3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. Alates aastast 1950 on rahvaarv Hispaania kasvanud ligikaudu 20 miljoni inimese võrra. Kasvutempo on olnud üsna kiire. Iga 5 aastaga on tulnud juurde vähemalt 1 miljon elanikku, välja arvatud aastatel 1990-1995, mil rahvaarv kasvas 400 000 elaniku võrra. Kõige kiirem kasv on olnud aastatel 2000-2005 ja 2005-2010, neil aastatel oli rahvaarvu kasv olnud ligikaudu 3 miljonit. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Joonis: Rahvaarvu muutus 1950 - 2025 Total Midyear Population: Spain Yea Population r 1950 28,062,963 1955 29,318,745 1960 30,641,187 1965 32,084,511 1970 33,876,479 1975 35,563,535 1980 37,488,360 1985 38,534,853 1990 39,350,769 1995 39,764,708 2000 40,589,004
konventsiooni ja protokolliga 1996. aastal, kokku on protokolliga ühinenud 191 riiki. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Osoonikihti kahjustavate ainete järkjärguline käibelt kõrvaldamine on osutunud üheks edukamaks rahvusvaheliste lepetega korraldatud ettevõtmiseks. Ilma protokollita oleks osoonikihi kahanemine 2050. aastaks ulatunud 5070%ni. See olnuks maakera jaoks ülimalt ohtlik olukord! Kas osoonikiht nüüd enam ei hõrene? Osoonikihti kahandavate ainete eluiga küünib paarisaja aastani seega ei aitaks ka ohtlike ainete tootmise ja kasutamise päevapealt lõpetamine osoonikihi kahanemist peatada ega kihti taastada. Küsimus on hõrenemise kiiruses. On välja arvutatud, et kui kõik riigid täidavad oma kohustusi, siis võib selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonihulk taastuda
edasi) näitavad rahvaarvu kasvu aeglustumist. Peale seda langeb rahva arv veelgi. Aastal 2050 prognoositakse rahvaarvuks ligikaudu 37 miljonit, mis näitab, et kasvutempo langeb ka aastatel 2030- 2050.
Kirjutan rahvaarvu muutumisest, rännetest, linnastumisest ja religioonist. 2 1.2 Rahvaarv Wikipedia andmetel oli juuli 2010. aasta seisuga Burundi arvestuslik rahvaarv 9 863 117. Neist mehi oli 49,5% ja naisi 50,5 %. Prognoositav rahvaarv 2020. aastaks on 10 318 000 miljonit inimest. 1.3 Rahvaarvu muutumine Burundi rahvaarv on aastatel 1950-2010 järsult tõusunud. Ja prognoosi järgi 2050. Aastani jätkub rahvaarvu tõus. Burundi rahvaarvu muutumise aastatel 1950–2010 ja prognoosi 2050. aastani leiate lisast. (Lisa 1) 1.4 Sündimus, suremus, iive Burundile on iseloomliuk väga kõrge sündimuse ja väga madal suremuse üldkordaja. Seepärast on ka iibe üldkordaja väga kõrge. Sealne imikusuremus on väga kõrge ja keskmine eluiga on madal. Aastatel 1950-2010 oli Burundi Iive alati positiivne. Sündimuse ja suremise suurenemine oli alati tasakaalus. 1.5 Eluiga
Alumiste hingamisteede põletikud bronhiit ja pneumonia Viktoria Koltsov, Darja Bohanova F1-3 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Mis on bronhiit? Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Kliinik köha koos rögaeritusega, teised külmetushaiguste tunnused. Tekitajad 2050%l juhtudestviirused; 515%l mükoplasmad; 525%l klamüüdia; adenoviirus; RSviirus; pneumokokid; seened kandida; mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Ravi antibiootikumid; bronhe laiendavad ravimid(teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid); rögaveeldajad ja rögalahtistid; hingamisvõimlemine. Ennetamine Kroonilise bronhiidi teket aitab vältida suitsetamise lõpetamine, töötingimuste parandamine. Mis on pneumoonia? Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Tekitajad Streptococcus pneumoniae (pneumokokk); Mycoplasma pneumoniae; Chlamydia pneumoniae. ...
MAAKERA RAHVASTIK 1. Maakera rahvaarv. Prognoos aastaks 2050. Rahvaarv 8000 a eKr 4mln. Keskajal kasvas rahvaarv väga vähe, sest olid sõjad, halvad elutingimused, halb arstiabi jne. Rahvaarv kasvas kiiresti 19. ja 20. sajandil, sest elamistingimused, arstiabi, toit jms. on paranenud. Rahvaarv kaasajal 6,7 miljardit. Prognoos 2050. aastaks 8 10 11 miljardit. Rahvaarv kasvab Aasia arvelt. Maltuse teooria maakera rahvaarv on liiga suur, maakera ei suuda ära toita. 2. Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju). - pikem vegetatsiooniperiood - rikkalikud loodusvarad - piirkond asub veekogu ääres - viljakad mullad - tasandikuline või lainjas reljeef - mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima
Riigi iseloomustus Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/pu...
