Keskmiselt elavad kõige kauem inimesed kes elavad Saksamaal (79.8 aastat) ja kõige vähem kes elavad Ungaris(73,6 aastat). 3.2 MAAILMARAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE Hans Roslingi videoloeng rääkis sellest, kuidas maailmas on palju inimesi. On olemas riike kus peredel on 4-6 last, aga laste suremus on kõrge. Lisaks on ka olemas riike kus peres elab 1-2 last ja suremus on madal. Inimesed saavad aina rikkamaks, ja neid tuleb ka juurde. Kui meie soov on hoida inimeste arvu aastaks 2050 9 miljardi ligi, oleks eesmärk kõigis riikides saavutada madala suremusega 1-2 lapse olukord. Loengust sain kinnitust, et hetkel on maailmas 7 miljardit inimest ja inimesi saab jõukuse ja vajaduste järgi ,,kastidesse“ panna. Lisaks sain teada, et tervelt 40 aastaga lisandub 2 miljardit inimest. Juurde peaks veel õppima võimalusi kuidas veel rahvaarvu vähendada. 3.3 RAHVASTIKUPÜRAMIID Joonis 4 Ungari Rahvastiku püramiid. Allikas:The World Facktbook(22.11.2018)
ja muudetakse keemiliste sidemete energiaks. o Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. o Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku enegia saamiseks. o Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Ökoloogilised globaalprobleemid 20 sajand 1.5 miljardit inimest 21 sajand algus 6.1 miljardit aastal 2050 9 miljardit Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. Millest tuleb inimeste toidupuudus? o Euroopa riikide probleemiks on põllumajandussaaduste ületootmine. o Näljahäda on kõige suurem Etioopias ja Somaalias. o Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. o Inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950. aastast ühtlaselt kasvanud. Rahvaarv suureneb umbes 2,000,000 võrra viie aasta jooksul. 4. Rahvaarvu kasvu mõjutavad tegurid 2009 a. Riik Sündimus () 17,9 Suremus () 7,4 Migratsioon(%) 0,0 Loomulik iive(%) ...
1.3. Päikese energeetilise ressursi hindamise algeeldused Päikese energeetilise ressursi hindamisel lähtuti järgmistest algeeldustest: 1. Päikesekiirgus Eesti pinnale on ~1000 kWh/m2/a. 2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 3. Päikesepaneelidega on aastaks 2050 kaetud 45 km2 (ehk 4500 ha, ehk 45 000 000 m2). 4. Maa-ala katvustegur on 50...60% 5 2. Päikeseenergia mõju keskkonnale Päikeseenergia on üldiselt väga hea keskkonnale. Selle tootmisega ei teki õhusaastet ja see ei soodusta globaalse soojenemise arengut. Küll aga on mõningaid aspekte päikeseenergia tootmisest ja kasutamisest, mis vähesel määral siiski keskkonda mõjutab.
Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 147 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna.
Kanada on üks kõige soodsamatest põllumajandusele aladest. 5 kraadi Asustamad alad Põhja ja Lõuna poolkeral mõõduka temperatuurude aladel. Kuivavad põhjaveekihid. Kliima põgenike arv ulatub miljoneid. Ekspertide sõnul aga pole rikkamad riigid taoliseks laialdaseks ümberasumiseks üldse valmis ( Postimees; 17.11.2010). Vähemalt miljard inimest on sunnitud kuni 2050. aastani oma kodukohast kliimamuutuse tõttu lahkuma, ennustas heategevusorganisatsioon Christian Aid oma raportis, vahendab CNN. Läänes kardavad paljud inimesed migrantide järjest suurenevat sisserännet vaestest riikidest, kuid probleemidest enim kannatanud inimesed jäävad siiski suuremas osas oma kodude lähedusse, mis suurendab veelgi vaeste riikide rasket olukorda ning võib sellega tekitada veelgi suuremate konfliktide teket (Postimees).
