Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite. Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii argipäevadel kui pidulikel puhkudel. Eestimaal tähistasid rahvarõivad nii seisuslikku kui rahvalikku kuuluvust maarahvast ja talupoja seisust. Valitsevad klassid kuulusid sootuks teise, saksa rahvusse. Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib maapõues riidest kordi paremini. Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõiva...
"Videvik" Helen Heinat 205 MRA "Videvik" on ülemaailmselt hästi tuntud. See on üks praeguse aja suuremaid filme, millel on tohutu fännibaas. Ta on võrdväärselt populaarne Harry Potteri saagaga. Ainult, et Harry Potterit loetakse ja filme vaadatakse igas vanuses, aga "Videvik" on põhiliselt teismeliste lemmik. Stephenie Meyer on loonud fantaasiarikka ja romantilise teose, mis on miljonites inimestes huvi tekitanud. Film algab sellega, et peategelane Isabella ( Kristen Stewart) kolib Arizonast oma isa juurde
POLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei
Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. 2011. aasta seisuga kasutavad 83 riiki üle maailma tuuleenergiat ärilistel alustel. 2011. aasta seisuga moodustas tuuleenergia 2,5% ülemaailmsest energiatarbest, kasvades enam kui 25% aastas. Hind ühe toodetud energiaühiku kohta on sarnane uue söe ja naturaalgaasi installatsioonide maksumusega. Eile, 07.novembri pärastlõunal ületasid elektrituulikud Eestis Eleringi andmetel esmakordselt 200 megavati piiri tootes elektrit võimsusega 205 megavatti, mis oli ~17% selle hetke elektritarbimisest. Lisaks tugevale tuulele on tuuleparkide tootmisrekordi taga nii eelmise aasta lõpus valminud Aseriaru tuulepark kui ka tänavu võrku ühendatud uued tuulepargid Paldiskis ning Narvas. Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel on tuuleenergia installeeritud koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW. 4 5
Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub kiiresti, kuid ku...
(Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 29) Kullahind Kulla hind tõuseb päeva või isegi mõne tunnijooksul mõeldamatult kõrgele, siis palavik vaibub ja hinnad langevad veidi, kuid mitte enam algtasemele, millelt hinna tõus algas. Möödub mõni aeg ja algab uus palavikuhoog, mis tõstab kullahinna jälle kõrgemale. 1971. a. augustis maksis unts kulda maailmaturul 35 dollarit, 1972. a. 64 dollarit, 1973. a. novembris 100 dollarit, 1987. a. augustis 205 dollarit, 1979. a. detsembris 528 dollarit ja 1980. a. jaanuaris 634 dollarit. Niisiis, kui 1971. a. maksis üks gramm kulda 1,1 dollarid, siis 1980. a. juba 20,4 dollarit, seega üheksa aasta jooksul enam kui 18-kordne hinnatõus! Kulla hinna tõusul on kapitalimaailmas palju põhjusi, alates inflatsioonist ja energiakriisist ning lõpetades toodetava kulla vähesusega. Viimase viieteiskümne aasta jooksul ei ole kullatootmise maht praktiliselt üldse suurenenud. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulu...
Likvideerimine on aga menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist. Alles siis, kui osaühing on äriregistrist kustutatud, saab öelda, et osaühingut ei ole enam olemas, ta on lõppenud. “Likvideerimise” ja “lõpetamise” kui mõistete omavahelise seose sätestab ÄS-i § 205, mille kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tuleb silmas pidada, et osaühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega osaühing ei lõpe, sest ühing juriidilise isikuna eksisteerib edasi. 6.2. Lõpetamise alused Juriidiliste isikute lõpetamise üldised alused sätestab TsÜS-i § 39 ja sundlõpetamise alused sama seaduse § 40. Osaühingu lõpetamise alused näeb ette ÄS-i § 201 ja sundlõpetamise alused § 203
Tallinna Prantsuse Lütseum Britta Noor ATH Uurimistöö Juhendaja: õp Volt Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1 ATH- MIS SEE ON?................................................................................................................4 1.1 Tekkepõhjused...................................................................................................................6 1.2 Diagnoos...........................................................................................................................7 .................................................................................................................................................7 1.3 Ravimid.........................................................................
