paranemist. Inimene peab endale teadvustama, et sümptomite kordumise korral, tuleb kindlasti raviperioodi korrata. (4) 3 BULIIMIA 3.1 Buliimiast üldiselt Buliimia ehk bulimia nervosa on häire, mille tunnusteks on ülesöömine ja oksendamine. Buliimiale võib eelneda anoreksia, kuid ei pruugi. Buliimikud on enamasti normaalkaalus ja mõtlevad alatasa toidust. Keskmiselt võivad buliimikud päeva jooksul tarbida kuni 6000kcal kuigi päevane norm on ainult umber 2050 kcal. Peale õgimishoogu tekib buliimikul enamastu süütunne ja hirm kaalus juurde võtta ning sellepärast nad kutsuvad esile oksendamise või kasutavad lahtisteid. Sellist käitumist üritavad buliimikud varjata iga hinna eest, sest nad ei taha, et teised teada saaksid. Buliimiku tunneb ära tavaliselt selle järgi, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa pigem üksi, sest siis ei näe keegi, kui palju ta
1900 1950 2000 2050 2100 2150 5000 2500 1000
1900 1950 2000 2050 2100 2150 5000 2500 1000
Johannes Kukebal Triinu Lepp INTELLIGENTNE TEEHOID TARISTU UURIMISEL REFERAAT Õppeaines: INTELLIGENTNE TEEHOID Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: lektor Rene Pruunsild Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TARISTU UURIMINE ....................................................................................................................4 1.1. Millepäras...
, oksiidikiht, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, tardumismehhanism), keevitusprotsess, lisamaterjal, keeviskonstruksiooni jäikus. Al.liigitatakse: hästi (konstruktsioonide valmistamiseks), piiratud ja keevitamiseks sobimatud. Al keevitust raskendab oksiidikihi (Al2O3) teke pinnale: - oksiid on kõva ja elastne - oksiid on raskem kui puhas metall - oksiidikile tükid vajuvad keevisõmblusse ja tekitavad keevitusvigu - oksiidi sulamistemperatuur on tunduvalt kõrgem Al:660 C ja Al2O3 : 2050 C)- mistõttu see ei sula keevisõmbluses - oksiid on hüdroskoopne, tekib Al (OH)3 poorne kile, mis seob niiskust ja eraldab vesinikku keevisõmblusse - oksiidikile on elektritakistuseks, mis raskendab keevitamist. Al´l on suur soojusjuhtivus, kuni 4-5 x suurem kui Fe, väiksem elektritakistus (kuni 3 korda). Suur soojusjuhtivus 1) suurendab keevitamisel vajaminevat soojushulka, mis on samas suurusjärgus kui terase keevitamisel.
USA rahvaarv 19502050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele immigratsioonile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka 21. sajandil, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades. USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku[1] Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. 3.10.1. Keel
3 Rahvastik Jaotumus maakeral Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. Kõige kõrgem oli rahvastiku arvu kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas aastaga 2,2% aga aastaks 2011 langes kasvuprotsent 1,1%-ni. Rahvastik on maakeral jaotunud ebaühtlaselt. Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril, mis on üle 60% kogu maailma rahvaarvust. Enamus Aasia rahvastikust on koondunud kahte riiki: Hiinasse ja Indiasse kus elab umbes
· Üldiselt jaotatakse inimese eluiga järgmiselt: - lapseiga kuni 15. eluaastani - noorus 15.- 45. eluaastani - keskiga 45.- 65. eluaastani - vanuriiga 65.- 90. eluaastani - raugaiga alates 90. eluaastast VANANEMISEGA SEOTUD PROBLEEMID · Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet · Olulisel kohal on ka vanemaealiste taastusravi ja tervisespordiga seotud probleemid kasvab vajadus vanuritega tegelevate füsioterapeutide ja tervisespordi treenerite järgi VANANEMISPROTSESS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID · Vananemise puhul on tegemist multifaktoriaalse bioloogilise protsessiga, mida patoloogilised faktorid modifitseerivad
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult ...
