Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset 1. Kasvuhoonegaaside emissioonide ülempiiri rikkumise trahvistamine riiklikul tasemel. Praegu maksavad ka firmad, kelle tegevus pakub märkimisväärset ohtu keskkonnale, tavalist maksu saastamise eest. Vähemalt lähemad 30 aastat tuleb Euroopa Liidus arvestada CO2 emissioonide hinnatasemega üle 20/t, kuid keskmiselt 50/t perioodil 2010-2050. Idee oleks selles, et ettevõtted, kes ületavad neile lubatud maksaksid lisatrahve. Spetsialistid on seisukohal, et kasvuhoonegaaside maksustamisega võib mõnel põllumajandusettevõttel tekkida majanduslikult üle jõu käiv maksukoormus, mis võib ettevõttele kaasa tuua konkurentsiraskusi ka välisturul. 2. Luua igasse Eesti maakonna omavalitsusse keskkonnakaitse osakond. Praegusel ajal tegelevad keskkonnaprobleemidega omavalitsustes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna töötajad, kes on kindlasti adekvaatsed tegelema ka keskkonnaproblee...
Näide AS A soetas perioodi (näiteks kuu) jooksul 4 kella. Esimese kella hind oli 1000 kr, teise kella hind 950 kr, kolmanda kella hind 1100 kr ja neljanda kella hind 1080 kr. Perioodi jooksul müüdi 2 kella müügihinnaga 1500 kr/kell. Aasta lõpul tehakse kindlaks, et müümata on veel kellad, mille soetusmaksumused on 1000 kr ja 1080 kr. Varude lõppjääk on seega: 1000 kr + 1080 kr = 2080 kr ja müüdud kaupade soetusmaksumus, mis kajastatakse kuluna, on: 950 kr + 1100 kr = 2050 kr. Koguressurss: 1000 kr + 950 kr + 1100 +1080 kr = 4130 kr Väljaminek: 2050 kr Lõppjääk: 2080 kr Kasumiaruanne Müügitulud: 2 tk * 1500 kr/tk = 3000 kr Müüdud kauba kulud 2050 kr Brutokasum 950 kr Näide (FIFO, LIFO, kaalutud keskmise meetodi rakendamiseks) Arvutada lõppjääk ja müüdud kauba kulud, teades järgnevaid andmeid:
ÜLDINFO: Riigikeel: hispaania Pealinn: Caracas Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Caracase pindala: 2050 km² Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005) Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. HALDUSJAOTUS:
omamata eelnevalt mingeid teadmisi mehaanikast. Lipson ei usu, et teadlased peaksid end robotite edusammude tõttu ohustatuna tundma. Robotitest võib aga olla palju kasu, sest nad saavad enda kanda võtta suure osa rutiinsest tööst. ,,Üks suuri probleeme tänapäeva teaduses on fundamentaalsete seaduspärasuste leidmine väga suurest andmemahust. Robotid võivad teaduse edusamme just selliste avastustega oluliselt kiirendada," ütles ta. Kes võidab 2050 jalgpalli MM'i? Robot muidugi! Suluseisu põhimõtet pole kuigi lihtne seletada ühelegi võhikule. Kuidas seda ning ka teisi jalgpalli reegleid, liikumisi ja strateegiaid õpetada aga elutule jalgpallirobotile? Teadlased on valmis saanud automaatse meetodi, mis võimaldab robotil areneda inimeste käitumist kopeerides. Miks on vaja õpetada roboteid jalgpalli mängima? Esimeseks eesmärgiks on võita iga-aastane robotite maailmameistrivõistlus Robocup.
Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Tööleping...........................................................................................................................3 Töötaja ja tööandja kohustused..........................................................................................4 Kasutatud kirjandus............................................................................................................6 Töötamine on töölepingu aluses reguleeritud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja teiste õigusaktidega. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse alati kahes eksemplaris, ...
