või seda tugevasti muutnud.Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi,savanne ja kuivalembelisi astelvõsasid.Lääne-Ghattide tuulealustel nõlvadel,Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse-Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehised mussoonmetsi,Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul aga troopilised vihmametsad.taimekoosluses on ka lähistroopilise liike,parasvöötme liike ja alpiniite. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki.Sealhulgas on ka Nilgiri Biosfääri kaitseala,Giri rahvuspark,Sandjay Gandgi rahvuspark,Corbetti rahvuspark ja Kaziranga rahvuspark. Riigikord India on föderatiivne vabariik kus kehtib 1950.a põhiseadus.Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile.(Rahvakoda ja Osariikide nõukogu) ja riigipeale.Presidendi valib viieks aastaks valijameeste kolleegium,mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadusandlike kogude liikmeist
ümbruses, Õhne jõe kaldal Tõrva lähedal, helmes) ja osaliselt mattunud ürgorgudes (Paistu, Loodi Põrguorg). Nüüdisaegne Sakala kõrgustik on kujunenud tegtoonilistest lõhedest lõbitud Kesk- Devoni platoo kirjuvärvilistes liivakas-savikatest settekivimitest lääneosale.Vertikaalsihiliste lõhede kohale kujunenud järsuveerulised vanad orud (ürgorud) on liigestanud ala lavadeks. Mattunud orgude seas on seni teada võimsaim kuni 207 m sügavune, jääaegadel setetega täitunud Abja org. Selle oru geoloogilise kaardistamise käigus puurimisega avastatud põhi asub 143m allpool nüüdisaegset merepinda. Vana, osaliselt mattunud Viljandi oru (ligi75m sügav) põhi on kuni 26 meetrit merepinnast madalam. Kõige enam on orud mattunud paksema pinnakattega kõrgustiku põhjaosas. Osaliselt on seal nõguvormina säilinud Mäeküla, Mudiste ja Lõhavere orulõigud.
Statistika näitas, et Third level ettevõtte tegevuses oli Fourth level Fifth lev 9563 isikut kehaliste puuetega. Neist 123 vigaste või amputeeritud kätega. Üks oli hoopis kätetu, 4 täiesti pimedad, 207 ühest silmast peaaegu täiesti pimedad, 37 kurttummad, 60 langetõbised, 4 jalutut, 234 ühejalgset. Kuidas hinnati Fordi tehastes töötajate füüsilist võimekust, teadmisi ja oskusi ning kuidas kasutati saadud teadmisi ära töötajate tasustamisel? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Eesti mäesuusaentusiaste sobivat suusakeskusele kaasa suured muutused. kaugusel asub viimasel ajal Eestis üha võistluspaika otsima. Pole ime, et just Demonteeriti kogu iganenud tehnika ja enam populaarsust kogunud Väikese Munamäe nõlvad nende asendati uuega. 2003. aastast alates Kuutsemäe puhkekeskus, mis on meeste pilku püüdsid. Kõrgus kasutatakse Munamäel USAst pärit tegutsenud 18 aastat. merepinnast 207 meetrit, erineva kõige energiasäästlikumat kunstlume Mäesuusatamisega alustati Kuutsemäel profiiliga nõlvad, asukoht Otepää külje valmistamise süsteemi. Ka on mäel aga juba 1970ndatel aastatel. Erinevad all ja hea ligipääsetavus said tookord kasutusel kaks Eesti kõige moodsamat slaalomirajad on tänini üks otsustavaks. 1990ndate aastate alguses tõstukit. Alates 2005. aastast toimuvad puhkekeskuse tõmbenumbreid.
BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla51 187 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla19 173 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla07 160 Al12 353 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla43 153 Al25 200 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla22 127 Al31 233 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla62 121 Al63 293 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 120 Al70 340 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla08 100 Al75 321
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanem...