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
kohta 1990 1991 1992 1993 1994 1990 1991 1992 1993 1994 1994. a. c d Albaania - - 20 48 48 * - - 20 68 116 36 Bulgaaria 4 56 42 55 48 e 4 60 102 157 205 23 Horvaatia - - 16 40 48 f - - 16 56 104 22 Tsehhia 180 511 983 517 779 436 947 1,951 2,519 3,319 319 Ungari 311 1,459 1,471 2,328 1,097 526 1,985 3,456 5,795 6,941 670 Poola 88 117 284 580 527 94 211 495 1,075 1,602 42
Jõhvi Gümnaasium ECUADOR Referaat Koostaja: Kai Saaremägi Klass: 11a Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2008 · Ecuadori arengutaset iseloomustavad järgmised üldnäitajad: linnaelanikke: 62% keskmine eluiga: 70 aastat imikute suremus: 2,3% kirjaoskamatus: 9,9% tööpuudus: 11% SKT 1 elaniku kohta: 4300$ inimese kohta · Ecuador kuulub arengutasemelt toorainemaa (kolmas maailm, naftariigid, põllukultuuride kasvatajad, riigid, millest huvitutakse) riikide rühma. · Ecuador kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse WTO (World Trade Organization), OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries), IMF (International Monetary Fund) · Ecuadori tuntuimad rahvusvahelised firmad on suured naftakompaniid (nt Texaco Oil Company jt). · Ecuadori rahvaarv on 13 755 680 miljonit e...
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi
Kuressaare Ametikool Silver Joonas Vahtra HEERINGAS Juhendaja: Taimi Kiissa Kuressaare 2010 Sissejuhatus Selle referaadi teema on heeringas(Clupea harengus). heeringas on alati olnud ja on ka tänapäeva meie toidulaua oluline koostis osa. Selles töös uurin järgmisi teemasid: Heeringa toiteväärtus, ränne, kasvuala, iseloomustus ja kasutamine toidus, samuti toon ära mõned eelroa ja põhiroa retseptid, kus üheks koostisosaks on heeringas. Kalade ränne Heeringad elavad avamerel, kevadel kudevad vormid lähenevad rannikule, sügisel kudevad koonduvad madalaile. Kasvuala Heeringad elavad põhiliselt meres ja moodustavad seal suuri parvi. Heeringa kasvu ala on lai, alates Põhja-Jäämere idapiirkonnast (Valge meri), Vaiksest Ookeanist kuni parasvöötme ja troopiliste meredeni. Läänemeres elab heeringa kääbusvorm räim. Heeringalisi on kokku umbes 400 liiki ja nad on olulised toiduallikad. Emased heeringad...
2 mM 9 1,08 317,5 0,189 64,7 175,0 0,439 36,4 406,5 0,002 99,5 1,851852 2 0,13 19,8 0,023 94,8 184,0 0,018 95,9 144,0 0,026 94,2 208 3,5 0,22 34,6 0,031 93,1 141,7 0,026 94,2 118,9 0,045 90,2 205,7143 5 0,31 49,4 0,051 88,9 163,2 0,037 91,8 118,4 0,066 85,9 211,2 KMnO4, 7 0,44 69,1 0,061 86,9 139,4 0,047 89,7 107,4 0,083 82,6 189,7143 6,25 mM 9 0,56 88,9 0,089 81,5 158,2 0,064 86,3 113,8 0,117 76,4 208
Riigihangete Amet 8 596 400 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 1 986 013 383 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 88 407 781 130 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2011 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 90 756 445 Muud kulud 205 086 213 Rahandusministeerium 406 508 682 Maksu- ja Tolliamet 598 987 460 Statistikaamet 89 826 348 Valitsemisalavälised kulud 1 990 728 168 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 3 381 893 316
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Carmen Keerde Hitleri võimuletulek Saksamaal Referaat Juhendaja: K. Küngas Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. HITLERI NOORUSAASTAD...................................................4 2. HITLERI TEE POLIITIKASSE...................................................4 3. NATSIPARTEI ASUTAMINE...................................................5 4. SAKSLASED JÕUAVAD HITLERIGA KOKKULEPPELE...............5 5. KOGU VÕIM HITLERILE......................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................9 ...