USA 1. RIIGI RAHVAARV USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. 17. Oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Jaanuaris 2011 on rahvaarv 311,9 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1950 - 2050 RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks · Meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS
http://goldtravel.ee/files/Egiptus/kaamel_pyramiidi_juures.jpg Egiptuse kunst. http://static.squidoo.com/resize/squidoo_images/- 1/draft_lens1912421module8813669photo_egyptHair1.jpg1206234683 2.0 RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 RAHVAARVU MUUTUMINE http://www.p360.org/temp/dsg205_500_350.jpg Rahvastik kasvab väga kiiresti . Praeguseks hetkeks on Egiptuse rahvaarv veidi üle 80,000,000 . Arvatakse , et 2050. Aastaks tõuseb rahvaarv 120,000,000-ni. 2.2 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. 2.3 SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS vanuses 0-14 32,2% (tüdrukuid 13 234 428; poisse 12 631 681) vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200)
seda vaid tegutsedes lokaalselt. Nälg Rahvaarvu kasvu suurenemine Vaesus Õhusaastumine Osoonikihi hõrenemine Veereostus Happevihmad jne. RAHVASTIKU ARVUKASV Rahvaarv hakkas kasvama 18. sajandil LääneEuroopa riikides. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi jaoks kulus aega 123 aastat. Kolmas miljard täitus kõigest 33 aastaga. Rahvastik kolmekordistus 20. sajandil. 2050. aastaks ennustatakse 9 miljardit inimest Maale. TAGAJÄRJED RAHAVASTIKU KASVULE Toidu puudus (eriti arengumaades) Üle linnastumine ja piirkonniti üle rahvastumine. Tööpuudus Üha suurenev majanduslik ebavõrdsus. Suurenev koormus looduvaradele. TOIDUPUUDUS ... Nälg tähendab füsioloogilist vajadust süüa. Näljahädad levivad põhiliselt Aafrikas, Lõuna ja Ida Aasias, Ladina Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, mõnes
In 2050, according to estimates, there will be nine billion mouths to feed around the world who will demand high quality, nutritious food. On nowdays, we already have problem with lack of food, despite we have only 6 billion mouths to feed. So scientists had to do something. They started to develop GM food. Farmers thought, that GM food is not good enough but when they tested it, they were satisfied. GM food is more resistant to diseases, drought, and other forces of nature and it tastes good. Already, there are a lot of farmers, mostly in developing countries who are using genetically enhanced plants. However, there are still problems with productivity, because it is too low. There is also a chance that there are people who don't want to eat GM food. The EU is standing for their rights. The EU demands that enhanced products must be with special labels which must clearly notify that it is a GM product. So people have a chance to choose ...
puutetundikke projektorid. Tänu rahva üldisele kõrgele haridustasemele on lihttööliste palgad väga kõrgeks tõusnud, sest siis on Eestis nii vähe nõnda madala haridusega inimesi, kes näteks müüjaks sobiks. Kõik see omakorda on pannud Eesti majanduse uskumatult kiirelt kasvama, ning Eesti plaanib eurotsoonist välja astumist ja uue rahaühiku eegu kasutuselevõttu, et euro ei hoiaks Eesti majanfust tagasi. Aastaks 2050 on Eestist saanud maa mis kaupleb teadmistega ja kogu innovatsioon on muutnud Eesti üheks juhtivatest teadusriikidest
ev SMPLE live, goes every day, usually, often, somtimes, always,never Lihtolevik THE PAST SIMPLE II pv; did ,lived, Tegevus toimus minevikus. Lihtminevik went yesterday, last week, two years ago, in 1998 THE FUTURE SMPLE ( shall ) / will +I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go tomorrow, next week, soon, later, In 2050 THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus. Kaudne tulevik ( He said that he would be better ) THE PRESENT am / is / are + - ing Tegevus toimub rääkimise hetkel. PROGRESSIVE vorm now, at the moment, at present Kestev olevik
Sandra Sündeva Martna Põhikool 7.klass Austraalia 1. Austraalia 2-täheline maatähis? Austraalia 2-täheline maatähis on AU. 2. Austraalia rahvastikku iseloomustavad näitajad. Rahvaarv 2011. aastal 22,7 miljonit. Rahvaarv 2050. aastal 36,8 miljonit. Rahvastiku kasv 0,7 %. Sündimus 1000 elaniku kohta 14 inimest. Suremus 1000 elaniku kohta 6 inimest. Lapsi naise kohta 1,9 last. Imikusuremus 3,9 imikut. Keskmine oodatav eluiga 82 aastat. HIV/AIDS 0,1 %. Sissetulek elaniku kohta 38,510 $. Rahvastiku hulk %, kes peab toime tulema 2 USD päevas 0 %. 3. Rahvastiku keskmine tihedus riigis. Rahvastiku keskmine tihedus riigis 2,87 in/km². 4. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur. 0-14 aastaseid 18,1 %.