koosnevad ühest tetra- ja ühest oktaeedrite kihist kristallvõres. Tähtsamad esindajad: kaoliniit ja halluasiit. Kaoliniit tekib peamiselt alumosilikaatide (päevakivide ja vilkude) murenemisel. Maapinnal püsiv, moodustab savilademeid. Paisub nõrgalt, on väikese kleepuvusega, sidususe ja hüdrofiilsusega, lahustuvus hapetes sõltuv osakeste läbimõõdust, happe kontsentratsioonist nind mineraali ja happe kulkade suhtest. Kaoliniit sulab temperatuuril 2050 kraadi. Kaoliniiti esineb tardkivimite eluuviumil ja paleogeensetelel savidel kujuneud mulades. Kvareternaarsetes setetes ja neil moodustunud muldades kaoliniit puudub või esineb vähesel määral. KLORIIT Kuulub kloriitide rühma. Kloriidid on raua, magneesiumi ja alumiiniumi hüdrosilikaadid neljakihilise paketiga, mis koosneb vilgutaolistest ja brusiitsetest kihtidest. Kloriidid on rohelise värvusega, kõvadus 2-4, erikaal 2,5-3,4
1900 1950 2000 2050 2100 2150 5000 2500 1000
piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi
12,2 2700 2500!2900 61!75 9,7 8,8!10,5 2300 2100!2500 üle 75 8,4 7,5!9,2 2000 1800!2250 Naised 11!14 8,4 6,1!10,7 2000 1450!2550 15!18 9,0 6,5!11,6 2150 1550!2750 19!30 8,6 7,5!9,6 2050 1800!2300 31!60 8,4 7,7!9,0 2000 1850!2150 61!75 7,7 7,1!8,4 1850 1700!2000 üle 75 7,1 6,5!7,7 1700 1500!1850 Gruppidesse jaotamine toimub vastavalt kehalisele koormusele järgnevalt: -väga vähene, KAK = 1,4; väga vähe liikuva ja ruumis viibiva inimese energiavajadus (arvutioperaator,
Island on turistide seas väga hinnatud sihtpunkt. Peamiselt tõmbab turiste fantastiline loodus, kuumaveeallikad ja -järved. Paljudes kohtades on võimalik neis supelda. Samas tõmbab turiste ka Islandi ööelu. Peamine turismihooaeg kestab seal juunist augustini. 14. Mõned Islandi uudised Islandi autod hakkavad sõitma vesinikkütusega Koskede, vulkaanide, kuumaveegeisrite jt. looduslike kütteressursside kasutamise tõttu tuntud Island plaanib aastaks 2050 täielikult üle minna vesinikkütusega transpordile. Islandi keerulise geograafilise asukoha ja sellest tingitud transpordikulu tõttu maksab bensiiniliiter seal umbes 23 Eesti krooni ja seetõttu tuli üks sealne professor välja mõttega hakata sõidukites kütusena kasutama vesinikku, kirjutas CNN. Professor Bragi Arnasoni sõnul on Islandil ideaalsed tingimused maailma esimese vesinikul põhineva majanduse loomiseks, sest vesiniku saamiseks vajalikku vett ja elektrit on
not be discussed; although they could significantly improve the sustainability of biofuels when they break through to the industrial scale. 2. The scale of biofuels production 2.1. Drivers of biofuels production Lal (2010) stated that "three inter-connected challenges face humankind in the 21st century": food security, climate change, and energy security. The world population is projected to reach 9 billion in 2050, posing more demands on energy, food, and other natural resources. It has been estimated that the world food production needs to double and meat production increase by 85% by 2050 to fulfill projected demand by population (Karp, 2011). In the recent decades, the food consumption in the most populous counties has shifted from grain-based diets to meat and dairy diets. Meat production requires times more biomass in the form of animal feed and that puts further pressures on natural resources
piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide
JALGRATTAKIIVER 1972 a. Trekisõiduvõistlus Ajalugu 1972 Tour De France Bailen´i reguleeritav kiiver ...