La Paz ja Andide lõpus on ka Tšiili pealinn Santiago. Mitmes neis linnas on üle 5 miljoni elaniku ja leidub ka palju mõne miljoni elanikuga linnu. (Uus maailma atlas, 2010) Joonisel 4 on kujutatud peamised keskused Andides. Joonis 4. Andide suuremad keskused (2016) Lõuna-Ameerika ei ole enam peamiselt maapiirkond. Linnad on kiiresti kasvanud ja nüüdseks elab 4/5 inimestest linnades. Prognoositakse, et 2050. aastaks elab 90% Ladina- Ameerika rahvast linnades. Andide piirkonnas elab linnades 65-80% rahvastikust, vähem vaid Ecuadoris ja Boliivias. (Paranagua, 2012) 9 4. Majandus 4.1. Energiamajandus Peamiseks maavaraks Andides on nafta. Maagaas on peamine maavara Tšiilis ja Colombias. Piirkonnas toodetakse peamiselt energiat hüdroelektrijaamades. Peruu pealinna
Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4. TÖÖKIIRUS ....................................................................................................................................6 5.VÕIMSUSED....................................................................................................................................6 6.TERMOPRINTER..................................................................................................
RAKVERE AMETIKOOL KEEVITAJA Rando Pajula KEEVITAMINE Referaat Rakvere 2010 1 Keevitamine Keevitus (protsess) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke f...
title=Ameerika_%C3%9Chendriigid&action=edit§ion=28ega. Tänu suurele illegaalsele immigratsioonile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka 21. sajandil, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades. USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Jaanuaris 2011 on rahvaarv 311,9 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. [2] Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga mitmekesine maa. Rahvastiku üle peetakse arvestust rassitunnuste ja etnilise päritolu järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. Keel
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw · 2004 aastal jõudis maailma rahvarv 6,4 miljardini · Igal aastal suureneb rahvaarv 80 milj võrra · Kõige kiiremini kasvab Aafrika ja Kagu-Aasia rahvastik · Ligi pool maailma rahvastikust elab linnades Kus elab suurem osa maailma rahvastikust? Kui suur osa rahvastikust elab Euroopas? Millised on maailma suurema rahvaarvuga riigid? 2004 miljonites 2050 1 Hiina 1,300 1 India 1,628 2 India 1,087 2 Hiina 1,437 3 USA 294 3 USA 420 4 Indoneesia 308 4 Indoneesia 219 5 Nigeeria 307 5 Braziilia 179 6 Pakistan 295 6 Pakistan 159
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega S...
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteras...
Lichtensteinis, Lätis ja Kreekas. Eestis elas 2000. aastal 22 pensioniealist 100 tööealise kohta. Madala sündimuse ja oodatava eluea ning põlvkondade vaheldumise aja pikenemise tõttu jätkub vanadussõltuvusmäära kasvutrend Euroopas ka edaspidi. Tuginedes ÜRO rahvastikuprognoosile tuleb selleks, et kogu Euroopas säiliks vanadussõltuvusmäär alla 15%, tõsta aastaks 2025 pensionile mineku iga 70 eluaastani ning aastaks 2050 juba 75 aastani. Eestis kasvab riigi vanadussõltuvusmäär aastaks 2025 36%-ni ning aastaks 2040 47%-ni, mis tähendab üht pensioniealist kahe tööealise kohta. Rahvaarv rahvuse järgi, 1. jaanuar, aasta 10. juuni 2014 2012 2013 2014 Rahvused kokku 1 325 217 1 320 174 1 315 819 Eestlased 917 075 913 262 909 307 Venelased 335 268 333 929 332 816 Muud rahvused 66 732 66 076 65 556 .