OECD (2010) definitsiooni kohaselt viitab linnastumine linnas elavate inimeste osakaalu tõusule ehk see on protsess, mille käigus suur hulk inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu kohaselt on linnastumine nüüdseks kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et aastaks 2050 elab linnades 6,3 miljardit inimest ning megalinnade arv kasvab aastaks 2025 sajani (üle 10 miljoni elanikuga linnad). Kõige kiiremini on linnastumine toimunud arenguriikides ning oodatavalt kasvab linnas elavate inimeste arv nendes riikides 2,7 miljardilt täna 5,7 miljardini aastal 2050, samas kui arenenud riikides kasvab linnaelanike arv sama aja vältel 1 miljardilt 1,1 miljardini. Täna on üleilmse linnastumise käigus saanud Hiinast maailma kõige kiiremini linnastuv ning
EESTI RAHVASTIKUGA SEOTUD PROBLEEMID Tartu 2006 Rahvaarv 1,340,000 Sündimus 12 (16,000 last aastas) Suremus 13 (18,000) Rahvastiku juurdekasv 0.1 % Aastal 2025 rahvaarv 1,200,000 Aastal 2050 1,100,000 Väikelaste suremus 4.9 Keskmine eluiga 73 (M 67; N 78) Linnades elab 69 % Vanuseline koosseis: alla 15aasta vanuseid 15 % 199,000 tööealisi (1565 a) 68% 911,000 üle 65aasta vanuseid 17 %) 230,000 SKT 19,680 $ HIV/AIDS vanuses 1549 1,3 % http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/enportal.html PÕHIPROBLEEMID: 1) Rahvastiku vähenemine (igal aastal jääb puudu üle 2000 lapse) 2) Madal sündivus (lähiaastatel jõuab sünnitusikka 90-ndatel
141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65- aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna.
SAKSAMAA Rahvastik Saksamaa on 356 910 ruutkilomeetrise pindalaga suurriik, kus elab 82 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Asustus on tihe ka Reini jõe org tänu maalilisele loodusele ning sajandipikkusele veinivalmistamistraditsioonile. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Seal asuvad Alpid
Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 2004. aasta seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Järelikult jäi Saksamaale 516,1 miljardit kWh elektrit, kui energiavarusid mitte arvestada, siis oleks võimalik inimese kohta kasutada 6312,56 kilovatt-tundi elektrit. Mida suurem on elektrienergiatoodang inimese kohta seda arenenum on riik.
Osteoporoos Mis on osteporoos? Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Luukude on elus kude. Luudes on tasakaalus vana luukoe lammutamine ja uue luu ehitamine. Luustik kasvab ja tugevneb kogu lapse- ja noorukiea jooksul, aga maksimaalse tugevuse saavutab umbes 30. eluaastaks. Edaspidi on luudes ülekaalus luukoe lammutamine ehk resorptsioon. Tugevad luud on parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti k...
Osoonikihi hävitamine Osoon • Mürgine, ebameeldiva lõhnaga • Oma olemuselt hapnik • Leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis • Osoon võib olla “hea” või “halb“ Osooni tekkimine ja lagunemine Osoonikiht • Enamik osooni (ca 90%) paikneb stratosfääris • Troposfääri piiridesse mahub umbes 10% • Osoonikiht mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku • Tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris • Keskmiselt 3mm paks • Maksimaalne registreeritud paksus 675 DU • Minimaalne isegi alla 100 DU Mis kahjustab osoonikihti? • Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid Freooni roll osooni hävitamisel stratosfääris Osooniauk • 70ndatel avastati, et atmosfääri paisatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) kahjustavad osoonikihti • Antarktika osooniauk • Arktika osoonikihi kaitsmine • 1985. aastal Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon • Mon...
