3. Koertekatk Koertekatk (inglise keeles canine distemper) on väga nakkav ning raske kuluga viirushaigus, mis ründab seedesüsteemi, hingamisteid ning kesknärvisüsteemi. Surma põhjuseks on närvisüsteemikahjustus ja sellest tingitud tüsistused nagu näiteks krambid või halvatus. Koerte katku põhjustab koerte katku viirus, mis olles üheahelaline RNA viirus kuulub Morbilliviiruste sugukonda. (Lempp jt., 2014) Infektsiooni kliiniline pilt on väga varieeruv. Esmane sümptom, kehatemperatuuri tõus, ei ole spetsiifiline. Klassikalisteks nähtudeks on nõre eritus silmast ja ninast, isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks ...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS TEINE MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põhjused................................................................................................................ 4 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid............................................................................. 5 Sõja käik..........................................................................
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................
L= 130 m T=10 m µ=1,0 (rool asub sõukruvi taga) vs=1,0 (laeva kiirust arvestav tegur kaubalaeval) Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 6 Sergei Dombrovski MM42 LT 150 13010 150 F=µs 0,75+ =1,01,0 0,75+ = 100 L+75 100 130+75 1300 150 = 0,75+ =19,26m 2 100 205 Valin roolilehe märgpindalaks 20 m2 1.3.2 Roolilehe kõrgus (h) h1= 0,25 m (roolilehe kaugus laeva kiilust; merelaevadel h1=0,05...0,25 m) T-h 1 10-0,25 h= = =7,80m 1 ,25 1,25 1.3.3 Roolilehe kaugus veeliinist (h2) h2=T-h-h1=10-7,8-0,25=1,95 m 1.3.4 Roolilehe laius (b) b=F/h=20/7,8=2,56 m 1.3.5 Roolilehe mõõtmete suhe ( ) =h/b=7,8/2,56=3,05 Roolilehe kõrguse h suurendamine ja laiuse b vähendamine toob kaasa roolilehe
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käs...
200 3: (I___) ( 0 0) V = 84 "inst_45>from3" VAR# 120: (________) "inst_46>o" GRP# 79: BEG = 201, LEN = 4 ----- 201 0: (I___) ( 2 1) V = 87 "inst_46>from0" 202 1: (____) ( 2 0) V = 86 "inst_46>from1" 203 2: (____) ( 0 3) V = 87 "inst_46>from2" 204 3: (I___) ( 0 0) V = 86 "inst_46>from3" VAR# 121: (________) "inst_47>o" GRP# 80: BEG = 205, LEN = 4 ----- 205 0: (I___) ( 2 1) V = 89 "inst_47>from0" 206 1: (____) ( 2 0) V = 88 "inst_47>from1" 207 2: (____) ( 0 3) V = 89 "inst_47>from2" 208 3: (I___) ( 0 0) V = 88 "inst_47>from3" VAR# 122: (________) "inst_48>o" GRP# 81: BEG = 209, LEN = 4 ----- 209 0: (I___) ( 2 1) V = 99 "inst_48>from0" 210 1: (____) ( 2 0) V = 98 "inst_48>from1"
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond Õ-2 KÜBERSEKS Kirjaliktöö perekonnaõpetuses Kuressaare 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 2. Mis on Küberseks?.................................................................................................4 3. Küberruum.............................................................................................................5 4. Dataülikond............................................................................................................6 5. Küberseksi positiivsed ja negatiivsed küljed.........................................................7 6. Pornosõltuvus kui armukese pidamine..................................................................8 7. Kas küberseks on petmine?..................................................
36. peatükk Esimene maailmasõda ja 1917. aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlas...
Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. (1) Koerte haiguste nimekiri (ingl.) Koeratõud ja tõuaretus 6.KOERATÕUD Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest. 2007. a. kanti Eesti Kennelliidu registrisse 4243 koera 158-st erinevast tõust. Enim registreeriti (sulgudes koerte arv) 1. saksa lambakoer 376 2. kuldne retriiver 205 3. labradori retriiver 158 4. taks, pikakarvaline 145 5. lääne-siberi laika 133 6. do-khyi (tiibeti mastif) 120 7. bernhardiin, pikakarvaline 117 8. berni alpi karjakoer 108 9. chow chow 100 10. alaska malamuut 98 Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana
70 - 57 601 - 573 6543,34 - 6542,56 Kontrollida tulemusi liitmise teel. 3. Korrutada järgmised kaheksandsüsteemi arvud: 7 · 34 124 · 36 21,34 · 56,7 26 · 6 345 · 67 15,3 · 21,067 14 · 16 432 · 205 312,07 · 0,546 34 · 43 573 · 462 0,00763 · 0,4521 6 4. Jagada järgmised kaheksandsüsteemi arvud: 241 : 7 2153 : 35 1450,22 : 270,6 250 : 6 22206 : 42 4356,7314 : 147,6
0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210
Walesil, Sotimaal a Põhja-Iirimaal on oma autonoomne valitsus- need osalevad iseseisvana rahvusvahelistel võistlustel. INGLISMAA Pindala: 130 360 km2 Rahvaarv: 48 378 000 Pealinn: London SOTIMAA Pindala: 78 769 km2 Rahvaarv: 5 111 000 Pealinn: Edinburgh WALES Pindala: 20 767 km2 Rahvaarv: 2 898 000 Pealinn: Cardiff PÕHJA-IIRIMAA Pindala: 14 121 km2 Rahvaarv: 1 610 000 Pealinn: Belfast Suurimad linnad (elanike arv, sulgudes koos linnastuga) 1. London- 3 205 000 (7 620 000) 2. Birmingham- 1 017 000 3. Leeds- 724 000 4. Glasgow- 688 000 5. Sheffield- 530 000 Suurbritannia impordib 1. Liiklusvahendeid 2. Tööstusseadmeid 3. Teabevahendeid 4. Paberit ja paberitooteid Suurbritannia ekspordib · Tööstusseadmeid · Teabevahendeid · Veondusseadmeid · Liiklusvahendeid · Lennukeid · Naftat SUURBRITANNIA Geograafiline asend
Ka teise põlvkonna Rabbitid valmistati USA-s esialgu Pennsylvanias, kuid kuna müüginumbrid Põhja-Ameerikas ei vastanud ootustele pandi Westmorelandi tehas 1988. aasta Juulis kinni. Edaspidi hakati Golfe USA-sse importima Saksamaalt ja Mehhikost. GTI Mk II valiti 1985. aastal ajakirja Motor Trend poolt Aasta Autoks ning VWVortex'i poolt "Parimaks Golfiks Läbi Ajaloo". Mk II GTI'l ei õnnestunud olla sama edukas kui Golf Mk I, sest GTI-fännid olid suuremas vaimustuses Peugeot 205 GTIst. Volkswagen Golf (Rabbit) MkIII (19911997) Kolmanda põlvkonna Golfi tootmine sai alguse Novembris 1991, kuid Põhja-Ameerikas jõudis see müügile 1993. aastal. Kolmanda generatsiooni Golf valiti 1992. aasta "Car of the Year"-iks. Golf MkIII-e GTI variante (eriti reasneljase mootoriga) peeti nn sport-Golfidest seni kõige lahjemateks, kuna GTI MkII-ga võrreldes oli auto mass tunduvalt suurenenud aga võimsuselisa oli väga väike. Golf III-st eksisteerib ka VR6 variant. Selle 2
aastal koostatud Pakri poolsaare alus - põhjaline geoloogiline kaart 1: 50 000 (koost. H.Stumbur, Eesti Geoloogia keskus). Lisas, joonisel 2, on välja toodud paekalda ehitus Pakri neemel. Pealiskorra vanimaks üksuseks on vendi ladestu. Eristada on võimalik ainult ülemvendi Kotlini ladet. Uurimistel on selgeks tehtud, et ülemvendi setete paksus Pakri poolsaarel ja selle ümbruses kõigub 35 - 50 meetri vahel. Kivimiliselt on valdav liivakivi. Vendi alumine piir on maapinnast 180 kuni 205 m vahel. Kambriumi ladestust on esindatud Dominopoli ja Lontova lademed. Esimeses ladestus paljandub Tiskre kihistu ainult Pakri neeme lähistel,selle paksus on u. 18 m.Kivimiliselt koosneb setend peeneteralisest tsementeerunud liivakivist ja rohekashallist aleuroliidist ning aleuroliitsavist. Lükati kihistu poolsaarel ei paljandu ent Põlluküla puuraugu andmetel on kihi paksus u 12 m. Lontova lademes samanimeline kihistu poolsaarel ei paljandu, küll aga mujal ümbruses
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd.......
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Referaat Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada. Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja, vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttav...
