-willy Troopiliste tsüklonite esinemise piirkond ja sagedasemad liikumised Temperatuurid ookeanide kohal (9.12.2014) Orkaanide ülesehitus Orkaani tugevuse skaala Kategoo Purustused ...
Kohustused 31.12.2008 31.12.2009 Rahaliselt %-s Lühiajalised kohustused Võlad kontserni ettevõtetele 2 621 806 1 518 644 -1 103 162 -42,1 Võlad tarnijatele 84 030 185 806 101 776 121,1 Maksuvõlad 338 654 313 374 -25 279 -7,5 Võlad töövõtjatele 170 435 209 811 39 376 23,1 LÜHIAJALISED 3 29 282 3 623 494 3 294 212 1000,4 KOHUSTUSED KOKKU Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused 3 073 226 3 196 045 122 819 4,0 KOHUSTUSED KOKKU 6 342 507 6 819 539 477 032 7,5 Omakapital Osakapital 390 100 390 200 100 0,03
2 00 0 2 00 1 2 00 2 20 03 2005 5 757 710 10 799 659 11 946 653 2006 5 819 614 11 484 233 11 263 986 2007 6 213 460 11 596 327 10 780 729 2008 6 045 730 11 575 644 8 653 541 2009 5 209 857 7 934 057 5 731 397 2010 5 905 985 9 628 920 7 762 544 2011 6 311 318 8 398 654 8 653 560 2012 5 649 269 9 942 711 10 328 884 Mehhiko Tai 3 001 974 2 483 043 TOOTJAD da Brasiilia Mehhiko Tai Venemaa Lõuna-Korea Hispaania USA 1 968 789 4 167 089 1 539 680 4 105 853 D Venemaa Hispaania TOOTMISMAHTUDE MUUTUS AASTATEL 2000-2012
TALLINNA TEENINDUSKOOL Marilin Kirikmäe T11ME ARVELDUSVIISID Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus Ettevõtete analüüs Tseki analüüs Euro Kokkuvõte SISSEJUHATUS Eelseisvas töös analüüsin erinevaid arveldusviise erinevates kaubandusettevõtetes, teenindusettevõtetes ja toitlustusettevõtetes. Uurin ka tsekki, mis peab seal peal olema. Ning annan ülevaate oma teadmistest euro kohta. ETTEVÕTETE KÜLASTAMINE 1. Kolm kaubanduslikku ettevõtet 1.1 Järve Selver Makseviisid: · Sularahaline makseviis · Kaardimakse · Kliendikaart · Kinkekaart Rahulolu: · Makseviisid toimivad suurepäraselt, kõige olulised on esindatud. 1.2 Rocca al Mare Prisma Makseviisid: · Sularahaline arveldamine · Kaardimakse · Kinkekaart ...
7 Kanada 6.578 0.7 ehk sisemajanduse koguprodukti energiamahukus näitab riigi majanduse energia kasutamise mahtu kui palju ühe sisemajanduse koguprodukti ühiku kohta kasutatakse riigis primaarenergiat aasta jooksul SKP toodang inimese kohta peab olema võimalikult suur ja samal ajal SKP energiamahukus võimalikult väike Eesti 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Toe/USD 324 312 277 281 261 233 209 2000 Tõhus energiatootmine tähendab saaste vähendamist, globaalse soojenemise vastu võitlemist, energiajulgeoleku tagamist, fossiikütuste kasutamise vähendamist Efektiivne energia tootmine on riikidele kasulik Tõhus energiakasutus vähendab energiakulusid ning toob rahalise kokkuhoiu ka tarbijatele Tõhusat energiatootmist saab rakendada nii sõidukite, tööstuse, ehituse kui ka koduseadmete puhul. * elektriautod, hübriidajamid
· Konrad Mägi. "Capri". Hind 1 006 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Pargimotiiv fontääniga". Rooma. Hind 965 000 (Allee) · Konrad Mägi. "Rannamaastik". Hind 615 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Maastik kellatorniga". Hind 341 500 (Haus) · Herbert Lukk. "Linnavaade". Hind 315 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Alvine Käppa portree". Hind 286 000 (Haus) · Villem Ormisson. "Mehe portree. Karl Ormisson". Hind 245 000 (Allee) · Villem Ormisson. "Talvemaastik. Linn tehasega". Hind 209 000 (Vaal) · Eduard Wiiralt. "Põrgu". Hind 201 000 (Vaal) · Eerik Haamer. "Suusataja". Hind 206 500 (E-kunstisalong) · Evald Okas. "Vana kalur". Hind 173 000 (Haus) · Richard Uutmaa. "Võrguparandajad". Hind 162 000 (Haus) · Aleksander Bergman-Vardi. "Pariisi vaade". Hind 161 000 (Vaal) · Richard Uutmaa. "Kõrvetalu". Hind 150 000 (Allee) · Eduard von Gebhardt. "Kristus tervendab halvatut". Hind 148 000 (Haus) · Aleksander Bergman-Vardi. "EÜSi maja Tartus". Hind 147 000 (Vaal)
Neptuunile annab sinise värvuse metaan. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km. Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km. Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km. Kaaslased Triton, kaugus 355 000 km, raadius 1350 km. Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km. Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. Kaaslased Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. Voyager 2 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks
5 5,15 5,50 3 270 63,0 6,30 80 l8,g 1,90 209 2 Toatingimus 40 40 90 21.1 2,10 2,10 J 100 23,4 2,35 Ndide valemi l jtirgi: k:1000 P :220 kslf * ' N.