Kasumiaruanne (skeem 2) (kroonides) 2010 2009 Müügitulu 7 768 005 9 417 469 Müüdud toodangu(kaupade,teenuste)kulu - 3 036 666 - 4 202 943 Brutokasum ( - kahjum ) 4 731 339 5 212 526 Üldhalduskulud -4 668 372 - 4 652 169 Muud äritulud 0 2 000 Muud ärikulud -54 205 -516 641 Kokku ärikasum ( - kahjum ) 8 762 45 716 Finantstulud ja kulud -1 806 - 4 650 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 6 956 41 066 Aruandeaasta kasum (kahjum) 6 956 41 066
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
TALLINN INDUSTRIAL EDUCATION CENTRE USEFUL SHOPPING EXPRESSIONS Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2015 1. Tere hommikut/lõunat/õhtut. Good morning/afternoon/evening 2. Kas ma saan teid aidata? Can I help you? 3. Kas te sooviksite abi? Would you like an assistance? 4. Kas te otsite midagi erilist/kindlat? Are you looking for anything special? 5. Kas te sooviksite seda proovida? Would you like to try it on? 6. Kui te vajate abi, lihtsalt küsige
4,58 mol 162. 392 dm3 201. 10,6 dm3 125. 252 cm3 163. 22,4 dm3 202. 22,4 dm3 89. 3,2 2,4,1 126. 257 mol 164. 8% 203. 28,7 g 90. 1,4 1,1,2 127. 448 cm3 165. 0,818% 204. C6H6 91. 3,6 5,1,3 128. 1,76 1024 molek. H2SO4 166. 75% 205. 151 g 92. 1,4 1,2,1 2,4 1024 molekuli H2O 167. 80% 206. 314 g 93. 1,2 1,1,2 129. 49,5% SO2 , 50,5% N2 168. 0,0117 mol Al(OH)3 , 207. 55,6 cm3 94. 2,10,8 1,2,5,8 130. 10-7 mol 6,76 cm3 HNO3 208. 1177 dm3 95. 1,5,2 1,1,5,2 131. 5,6 104 m3 169. 5,2 cm3 209. 4,57% 96. 1,14,6 2,3,14,6 170
4 8 510,00 4080 5 20 720,00 14400 1 60 1010,00 60600 4 45 1120,00 50400 5 20 720,00 14400 4 12 510,00 6120 3 88 860 75680 1 75 780 58500 4 25 870 21750 1405 1174310 Kuupäev - all - Liik Vald Data haab kask kuusk lepp mänd saar tamm #NAME? Sum - Kogus 48 191 278 208 205 269 116 Sum - Maksumus 26480 145370 234230 145360 163950 248030 126020 Total Sum - Kogus 48 191 278 208 205 269 116 Total Sum - Maksumus 26480 145370 234230 145360 163950 248030 126020 vaher Total Result 90 1405 84870 1174310 90 1405 84870 1174310 Sum - Maksumus Sort Vald 1 2 3 4 5 Total Result #NAME? 329850 72360 172400 292870 306830 1174310
hydrocarbon chemicals separated by distillation and treated by other chemical processes, to be used for a variety of purposes. See Petroleum products. Fuels The most common distillation fractions of petroleum are fuels. Fuels include (by increasing boiling temperature range): Common fractions of petroleum as fuels Fraction Boiling Range oC Liquefied petroleum gas (LPG) −40 Butane −12 to −1 Petrol −1 to 110 Jet fuel 150 to 205 Kerosene 205 to 260 Fuel oil 205 to 290 Diesel fuel 260 to 315 Other derivatives Certain types of resultant hydrocarbons may be mixed with other non-hydrocarbons, to create other end products: Alkenes (olefins) which can be manufactured into plastics or other compounds Lubricants (produces light machine oils, motor oils, and greases, adding viscosity stabilizers as required). Wax, used in the packaging of frozen foods, among others. Sulfur or Sulfuric acid