1930-aastane mees 70 (± 10) 2450 (+/-200) 2800 (+/-250) 3150 (+/-300) 3500 (+/-350) 3160-aastane mees 70 (± 10) 2350 (+/-200) 2700 (+/-200) 3050 (+/-250) 3400 (+/-300) Üle 60-aastane mees 70 (± 10) 2200 (+/-200) 2300 (+/-200) 2600 (+/-250) 2850 (+/-300) 1930-aastane naine 60 (± 10) 1950 (+/-200) 2050 (+/-250) 2500 (+/-250) 2750 (+/-300) 3160-aastane naine 60 (± 10) 1900 (+/-150) 2000 (+/-150) 2450 (+/-200) 2700 (+/-200) Üle 60-aastane naine 60 (± 10) 1700 (+/-150) 1850 (+/-150) 2200 (+/-200) 2450 (+/-200) 15
Lühidalt: Tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendi- nõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi on asutatud itaalia ärimehe
suurenemineLaevasaasted Korallid ei suuda taluda üle 350 ppmCO2 mõju ookeanis. Praegu on 385 ppm Väärtuslikud korallrahud on hävimas. Korallrifid on maailma ühed bioloogiliselt produktiivsemad ja mitmekesisemad ökosüsteemid, kuid ligi 60 % neist on ohustatud kliimamuutusest ja päikesekreemist tulenevast saastest. Teadlased kinnitavad, et praegu on juba 10 protsenti mailma korallrahudest kahjustatud päikesekreemi jääkide tõttu vees. Austraalia Suur Vallrahu kaotab aastaks 2050 enamuse korallidest ning halvimal juhul hävib kogu korallrahu 2100. aastaks. Korallide hävimise peamine põhjus on ilmastiku soojenemine ning see protsess on möödapääsmatu. See juhtub isegi siis, kui merevesi soojeneb ainult 1 kraadi võrra. Vallrahu ümbritsevad veed peaksid prognooside põhjal soojenema järgmise saja aasta jooksul aga 2-6 kraadi. Korallrahud kattavad 0,2% ookeanite pinnast.1/3 kõigist kalaliikidest elutsevad seal. 10%
Referaat: Keevitamine Koostaja: Õpperühm: Tallinn 2008 1 Sisukord: Sisukord:....................................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid......................................................
· Juhtimises Võimalikud rakendused · Uued materjalid info ülekandeks · Uued materjalid isolatsiooniks · Uued ülitugevad materjalid · Uued printsiibid infoülekandeks · Uued põhimõtted info säilitamiseks · Uued põhimõtted info töötlemiseks Neurodegeneeratiivste haiguste puhul närvirakud känguvad ja siis surevad · Haigeid on umbes 2-4% elanikkonnast · Vananemine ja paranenud arstiabi halvendavad olukorda · Asjatundjad ennustavad, et aastal 2050 umbes 10 % elanikkonnast kannatab nendne haiguste all · Kahjuks meil puudub neurodegeneratiivsete haiguste varajane diagnostika ja tõhus ravi Alzheimeri ja Parkinsonitõvede puhul ajau närvirakud känguvad ja siis surevad · AD tavaliselt kolm staadiumit: 1. Mäluhäired 2. Globaalne kognitiivne degeneratsioon, aga veel suhteliselt intaktne epersonaalsus 3
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. BRIC on majandusteaduse mõiste, millega tähistatakse kiiresti arenevate turgudega riike Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat (inglise keeles Brazil, Russia, India, China). Mõiste võttis kasutusele aastal 2001 investeerimispanga Goldman Sachs ökonomist Jim O'Neill. Panga avaldatud raportis aastal 2003 esitatud prognoosi järgi tõusevad Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina aastaks 2050 maailma neljaks kõige olulisemaks majanduseks. Kokku hõlmavad neli riiki rohkem kui veerandi kogu maailma maast ja 40 protsenti maailma rahvastikust, riikide ostujõu pariteedi järgi kaalutud (PPP) sisemajanduse koguprodukt (SKP) on 15,435 triljonit USA dollarit. Goldman Sachsi algne raport ei prognoosinud ega näinud ette Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina poliitilist liitu ega omavahelist vabakaubanduslepet. o Põhjenda, miks on tuumarelva omamine rahvusvahelisel tasandil oluline