· 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. Rahvastik · USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Keel ja mõtted · Ameeriklase kõne on tähelepanuväärselt otsekohene. Ta räägib nii, nagu asjad on, ja seda isegi siis, kui polegi eriti arukas kõigest nii avameelselt pajatada. · Igasugused peensused ,mõistu või vihjamisi ütlemised ning iroonia, mida harrastavad teised rahvad, hämmastab ameeriklast, kes võtab kõike öeldut puhta kullana, kaalub
elluviimisele. ________________________________________________________________________ Euroopa Liidu poliitikad hõlmavad enam kui 300 õigusakti. Seal on direktiivid, otsused, määrused ja soovitused. Kirjeldan nende põhimõtete rakendamist Euroopa Liidu seadusandluses. Seoses jäätmekäitlusega tehakse suuri pingutusi jätmete taas- ja korduvkasutuseks, eeskätt aga jäätmete tekke ennetamiseks. Euroopa Liit tahab vähendada jäätmete hulka 50% võrra aastaks 2050. Eritähelepanu on ka ohtlike jäätmete tekke vähendamisel. Õhusaastega seoses on samuti Euroopa Liit aktiivne. Peamiseks eesmärgiks vähendada õhusaastet mõjutades kasutatavate kütuste kvaliteeti ja integreerida keskkonnakaitse meetmeid transpordi ja energia sektorite arenduskavadesse. Reguleeritakse mootorsõidukite emissioone. On käivitatud ka Autokütuse programm, millega tahetakse vähendada transpordisaastet linnades.
Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahv...
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz Maastikuarhitektuuri õppetool PETER WALKER Kursusetöö Tartu 2012 Peter Walker sündis 1932. aastal Californias, kus ta ka üles kasvas. Ta on ameerika maastikuarhitekt, kes on disaininud sadu projekte, õpetanud teisi, loenguid pidanud nii õpilastele kui ka täiskasvanutele, kirjutanud raamatuid ja töötanud nõustajana mitmetes agentuurides.[1] Peter Walker on avaldanud suurt mõju maastikuarhitektuuris üle nelja aastakümne kestnud karjääri. Tema projektide on väga erineva [4] ilme ja suurusega. Ta teeb väikseid aedu uutele linnadele, ärihoonete peakortereid, akadeemilisi komplekse äärepiirkondadesse.[2] Ta alustas algselt ajakirjandusega, kuid vahetas kiiresti ala. Walker õppis Illinoisi ülikoolis Stanley White'i käe all. Ta sai 1955. aastal bakalaureuse...
Rahvaarvu poolest on USA kolmas riik maailmas, seetõttu võib väita, et tegu on suurriigiga. USA-ga sarnast rahvaarvu pole ühelgi teisel riigil, kuid näiteks Indoneesias elab natuke üle 245 miljoni ja Brasiilias üle 203 miljoni. USA rahvaarv on kasvanud juba alates 1950. aastast, nagu näha joonistelt 8 ja 9. Rahvastiku kasv on alates 1950-60 aastatest kahanenud, kuigi tõusis korraks aastatel 1990- 2000. Ka tänapäeval on USA rahvaarvu kasvu kiirus langemas. Aastaks 2050 eeldatakse kasvu jätkumist, eeldatav rahvaarv aastal 2050 on ligi 400 miljonit. Joonis 1 : Rahvastiku kasv USA-s Joonis 2: USA rahvaarv (mln) 1950- 2050 USA rahvastiku tihedus on 34 inimest km2 kohta. Sarnase rahvastiku tihedusega on ka näiteks Fääri saared (35 in/km2), Madagaskar (36 in/km2) ning Eesti (31 in/km2). Antud andmed on aastast 2010. Riigi idaosa on läänepoolsest ühtlaselt rohkem asustatud, kõrgem
Rahvastikust 19, 7 % moodustavad vanemaealised ( üle 65 aastased). Meeste keskmine eluiga on 38, 6 ja naiste keskmine eluiga on 41, 7. Hetkel veel ei vanane selle riigi rahvastik, kuid aegamisi hakkab vananema. Sündimus aasta aastalt langeb ja tööealisi ning ka vanemaealisi on järjest rohkem. Meeste keskmine eluiga on 27, 1 ja naiste keskmine eluiga on 28,9. Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb. Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 9183078,4 : 44109313. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis . Kuid aastaks 2050 on ta juba kaasaaegses rahvastiku tüübi etapis. 11 4.2 Linnastumine Ligikaudu 75% rahvastikust elab linnades. Linnad paiknevad Brasiilia riigipiiri äärtes.
Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast. Seega isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht
olid maksujõuetud inimesed. USA'l on ka küllaltki kehv tervisehoiusüsteem. Tehti muudatus, et alates 60 eluaastast saadakse ravimite pealt mingi protsent alla ja alates 65 eluaastast on ravimid üldse täiesti tasuta. Täiesti mõtlematu samm, sest ravimid on väga kallid ning inimesi palju. Seda enam, et USA on ka vananev rahvas see tähendab seda, et raviraha osa riigi igaastasest eelarvest aina suureneb. Hetkel on USA's selline seis, et aastaks 2050 läheb kogu riigieelarve pesionäride alla, see on aga täiesti ilmvõimatu. Sellega ma tahan öelda seda, et USA tegi ja teeb praegu majanduslikult nii lolle otsuseid, mida ei saa enam muuta, sest need on seadustes sees. Sellised otsused viivad riiki aina rohkem põhja ning kui USA'l on raske siis on ka muljal maailmas raske olukord, kuna USA'st sõltub väga palju. Kokkuvõtteks on majanduskriis väga paljude valede otsuste tulemus. Suur vastutus ja süü
· Halb enesetunne: väsimus, · Luukoes esineb osteoporoosi koldeid nõrkus, isutus · Hommikune liigesjäikus Subfebriilne palavik · Tüsistusena invaliidistumine · CRV tõus · RA puhul on muutused ka teistes organites · Häiritud liikumine ja süsteemides · Haigestuvad sagedamini 2050 aastased naised Raynaud`tõveks nimetatakse väikeste arterite spasme ehk ahenemisi, mis põhjustavad verevarustuse ajutise katkemise, sagedamini sõrmedel ja varvastel. Raynaud`tõbi võib avalduda iseseisva haigusena või koos teiste haigustega · Ühised sümptomid · Erisused · Raynaud`sündroom avaldub verevarustuse
Austraalia riigi rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Austraalias elab 22,015,576 inimestest. Maailma mastaabis on Austraalia keskmine riik ja on oma rahvaarvult maailmas 53-ndal kohal. Enam-vähem samapalju inimesi elab Taiwanis, Süürias ja Madagaskaril 2. Rahvastiku paiknemine Austraalias. Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Surinames 2,98 in/km² ja Namiibias 2,55 in/km². Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel Idaosa rannikuriba on riigi...
Alu Keevitus . Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. [muuda]Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist tuleb keevitatavad pinnad enne rasvastustada ja eemaldada sealt oksi...
ning joonestada viilja kesk-peateljestik20 p.) r Koostadavardasisej6ududeepiiiirid (5 p.); L 5 t250 + r Dimensioneeridatala paindele- ristl6ige on I-profiil (10 p.); o Dimensioneeridatala paindele- ristl6ige on ristktilik 6/ft : r 2050 ,l 0.3 (10 p.); 750 Materjal:teras[d: l60MPa r Koostadapikema liili sisejiidudeepiitirid (10 p.); o Kontrollida pikema liili tugevustpaindele(15 p.); Pikemaliili materjal:[o] : 160 MPa; Materjal teras[d15.-": [d]so*" :200 MPa;
Sarkopeenia Katre Pohlak 10.klass Rakke Gümnaasium veebruar 2011 Mis on sarkopeenia? Sarkopeeniat defineeritakse kui vanusest tulenevat jõu ja lihasmassi kadu ning hääbumist Sarkopeenia on vähenenud füüsilise aktiivsuse tulemus Istuva eluviisiga inimeste puhul on täheldatud alates 30eluaastast umbes 3 5% lihasmassi kadu iga aastakümne jooksul Alates 6070. eluaastast muutub see protsent drastiliselt: 2050% Millised on tagajärjed? Väheneb liikumisvõimalus ja tasakaalutunne Väheneb stressitaluvus Muututakse teiste haiguste suhtes vastuvõtlikumaks Luumass väheneb Ainevahetus aeglustub Häireid immuunsussüsteemi normaalses funtsioneerimises Kõrgenenud insuliinitase Maksimaalse aeroobse läve langemine Mida toob endaga kaasa luumassi vähenemine?...