Suur Hiina roheline müür 1978. aastal algatati Hiinas Suure rohelise müüri projekt, mille eesmärk oli peatada Gobi kõrbe pealetung. 2050.aastaks peaks Hiina põhjaosas kulgema ligi 4500 km pikkune ja rohkem kui 500 km laiune metsariba.Teadlased arvasid sellel plaanil pole tulevikku.Kardeti, et puud ei suuda Gobi kõrbes kasvada, kuna pind oli liivane ja tõenäoliselt puud kuivavad ära ja see takistab kõrreliste kasvu, mis neis tingimustes peaksid paremini vastu ja taksitaksid erosiooni. Samuti arvati, et puud kasutavad väga suures koguses põhjavett, mille tagajärjel võib inimeste veega varustatus
- kõrge nafta hind; - konfliktide võimalus Demograafia ja majandus. 1. Mis on demograafia? Demograafia tähistab teaduskeeles tegeliku rahvastiku statistilist analüüsi. Uurib muutusi: sünnid, surmad, ealine ja sooline koosseis ning migratsioon. 2. Demograafilised arengutendentsid- maailma rahvaarv. Maailma elanikkond kasvab. a) 1750 u 800 miljonit inimest b) 1900 u 1,7 miljardit inimest c) 21. sajand algusel 6 miljardit inimest d) 2050 umbes 9 miljardit Samas Jaapanis ja Euroopas kasvab inimeste arv vähe või isegi kahaneb. Rahvaarv kasvab peamiselt arenevates riikides ja seega koondub majanduslik ja poliitilinejõud üha nende riikide kätte. 3. Vaikse ookeani majandusruum. 21. sajandi alguses toimub selge majandusliku jõu kontsentreerumine ümber Vaikse Ookeani. Ühelt poolt Hiina ja 10 ASEANi riiki ning teiselt poolt P-Ameerika ja Brasiilia. 4. Euroopa demograafilised probleemid
Immigrante on Ukrainas 0.11% 1000-de elaniku kohta. Ukraina rahva arv on aastast 1950 hakanud tõusma. Siin on Ukraina rahvaarvu tõusud ja mõõnad (tuhandetes!!). Nagu näha on, Year Population Ukraina rahvaarv tõusis kuni 1995 aastani. 1950 37 298 1955 40 099 Edasi on prognoosid ennustanud on, et rahvaarv 1960 42 783 hakkab kuni 2050 aastani langema. 1965 45 341 1970 47 317 1975 49 016 1980 50 044 1985 50 915 1990 51 583 1995 51 063 2000 48 870 2005 46 936 2010 45 433 2015 44 165 2020 42 945 2025 41 617 2030 40 188 2035 38 755 2040 37 429 2045 36 214 2050 35 026
riigi rahvastik vananev. Aastal 2055 näeb Jaapani rahvastikupüramiid aga välja selline. Ning siit on väga hästi näha et noorte osatähtsus väheneb ning rahvastik on vananev. Samuti näeb sellelt püramiidilt seda, et vanemas eas on naisi kindlasti rohkem kui mehi. Ning veelgi parema ülevaata saamiseks on need kolm rahvastikupüramiidi. Mis on siis erinevatest aastatest 1950 , 2007 ja 2050 . Aastal 1950 oli Jaapanis väga palju 0-14 aastasi inimesi ning üle kuuekümne viie aastaste protsent oli vaid 4,9 . Aastaks 2007 oli püramiidi kuju muutunud ning 0-14 aastaste osatähtsus oli vähenenud üle 2 korra. Üle kuuekümne viieste osatähtsus aga tõusnud üle 4,3 korra . Ning ka tööealiste protsent oli tõusnud. Aastaks 2050 prognoositakse, et laste osa seal püramiidis aina väheneb ning vanemate inimeste oma aina suureneb. Ning selline asi annabki
Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine ja linnastumine. Läänemaa Ühisgümnaasium Anton Roberg 12ü 2013 Maailma rahvaarv ja selle muutumine · Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. · 1950. elas maailmas 2.5 miljardit inimest. · 2013. aastaks on see tõusnud üle 7 miljardi. · 2050. aastaks ennustatakse rahvastiku kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. · Kõige kõrgem oli rahvastiku kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas 2.2% aastas. https://www.google.ee/search?q=maailma+rahvaarv+ja+selle+muutumine&sour Maailma rahvaarvu kasvu prognoos http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maailma_elanikkond(UN)-ee.svg Suurima rahvaarvuga riigid https://www.google.ee/search
How to make the world greener As the time goes on, people keep polluting the world more and more till the last decade or so when green living has reached a huge audience and a lot of organisations have been established aswell as a lot of online sites like greenerworld.com which help you save the environment. The main reason the global pollution has risen lately is because of the enormous growth in world population. Some scientists predict that we will reach ten billion people count by the year 2050, but who knows, maybe by then we have used up all the irrecoverable resources and have to move half the population to the moon and Mars to start contaminating them also. Countries like China have taken measures to stop the population. A chinese family can only have one child and if they go above the limit they have to pay a fine even though richer families don't care much for that. So even though there's a very big fine about 90´000 families have gone over the limit and are under investigation