4. Transpordi finantseerimise tagamine 5. Transpordi õiglane maksustamine 6. Innovatsiooni tagamine 7. 60% vähem CO2 heidet transpordist 8. Loobuda tavakütusega autodest (~50% turuosa 2030) 9. Keskmise distantsi reisides (< 300 km) saada pooled sõitjad bussidelt rongidele või laevadele 10. Viia maksusüsteem tervikuna üle põhimõttele „saastaja maksab“ 11. Vähendada liikluses hukkunute arvu 50% 2020 ning viia see nullilähedaseks aastal 2050. Transpordi negatiivne välismõju: müra, CO2 õhureostus, ummikud, ajakulu Selle vastumeetmena kasutatakse ummikumaksu, kütuseaktsiisimaksu Ummikumaks- Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Majanduskasv ja transpordikasv on omavahel võrdelises seoses. Marco polo programm-
juurdekasv. Kohalikud: Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon Maailma rahvastik: Thomas Malthus: Maailma rahvastik suureneb geomeetrilise jadana. Eluks vajalike ainete hulk suureneb aritmeetilise jadana US Census Bureu hinnang Jaanuar 2007 6,6 miljardit inimest ÜRO hinnanguks on (2000) 1,14% juurdekasv aastas. Miljardid: 1802-1928-1961-1974-1987-1999 US Census Bureu hinnang 2050 9,4 miljardit inimest Osooniaugud: Osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast UV kiirguse takistamine Stabiilne kiht v.a. reaktsioonid freoonidega Esmane teave 1985, teoreetilised uuringud 1973 Kaasnevad probleemid Vastumeetmed Muudatused on aeglased Happevihmad: Happeliste ainete ladestumine Vääveldioksiid, lämmastikoksiid Regionaalne probleem Normaalne sademete pH 5-6 Põhja-Euroopa, USA kirdeosa, Hiina Sademed püsivalt alla 4,5 pH Tõestus läbi liustike uurimise Tulemused
· Üldiselt jaotatakse inimese eluiga järgmiselt: - lapseiga kuni 15. eluaastani - noorus 15.- 45. eluaastani - keskiga 45.- 65. eluaastani - vanuriiga 65.- 90. eluaastani - raugaiga alates 90. eluaastast VANANEMISEGA SEOTUD PROBLEEMID · Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet · Olulisel kohal on ka vanemaealiste taastusravi ja tervisespordiga seotud probleemid kasvab vajadus vanuritega tegelevate füsioterapeutide ja tervisespordi treenerite järgi VANANEMISPROTSESS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID · Vananemise puhul on tegemist multifaktoriaalse bioloogilise protsessiga, mida patoloogilised faktorid modifitseerivad
globaalsest kliimamuutusest. Kuni viimase paari sajandini oli maailma rahvastiku kasv suhteliselt aeglane ning sündimus ületas ainult natuke suremust. Koosluste suurim hävitamine ~3~ on toimunud viimase 150 aasta jooksul, mil maailma rahvastik on kasvanud plahvatuslikult – 1 miljardilt 1850. aastal kuni 6 miljardini 1998. aastal. Maailma rahvastiku suuruseks hinnati 2007. aasta juulis 6,6 miljardit ning aastaks 2050 peaks see jõudma 9,5 miljardini. Inimesed kasutavad loodusressursse, mida saab ammutada looduslikest ökosüsteemidest (küttepuud, ulukiliha, ravimtaimed jpt), ent muudavad suurel hulgal looduslikke elupaiku ka põllumajandus- ja elamumaaks. Kuna teatud hulga ressursside kasutamine inimese tarbeks on vältimatu, on rahvastiku kasv osalt elurikkuse vähenemise algpõhjuseks. Kui tööstusliku tootmise viisid, inimeste käitumine ja tarbimine ei muutu, tähendab suurenev inimhulk
Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal elab üle 160 rahvuse