allkirja andnud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Osoonikihti kahjustavate ainete järk-järguline käibelt kõrvaldamine on osutunud üheks edukamaks rahvusvaheliste lepetega korraldatud ettevõtmiseks. Ilma protokollita oleks osoonikihi kahanemine 2050. aastaks ulatunud 5070%-ni. See olnuks maakera jaoks ülimalt ohtlik olukord. Viimastel aastatel on saanud üha selgemaks, et lähitulevikus ei piisa osoonikihi hävimise pidurdamiseks ainult rahvusvahelistest lepetest. Looduslikud protsessid ei suuda kompenseerida inimtegevuse mõju. Seepärast on teadlased esitanud erinevaid ideid, kuidas osoonikihti tehislikult taastada. "Üks idee on osoonigeneraatoritega lennuk, mis külvaks osooni. Välja on
Majandusarengu tase, elutase Maailma rahvaarv Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. Kõige kõrgem oli rahvastiku arvu kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas aastaga 2,2% aga aastaks 2011 langes kasvuprotsent 1,1%-ni. Majandusarengu tase ehk elutase tähendab seda, et kui hästi on piirkonnas arenenud elu ja majandus. Maailma rahvastiku paiknemine Rahvastik on maakeral jaotunud ebaühtlaselt. Käesoleval aastal elab enamik maailma
Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Tööstus Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad
Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi.15 Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast. Seega isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050)
1. Määran piduripedaalile rakenduva jõu(F1): 50 kg x 9,8 N/kg = 490 N 2. Pedaalilt peapidurisilindrile rakenduv jõud (F2) = F1 x A/B = 490 x 24/7 = 1680 N. 3. Peapidurisilindri pindala arvutamine: S=3,14x r2 = 3,14 x 106,5 = 334 mm2 4. Peapidurisilindri rõhu arvutamine: P=F2/S=1666/334=50 bar, seega rõhk hüdraulilises pidurisüsteemis on 50 bar. 5. Esiratta pidurisilindri pindala arvutamine: S=3,14xr2b = 3,14x652,8 = 2050 mm2 6. Jõud, millega kolb surub esiratta pidurisilindrid vastu piduriketast: F=P x S = 5 N/mm2 x 2050 mm2 = 10250 N (10250 x 2=20500N) 7. Pidurdusjõumomendi arvutamine: M=FxL ( L – piduriketta efektiivraadius) =20500 x 0,12 = 2460 N x m 8. Rehvi ja teepinna kontaktis tekkiva pidurdusjõu arvutamine: F = M/LL (LL on rehvi raadius) = 2460/0,28 = 8786 N 9. Tagaratta pidurisilindri pindala arvutamine: S = 3,14 x 76,2 = 239 mm2 10
In vitro tuleviku liha Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Ennustatakse, et 2050-ndaks aastaks tõuseb maailma rahvaarv 9,2 miljardini. Liha söömine võib aga selle ajani kahekordistuda. Praegu hõlmab loomade kasvatamine umbes 30% kogu jäävabast maast ja see annab kuni 18% kogu globaalse soojenemise effektist. Selleks, et ka 2050-ndal aastal oleks meil midagi süüa, on vaja suuri muutusi. Loomade kasvatamise põhipõhjus on toota inimestele valku ja energiat. Keskmine proteiini tarbimine on 75,3 g inimese kohta päevas millest 24,3 on loomne proteiin. Bioloogiliselt ei ole vajalik teha taimne valk loomseks enne inimese tarbimist, kuna kõik vajalikud aminohapped võivad inimesed saada kätte otse taimedest, kombineerides erinevate teraviljade, ubade ja idudega. Selleks, et toota valku ja liha vähemate vahenditega, on välja töötatud kultuurliha ehk in vitro liha kasvatamine. See on liha, mda kasvatakse laboris. ...
Kõigi stsenaariumide kohaselt kasvab elektri tarbimine praegusest tasemest kõrgemale ja soojuse tarbimise vähenemise tõttu langeb koostootmise potentsiaalne toodang, mistõttu kasvab vajadus vaid elektrit tootvate tootmisseadmete järele. Tootmisseadmete võimsuse vajadus sõltub lisaks tarbimise kasvule ka kasutatava tehnoloogia eripärast milline on selle maksimaalne kasutatavustegur ning kui hästi vastab tootmine tarbimisprofiilile ning seetõttu erineb stsenaariumide tootmisvõimsus 2050. aastal ligi kaks korda. Erinevad analüüsid on näidanud, et vähese CO2-heitega toodetud elektri (nt taastuvad energiaallikad) kasutamisega on aastaks 2050 võimalik CO2-heitest peaaegu täielikult vabaneda ning transpordi- ja küttesektoris kasutatavaid fossiilkütuseid saab osaliselt asendada elektriga. Kuigi nimetatud kahes sektoris kasutatakse elektrit üha rohkem, jääb tänu tõhususe pidevale paranemisele üldine elektritarbimise kasv tavapärastesse raamidesse. 2.1Energiamajandus
Tartu Ülikool Semiootikaosakond Joonas Kepler Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostika Referaat Juhendaja: Irina Avramets Tartu 2006 Sissejuhatus Antud referaat heidab põgusa pilgu Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostikale. Kuna diagnostika on justkui meditsiini südamik (puudulikule diagnostikale järgneks küllalt tõenäoliselt puudulik ravi) , siis ei saa jätta käsitlemata ka arstiteadust tervikuna. Meditsiini võib traditsiooniliselt jaotada laias laastus kolmeks: diagnostika, teraapia ja profülaktika. Teraapia poleks tulemuslik ilma õige diagnostikata, samuti ka profülaktika. Diagnoosimine ilma ravita oleks aga justkui pelk filosoofia, mitte enam arstiteadus. Semiootika ja meditsiinidiagnostika seosest Semiootikat ja arstiteadust võib mingil määral pidada nö vendadeks või koguni üheks tervikuk...