mitmekesisuse vähenemine ei tähenda üksnes haruldaste taimede ja loomade kadumist. See 4 tähendab, et terved ökosüsteemid muutuvad vähem tootlikuks ja väliste mõjurite suhtes haavatavamaks. Kalavarud, viljakad mullad ja mesilaste populatsioonid võivad hävineda. Majandusteadlased on arvutanud, et looduse poolt tasuta pakutavate ökosüsteemi teenuste aastane kadu on võrdne 50 miljardi euroga. Kui midagi ette ei võeta, võib aastaks 2050 maismaa elurikkuse hävimise hind olla 7% SKPst. Euroopas on kehtestatud ranged seadused looduse kaitsmiseks, kuid neid tuleb ka praktikas rakendada. Samuti peame tagama, et sellised tegevusalad nagu kalandus, põllumajandus ja metsandus ei kahjustaks looduskeskkonda. (http://ec.europa.eu/environment/basics/natural-capital/biodiversity/index_et.htm) Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisus Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majandus (TEEB) on ülemaailmne algatus, mis
Aga kuna rahvaarv on väikese pindalaga riigi kohta üsna suur, siis on ülejäänud saar üsna ühtlaselt asustatud. Väljaarvatud saare keskosa, mis on mägine, merepinnast u 1500- 2000m. Rahva kolimise linna põhjustab turismi ja teenindava sektori areng. Rahvaarvu kasvu graafik: 2005 aastal oli Kuuba rahvaarv 11 346 670 inimest. Rahvaarvu kasv 0, 33 %, see tähendab, et aatas suureneb rahvaarv 37 444 inimese võrra. Võtsin rahvaarvu kasvu arvestamiseks 15 aastased vahed, alates 2005 - 2050, et paremini välja tuua rahvaarvu kasvu. Võrreldes maailma rahvaarvu kasvuga on see umbes 3 korda aeglasem tempo. Maailma rahvastik kasvab viimasel ajal umbes 1,5 % aastas. Kindalt ei saa midagi nii pika aja peale ette ennustada. Tabel lähtub praegusest statistikast ja on oletus. Kuuba Kuuba 10 suuremat linna + rahvaarv: La Habana, 2,201,610 Kuuba pealinn. Ühtlasi Kuuba ainus linnastu, mille kogu-
paremaid töökohti Teine põhjus, miks reforme vajatakse, on rahvastiku vananemine ja sellega kaasnev majanduskasvu langus, sest rahvastiku vananemise tulemusel tuleb tööturule vähem inimesi juurde ning aina rohkem eakaid toetub sotsiaalkaitse süsteemidele nagu näiteks pensionile ja tervishoiule. Täna on Euroopas neli tööeas inimest iga üle 65 aastase inimese kohta, kuid mida aasta edasi, seda rohkem see suhtarv langeb prognooside kohaselt langeb see näitaja aastaks 2050 kuni kaks ühele. See omakorda toob kaasa majanduskasvu vähenemise. Seega töökohtade juurde tekitamine on tuleviku perspektiivis majandusliku heaolu ja elukvaliteedi tõstmise aluseks. Niisiis, hoogustumaks reformialaseid jõupingutusi, tegi Euroopa Komisjon 2005 aasta veebruaris ettepaneku uue sotsiaalprogrammi rakendamiseks, jätkates 2000. aastal kasutusele võetud sotsiaalpoliitika programmi raames alustatud tegevust ja keskendudes kõikidele
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Looma...
maailmamuusika levik rahvustoitude (pitsa, sushi) ülemaailmne levik võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid Kultuuri tasandil on seda mõistet seostatud Ameerika Ühendriikide kultuurilise mõju laienemisega maailmas Inglise keel Umbes 380 miljonit inimest räägib seda keelt oma esimese keelena. Üks billion ehk 1/3 õpib Inglise keelt. Aastaks 2050 ennustatakse et üle poole maailast räägib inglise keeles Inglise keel on globaliseerumise keel töö, äri, poliitika. Inglis keel on arvutimaailmas ja Internetis, mida kasutavad enamus inimesi. Seda keelt näeme plakatitel Cote d'Ivoire'is , me kuuleme seda Tokyo pop-lauludes. Enamus kultuurinähtusi on inglise keeles. McDonald´'s McDonald's Corporation on maailma suurim kiirtoidurestoranide kett. McDonald's teenindab päevas 64 miljonit inimest.