Euroopa rahvaarvu muutused. Euroopa rahvaarv on hetkel maailmas 3 kohal. 2000 aasta seisuga on Euroopas 729 miljonit inimest. Kui siiani on rahvaarv Euroopas tõusnud, siis edaspidi prognoositakse rahvaarvu langust.Kõikides teistes maailmajagudes on oodata aga rahvaarvu tõusu. Rahvastiku osatähtsus Euroopas on umbes 12%, mis on peaaegu võrdne Aafrika rahvastiku osatähtsusega. Kõige suurema osatähtsusega on Aasia rahavtik. Aastaks 2050 prognoositakse Euroopa rahvaarvu langust umbes 100 miljoni võrra. Ka on prognoositud, et osatähtsus langeb umbes 7%-ni. Tõuseb aga Aafrika rahvaarv ning ka rahvastiku osatähtsus. Euroopa suuremates riikides näiteks Prantsusmaa, on hetkel iive positiivne. See tähendab, et suuremates riikides sünnib rohkem kui sureb ja nende rahvaarv kasvab. Kuna Euroopale prognoositakse rahvaarvu langust, siis võib ka arvata, et iive on kas negatiivne või nulli lähedane
ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas suuruselt teine riik pärast Hiinat, Teda saabki võrrelda ainult Hiinaga, kus on ainult paarisaja miljoni võrra rohkem elanikke. Kolmandana tuleb USA alles 301 139 947 elanikuga. Kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu kasvu. 2. Rahvastikupüramiid. India rahvastiku püramiid. Joonis 3 India rahvastikupüramiid. 3. Loomulik iive. 2007 aastal oli suremus 7 inimest 1000 elaniku kohta ja sündimus 23 inimest 1000 elaniku kohta.Seega suurenes inimeste arv 16 inimest 1000 elaniku kohta ja iive on +1,6% ehk +16. Rändesaldo oli 2007 aastal -0.05 inimest ehk 0.05. Kasutatud matrjal: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html http://www.census
Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. Maailma rahvaarv – praegu ~7 miljardit. ÜRO arvates 2013 aastal on meid 8 miljardit ja 2050 9 miljardit. Mahepõllundus – mineraalväetiste asemel kasutatakse komposti ja sõnnikut. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod – gravitatsiooniga? (selle vastuses pole kindel) Milline kõver iseloomustab jätkusuutlikku rahvaarvu kasvu? Valikud: S kujuline, naturaallogaritmiline (ln) , J-kujuline (kindlasti vale). Naturaal on vist õige!? Kõige tõhusam tööstusliku reovee puhastamise viis? Variandid: septik, imbväljak. Vastust ei tea!
Tekivad suured maavärinad, Palju viljakat maad kõrbestub ning paljukõrbestunud maast viljastub. Tekivad suured tormid ja orkaanid. Tekivad suured metsapõlengud ja vihmametsaes tekivad põud. Lõuna-Euroopa alad ujutavad üle. Palju looma- ning ka taimeliike on hävimisohus. Palju viljakat maad ja ka karjamaad hävib tulekahjudes ja tänu põudadele. Väga palju magevett hävib. Paljud rannikualadel elavad inimesed peavad kolima ära. Ennustatakse, et juba 2050 aastaks on kliimapõgenikkeligikaudu 150 miljonit. Kliimamuutustest tulenevad looduskatastroofid sunnivad inimesi rändama parematele põllumaadele. Rahvusvahelise Punase Risti F föderatsiooni andmetel on looduskatastroofide tõttu sunnitud oma kodu jätma rohkem inimesi kui sõjaliste konfliktide tõttu. Sageli pöördumatuid keskkonnatingimuste muutusi, mis elanikke lahkuma sunnivad, on mitmeid: viljaka põllumaa kõrbestumine, mere veetaseme tõus, joogiveepuudus, metsaraie, aga ka
Nafta ja maagaasi varude mõju inimeste elustandardile. · Aastal 2020-2030 pole enam piisavalt nafta ja maagaasi varusid, et samal viisil jätkata. Et elustandard säiliksid, oleks vaja samas mahus energiat saada kuskilt mujalt (alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt) · Muutused inimeste elus: elu ilma autota, inimtööjõu osakaalu suurenemine põllumajanduses, suurlinnade häving-> külaelu, televisiooni ja interneti aeg lõppeb-teater ja kontserthooned, muutub tervishoiusüsteem, suured ettevõtted kukuvad kokku · Nafta ja maagaasi otsa lõppemisel väheneksid riikidevahelised kriisid ja isegi sõjad (Lahesõda, Tsetseenia sõda). · Energiakriisid toovad kaasa hindade tõusu kõikides eluvaldkondades. · Liustike sulamine avab Gröönimaal ligipääsu uutele naftavarudele-toodang 50 miljardit barrelit. · Mida rohkem jää sulab, seda odavamaks tootmine muutub. · Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad ka...