kohaneda nii kiiresti ja on väljasuremis ohus.2 Näiteks Eestis ei saa enam karud korralikult talveund magada, sest tänapäeva talved on pigem vihmased kui lumised ja seetõttu pääseb lumi tihtipeale karu pessa, mis häirib nende und. Globaalse kliima soojenemistulemusena hakkavad praegusest kiiremini sulama suured jäämassid, nagu näiteks Antartikas ja Gröönimaal. Ennustatakse, et Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra ja aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4- meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma, eelkõige neid riike, mis asuvad merede/ookeanide äärtes. Veetaseme tõus pühib esimeste seas 1 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60. 2 "Fossiilkütus", Vikipeedia, < https://et.wikipedia
). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2. Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel
Ökoloogia 1. Keskkonnaõigus Mõiste: õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha. Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada illegaalseid tegevusi, tehakse koosolekuid, toimitakse seaduste alusel. Hea on see, et selle abil on inimesed rohkem teavitatud. III keskkonnaõiguse tunnusjoon on rahvusva...
. 5 1960 2012,6 . ,.. , 6 2101 2030,2 , 7 2050 2078,6 . . 8 2130 2107,2 . ,.. ,
Piir füüsilise ja psühholoogilise tervise vahel on tihti hapram kui ette kujutame. Kroonilise üksinduse mõju eluea pikkusele on võrreldav suitsetamisega päevas 15 sigaretti ning veel tugevam kui ülekaalulisus. Üksindus tõstab stressihormoonide ja põletike taset, mis suurendab südamehaiguse, liigesepõletiku, 2. tüübi diabeedi ja dementsuse riski ning lisaks on uuringud näidanud ka suuremat Alzheimeri võimalust. Kui Alzheimer mõjutab hetkel 5,7 miljoni ameeriklase elu, siis 2050. aastaks ennustatakse selle arvu kolmekordset kasvu. Seega kui üritame riiklikul tasemel regulaarida suitsetamist, alkoholi tarbimist või HIV levikut, siis peaksime samamoodi suhtuma ka üksindusse. Üksindus on aga muidugi teistsugune probleem kui suitsetamine ning seda praeguse aja epideemiaks kutsuda on väär. Tõsi, tegemist on probleemiga, kuid kuidas seda probleemi mõõta? Kuidas saada adekvaatset informatsiooni ja viia läbi uuringuid? Kõige levinumalt
lihaloomadele koguni 70% kasvatatud viljast. Kui me toidaksime lihaloomade asemel inimesi, siis ei jääks keegi nälga. Kui vaadelda maakera üldist ökoloogilist võlga aastatel 1980 kuni 2002, siis on see 2,5 maakera taastootmisaasta suurune. Kui inimkond oma elustandardeid ei muuda, siis ökoloogiline võlg jätkab kasvamist. See võlg vähendab tarbimisse jäävate ressursside hulka. Kui me jätkame vanaviisi majandamist, siis on meie võlg koduplaneedi ees aastal 2050 juba 30-40 aasta pikkune. Seetõttu elab inimkond arvatavasti järgneva 100 aasta jooksul majanduslikus mõttes läbi soki. Soki leevendamiseks on oluline luua koostöö ja kasutada innovaatilisi lahendusi, et vastata 21.sajandi suurimale küsimusele - kuidas säilitada normaalne elustandard, aga lõpetada Maa kuritarvitamine elukeskkonnana. Eesti kuulub Maailma Looduse Fondi (WWFi) järgi ökoloogiliste võlglaste hulka - meie jalajälg
saja aasta jooksul, kuid kokkuvõttes on see märgatavalt tõusnud tänu meditsiinile ja parematele eluoludele . CIA World Factbook annab maailma aastase sündimuse, suremuse ja rahvastiku kasvu. Aastal 2009 oli keskmine aasta rahvastiku kasv 1.1 %. Rahvastiku aasta keskmine kasv oli 1989 aastal kõrgeimas punktis, mis oli 88 miljonit inimest ja siis hakkas see vähenema kuni 73.9 aastal 2003. See tõusis 2006 aastaks 75.2 mln inimeseni aastas ja hakkas siis langema stabiilselt. 2050 aastaks arvatakse et inimeste aastane keskmine kasv on langenud kuni 41 miljonile, siis arvatakse olevat maailmas umbes 9.2 miljardit inimest. Erinevates maades on inimeste. Igal pool maailmas on kasvutempo aeglustunud viimastel aastatel, kuid see jääb siiski üle 2 % Lähis-Idas, Aafrikas, Lõuna Aasias, Kagu-Aasias ja Ladina-Ameerikas. Osades maades ka rahvast väheneb, eriti ida- euroopas (põhiliselt vähese sündimuse ja väljarände pärast) Lõuna Aafrikas
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos v...