Samuti peaks inimesed üritama toituda oma regioonile kohaselt, sest läbi evolutsiooni on iga rahva geneetika ja toitumisharjumused suurteks mõjutajateks ka tänapäeva toitumise osas. Mõningaid olulisemaid fakte maailmas valitsevast olukorrast ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni prognooside kohaselt peab toiduainete tootmine kasvama vähemalt 70 protsenti, et täita 2050. aastaks prognooside kohaselt 9 miljardi piiri ületava elanikkonna suurenevad nõudmised. Ligikaudu 900 miljonit inimest üle kogu maailma kannatab äärmise vaesuse tõttu kroonilist nälga, kusjuures 2 miljardit inimest, kes on erineval vaesusastmel, ei ole piisavalt ja pikaajaliselt toiduga kindlustatud. Euroopas elab endiselt allpool vaesuspiiri 16% kodanikest
Dream speech which is a key factor that ended most of the racism in America. In 2001, 11th September Islamic terrorists crashed into the twin towers (WTC). Osama bin Laden and al-Qaeda are thought responsible for the terror, but they still haven't caught bin Laden. Population As of February 2009, the United States has a total resident population of 306 million which is about 4, 5% of the Earth population. By 2050 it is expected to reach 439 million people. North of the America is fairly unpopulated compared with the coastal areas. The most people live in New York City (8.2 million), Los Angeles (3.8 million) and Chicago (2.8 million). The most populated state is California where lives about 36.8 million people. The most less populate state is Wyoming where lives about 533 thousand people (That's almost half of Estonian population)
põletamine. Kui siiani on kliimamudelites muutuste ulatuse hindamise aluseks võetud industriaalrevolutsiooni eelne olukord, siis vastsed leiud annavad põhjust arvestused ümber hinnata. Maakasutus Põllumajandus on peamine maakasutuse viis. Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks. Üldiselt hõlmab põllumaa 38% maailma maismaast ning see ala on endiselt kasvamas. Ennustatakse, et arengumaades muudetakse aastaks 2050 täiendavalt 120 miljonit hektarit looduslikke elupaikasid põllumaadeks toidu nõudluse rahuldamiseks. See hõlmab maad, mis on suure bioloogilise mitmekesisusega Looduslike elupaikade kadu Dzungel, mis põletati põllumajandusmaa tarbeks Mehhiko lõunaosas Peamine põllumajanduse mõju keskkonnale tuleneb looduslike elupaikade hävitamisest ning nende asendamisest monokultuuridega. Põllumajanduse ökosüsteemid pakuvad olulisi elupaiku
Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Põllumajandus Riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega kuna igalpool pole sobivaid tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele. Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti.
1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv raskustung juured alati allapoole. Õhurõhk, kahjurid, reostumine. See pole inimese poolt mõjutatav. 2.mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temperatuur, valguse hulk, fotoperioodilisus. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. 3.juurestiku keskkond. Temperatuur, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained. Inimene saab mõjutada. Põllukultuuride rühmitamine Maakeral on 300 000 erinevat taimeliiki on ja inimene kasut nendest 2050 000 ringis. Otseselt kasvatab inimene 1500 liiki. Massilised on kasvatavad ainult 100 liiki. Põllukultuuride iseloomustamise hõlbustamiseks rühmitatakse taimi bioloogiliste iseärasuste, majanduslike omaduste, kasvatusvõtete jt tunnuste järgi. Taimede rühmitamise aluseid on palju: ·elutsüklipikkuse järgi: üheaastased (enamik põllukultuure, talvituvad kultuurid) kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad)
.., 2001). Maa elanikkond on 20. sajandi jooksul suurenenud umbes kolm korda, samal ajal on veevarud vähenenud peaaegu seitse korda. Üks kolmandik Maa elanikkonnast elab paikades, kus vett on vähe või väga vähe (Integreeritud veemajandus ..., 2001). Praeguste arengute jätkudes on kaks kolmandikku maailma rahvastikust aastaks 2025 kannatamas mõõdukast kuni tõsise veepuuduseni. Kui inimkonna juurdekasv jätkub praeguse tempoga, on aastaks 2050 UNESCO hinnangul veepuuduse alla kannatamas kõik maailma regioonid (Vesi ja veeressursid ..., 2008). 2. Magevee-varud ja veekasutus Euroopas Euroopa magevee-varud koosnevad põhja- ja pinnaveest. Veevarude paiknemine Euroopa erinevate riikide vahel on ebaühtlane. Paljudes Euroopa riikides on suhteliselt vähe kasutamiseks kättesaadavaid veevarusid. Eriti mõjutatud on Lõuna riigid, näiteks Malta, millel on ainult 100 m3 inimese kohta aastas (vähem kui 5 000 m3 peetakse väikseks)
usaldusväärsusega varu elektriprojekti elluviimiseks. ● Eesti Energia tütarettevõte Attarat Power Company (APCO) arendab koos partneritega nende varude baasil kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaama. ● Ulatusliku põlevkivivaru kasutamine elektrienergia ja vedelkütuste tootmiseks parandab riigi kaubandusbilanssi ja on odavam kui turuhinnaga import. Rahvastik ● 2011. aasta andmete järgi elas Jordaanias 6 508 271 inimest. ● Rahvaarv 2050. aastal arvatakse, et on kuskil 10,2 miljoni juures. ● Jordaania sündimuskordaja on 2011. aastal 26,97 promilli ja suremuskordaja 2,69 promilli. ● Keskmine rahvaarvukasv (2005-2010) on 2,1%. ● Keskmine eluiga on 80,5 aastat (meestel 78,73 aastat, naistel 81,45 aastat). ● Vaesuses elavate inimeste arv kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (2005) on <2. ● Täiskasvanute lugemisoskus (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) on 91%. ● Kirjaoskus on 89,9%.