Arktika jää on loomulikuks elukeskkonnaks jääkarudele ja teistele loomadele ning kaitseb rannikuasulaid merelainete hävitava mõju eest. Arktikaga piirnevatel aladel elavatele pärismaalastele oluline viigerhülge populatsioon, kuid see on jääkatte vähenemise tõttu langemas. Sama on juhtunud ka jääkarude populatsiooniga. Uuringud näitavad, et Hudsoni lahe jääkarud võivad aastaks 2012 paljunemisvõimetuks muutuda. Aastaks 2050 prognoositakse jääkarude populatsiooni vähenemist kahe kolmandiku võrra. Jää sulamine polaaraladel mõjutab omakorda ka sealset liigirohkust. Ühe lüli kadumine toiduahelas mõjutab kaudselt terve planeedi looduslikke protsesse. Mida madalamal kohal see lüli toiduahelas on, seda kaugemaleulatuvad on tagajärjed, sest toiduahelas ülespoole liikudes on populatsioon alati väiksem, kui tema menüüs esinevatel liikidel. Antarktika
4. Transpordi finantseerimise tagamine 5. Transpordi õiglane maksustamine 6. Innovatsiooni tagamine 7. 60% vähem CO2 heidet transpordist 8. Loobuda tavakütusega autodest (~50% turuosa 2030) 9. Keskmise distantsi reisides (< 300 km) saada pooled sõitjad bussidelt rongidele või laevadele 10. Viia maksusüsteem tervikuna üle põhimõttele ,,saastaja maksab" 11. Vähendada liikluses hukkunute arvu 50% 2020 ning viia see nullilähedaseks aastal 2050. Transpordi negatiivne välismõju: müra, CO2 õhureostus, ummikud, ajakulu Selle vastumeetmena kasutatakse ummikumaksu, kütuseaktsiisimaksu Ummikumaks- Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Majanduskasv ja transpordikasv on omavahel võrdelises seoses. Marco polo programm-
Maailma rahvaarv suureneb ÜRO rahvastikuraporti kohaselt järgneva 50 aasta jooksul 9,3 miljardile. 97 protsenti rahvastiku kasvust tuleb Aasiast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast (http://www.ap3.ee) ning seda vaatamata tohutule mõjule, mida tekitab AIDS. 7 Aastaks 2025 jõuab maailma rahvaarv 8 miljardini (United Nations, Population Division, 2011). Aastaks 2050 kolmekordistub prognooside kohaselt 48 vaeseima riigi rahvaarv. Maailma rahvaarv suureneb ÜRO rahvastikuraporti kohaselt järgneva 50 aasta jooksul 9,3 miljardile. Kokkuvõttes: 50 aasta pärast on maailma rahvastik märkimisväärselt suurem, oluliselt vanem, rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu. Maailma suurima elanike arvuga riigid on prognoosi kohaselt aastal 2050 järgmised (miljonites). 8 hulka
kontuuris. Edasine töö on analoogiline PWR reaktoritüübiga. 17. Kiiretel neutronitel töötavad reaktorid Fast Breeder Reactor - FBR Kongressi otsusega keelati Ameerikas kasutada. Inglased on ka loobunud. Pranslaste Phenix 250 MW töötab siiani (alates 1973. aastast). Superphenix 1240 MW töötas 1985-98, probleemide tõttu kinni pandud. Nendes reaktorites kasutatakse tuumakütust 60 korda efektiivsemalt kui aeglastel neutronitel töötavatel reaktoritel. Ennustatakse, et 2050. aastaks on enamus reaktoreid kiiretel neutronitel. Aeglasel arengul on mitmeid põhjusi. Üheks neist on tehnilised raskused. Teine on selliste reaktorite hind. Praegu on uraan nii odav, et nad pole majanduslikult tasuvad. Plutooniumit tekib rohkem, kui algset tuumakütust kulub. Kütus PuO2/UO2 segu – 20% rikastatu UO2, 80% PuO2. Soojuskandja: Pb ja Na segu. Naatrium ei tohi mingil juhul veega kokku puutuda! Joonis 4 fotokast! Aktiivtsoon: D = 3,66 m h = 1m V = 10,8 m3 435 kW/l
2.Lõigatavate pakkide laius 75-1000 75-1000 40-1000 3. Lõigatavate pakkide kõrgus, mm 80 90 100 4. Töötsükli kestvus , sek 7 7 min. 4 5. Gabariitmõõdud: pikkus 2570 3570 4080 laius 3470 3470 2050 kõrgus 1650 1670 204 Tootlikkuse arvutamiseks on vaja leida: 1. Ühe vineeri tahvli maht m 3 -tes 2. Vineeri tahvleid 1 m 3 -s 3. Ühes vineeri tahvlis orenteeruvalt koostatavaid spooni lehti (kihte) 4. Spooniribade arv koostatavas spoonilehes 5. Spooniribade arv 1 m 3 -s vineeris 6. Arvutada giljotiinkääride tootlikkus järgmise valemi järgi
1900 1950 2000 2050 2100 2150 5000 2500 1000
1900 1950 2000 2050 2100 2150 5000 2500 1000