4 ja 5 palliste tormide arv on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud. ja tulevikus: Kliima soojenemise kätte suremise arv kahekordistub järgneva 25 aasta jooksul- 300 000 inimest aastas. Maailmamere tase tõuseb u 4 meetrit, kuna liustikud sulavad Gröönimaal ja Antarktikas. Selle tagajärjeks on suureulatuslikud üleujutused, mis laastab suuri maa-alasid. Kuumalaine on üheintensiivsemad (taimestik ja loomastik kannatab) Põuad ning metsapõlengud tihenevad Põhja-Jäämeri on 2050 aasta suveks täiesti jäävaba. Umbes miljonit liiki ohustab väljesuremine 2050. aastaks. Kliimamuutused on globaalne probleem, kuna see on ülemaailmne oht inimkonnale ja loodusele. Kyto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega. Kyoto protokoll võeti vastu detsembris 1997
allkastidest. Iga hindu sünnib oma kasti ning see määrab, kellega ta abiellub, ning milline on tema tulevikuseisund ja tegevusala. Kõigile selle süsteemi muutmise katsetele on avaldatud ägedat vastupanu. (1) 4.1. Rahvaarv Indias elab 1,155,787,997 inimest. India on rahvaarvu poolest suur riik, maailmas teisel kohal. (3) 4.2. Rahvaarvu muutused Ennustatud rahvaarv: 2008. a - 1,149,285,000 2025. a - 1,407,663,000 2050. a - 1,755,156,000 Ennustatud rahvaarvu muutus 2008 2050 on 53%. (10) 4.3. Rahvastiku paiknemine Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 mln. elanikuga Uttar Pradesh, sellele järgnevad tema naaberosariik Bihar ja läänes asuv Maharashtra. 9 Rahvastiku tihedus Indias 394 in/ km², Induse-Gangese madalikul ja rannamadalikel 1,5-1,5
Ka sündinute arv on küllaltki kõrgel ja vanurite arv on madal, mis annab märku kasvavast rahavaarust. -2- Brasiilia rahvastik male-mees female-naine population (in millions)- rahvaarv (miljonites) 2000 aastal oli kõige suurem osatähtsus 15-19 aastastel. 2025 aastal oli samuti 15-19 ealiste inimeste arv kõige suurem. Napilt on vähem 20-24 aastaseid, 10-14 aastaseid. 2050 aastaks on kõige rohkem 40-44 aastaseid. Napilt on vähem 36-39 aastaseid, 30-34 aastaseid, 25-29 aastaseid ja 20-24 aastaseid. Nendelt diagrammidelt võime näha, et aastate jooksul muutub noorte ja vanemate inimeste osakaal võrdsemaks. -3- Linnastumine Population Density- Rahvastiku tihedus Population by State- Rahvastik osariigiti Population by Cities- Rahvastik linnades
Naiste ja meeste puhul esinevad erinevad haiguste vormid, erinev on kokkupuude tervist mõjutavate teguritega ja juurdepääs tervishoiuteenustele. See tuleneb naiste ja meeste vahelistest bioloogilistest erinevustest ning nende sotsiaalselt kujunenud rollidest (sugu). Euroopas elavad naised meestest keskmiselt kuus aastat kauem. Kuid enamikku nendest täiendavatest aastatest iseloomustab mõõdukas või tõsine tegevuspiiratus. 2050. aastaks kasvab 65-aastaste ja vanemate inimeste arv ELis 70% ning üle 80-aastaste arv 170%. See toob endaga kaasa olulised väljakutsed 21. sajandiks: rahuldada suurem nõudlus tervishoiuteenuste järele; kohandada tervishoiusüsteemid vastavalt vananeva elanikkonna vajadustele, säilitades need jätkusuutlikena väiksema töötajate arvuga ühiskonnas. Tasakaalustatud toitumine ja regulaarne füüsiline tegevus on hea tervise aluseks
5. Biomass Biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist, võsast, roostikest ja põllumajandusest saadud jäätmetest. Biomassi varud on Eestis suured ning selle taastumise aeg on võrreldav inimese elueaga. Rohtset biomassi saab energiaks muundada nii toorainet otseselt põletades kui ka biogaasiks kääritades (misjärel saab energia tootmisel kasutada biogaasi). Siinjuhul tuleb märkida, et tooraine otsesel põletamisel on tähtis madal niiskusesisaldus. Ennutatakse, et aastaks 2050 võib rohtsest biomassist põletamisel saada kuni 914 GWh energiat biogaas Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 45- 70 % metaanist (CH4), 30-40 % süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu (N2, O2, NH4, H2S.) Lämmastik, hapnik, ammooniumioone, divesiniksulfiidi. Aastatel 2007-2010 toimus biogaasi tootmine 71 % ulatuses prügilagaasist, 23 % ulatuses reoveesettest . Ülejäänud biogaas kääritati sealägast.