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 144 32 80 32 0 1 false 5.0 0.0 L 144 112 80 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 192 80 192 0 1 false 5.0 0.0 L 144 272 80 272 0 1 false 5.0 0.0 I 144 32 272 32 0 0.5 w 256 112 144 112 0 I 256 112 320 112 0 0.5 w 272 32 320 32 0 150 336 80 416 80 0 2 0.0 w 320 112 320 96 0 w 320 96 336 96 0 w 320 32 320 64 0 w 320 64 336 64 0 w 224 192 144 192 0 I 224 192 288 192 0 0.5 w 288 272 144 272 0 150 320 224 416 224 0 2 0.0 w 288 192 288 208 0 w 288 208 320 208 0 w 288 272 288 240 0 w 288 240 320 240 0 w 144 272 144 304 0 w 144 304 192 304 0 I 192 304 256 304 0 0.5 w 144 112 144 144 0 w 144 144 448 144 0 w 256 304 448 304 0 w 320 32 448 32 0 150 496 64 576 64 0 3 0.0 w 448 32 448 48 0 w 448 48 496 48 0 w 448 64 496 64 0 w 448 304 464 304 0 w 464 304 464 80 0 w 464 80 496 80 0 w 288 272 496 272 0 w 448 144 496 144 0 150 528 160 608 160 0 2 5.0 w 496 144 528 144 0 w 496 272 496 176 0 w 496 176 528 176 0 w 464 304 4...
Tööstus 17,9% Teenused 70,2% Suurfirmad Royal Dutch Shell (maagaas & nafta) Philips (tehnoloogia) Heineken (joogitööstus) ING Group (pangandus) Eesti ja Holland Eksport (2016): 327,2 miljonit eurot (Statistikaamet) Import (2016): 853,1 miljonit (Statistikaamet) Kuulunud aastaid kaubanduspartneride esikümnesse Holland on otseinvesteeringute (FDI) mahult Eestisse kolmandal kohal (9-10% ;1,7 mld eurot). (Eesti Pank, 2017) 3,3% ehk 209 mln eurot Eesti otseinvesteeringutest tehakse Hollandisse (7, koht). (Eesti Pank, 2017) Eestit külastab aastas u 50 tuhat Hollandi turisti Hollandit külastab aastas u 70 tuhat eesti residenti Majandusnäitajad Holland on kõrgelt arenenud majandusega riik Majanduskasv: 3,1% Inflatsioon: 0,3% SKP: 826 miljardit USA dollarit 6. koht ELis Moodustab 4,7% ELi SKPst SKP inimese kohta: $45,658 28% kõrgem EL-28 keskmisest Töötuse määr: 4,4% (Detsember 2017)
Muud müüja kohustused ehk kõrvalkohustused: §§ 210, 211, 212. Asja üleandmise kohustus Üldine sisu: müüjapoolsete toimingute tegemine, mis võimaldavad ostjal saada müügilepingu objektiks olev asi oma valdusesse (AÕS § 32 mõttes). Üleandmiskohustuse täitmiseks on kolm peamist viisi: Müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlaks määratud kohas (teistest samaliigiliste tunnustega asjadest eraldi), ostja peab sellele ise järgi minema (§ 209 lg 1). Müüja peab müüdud asja ostjale kätte toimetama (§ 209 lg 4 1 lause, tarbijalemüük 3 lause). Müüja ei pea asja ostjale kätte toimetama, kuid peab hoolitsema selle ostjani toimetamise korraldamise ehk veo eest (§ 209 lg 4 2 lause). Kohustus saab täidetud siis, kui ta annab selle vedajale üle. Üleandmiskohustuse täimine ja valduse üleandmine ostjale, üleandmine VÕS § 209 ja AÕS § 92 mõttes.
Teaduse ja tehnika areng Kaur Lapp 9.klass Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Ho...
hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500 Taani 61 ülejäänud 850 religioonid Albaania 60 mittereligioossed 1100 Suurbritannia 52 eligioossus tänapäeval Kümme suurima moslemite arvuga riiki 1. Indoneesia 1. 209 000 000 2. India 2. 176 000 000 3. Pakistan 3. 167 000 000 4. Bangladesh 4. 134 000 000 5. Nigeeria 5. 77 000 000 6. Egiptus 6. 77 000 000 7. Iraan 7. 74 000 000 8. Türgi 8. 71 000 000 9. Alzeeria 9. 35 000 000 10.Maroko 10.32 000 000 1. Islamimaade varane ajalugu 1.1. Araabia varane ühiskond · Beduiinid sõltumatud hõimud kaamel veritasu patriarhaalsus · Meka Kaaba tempel polüteism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