64 ning suremus 1000 inimese kohta 6.99. Loomulik iive protsendina on 2005. aasta seisuga 1.665. Demograafilise ülemineku etapiks on üleminekuetapp ehk rahvastiku vananemine. See väljendub selles, et sündimus on üsna väike, samas on ka suremus ja loomulik iive väikesed. Keskmine eluiga on suhteliselt kõrge ning vanemaealisi inimesi on rohkem kui nooremapoolseid. Rahvastiku püramiid : Nagu rahvastikupüramiidilt näha võib, on Indias 2050. aastal tegemist demograafilise ülemineku teise etapiga e. rahvastiku vananemisega nii suremus kui sündimus väheneb. Selle tulemusena langeb iive ning noorte osatähtsus hakkab vähenema, vanemate inimeste osatähtsus hakkab suurenema. Laste osatähtsus on noorte omast või täiskasvanute omast väiksem. Suurimad linnad Indias on Bombay, Calcutta, Madras ning pealinn Delhi. Rahvastikust elab linnades ligikaudu ¼ ning maal ¾.
1980 695 + 0,55 1990 723 + 0,41 2000 729 + 0,08 2010 740 + 0,15 2013 742 + 0,1 Rahvastiku osakaalu vähenemine o Sajand tagasi elas Euroopas 25% maailma rahvastikust. o Kuigi siinne rahvaarv pidevalt kasvas, ei jõudnud see ometi järele rahvastiku kasvule Aasias ja Aafrikas. o Arvatakse, et kui praegune rahvastiku vähenemine jätkub, langeb see näitaja 2050. aastaks 7% protsendini. Riigid • Euroopas on käesoleval ajal 50 iseseisvat ja tunnustatud riiki. • Sündimuse vähenemine, oodatava eluea pikenemine ja inimeste vananemine enamikus Euroopa riikides tähendab, et töövõimelisi inimesi jääb vähemaks ning rahvastiku kokkukuivamine saab tulevikus probleemiks paljude Euroopa riikide majandusele. Euroopa suurima rahvaarvuga riigid (2013) Aastane
G8 liikmesriik. 7 RAHVASTIK Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest,rahvastiku keskmine tihedus on 231 inimest km2 millega on ta rahvaarvult teine riik Venemaa järel.Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 millionini. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähehenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suunund elama läände, et leida paremad töövõimalused.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS referaat Pärnu 2010 7.-18 detsembrini leiab aset palju kõneainet pakkuv Kopenhaageni kliimakonverents. Sinna on kogunenud peaaegu kõigi maailma riikide esindajad, leppimaks kokku selles, kuidas peaks toimuma võitlus kliimamuutusega pärast aastat 2012. Siinses pressis on ehk vähe kajastust leidnud see, mis tüüpi kokkulepet praegu sõlmima hakatakse, samuti see, milliseid konkreetseid kohustusi EL, sealhulgas ju Eesti, tahaks tulevases leppes kindlasti näha. Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist kliimaseadusandlust koos selle rakendamisega praktikas, milles kohati on edusammud veel väikesed (või toimub lausa paigalseis, nagu Eesti puhul võime näha hiljutisest Riigikontrolli auditiaruandest ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel"). Kopenhaageni klii...
65000000 60000000 55000000 50000000 45000000 40000000 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 Graafik 1. Prantsusmaa rahvastiku kasv vahemikus 1950-2025 2 Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv
Vanuse ja soo jaotus aastal 2003: Colombia Rahvastiku Püramiid aastal 2005 Vanuse ja soo jaotus aastal 2005: 7 Colombia ennustatav Rahvastiku Püramiid aastaks 2010 Ennustatav vanuse ja soo jaotus aastal 2010: Colombia ennustatav Rahvastiku Püramiid aastaks 2020 Ennustatav anuse ja soo jaotus aastal 2020: 8 Colombia ennustatav Rahvastiku Püramiid aastaks 2050 Ennustatav vanuse ja soo jaotus aastal 2050: 4. ÜLEVAADE MAJANDUSEST Eksport $24.86 billion fob (2006 est.; CIA World Factbook) Eksport - partnerid: US 41.8%, Venezuela 9.9%, Ecuador 6,3% (2005) Import $24.33 billion fob (2006 est.; CIA World Factbook) Import - Partnerid: US 28.5%, Mehhiko 8,3%, Hiina 7.6%, Brasiilia 6.5%, Venezuela 5.7% (2005) Peamised eksport kaubad on: nafta, kohvi, kivisüsi, nikkel, smaragdid, rõivad, banaanid ning lõikelilled.