Esimese kella hind oli 1000 eurot, teise kella hind 950 eurot, kolmanda kella hind 1100 eurot ja neljanda kella hind 1080 eurot. Perioodi jooksul müüdi 2 kella müügihinnaga 1500 eurot/kell. Perioodi lõpul tehakse kindlaks, et müümata on veel kellad, mis soetati 1000 euro ja 1080 euro eest. Varude lõppjääk on seega: 1000 eurot + 1080 eurot = 2080 eurot ja müüdud kaupade soetusmaksumus, mis kajastatakse kuluna, on: 950 eurot + 1100 eurot = 2050 eurot Koguressurss: 1000 eurot + 950 eurot + 1100 eurot + 1080 eurot =4130 eurot Koguressurss 4130 eurot Väljaminek: 2050 eurot Lõppjääk: 2080 eurot Kasumiaruanne Müügitulud: 2 kella ×1500 eurot/kella = 3000 eurot Müüdud kauba kulud 2050 eurot Brutokasum 950 eurot FIFO- meetod Esimesena soetatud kogus müüakse esimesena ära. Varu jäägi maksumus arvutatakse viimaste ostude hindade alusel.
Charles Martin Hall sündis 6. detsembril 1863 Thompsoni linnas, Ohio osariigis. Halli`d kolisid aastal 1873 Oberlini linna, mis asus samuti Ohio osariigis. Seal pandi ta õppima Oberlini Keskkooli. Seejärel jätkas Hall õpinguid Oberlini Akadeemias ning lisaks sellele ka Muusikaakadeemias. 1880. aastal pani ta ennast Oberlini Kolledzisse kirja ning lõpetas selle aastal 1885 bakalaureusekraadiga kunstis. Charles Martin Hall sündis reverend Heman Bassett Hall`i ja Sophronia H. Brooks Hall`i pojana. Lisaks oli Charles Martinil 1 vend ja 3 õde. Tänapäeval teame me Charles Martin Hall`i, kui leiutajat ja inseneri. Esimest korda puutus Hall keemiaga kokku 12 aastaselt, kui ta tegi kodus mineraalidega katseid. Katsete tegemisel kasutas ta käepäraseid kodust leitud vahendeid, kuid hiljem juba, kui ta oli Oberlini Kolledzi esmakursuslane, sai ta laenata vahendeid sealsest kooli laborist. Suure huvi keemia ja kõige sellega seonduva ...
asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahvatus, rahvastiku iive, rahvastiku registrid, rahvaloendus, imikusuremus, genotsiid. Demograafiline plahvatus:ehk 1900-2002 kasvas rahvaarv ülikiiresti selles ka nimetus. Rahvastikuiive:rahvaarvu muutumine,mis võib olla ka negatiivne,eristatakse üld-,loomulikku,absoluutset ja suhtelist iivet.
tagantlaetavad püssid, telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. *USA rahvastik 4 USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest.