2e Cu, siit 2F ÷ 1 mol (Cu) N (elektr) m = 8,5 A 1,00 tund 3600 sek A 1 aat 1 mol 63,5 g/mol m= 1,00 tund 96500 A sek 2 (elektr) N (aat) A =10,1 g Vastus: 1,00 tunni vältel eraldub 8,5 A voolutugevusel 10,1 g vaske. Ülesanne. Arvutada katiooni laeng, mille aatommass on 207, kui elektrolüüsil voolutugevusega 60 mA 66 min jooksul suurenes katoodi mass 0,254 grammi võrra. Valemist m = I t M saame z = I t M = n(elektr) z F F m n(aat) z = 0,060 A 3960 sek 1 mol(elektr ) 207 g 1 =2 96500 A sek 1 mol(aat) 0,254 g Vastus: Katiooni laeng on 2. Kirjandus R.Ott, A.Piksarv, E.Talts "Keemia ülesannete kogu", Tallinn, "Valgus", 1983
o päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitlustsükkel=varude käibevälde+debitoorse võlgnevuse käibevälde Arvutus: 2009.a. a) Varade käibekordaja: 8 163 999 / 12 692 595 = 0,64 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,64 = 570 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 8 163 999 / 3 550 969 = 2,30 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,30 = 159 e) Varude käibekordaja: 7 778 470 / 1 207 531 = 6,44 f) Varude käibevälde: 365 / 6,44 = 57 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 57 + 159 = 216 2010.a. a) Varade käibekordaja: 13 349 549 / 14 705 813 = 0,91 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,91 = 401 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 13 349 549 / 5 824 530 = 2,29 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,29 = 159 e) Varude käibekordaja: 11 060 226 / 1 551 421 = 7,13 f) Varude käibevälde: 365 / 7,13 = 51 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 51 + 159 = 210 2011.a.
BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 193 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19 173 Al12 353 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla22 127 Al25 200 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 153 Al31 233 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 187 Al63 293 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 120 Al70 340 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 121 Al75 321
mõõdetud º ' º ' RPV240 119.96 119 58 RPV241 137 15 77.212 77 13 PP1 165 0 62.212242 62 13 PP2 207 30 89.712242 89 43 PP3 222 0 131.712242 131 43 PP4 186 0 137.712242 137 43 PP5 152 10 109.712242 109 43 RPV242 Punktide nr.nr. Koordinaatide Joonte juurdekasvud Koordinaadid
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Ungari 311 1,459 1,471 2,328 1,097 526 1,985 3,456 5,795 6,941 670 Poola 88 117 284 580 527 94 211 495 1,075 1,602 42 Poola (Poola 89 298 665 1,697 .. 218 509 1,187 2,884 .. - maksebilanss) Rumeenia - 37 73 95 294 - 40 120 207 501 22 Slovakkia 18 82 100 144 79 28 110 210 354 434 102 Sloveenia - 41 113 112 88 f 7 72 183 294 374 185 Makedoonia - - - - 5 - - - - 5 3 Ida-Euroopa 605 2,306 3,102 3,919 3,013 1,095 3,424 6,552 10,524 13,608 126 Valgevene .
3,2 2,4,1 126. 257 mol 164. 8% 203. 28,7 g 90. 1,4 1,1,2 127. 448 cm3 165. 0,818% 204. C6H6 91. 3,6 5,1,3 128. 1,76 1024 molek. H2SO4 166. 75% 205. 151 g 92. 1,4 1,2,1 2,4 1024 molekuli H2O 167. 80% 206. 314 g 93. 1,2 1,1,2 129. 49,5% SO2 , 50,5% N2 168. 0,0117 mol Al(OH)3 , 207. 55,6 cm3 94. 2,10,8 1,2,5,8 130. 10-7 mol 6,76 cm3 HNO3 208. 1177 dm3 95. 1,5,2 1,1,5,2 131. 5,6 104 m3 169. 5,2 cm3 209. 4,57% 96. 1,14,6 2,3,14,6 170. 0,56% 210. 0,198 dm3 132. 1,08 103 kg 97. 3,40,4 6,40,15 171. C10H8 211. 5,8% 98
Triin Engmann KP 41 I Rühm kalu II Rühm kalu Vastsed: Meil on maimutiike 6,9 ha, seega saame asutada 50 000 x 6,9 = 345 000 tk . Kasutatud tiigid: 1,2,3,12,21,22,29,30 0+ : Alles on septembriks 60 % vastsetest, ehk: 345 000 x 0,6= 207 000 tk Talvitus: Meil on talvitustiike 6,03 ha , st et vaja peaks minema 0,69. Kasutame ära tiigid nr 33(0,35ha) ja 32( 0,42ha), järele jääb 6,030,77 = 5,26 ha 1: 50% jäid ellu : 207 000 x 0.5 = 103 500 tk . Vastsed:Maimudele on ruumi 6,9ha0,4 ha=6,5 ha. Seega asutame Asutus tiikidesse: 23 tuh,tk /ha. 200 000 maimu. 103 500/3000 = 34,5 ha on tarvis
Laupa Põhikool Uusaja valitsejad Referaat Koostas: Mari Roos Juhendajad: Tiina Pärn ja Sandra Oksaar Laupa 1 2014 Sisukord: Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725)…………………………...4 1.1. Dünastia…………………………………………...