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Tallinna kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. Uue halduskorralduse sisseseadmisega said kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. 1775. aastal vastu võetud kubermanguseaduse rakendati ellu Liivi- ja Eestimaal alles asehalduskorra sisseseadmise järel. Reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ja
192.Elevation- külgvaade 193.Embellish- kaunistama 194.Emphasized- rõhutatud 195.Enclosure piiratud ala, aed, tarastus 196.Endangering seada ohtu 197.Enhance- paremaks muutma 198.Ensure tagama 199.Environmental constraints keskkonnaalased piirangud 200.Establishment - rajamine, paigaldus 201.Evaporated back tagasi aurustunud 202.Evaporating- aurustamine 203.Evaporation- aurustumine 204.Evergreen- igihaljas puu 205.Evoke tekitama 206.Evolve- arendama 207.Exert influence- mõju avaldama 208.Exotic horticultural specimens eksootilised taimed 209.Expand laiendada 210.Expanded clay paisutatud savi 211.Extension- laiendus, lisaosa 212.Extent- ulatus, määrus, valdus F 213.Fee tasu 214.Fences- tarad 215.Fern- sõnajalg 216.Fertilizing- väetama 217.Field- põld 218.Fig- viigipuu 219.Fine sand peenliiv 220.Fine-textured peen 221
Abielulahutus kui ametlik protsess on vaid üks osa lahkuminekust. Abielulahutused Eestis: LAHUTANUD. EESTLASED --- Elukoht, Aasta, Sugu ning Vanuserühm 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 Elukoht Eestis 2005 Mehed 2 66 262 378 465 410 341 194 114 54 20 20 Naised 7 163 315 413 469 369 241 169 76 40 22 6 2006 Mehed 1 52 211 392 467 366 303 205 114 57 26 17 Naised 8 145 264 374 437 319 258 158 88 39 22 8 2007 Mehed 2 59 215 327 391 386 323 212 103 66 35 12 Naised 7 171 297 339 376 348 265 170 88 43 27 6 2008 Mehed 1 56 181 314 343 326 282 181 125 48 31 7 Naised 15 119 257 307 343 315 236 167 80 34 27 4
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP ...
4 Ehitus Ehitusettevõtete ehitustööd (jooksevhindades; mln eur) 365 4.1. [3] 3617 2380 1902 2408 3031 3263 3110 3105 2953 7 458, 237, 205, 233, 250, 292, 397, 464, 4.2. Valminud eluruumide kasulik pind (tuh m2) 4 305 8 9 4 4 4 4 5 539 797, 425, 326, 473, 607, 626, 661, 803, 4.3. Valminud mitteeluhoonete kasulik pind (tuh m2) 1005 8 4 3 6 5 529 7 6 6 5 Tarbimine
0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210
Sissejuhatus Tsiili Pealinn: Santiago Pindala:756 950 km Rahvaarv:13 231 803 Riigikeel: hispaania Peamised usundid: 100% kristlus Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Tsiili peeso Täiskasvanute kirjaoskus: 94% Keskmine eluiga: 72 aastat Inimesi 1 arsti kohta: 2170 Telereid 1000 inimese kohta: 205 Tsiili on pikim riik maailmas, ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetrit. Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit.Andidest kaitstuna oli see ala viimane osa Ameerikast, mille hispaanlased okupeerisid, aga 1818. aastal sai Tsiili uuesti iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise diktatuuri lõppu on riigi poliitiline elu muutunud stabiilsemaks. Suurem osa rahvastikust elab Kesk-Tsiilis pealinna Santiago ja suurima sadama Valparaiso ümbruses
Positiivne on ka Stockholm-Pärnu lennuliini avamine 2008. a. suveperioodiks. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007. aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. a. jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 toaga hotell Dorpat). Kui 2004.-2005. a. ilmnes Tallinnas ja Pärnus suvekuudel hotellikohtade puudus, siis hetkel on seoses uute hotellide avamisega ja välisturistide arvu vähenemisega hotellide täituvus vähenenud ja paari 10 aasta perspektiivis pole ette näha, et hotellikohtade nappus ka suvehooajal turismi kasvu takistaks. (Eesti ja maailma turism 2007) Kasutatud kirjandus:
0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Annika Põldkivi UNGARI Uurimustöö Juhendaja: Külliki Vaske Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...................................................................................................3 UNGARI MAJANDUS ÜLDISELT.........................................................................4 INVESTEERIMINE UNGARIS..............................................................................6 Üldiselt:..............................................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.....
Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. · Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". · Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr. Budismi üks sõnumeid, mida kirjeldab ,,Tipitakasse" kuuluv mõttesalmide kogu ,,Dhammapada", on järgmine: ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma. Igaühel on võimalus saada kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleks tuleb kainelt ja kiretult selgeks teha enda olukord ja leida põhjused iseendas. Inimene peab enda kaudu kandma vastutust kõigi eest.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE.................................................
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega raku...
Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur
Eesti Maaülikool Mihkel Raudsepp Liha-ja piimatehnoloogia II kursus Valiku põhiparameetrid Referaat Juhendaja: E. Orgmets Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus............................................................3 1.Jõudlus....................................................................4 1.1Piimajõudlus................................................4 1.2Lihajõudlus.................................................4 1.3Villajõudlus................................................5 1.4Munajõudlus................................................5 1.5Veojõudlus.................................................6 2.Eksterjöör............................................................6 2.1Pea...........................................................7 2.2Kael..............................