Kuigi EL on Kyoto protokollist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevate eesmärkide saavutamisel ajakavast kinni pidanud, on üleilmsed CO2-heited praegu 40 % suuremad kui 1990. aastal, mis on Kyoto võrdlusaastaks. Prognooside kohaselt tuleb selleks, et maailma keskmise õhutemperatuuri tõus ei ületaks 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kogu maailmas selliselt, et need oleksid 2050. aastaks alla 50 % 1990. aasta tasemest. Edu saavutamine rahvusvahelistel kliimamuutusi käsitlevatel läbirääkimistel Kopenhaagenis on võtmetähtsusega pikaajalise säästva tuleviku kindlustamiseks meie planeedil. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21 " on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
) lõhestamisel (tuumaenergia) ja samuti kergete aatomituumade (deuteerium ja triitium) ühinemisel (termotuumaenergia) Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium Päikeseenergia ja inimkonna poolt toodetud energia võrdlus Maale langev 1,8•10(17) W päikeseenergia Maapinnale saabuv 1,3•10(17) W päikeseenergia Energia tootmine (1994.a) 1,2•10(13) W Energia tootmine (2,5–3,0)•10(13) W (prognoos 2050.a) TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD Eelindustriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – biomass (puit) 6СО2 + 6Н2О <=> С6Н12О6 + 6О2 Industriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – fossiilsed kütused С + О2 => СО2 + 394 кДж/моль ENERGIA TARBIMINE N E, TW 3,0 tonni tingkütust/aastas inim. – norm
Sotimaal, mis on mägine ja kus kliima on karmim ning inimestevaheline suhtlemine piiratum, paikneb rahvastik hõredamalt kui Inglismaal, Walesis ja Põhja - Iirimaal. 3. Rahvaarvu kasv Joonis 2. Suurbritannia rahvaarvu kasv aastas. Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Rahvaarvu kasvutempo Suurbritannias on aastatel 1950-2010 kasvanud 50127-lt 62348-le. Rahvaarvu kasvutempo on märgatavalt tõusnud. Prognoosi järgi jätkab rahvaarvu kasvutempo tõusmist, küündides 2050.aastaks 71 154-le. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 4 4. Rahvastiku andmed a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net
tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. [1] 1.1.3 Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Vähimad on nanorobotid ja suurima koostöövõimega kogum on parvintellektrobotid. [1] 2. Inimesed ja Robotid On inimesi, kes usuvad, et 2050. aasta jalgpalli MMi võiksid robotid võita. On inimesi, kes usuvad, et tehnoloogia on inimkonna tulevik. 20. sajandi progress oligi ju tingitud eelkõige tehnoloogilistest uuendustest. Nüüd, mil inimkond on astunud esimesi samme 21. sajandil, oleme arenenud kiiresti ning leiutanud tehnoloogiaid ja masinad, mis muudavad meie igapäevaelu mugavamaks ja lihtsamaks. [2] Viimastel aastatel, võiks isegi öelda, et viimasel kahel kümnendil on rajatud mitmeid
rakendamise osas pakub tehnilist abi. 5. Rahvastik Bangladeshi rahvaarv ulatub praeguseks üle 160 miljoni inimese. (Bangladeshis on 87% moslemite kõrval 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste). Rahvaarvu poolest on see suurriik, kuna omab pingereas kaheksandat kohta. See teeb umbes 1045 inimest ruutkilomeetri kohta. Bangladeshis pole lastepiirangut nagu Hiinas ja seetõttu on iga naise kohta umbes 3 last. Suur rahvastiku iive 1,9% ning 2050 aastaks ennustatakse rahvaarvu 231 miljoni ringi jõudvat. Tema naaberriigi, India populatsioon on küll kordi suurem, aga rahva tihedus on 3 korda väiksem. Teises naaberriigis, Birmas, elab vaid 63 inimest kilomeetri kohta. Bangladeshis on kõige hõredamalt asustatud mägede ja paksude metsade piirkonnad, kus elab umbes 76 inimest ruutmiili kohta. Kõige suurem rahvastikutihedus on pealinna Dhaka ümber, kus elab üle 2800 inimese ruutmiili kohta. Sündimus on 27 -ja suremus 8 promilli
................... 14 11 Surmasid 1,000 elaniku kohta................... 8 8 Keskmine protsent (protsentides)............... 0.7 0.2 Aasta keskmine kasv (protsentides)............. 1.2 0.6 Keskmine eluiga (years)........................ 77.6 80.5 Imikute surm 1,000 sünni kohta................. 5 4 Midyear Population Estimates and Average Annual Period Growth Rates: 1950 to 2050 (Populatsioon tuhandetes, kasv protsentides) Aasta Populatsioon Aasta Populatsioon Periood Kasvu suurus 1950 2,963 2005 4,016 1950-1960 -0.5 1960 2,832 2006 4,062 1960-1970 0.4 1970 2,950 2007 4,109 1970-1980 1.4 1980 3,401 2008 4,156 1980-1990 0.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