2007 10 9 SV 22 AHV 194 105,8 0 2007 10 9 SV 25 AHV 197 98,2 1 2007 10 9 SV 30 AHV 199 94,4 1 2007 10 9 SV 25 AHV 203 107,4 1 2007 10 9 SV 30 AHV 203 103,4 1 2007 10 9 SV 30 AHV 203 134,7 1 2007 10 9 SV 30 AHV 205 115 0 2007 10 9 SV 30 AHV 205 124,8 0 2007 10 9 SV 30 AHV 206 112,3 1 2007 10 9 SV 30 AHV 207 100,5 0 2007 10 9 SV 30 AHV 207 118 1 2007 10 9 SV 25 AHV 208 133,8 1 2007 10 9 SV 30 AHV 222 147 0 2007 10 9 SV 25 AHV 213 140,2 1 2007 10 9 SV 40 AHV 230 157,3 0 2007 10 9 SV 30 AHV 232 171,2 0 2007 10 9 SV 16 AHV 169 54,7 0 2007 10 9 SV 22 AHV 175 172,7 0 2007 10 9 SV 22 AHV 196 104,1 0 2007 10 9 SV 16 AHV 175 58,4 0
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise hakkasid juba väga am...
EL SISETURUÕIGUS 31. jaanuar 2012 1. Vabakaubandusala. NAFTA 2. TOLLILIIT liikmisriikide vahel on kaotatud tollimaksud ja muus tõkked. Ühtsed reeglid, st tollide mõttes on Euroopa Liit on just kui üks liit. 3. ÜHISTURG (common market) 4. RAHALIIT 5. MAJANDUSÜHENDUS st lisaks ühisele rahale koordineeritakse väga tugevalt majanduspoliitikat. 6. POLIITILINE LIIT st seda liitu iseloomustab ka koostöö muudest valdkondadega, nt valis ja julgeoleku poliitika, immigratsiooni küsimused, olemas parlament ehk demokraatlikud institutsioonid 7. TÄIELIK ÜHENDUS Ei ole enam veht tegemist on ühe riigiga kus on ühised reeglid lisaks sellele et on ühine raha vaid on olemas ka ühendatud majandused sealhulgas sotsiaalpoliitika, sotsiaaltoetus ja kõik muud. 7.veebruar 2012 KAUPADE VABA LIIKUMINE Rahalised piirangud (ART 28) - kuulub importi ja ekspor...
BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla22 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280
sulustamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, samuti arvutisse andmete või programmi ebaseadusliku sisestamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest eesmärgiga takistada arvuti- või telekommunikatsioonisüsteemi tööd - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. § 207. Arvutivõrgu ühenduse kahjustamine Arvutivõrgu või arvutisüsteemi ühenduse rikkumise või tõkestamise eest - karistatakse rahalise karistusega. § 208. Arvutiviiruse levitamine (1) Arvutiviiruse levitamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vähemalt teist korda või 2) olulise kahju tekitamisega, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 193 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19 173 Al12 353 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla22 127 Al25 200 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 153 Al31 233 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 187 Al63 293 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 120 Al70 340 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 121 Al75 321
17 647 612 562 389 221 96 38 58 183 18 678 640 593 419 251 122 58 82 213 19 709 668 624 449 281 149 82 108 242 20 740 697 655 479 312 177 108 135 272 21 771 725 686 509 342 207 136 165 302 Normaalaasta kraadpäevad on määratud kui 30 aastase perioodi (1975…2004) keskmised suurused antud geograafilisele pun oktoober november detsember Aasta Kütteperioodi kraadpäevad 6 46 120 592 592 10 61 144 717 717 15 79 171 862 861
JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM O klass Merlyn Mey Mõõgavendade Ordu ja Liivi Ordu Referaat Jõgeva 2018 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 1. Mõõgavendade ordu .................................................................................................... 4 1.1. Mõõgavendade ordu rajamine........................................................................................ 5 1.2. Mõõgavendade ordu ja latgalite ülestõus ....................................................................... 6 1.3. Mõõgavendade ordu langus ja Liivi ordu teke............................................................... 7 2. Liivi ordu ....................................................................................................................... ...