kaugel igasugustest koolidest, töökohtadest ning poodidest. Tagajärjeks on küla välja suremine Majad jäävad tühjaks, teed kasvavad kinni ning lavka enam kohalikele toitu müümas ei käi. Sööti on ka jäetud vanemad tuhlipõllud ning metsa lastud kasvada karjamaad. 4. Kõikides maailma eri piikondades on diagrammi põhjal näha 1950. aastast kuni 2010. aastani näha linnastumise drastilist kasvu, prognoositakse ka linnastumise vähemjõudsat kasvu 2050. aastani. Esimene tegur mis inimesi linna elama meelitab on kindlasti eraldatud ning vähem asustatud kohtades linnaga võrreldes piiratud võimaluste ilmnemine. Puuduvad hästi tasuvad töökohad, puuduvad head koolid lastele ja osades kohtades on ka poed inimestest väga kaugel. Lisaks puuduvad veel vajalikud igapäeva kohad kus käiakse haigla, juuksur, restoran, autoremonditöökoda, tööriista ja elektroonikapoed jne.
eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15 24aastaselt
Sündide arv oli suurem kui eelmisel kolmel aastal. Surmade arv aastas on viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne 2. Rahvaarvu muutused ajas ja piirkonniti (j. 2.1 ja slaid 14) 3. Kas rahvaarv kasvab kiiremini arenenud või arengumaades? (slaid 9) ARENGUMAADES 4. Maailma rahvaarvu jaotumine piirkonniti tänapäeval ja tulevikus (kus kasvab, kus kahaneb?), slaid 4, j. 2.3; Euroopa koht. Ennustuse kohaselt peaks 2050. aastal Maal elama kümme miljardit inimest. 5. Miks on rahvaarvu kiire kasv probleemiks? (slaid 18) ● Ressursside nappus koormus põllumaale, põhjaveele muldade hävimine puhta joogivee nappus toiduainete nappus metsade laastamine jne ● Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed ● Üldine elukvaliteedi langus 6. Loomulik iive kui rahvaarvu muutust iseloomustav näitaja. Missugustes maailma piirkondades on see suurim
contemporary world faces Over Loorits LE108 Pollution Air pollution produced by industry and motor vehicles. Water pollution caused by chemicals and sewer water dumped into water. Soil pollution caused by chemicals released into underground lakes. Natural resources running out Rainforests are being cut down constantly. There are not enough fresh water in some parts of the world. Fossil fuels are used too much and most of its reserves will be used up by 2050. Endangered species 40 percent of all organisms are endangered All the different species are important for biodiversity Habitat loss and hunting are the most widespread cause of species endangerment . Climate change Climate change is a change in the statistical distribution of weather over periods of time. The Earth's average surface temperature has risen by 0.76° C since 1850. Most of the warming that has occurred over the
Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. PINNAMOOD Kirdes palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaal mägine maa Kesk-ida osas on maapind rohkem madal Lõuna-Saksamaal on sirgjoonelised mäed Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud MAJANDUS Saksamaad hinnati 2008. aastal suurimaks eksportijaks ja teiseks suurimaks importijaks maailma riikide seas. Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS Energia jaotumine protsentides 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Nafta Maagaas hüdroenergia KULTUUR Heliloojad: Kirjanikud: Bach Goethe Beethoven Grass Händel Hesse Teadlased: Filosoofid: Einstein Engels Hertz Hegel Röntgen Kant VAATAMISVÄÄRSUSED Kuningalossid
Energiaprobleemid Energiaprobleemid esinevad kõikjal maailmas, neist peamiseks mureallikaks on energia tootmine. Fossiilsete kütustega seostuvaks probleemiks tembeldatakse tihtipeale globaalset soojenemist ja ka fakti, et samatempolise tarbimisega kauaks neid enam meile ei jätku. Massiivne fossiilkütuste kasutamine maailmas on tekitanud meile küllaltki palju probleeme ja mõtlemisainet. Nafta hind üle maailma kerkib kiirustel, mida mõni dekaad tagasi ei suudetud isegi ette kujutada. See tuleneb ka sellest, et sel ajal ei osatud aimata, et maailmast võib saada taoline tarbijaskond nagu ta praegu on. Tihti süüdistatakse energiaprobleemides ületarbimist, mis ei pruugigi üldse vale olla. Kasutame ju tõesti meeletutes kogustes energiat, mõtlemata, kust või mis teid pidi see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib olla globaalse soojenemise tekkepõhjuseks? Põlet...