transpordiliigiga; autoteede ja kergliikluse arendamise proportsioonid. Elukoha mõju Linnalistes asulates väiksem energiatarve kui maa-asulates; transpordi ja eluaseme energiatarve moodustab vaid poole kogutarbimisest. Transpordikäitumine Transport põhjustab 23% kogu kasvuhoonegaaside emissioonist EL-is. Transport on ainuke energiakasutussektor, kus emissioonid on pidevas kasvamises. EL-i eesmärk on vähendada CO2 heite vähenemist 60% võrra aastaks 2050. Eesmärgi saavutamiseks on vaja mõista tegureid, mis soodustavad või piiravad autokasutust. Millised tegurid võiksid aidata muuta autodest sõltuvat reisikäitumist? Väärtused, uskumused ja hoiakud (!!!) on olulised mõjurid. Säästlikud hoiakud saavad käitumist mõjutada vaid siis, kui alternatiivsed võimalused on kättesaadavad. Indiviidi positsioon sotsiaalsetes struktuurides kujundavad inimeste vajadusi ja tahtmist, aga ka võimalusi reisida
o Päikese ja tuuleenergia üksteist väga hästi toetavad kui päikesepaisteline ilm, siis tuult pole, aga pilvise ilmaga tuult palju. o Panna kokku kütuseelemendid, mikroturbiinid, päikesepaneelid, ühendada alalisvooluliinidega (mis palju efektiivsemad kui vahelduvvooluliinid) o Biogaas + H2 (10%) väga hea kütus o USA: 80% elektrist saada taastuvatest ressurssidest 2050 o Eestis: elektritootmise süsteem : enamik elektrist tuulest, mis läheb vooluvõrku või superkondensaatoritesse, ülejäänud läheb elektrolüüserisse -> vesiniku ja hapniku sünteesiks, H2- > kütuseelemendiks. 2030 . vesinik läheks ilmselt käiku kobineerituna mingi gaasiga, biogaasiga. o Miks superkondensaatoreid vaja? annavad ülisuure võimsuse, aga mitte energiatihedust, koos patareidega????
Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. 13 Energiajaamade paiknemine 14 7. Põllumajandus Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm/a, mägedes üle 1000mm/a, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega
abile. · Peale miljardi inimese jäävad nälga · Üle 50 % maailma teraviljast kasutatakse loomasöödaks või biokütusteks · 40% vilja kandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud · Igal aastal kaob 13 miljonit hektarit metsa · Paljud loomaliigid on väljasuremisohus · Kolmandik kalavetest on ammendunud · Viimase 15 aasta temperatuurid on olnud kõrgemad eales · Jääkate on 40% õhem kui 40 aastat tagasi · Aastaks 2050 võib olla 200 miljonit kliimapõgenikku Meie tegude hind on kõrge. Osa maksab selle eest millele nad kaasa aidanud pole. Igaüks, olgu ta rikas või vaene, saab oma panuse anda. Leshoto Kuningriik , mis on üks maailm vaesemaid riike, on üks suurim haridusse investeerija. Katar, üks maailma rikkamaid riike, on avanud uksed parimatele ülikoolidele. Kultuur, haridus, teadus ja innovatsioon on ammendamatud varad. Trotsides viletsust ja kannatusi on miljonid MTÜ'd
Uuring näitas, iga uue kuupmeetri metsa neelduv 1,83 tonni süsinikdioksiidi ja kiirgusspektri 1,62 tonni hapniku keskmiselt. Koondproov ala Hiinas, mis on praegu tegelikult tehtud metsade pindala on hinnanguliselt olla kuskil umbes 83 miljonit hektarit, ligikaudu 8,5 protsenti kogu maa-ala riigis. Puidu maht ulatub umbes 5 tuhat miljonit ja 3 tuhat miljonit m 3 kohta. Hiljutine eesmärk Hiinas on suurendada oma metsa hõlmatus 26% aastaks 2050. Hiina on üks puidu puudujäägita piirkondades üle maailma. Kalandus Hiina on juhtiv kalapüügi rahvas ja kus on tohutud ressursid vetes. Alad mereorganismide püügikohas (10000 laevandusteenused miili) Merepiirkond Ala Mandrilava Püügipiirkonda Bohai meri 2.4 2,4 2.4 2,4 2.4 2,4 Yellow Sea 12.7 12,7 12.7 12,7 10.3 10,3 Ida-Hiina meri 25.2 25,2 15
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on ...