71 2005 Põlva 97,00 213,35 0,00 310,35 1,00 72 2005 Põlva 120,90 167,75 0,00 288,65 1,00 73 2006 Põlva 339,37 1 501,33 0,00 1 840,70 0,00 74 2006 Põlva 192,80 77,14 0,00 269,94 1,00 75 2006 Põlva 103,18 1 006,22 0,00 1 109,40 0,00 76 2006 Põlva 50,60 1 192,20 0,00 1 242,80 0,00 77 2006 Põlva 97,00 205,50 0,00 302,50 1,00 78 2006 Põlva 120,90 114,16 0,00 235,06 1,00 79 2007 Põlva 393,80 1 371,50 0,00 1 765,30 0,00 80 2007 Põlva 192,80 83,20 0,00 276,00 1,00 81 2007 Põlva 194,49 818,78 0,00 1 013,27 0,00 82 2007 Põlva 87,00 1 205,00 0,00 1 292,00 1,00 83 2007 Põlva 97,00 285,33 0,00 382,33 1,00
nikerdatud raami detail nikerdatud raami detail Neil aastail on Adamsoni paljudest nikerdustest säilinud vaid üks: ,,Tütarlapse portree - medaljon". 1886. aasta septembris läks Adamson tööle Kunstide Edendamise Seltsi ja 1887. aasta mais lahkus ta töölt. Kunsti Edendamise Seltsis taheti panna ülesse Adamsoni nikerduste näitus. Raskete pingutustega sai see teoks. 1887. aasta 8. aprillil avati näitus. Näituse kohta anti välja kataloog, mida on ainult 205 eksemplari. Adamson tahtis sõita juba ammu Pariisi ennast täiendama, kuid majanduslikud raskused ei lasknud seda teha. Näituse abil sai Adamson endale raha juurde. 1887.aastal sõitis Adamson Pariisi. Pariisis hakkas Adamsoni huvitama intensiivne kunst. Pariisis arendas Adamson täielikult välja professionaalsed oskused, omandades kerguse ja meisterlikkuse skulptuuritehniliste probleemide lahendamisel. 1888. aasta kevadel eksponeeris Adamsoni kaks tööd
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD ........................................................................................
14 Aukudega 118 90 249 2644,38 3705 1401,08 silikaattellis 15 Õõnes 86 115 250 2472,50 5855 1559,15 savitellis 16 Klaas 150 152 4 91,20 215,19 2359,54 17 Kipsplaat 186 187 12 417,38 312 747,52 18 Klaasvill 135 205 54 1494,45 51,73 34,61 2. Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine 1) Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima. Materjali nimetus - messing. - proovikeha mass õhus G= 83,9 [g]; - proovikeha mass vees G1= 74,3 [g]; G - G1 V0 = = - proovikeha maht v 9,6 cm3 G 0 = * 1000 =
Järelikult kauba meeldivus ei sõltu ostja soost. s näiteb, milline peaks olema olulisuse nivoo, et antud andmete juures õtta sisuka hüpoteesi. nende andmete korral võtame vastu sisuka hüpoteesi, kui suure võime eksida. Page 10 Vähk Südamehaigus Muu KOKKU Suitsetaja 135 310 205 650 Mittesuitsetaja 55 155 140 350 KOKKU 190 465 345 1000 H0 Surmapõhjuste jaotus S ja MS ei erine Alfa 0,05 H1 Surmapõhjuste jaotus S ja MS on erinev p 0,015
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Alushariduse osakond AP2KÕ Anni Rikker FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED Referaat Juhendaja: MA M.Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa pedagoog, koolieelse kasvatuse teoreetik, J.H.Pestalozzi mõttekaaslane. Ta asutas koolieelseid kasvatusasutusi, tõi termini ,,lasteaed", koolitas lasteaednikke. Uuris mängu arendavust ja kasvatavust, rõhutas emakeelse õpetuse, isetegevuse j...