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt e...
eluruumis peab olema vee saamise, käimla kasutamise, kütmise ja toidu valmistamise võimalus ning vähemalt ½ tuba leibkonnaliikme kohta. Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, ei vasta eluruum miinimumstandardile. (Tiit 2006) 29 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Absoluutne vaesuspiir 2013 205 kuus KIHID süvavaesus, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri (80% absoluutse vaesuse piirist); 2013. aastal vähem kui 164 kuus toimetulekut ohustava vaesuse piirkond, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek jääb absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele (80100% absoluutse vaesuse piirist); 2013. aastal 164 kuni 205 kuus
0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210
1996 1998 2000 2003 2005 ..Tallinn 243,4 351,2 424,1 455,2 621,1 Ida-Viru maakond 257,4 351,2 392,9 450,2 696,9 Lääne maakond 250,9 318,4 428 459,4 569 Pärnu maakond 302,9 372,4 418,7 549,7 695,8 Rapla maakond 231,1 304,6 307,4 456 548,8 Saare maakond 205 291,9 467,6 622,1 730,4 Tartu maakond 221,6 292,6 360,1 490,9 619,3 www.statistikaamet.ee Kahtlemata annab just riiklik pensionikindlustus veel aastakümneid sadadele tuhandetele pensionäridele põhilise sissetuleku. On ilmne, et isegi suhteliselt lähedases tulevikus ei suuda riiklik pensionikindlustus (I sammas) tagada pensioni, mis vastaks Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksis fikseeritud miinimumtasemele. Valitsuse kava tõsta 2004.2006
0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210
0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni.......................................................................3 Reljeef ja geoloogiline ehitus......................................................................................................4 Kliima..........................................................................................................................................6 Vetevõrk........
Liit. 21. Juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsailistlik Vabariik. 6. Augustil annekteeriti NSV Liit Eesti. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, selle eesotsas Johannes Lauristin. Hakati looma sovhoose ja kolhoose, kus esialgu ei olnud vägisi talurahva sundi töötamiseks. Hakati põletama raamatuid. Kõiki ümberkorraldusi saatsid massirepressioonid ja arreteerimised. 14. Juunil 1941. Toimus massiküüditamine Siberisse, kus 10 205 naist, last ja meest saadeti loomavagunitega ära. Saksa okupatsioon 1941. suvel valmistusid üksteisele kallale kargamiseks Saksamaa ning Nõukogude Liit. Siis tegi esimesena sammu Saksamaa ning tuli Baltimaadesse ning tõrjus edukalt venelased tagasi. See kestis kuni Kesk-Eestini, kus Punaarmee arv oli suurem, kui arvata osati. Rinne seiskus mingiks ajaks. Eesti metsavennad põgenesid või aitasid sakslastel sõdida ning loodi salk Omakaitse
0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210
,,Õiglane kurss" või õiglane plaan: Riik peab tagama rahvale majanduslikud võimalused ja sotsiaalse stabiilsuse. SISEPOLIITIKA: *Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs-: endise aseriigisekretärim Hissi alusetu süüdistamine kommunismi spiooniks olemises, kohtuprotsess E ja J Rosenbergi üle aatomisaladuste reetmise pärast, 1946 Föderaalse Töövõtjate Lojaalsuse Programmi asutamine, 1947 kommunistlike meeleolude uuri mine ka Hollywoodis. Senaator J.R. McCarthy nimekiri 205 väidetava Riigidepartemangus töötava kommunisti nimega. 1952 makartismi tipp-külma sõja halvim liialdus USA-s endas, 1954.a. võeti ta ise vastutusele.*Võitlus demokraadist presidendi ja vabariiklaste kontrolli all oleva Kongressi vahel maksude vähendamise vastu ja õiglase plaani elluviimise nimel. MAJANDUS: Sõda oli jõukuse tagasi toonud ja jäegneval perioodil kindlustati oma positsiooni maailma rikkaima maana. Kasvas USA eksport, 1946.a ületas see 1939.a taseme 3X. 1944.a
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
TALLINNA ÜLIKOOL The Evolution: Reconciling the problem of Stability Referaat Õppeaine: seksuaalsus ja pereplaneerimine Õppejõud: Kristiina Uuriko Koostajad: Aleksandra Rõbina, Anastasija Sakovits, Julija Balagura, Tina Shrainer Tallinn, 2012 SISUKORD: 1)Sissejuhatus Seks mängib iga inimese elus tähtsat rolli, mõnel juhtudel isegi omab esimest kohta. Selleks, et kaitsta end suguhaiguste vastu, mitteplaneeritud laste vastu, tulevikus abortide vastu inimeste käsul on kontratseptiivid. Neid on praegu mitu liiki, suurust jne. Need kõik on mõeldud nii, et inimene saaks valida oma kontratseptiivi, mis kõige rohkem sobiks temale. Kontratseptiivide kasu on üsna suur, kuid aga kahju need võivad ka tekkida. Ise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