Ameerika Ühendriigid USA PÕHIJOONED • Paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas • Piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga • Pindala - 9 826 630 km² • Pealinn - Washington • President – Barack Obama • Riigikeel – inglise keel • Rahvaühik – dollar RAHVASTIK • Rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas • Rahvarv - 316 148 990 miljonit (2013) • Põlisrahvad – indiaanlased 1,6% • Immigrantid – rohkem kui 1 miljon aastas USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad. RAHVASTIKU PAIKNEMINE • Rahvastikutihedus - 32in/km² • Enamik inimesi on koondunud USA idaossa (kaubandussidemed Euroopaga ning soodsamad loodusolud) • Läänerannikul (suurlinnad) • USA keskosa on hõredamalt asustatud (tegeletakse põllumajandusega) • Lääneosa on mägine (tihedam asustatus on s...
aastani suri alkoholi tõttu ära 6,6 miljonit inimest. • Graafikust saab välja lugeda, et alles külma sõja alguses hakkas rahvaarv kasvama. 50 aastaga rahavastik suurenes 45% ja pärast Vene võimu muutumist hakkas rahvaarv kahanema, tänu emigreerumisele. Rahvaarv 1990. - 2008. aastani vähenes 6 miljoni võrra. • Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. • Venemaa rahvastiku tihedus on maailma madalaim. Samas tema naaberriigil Hiinal on rahvastiku tihedus 139,2 in/km² - see on päris kõrge. • Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007).Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati-Karolin Prangli KESKKONNAPOLIITIKA PRAKTILINE TÖÖ Kodune töö Keskkonnakaitse õppekavas Juhendaja: Kalev Sepp Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; 12
Etioopias 79-, Tansaanias 46.3-, Ugandas 108.6-, Lõuna-Sudaanis 17.7- ja Somaalias 14 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku koosseis Kenya rahvastiku keskmine vanus on 18.8 aastat. Vanuserühm 0-14 aastat moodustab umbes 35% elanikkonnast ning üle 65 aasta vanuseid inimesi on umbes 7% rahvastikust. 15-64 aasta vanuselisi on Kenyas umbes 58%. Keskmine eluiga on 58.8 aastat. Rahvastikupüramiidi järgi oli 2010 aastal kõide rohkem 10-14 aastaseid. Aastaks 2050 aga ennustatakse ka kuni 54 aastaste nö. järelkasvu, st. et neid on võrdselt umbes 1.5 miljonit. Nagu näha rahvastiku püramiididelt, siis Kenya rahvastik pigem nooreneb. Meeste keskmine eluiga on on 35 aastat ja naistel 32 aastat. Võrreldes mõne teise riigiga on see arv madal. 2011 aastal oli suremuse näitaja Kenyas 8.93 inimest 1000 inimese kohta. Sündide näitaja aga oli 33.54 inimest 1000 kohta. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ja suureneb veelgi
Sampo Pangas on näiteks seatud ventilatsiooni ning valgustus nii, et see kustuks õhtuti ise ära, ning nädalavahetusteti see ei töötakski. Grundfos Eesti tegeleb energiasäästlike asjade tootmisega. Nende eesmärk on just toota eergiasäästlike pumpasid. Lisaks pumpadele toodavad nad ka elektrimoototreid, kõrgtehnoloogilist varustust. Vestas on tuulegeneraatorite tootja. Nende prioriteediks on säästa loodust. Nende ennustuste kohaselt kasutatakse 2050 aastaks kasutatavast energiast 10% tuuleenergia. DVS on transpordiettevõte, mis üritab enda transiiti sättida võimalikult säästilkult. Auto ei peaks kunagi tühjalt sõitma. Estonian-Air võtab üha enam kasutusele uusi lennukeid, et säästa atmosfääri. Uued lennukid tarbivad 400 kg kütust vähem ühe lennutiiru kohta. Reilingute kasutamisega hoitakse kokku veel lisaks 3% energiat. Danfoss on termostaafventiili väljaandja.
Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses. Toit. Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandus üksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) ..nim. maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) Emmer wheat Barley Einkorn Wheat Flax Pea Lentil Chickpea Maize Rice mash bean Cassava Azuki bean Mung bean ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