Leptonid Leptonid on nõrga vastastikmõju osakesed Tähis Nimi Laeng Mass e elektronneutriino 0 0 e elektron 1 1 µ müüneutriino 0 0 µ müüon 1 207 tauneutriino 0 0 taulepton 1 3500 HADRONID. Osakesed, mis osalevad kõikides vastastikmõjudes. Nende hulka kuuluvad ka neutron ja prooton. Koosnevad kvarkidest ja antikvarkidest u- ja d-kvark, s- ja c-kvark, b- ja t-kvark Kvargid moodustavad kolme kaupa kombineerudes osakesi, samuti võivad nad muunduda üksteiseks
STEREOMEETRIA Risttahukas S 2ab bc ac c V S p H abc d d a2 b2 c2 b a Kuup S 6a 2 d a V a3 d a 3 a a Püstprisma S t 2S p S k H= l Kü lg pindala S k P H V Sp H A B C Kaldprisma S t 2S p S k ...
BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 193 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19 173 Al12 353 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla22 127 Al25 200 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 153 Al31 233 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 187 Al63 293 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 120 Al70 340 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 121 Al75 321
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kauplu...
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Hispaania jalgpall Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Helina Haljaste TARTU 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................3 2. Jalgpalli ajalugu.................................................................................................................4 3. Tuntumad jalgpalliklubid..................................................................................................5 4. Jalgpallistaadionid.............................................................................................................7 5. Tuntumad jalgpallurid.......................................................................................................9 6. Kokkuvõte...................................
uued osakeste ja antiosakesete paarid. 59 Leptonid Leptonid on nõrga vastastikmõju osakesed Tähis Nimi Laeng Mass ne elektronneutriino 0 0 e elektron 1 1 nm müüneutriino 0 0 m müüon 1 207 HADRONID Osakesed, mis osalevad kõikides vastastikmõjudes. Nende hulka kuuluvad ka neutron ja prooton. Koosnevad kvarkidest ja antikvarkidest u- ja d-kvark, s- ja c-kvark, b- ja t-kvark Kvargid moodustavad kolme kaupa kombineerudes osakesi, samuti võivad nad muunduda üksteiseks Prooton p=(uud), neutron n=(udd) 61 Kvargid Kvargid on nõrga ja tugeva vastastikmõju osakesed Tähis Nimi Laeng Mass
1. märtsist 172 40 103 3 100 Koorega keedetud: 1. sept-31. okt 137 - 137 3+25 100 1. nov- 31. dets 147 - 147 3+25 100 1. jaan- 28-29. veebr 159 - 159 3+25 100 1. märtsist 172 - 172 3+25 100 Praetud kangideks, viiludeks, kuubikuteks: 1. sept- 31. okt 193 25 145 31 100 1. nov 31. dets 207 30 145 31 100 1. jaan 28-29. veebr 223 35 145 31 100 1. märtsist 242 40 145 31 100 Praetud viiludeks, kuubikuteks poolvalmis raguu jaoks: 1. sept- 31. okt 160 25 120 17 100 1. nov- 31.detsember 171 30 120 17 100 Praetud fritüüris kangidena: 1. sept- 31. okt 267 25 200 50 100 1. nov- 31
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0050 PÕHIÕPPE PROJEKT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m ...
2 LEVIK FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000. Rohelisega on tähistatud riigid, kus jalgpall on populaarseim spordiala. Mida tumedam värvitoon, seda enam on riigis harrastajaid tuhande elaniku kohta. Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultuuriga. Maailmameistrivõistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998. aastast saadik ulatunud üle 26 miljardi vaataja. Ilmuvad jalgpalliteemalised ajalehed ja ajakirjad
Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist katsid eesti mehed ee...
1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käs...