Tähendab kauba transporti universaalses konteineris mida on ilma vahepeal kaupa ümberlaadimata või tõstmata võimalik tarnida nii raudteel, maanteel kui ka merel. Antud meetod vähendab kauba käsitlemisaega ja kulu ning tõstab turvalisust, vähendab kauba kadu ja kahjustumist ning võimaldab kiiremat transporti. 14.EU transpordipoliitika Kiisler ptk 8 lk 231-233 Loenguslaidid Märksõnad: eesmärgid 2050, transpordi negatiivsed välismõjud, transpordiliikide vahelise konkurentsi mõjutamine, Marco Polo programm, transpordi maksustamise võimalused. EU transpordipoliitika Eesmärgid 2050 – 60% vähem CO2 heidet transpordist Loobuda tavakütusega autodest aastaks 2050 (~50% turuosa 2030, CO2 vaba linnaliiklus) Luua parem taristu ja keskkond intermodaalsete kaubavedude arenguks: kaubavedudes 300km+ vähendada maanteevedude turuosa 50%
, . . : . , . 2 : , , 30. Hierarhiline marsruutimine , . , . - (RIP ; OSPF) (BGP) ., , . : : - - , 31. IP- 32- ( ), 232 IP-. , , . , 193.32.216.9. : 11000001 00100000 11011000 00001001 IP-. . IP- , . ICANN (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers -- ) IP- , RFC 2050. IP- . · . IP- ( , ). · DHCP (RFC 2131). DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol -- ) IP-, , DNS-. , , , IP, IP-. MAC-. (, Ethernet) MAC- . , MAC- , () . MAC- (, ARP RARP TCP/IP). MAC- «» . APR (, IP- ) ( LAN-), . ARP (Address Resolution Protocol -- ). , , , , ARP- (RFC 826). IP- 222.222.222.220 IP- 222.222.222.222. , IP-, LAN- 222.222.222
rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab rahvastiku juurdekasvu igal aastal umbes 80 mln võrra (Saksamaa elanike arv). ÜRO prognoosis 2050. aastaks maakera rahvastikuks 11,0 miljardit. Maltusianism - Robert Thomas Malthus'e maailmas esimesena välja töödatud ülemaailmselt tuntuks saanud tahvastusteooria. Õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progrssioonis. Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet. Iseloomustab kõige paremini rahvaarvu kasvu.
mehed 75,55 a. (kõrge eluiga) naised 81,44 a. (kõrge eluiga) Laste surma määr sündimise ajal: 4.37 surma/1,000 sünni kohta 1.65 lapse sündi /naise kohta Rahvuslik koosseis : Hollandlased 91%, Türklased ja teised 9% Üle 15 aastastest oskab lugeda ja kirjutada 99% Religioon : Rooma Katolik 31%, Protestant 21%, Moslem 4.4%, muu 3.6%, teadmata 40% Sõltuvad piirkonnad : Aruba, Hollandi Antillid Rahvastikupüramiid Võrreldes aasta 2025 prognoosi põhjal muutub aastaks 2050 vanurite osatähtsus suuremaks eriti 85 aastaste naiste osatähtsus, noorte ja keskealiste osatähtsus samas väheneb.See iseloomustab arenenud riigi vanuselist koosseisu. 96% rahvastikust on keelelt ja kultuurilt lähedased hollandlased ja flaamid. Põhjarannikul ja saartel elavad friisid. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. 7.Linnastumine 90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab
Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades. · Leia internetist andmed valitud riigi soolis-vanuselise koosseisu kohta. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/gmportal.html · Valitud riigi rahvastikupüramiid. Meeste keskmine eluiga on 73 eluaastat ja naistel 80 eluaastat. Kokku on keskmine eluiga 77 eluaastat. Üldine sündimus on 8,45 / 1000 elaniku kohta
arenevate tööoskuste ja mõistusega alandlikult ja tagasihoidlikult loodusande tarbiv loom. Neid loomi oli ka vähe. Teadlased on julgenud inimeste hulka hinnata alles alates kiviaja algusest. Algul kasvas inimpopulatsioon aeglaselt - meie ajaarvamise alguses 25 miljonit, aastal 1500 50 miljonit. Siis algas rahvastiku intensiivne kasv aastal 1800 ligikaudu miljard, 1900. aastal 1,7 miljardit, 1950. aastal 2,5 miljardit, praegu juba üle 6 miljardi ja prognooside järgi elab 2050. aastal Maal vähemalt 11 miljardit inimest. See demograafiline plahvatus on toimunud vaatamata uutele haigustele ja epideemiatele ning sõdadele ja kohutavale keskkonnasaastele. Samal ajal on 400-st imetajaliigist hävinud üle 100 liigi. Traagiline on tõsiasi, et suur hulk liike pühiti maa pealt enne, kui nad teadlaste vaatevälja (kogudesse, kultuuridesse jm.) oleksid jõudnud. Kui palju bioloogilist informatsiooni me nõnda oleme kaotanud, jääb saladuseks
TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik..............................................................................................
Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Loodusvaradeks on boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, uraan, nikkel, vilfram, mineraalliiv, plii, tsink, teemant, naturaalne gaas, petrooleum e. nafta. Loodus ohtudeks on metsapõlengud, tõsine põud ja keeristormid piki rannikuid. 5 Rahvastik Selles riigis elab 20 264 082 inimest. See on suur riik. 6 Aastaks 2050 on Austraalia rahvastik kasvanud. Meeste osakaal jääb natuke suuremaks. Järjest rohkem elatakse kuni 100 aastaseni s.t elukvaliteet paraneb. Keskmine rahvastiku tihedus on 2,6 in/km². Kuna Austraalia on saar, siis naaberriigiks võtan lähedal asuva riigi nimega Uus-Meremaa. Selle rahvastiku tihedus on 14,7 in./km² ehk umbes 6 korda suurem. Austraalias paiknevad inimesed üpriski ühtlaselt. Tuhande lapse kohta sureb Austraalias 6 last.
kohaselt kaasa Maa temperatuuri ligi 6ºC tõusu, vallandades mitmeid raskete tagajärgedega protsesse, nagu maailmamere veetaseme tõusu, mageveevarude vähenemise, suurte tormide ja teiste äärmuslike loodusnähtuste sagedasema esinemise. Inimkonnale ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks on Euroopa Liit võtnud eesmärgi hoida CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside tõus alla 2%. See tähendab, et ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks aastaks 2050 vähendada vähemalt 50% võrra alla 1990. aasta taseme ning energeetikasektoril kui suurel fossiilkütuste kasutajal on selle sihi saavutamisel täita oluline ülesanne. Kliimamuutuste süvenemise vältimiseks otsustas 2007. aasta kevadel Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Liit võtab eesmärgiks vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrreldes 1990. aasta tasemega, tõsta biokütuse osakaalu 20% energiatarbimisest, saavutada 20% energiasäästu
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A SAUDI ARAABIA TEENINDAV MAJANDUS Ülevaade Rakvere 2010 2 Üldandmed Saudi Araabia ( ametlikult Saudi Araabia Kuningriik) on riik, mis asub Lähis-Idas Araabia poolsaarel ning on suurim Araabia riikidest. Tal on maismaapiir 8 riigiga: Jordaania põhjast, Iraak ja Kuveit kirdest, Bahrein , Katar ning Araabia Ühendemiraadid idast, Omaan kagust ning Jeemen lõunast. Kirdest on tal ühendus Pärsia lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa. Kolmanda osa moodustavad idas kuni rannikuni laiuvad Tihamah´ liivalagendikud. Suure osa riigist hõlmab Ar-Rub´ al-Khali kõrb. Jõgesid ega järvesid riigis pole. Saudi Araabia ...
tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Rahvastik numbrites ja paiknemine Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 millionini. Saksamaal elaniketihedus on 227 ininimest ruutkilomeetrikohta, kuid see varieerub riigi siseselt. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähehenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad
Isane valib territooriumi, kaitseb seda teiste isaste eest ning emase meelitamiseks ajab end kohevile, saba lehvikusse ning näitab oma külgi ja tiivaaluseid. Pesa ehitab puukoristaja puuõõnsusesse. Emane muneb pessa 68 muna, haudumine kestab 1318 päeva. aastaselt. Puukoristajatel on aastas 1 kurn, harva, kui esimene kurn hävib, ka 2 kurna. Toidulaud. Puukoristaja toitub putukatest, seemnetest ja pähklitest. Arvukus. Eestis pesitseb 2050 tuhat paari, Euroopas 7,519 miljonit paari. Varblane Eestis võib kohata aasta läbi põldvarblane on Eestis paigalind. Eesti mandriosa kultuurmaastikul ja asulates tavaline ,LääneEesti rannikualadel on põldvarblasi harvem näha, läänesaartel väga haruldane. Osa varblasi võtab sügisel ette ulatuslikke asukohavahetusi ja rändeid, jõudes sadade kilomeetrite kaugusele. Põldvarblane on heitliku levikuga, ilmudes
Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Tööstus Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu
15-18 2700 1600-3600 Mehed 19-30 2800 2550-3100 31-60 2700 2500-2900 61-75 2300 2100-2500 75 ja rohkem 2000 1800-2200 Tüdrukud 11-14 2000 1200-2700 15-18 2250 1500-2700 Naised 19-30 2050 1800-2300 31-60 2000 1850-2150 61-75 1800 1650-2000 75 ja rohkem 1700 1550-1850 Tabel 2.5. Energiavajadus vastavalt kehalisel aktiivsusele Grupp Mehed Naised Töö iseloom Elukutsed arvutioperaator I 1,4 1,4 Vaimne istuv töö dispetser raamatupidaja
See oli disainitud nii, et ta paistaks tervelt 65 kilomeetrilt, avalikel sõiduteedel sõites, Sonoma ja Marini maakonnas. Projekti toimimise jaoks pidid Christo ja Jeanne-Claude veenma 59 peret ja ja luba küsima võimudelt. Nad palkasid selleks üheksa advokaati. 1973. aasta lõpuks oli niel Running Fence'i teekond puidust postidega märgitud. 1976. aasta 29. aprillil, peale pikkivõitlusi bürokraatiaga, hakkas töö lõpuks peale. Käiku läks umbes 200 000 ruutmeetrit nailonist kangast, 2050 terasest posti ja 145 kilomeetrit terasest kaablit. 1976 aasta 10. septembriks, oli töö lõpetatud. Kuid Christo ja Jeanne-Claude pidid maksma 60000 dollarit trahvi kuna neil ei olnud ranniku regiooni luba. Kogu projektile kulus neil 42 kuud. (www.christojeanneclaude.net) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 10 8. 1977-1978 1977. aastal tegelesid Christo ja Jeanne-Claude peamiselt pangalaenude tagasimaksmisega ja raha kogumisega
Suunates mõtted puhtusele, tagab tervis kõigile elanikele nõutud kõrge elukvaliteedi. Olles ühtne osa kogukonnas on oluline läbi saada ja mõista teineteist. Sotsiaalne osalemine annab kõikidele indiviididele võimaluse olla osa struktuurist ja kaasa rääkida selles. 2010.aastal üldisest Euroopa linnade uuringust selgus, et 5 inimest 10'st elab piirkonnas, kus on kõrge elukvaliteet, kus on toimunud tihe linnastumine. 2050.aastaks soovitakse elukvaliteedi taset tõsta ja loota, et 7 inimest 10'st elab loovas linnas. [Geenhuizen van M, Nijkamp P, 2012]. Inimene sõltub sellest, mis on tema ümber. Sellest sõltub ka majandus ja loova linna maine. Loova linna ja ühiskonnas elavate kodanike vahel on neljast osast koosnev ringlus, mille osad peavad omavahel olema tasakaalus ja teineteisega seotud. Selleks, et see ringlus toimiks ja
Samuti on suremus väike ning loomulik iive nullilähedane. Seda saame järeldada ka kõrgestoodatavast elueast ja laste suuremast osatähtsusest , võrreldes vanuritega. 6.LINNASTUMINE Rootsis elab kogu rahvastikust linnades 85 % (2010) . Arvuliselt 7,598,242 (2005). 1975. aastal elas linnades 82,7 % rahvastikust . Tänaseks on see protsent kasvanud 85 % ni (2010) . Oletatavale (13) andmetel on 2015. aastaks protsent tõusnud veel 0,2 % võrra ja aastaks 2050 peaks linnas elama selle saidi järgi ~90,3 % kogu Rootsi rahvaarvust. Suurima rahvaarvuga linnad Rootsis on äärelinnad Lõuna-Rootsis . Nende sekka kuulub ka pealinn Stockholm (847,073)(2010)(14). Veel on suurteks linnadeks Göteborg (513,751) ja Malmö (298,963) . Kõik need linnad on tekkinud veelahkmete äärde . Seda seetõttu , et veeteedel on väga oluline roll ning see ei ole mitte ainult Rootsis nii vaid ka mujal maailmas .