tavalise. Nii hakkabki halogeenide katalüüsival vahendusel tormiline osooni hävimine. Osooniekraani tulevik 1987. a. sõlmitud Montreali Protokolli kohaselt pidi freoonide tootmine vähenema 1998. aastaks 50% võrra. Freoonide eluiga on üle saja aasta. Isegi nende tootmise täielik lõpetamine ei avaldaks kohest mõju osooniekraanile. Praeguseks on osooni hävitavate ainete paiskamine atmosfääri pidurdunud, kuid taastumisprotsess võtab aega. Ennustatakse, et aastaks 2050 võib osooni hulk taastuda ja saavutada 50-60ndate aastate taseme. Kirjandus: Archibald, D. 2007. The Past and Future of Climate. http://www.warwickhughes.com/agri/pastandfuture.pdf Arctic Climate Research at the University of Illinois, 2008. http://arctic.atmos.uiuc.edu/ Christiansen, F., Haigh, J.D., Lundstedt, H. 2007. Influence of Solar Activity Cycles on Earth's Climate. http://esamultimedia.esa.int/docs/gsp/completed/C18453Ex S.pdf Climate change 2001
Looduslik nähtus. Lahendus-metsade istutamine, segaviljelusmeetmed, orgaanilised väetised), kõrbestumine(looduslik protsess, kus kõrbetaimekeskkonnas hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade liigid, vähenevad taimede ohtrus ja katvus, mulla toitainete sisaldus ja niiskus langeb ja ala muutub erosioonitundlikuks). Maade sooldumine- 18% maakera haritavast maast niisutatakse kunstlikult (1/3 maailma toidust). hinnanguliselt 2050.a. kannatab sooldumise all 65% niisutavatest maadest. Ühiskonna korraldus toiduainete jaotussüsteem hinnapoliitika sisesõjad ja riikide vahelised tülid. Kogu maailmas 1 miljard elanikku kannatab alatoitluse all, näljahädas 550 miljonit inimest. 1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Kuidas probleemi lahendada? Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast. Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine.
Lõuna- 1000 Ameerika Euroopa Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 46. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Absoluutarvud (miljonites) )luutarvude 1800 1850 1900 1950 2000 2050 Maailm 978 1262 1650 2521 5978 8909
3000 2000 1000 1550 1650 1750 1850 1950 2050 2100 2150 arenenud riigid arengumaad Sündimus Sündimus väike Sündimus suur Naiste seisund ühiskonnas Suurem osa naisi töötab või õpib, pere Suurem osa naisi kodused, nende rolliks
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...
Sotsiaalne kontekst: Rahvastiku ülddünaamika (iive, ränne, vananemine) Leibkonna-mudelid (suurus, püsivus; vaesusriskis elavate inimeste suurusjärgud) Tuluerisused (Gini koefitsient) Sotsiaalne sidusus, kogukonna-tunne (kodanikuühiskond, naabrivalve) Elukeskkonna jätkusuutlikkus, kvaliteet Vanurite osakaalu suurenemise mõju pol.kujundamisele: Praegu pensionäre 24%, 2050 42%; oodatav eluiga 83 a DEPENDENCY RATIO !!! Sotsiaalpoliitika Kasvavad kulutused pensionidele Spetsiifilised meditsiinivajadused (füüsise "ärakulumine", dementsus, taastusravi ja ravimid) Üksikvanurid hoolekandeteenuse kasv Süvavanurid (85+) hooldekodude kasv Hõivepoliitika paindlikud hõivevormid + EKÕ + töötervishoid Majandus- ja innovatsioonipoliitika tootearendus eakale tarbijale Asumi- ja elamupoliitika Miks pole pol.kujundamise ratsionaalsus poliitikas võimalik
1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed a. Rahvastikuprobleemid 10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit 1930 2 miljardit 2000 6,3 miljardit. aastaks 2050 ca 11,6 miljardini. Eesti probleemiks: liiga palju rahvas koondunud ühte kohta, surevad välja selletõttu väikelinnad, esinevad suure keskkonnaprobleemid (reostus). Eripärane on ka see, et tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas. b. Jäätmeprobleemid Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu.
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plast...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