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
Prokuröri roll – prokuratuuri seadus § 1, § 2. Asjaolu, et kriminaalmenetluse üldine eesmärk on tõe tuvastamine, väljendub ka KrMS §-s 21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning uurimisasutus ja prokuratuur peavad selgitama kohtueelses menetluses välja nii kahtlustatavat ja süüdistatavat ... Kaebused ja taotlused - § 207, § 228. Eeluurimiskohtunik, § 21. riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-41-08, eeluurimiskohtuniku ülesandeks on garanteerida kriminaal... Prokuröri ja kohtu luba nõudvad toimingud: - Läbiotsimine - Asitõendi üle 6 kuu hoidmine - Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus (ainult kohus) - Tunnistaja anonüümseks muutmine (ainult kohus) - Laiba väljakaevamine - Deponeerimine (ainult kohus)
on 1873 ha. Saaremaa lausikut pinnamoodi ilmestab Sõrve ja Pammana poolsaarte vahel looklev Lääne-Saaremaa kõrgustik ehk nn. Saaremaa selgroog. See on saare kõrgem ja vanem osa, mis hakkas tekkima ligi 10 000 aastat tagasi. Nimetatud rannaastang on tänaseni püsinud kuni 18 m kõrgusena. Just siin paikneb Viidumäe Looduskaitseala. Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Astangu jalamit piirab allikate vöö, neid on loendatud 70-80. Suurem osa ehk 85 % Viidumäest on kaetud soosalu- ilmelise metsaga, valitsevaks puuliigiks on mänd - soo-ja palumännid, männimetsades kohati alusmetsana jändrikud tammed. Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast. Allikasood on eriti rikkad siinsetesse
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...
Madalmaad 13 Hispaania, Poola 27 Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa 29 Kokku: 321 EL Ministrite Nõukogu Ministrite nõukogu tööd valmistab ette liikmesriikide alaliste esindajate komitee e. COREPER (pr keelne lühend Comité des représentants permanents) Coreper`i kuuluvad liikmesriikide alaliste esinduste juhid või nende asetäitjad (EÜL art 207 lg 1). Kõik õigusakid peavad oma teel nõukokku läbima COREPER`i. Selleks on 2 võimalust: COREPER I ühendab liikmesriikide suursaadikute asetäitjaid, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, tervishoiu, keskkonna jm küsimusi. Liikmesriikide alalisi esindusi juhtivatele suursaadikutele on mõeldud COREPER II, mis arutab üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust. EL Ministrite Nõukogu Nõukogu ülesanded
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Embellish- kaunistama 194.Emphasized- rõhutatud 195.Enclosure piiratud ala, aed, tarastus 196.Endangering seada ohtu 197.Enhance- paremaks muutma 198.Ensure tagama 199.Environmental constraints keskkonnaalased piirangud 200.Establishment - rajamine, paigaldus 201.Evaporated back tagasi aurustunud 202.Evaporating- aurustamine 203.Evaporation- aurustumine 204.Evergreen- igihaljas puu 205.Evoke tekitama 206.Evolve- arendama 207.Exert influence- mõju avaldama 208.Exotic horticultural specimens eksootilised taimed 209.Expand laiendada 210.Expanded clay paisutatud savi 211.Extension- laiendus, lisaosa 212.Extent- ulatus, määrus, valdus F 213.Fee tasu 214.Fences- tarad 215.Fern- sõnajalg 216.Fertilizing- väetama 217.Field- põld 218.Fig- viigipuu 219.Fine sand peenliiv 220.Fine-textured peen 221.Fir- kuusk 222.Fishpond- kalatiik 223
Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja ...
35 110 117 126 137 147 153 169 135 200 50 134 141 153 167 179 192 107 '225 242 70 171 179 106 213 229 246 268 289 310 95 207 218 238 258 278 298 328 352 377 120 239 249 276 299 322 346 382 410 437 150 2SS 318 344 371 395 441 473 504 1S5 324 362 392 424 450 506 542 575
Eesti Jaani kogudus kasvas jõudsasti - eriti Ministeeriumi ülesandeks. Riigimaade asustamine Volga-äärsetes kubermangudes Piirkond, Eestlaste arv 1897 Eesti asunduste arv kubermang (oblast) kokku s.h. linnades 1900 1917 108 162 24 486 104 207 1. Euroopa-Venemaal s.h. Peterburi 56 803 (Saraatovis 17 222Eesti ja Samaaras) asunike avas ja asunduste lõpuks56 eesti arv naguVene impeeriumis*
- - 440, 308, 193, 133, 8.3. Neto-laenuandmine (+)/ Neto-laenuvõtmine (-) 5 8 27,8 1 -46,2 -32,2 9 14,2 -61,2 9 Transport 193, 188, 173, 171, 200, 207, 208, 9.1. Sõitjatevedu (mln sõitjat) 4 2 7 4 7 216 211 214 5 3 9.2. Kaubavedu (mln t) 89,6 67,7 79,1 81,1 78,1 78,7 75,1 66,2 65,4 55,2 10 Turism ja majutus 10. Reisiteenuste müük (eksport) mitteresidentidele (mln 807, 780, 809, 897, 143 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