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
приводило к трагическим последствиям — повышению смертности больных детей и стариков. 6 4 Последствия разрушения озонового слоя. Считают, что уже в 1973 году фреонами был разрушен 1% озонового слоя, к 2000 году будет разрушено 3% , а к 2050 году-10%. Разрушение озонового слоя особенно значительно над полюсами Земли и в зонах полета космических аппаратов и сверхзвуковой авиации. Особенно опасны для озонового слоя ядерные взрывы в атмосфере, так как в него поступает при этом хлор, оксиды азота
028 500 mootorsõidukit ja USA autotööstus oli neist 90% tootnud. Tol ajal oli USA-s üks auto 4,87 inimese kohta. 2006 aastal Jaapan esmakordselt ületas USA-d ning hoidis esikoha kuni 2009 aastani. Sellest hetkest esikohta hoiab Hiina, mis ainuüksi 2010 aastal tootis kaks korda rohkem autosid kui eelmine liider – Jaapan [2]. Tänavu juba müüakse ligi 80 miljonit uut autot aastas. Kuhu autotööstus liigub lähiaastatel? Kuidas tüüpiline auto näeb välja aastal 2025 või 2050? Millised firmad domineerivad sel turul ja millised on sunnitud lahkuma? 5 Tuleviku autotööstust peaksid mõjutama neli põhilist teemat – Keskkonnasõbralikus, Turvalisus, Mugavus ja Hind [2]. Need põhiteemad on otseses sõltuvuses seitsmest megatrendist: 1) Lõpmatu jõuallikate parendamine; 2) Autod on karmil dieedil; 3) Autonoomsed autod; 4) Suurte tarnijate ajastu; 5) Uued tegijad autotööstuses; 6)
• kerged veovahendid …vähendavad sõiduki omamassi osakaalu kandevõimes 2. Milliste kaupade ja mahtude juures on kaubavedu raudteel tasuv? Mida suurem maht kaupa ja mida kaugemale seda veetakse seda tasuvam on vedu. Sobib ka väärtuslike kaupade jaoks nagu autod. 3. Rahvusvaheliste transpordikoridorides raudteevõrgustiku arendamise eesmärgid: · 2030. Aastaks - tagada täielikult toimiv ja kogu ELi hõlmav mitmeliigiline TEN-T põhivõrgustik · 2050. Aastaks- —tagada koos vastavate teabeteenustega kvaliteetne ja suure läbilaskevõimega raudteevõrk , st põhi-võrgustikule lisatakse arendatud sisevõrgustik; —ühendada kõik põhivõrgustikku kuuluvad lennuväljad raudteevõrguga, soovitavalt kiirraudteevõrguga; —tagada kõikide põhivõrgustikku kuuluvate meresadamate piisav ühendus raudtee- kaubaveo süsteemiga ja võimaluse korral ka siseveeteede süsteemiga. 4
inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Suurbritannia suured metsaalad ongi aja jooksul vaikselt maha raiutud ja põllustatud, mis on olnud tugevaks põhjuseks metsalooduskaitsealade loomisele. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu: · Rahvaarvu kasv 2006- 2050: 14% · Sündimus: 12 4 · Suremus: 10 · Imikusuremus: 5,1 · Keskmine eluiga (N/M): 81/76 · Kirjaoskus: 99.0% · SKT ($/elaniku kohta ostujõu alusel): 31800 · Põllumajanduse % SKTst: 1,0 · Tööstuse % SKTst: 25,6 · Teeninduse % SKTst: 73,2 · Haritav maa: 23% Suurbritannia kuulub arengutasemelt inforiikide hulka, sest 20. sajandi lõpul, tööstuse
· II olulisem välisturg on Aasia ~16 % ja USA ~10% · Ekspordib: autosid, elektrooikat, keemiatööstus. Samas impordib ta ka neid lisaks veel toorained, nafta, gaasi · Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ja pruunsütt ja ka maagaasi, uus suund tuuleenergia. Aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energiaga. Aastaks 2050 on vastu võetud veelgi suurem eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50 %-le. 34. Jaapani majandus 2010-2012. Aastatel · Suurimaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas. Vaid üle 13 % maast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. · Talu keskmine suurus on 1,5 ha. Talumehed teevad kõvasti tööd ja maa on efektiivselt kasutatud. · Riik ostab kokku põllumajanduslikud saadused ja müüb need ostuhinnast odavama
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest. ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