Töö annab loomamuinasjuttude lugemisel vaatenurga, millele tavalugeja pole ehk varem niipalju tähelepanu pööranud. 8 Kirjandus Kippar, Pille 1989. Eesti loomamuinasjuttude tegelastest. - Paar sammukest 12. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 148 156 Kippar, Pille 1969. Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus. Emakeele Seltsi aastaraamat 14- 15. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 205 218 Laugaste, Eduard 1986. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus. Lk 246 260 http://et.wikipedia.org/wiki/Muistend http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/loomb.html http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/3.html http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/21.html http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/180.html 9
vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald. Lääne-Virumaal on 4 linna: Rakvere, Kunda, Tapa (vallasisene linn) ja Tamsalu linn (vallasisene linn). 2.RAHVASTIK Seisuga 1. Jaanuar 2012 oli Lääne-Virumaal 66 701 elanikku, neist 30 834 olid mehed ja 35 867 naised. Eestlasi 57 077, venelasi 6 823, ukrainlasi 905, valgevenelasi 372, soomlasi 962, tatarlasi 48, lätlasi 39, poolakaid 83, juute 11, leedulasi 115, sakslasi 61 ja muud rahvused 205. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 10 156, tööealisi (vanuses 15-64) oli 45 069 ja pensioniealisi ( 65 ja vanemad) oli 11 476. Võrreldes 2008. aastaga on Lääne-Virumaal elavate eestlaste arv vähenenud 57 406- lt 57 077-ni ja venelaste arv 6 999-lt 6 823-ni. Rahvastikutihedus on 18,4 inimest km² kohta. 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS Kokku sündis 2011 aastal Lääne-Virumaal 647 last. Vanuserühmadena: alla 20 aastased 46
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS KÖÖGIVILJAD Õpimapp Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Sisukord KÜSIMUSED JA VASTUSED .................................................................................................... 3 KAPSADE LIIGID ....................................................................................................................... 7 MAARDU MAXIMA JA SÄÄSTUMARKETI VÕRDLEMINE ............................................ 8 TUNNITÖÖD .........................................................................
mitmekesine, enamasti 3-4jalgne. Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19.saj murretele, ligineb kirjakeelele. Refrään arenenum kui regivärsil. 47. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. Tüüp on üldistus, abstraktsioon, tüübi alla koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased variandid Variant on konkreetse laulu, teksti esitlus, selle üleskirjutus Nt regilaulu tüüpe on 3000, variante 205 000 48. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? Improvisatsioon (tahtlik kõrvalepõige); varieerumine (iga konkreetne rahvaluule teksti esitus võib olla natuke erinev, nt vanasõnad ja luuletused); redaktsioon (abstraktsioon, mis moodustatakse ühe folkloorinähtuse konkreetsetele piirkondadele loomulike variantide põhjal); kontaminatsioon (ehk liitumine). 49. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, tulevik ja olevik?
karistuse või kuni viieaastase vangistusega. § 204. Avaliku asja rikkumine ja hävitamine (1) Kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud suur kahju, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. [RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002] § 205. Asja rikkumine ja hävitamine ettevaatamatusest Võõra asja, kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. § 206. Arvutikahjurlus (1) Arvutis olevate andmete või programmi ebaseadusliku vahetamise, kustutamise, rikkumise või
lapsi. Selle puhul töötatakse iga lapsega välja hirmude hierarhia. Hirmude hierarhias tuuakse välja olukorrad kõige vähem kardetumast kuni kõige enam kardetuma olukorrani. Patsiendile õpetatakse lõõgastumist. Lõõgastumisele järgneb rida kujutluslikke, järkjärgulise harjutamise elemente. Edukalt omandatud ja harjutatud lõõgastumisoskus on patsiendile suureks abiks hirmu vastu võitlemisel. (Haiguslikud... 2002: 205 ) Süstemaatilise ülitundlikkuse vähendamise mugandatud versioon on emotsioone tekitavad kujutelmad. See käitumisteraapia vorm on samuti suunatud lastele. Hirmude hierarhia töötatakse välja, kuid lõõgastumistehnika asemel palutakse ette kujutada, et järkjärguline harjutamine leiab aset kas lapse enda või lemmikkangelase abiga. Koostatakse seiklusjutt, kus laps ja kangelane teevad koos läbi kõik hirmude hierarhia faasid. (Haiguslikud... 2002: 205 )
Agali kr 469 7,6 3,5 Jürisoo pkr 470 18,4 9 Laukasoo pkr 471 18,5 7 Ahja jõgi 472 1070 95 Kalli jõgi 509 105 26 Koosa jõgi 511 205 11 * Eesti jõgede numeratsioon vastavalt nimestikule Emajõgi ühendab 1590 km vooluveekogusid ja 130 järve. Emajõe valgala on 9960 km², mis hõlmab 22% Eesti pindalast; valgalalt on Emajõgi Eesti jõgede hulgas teisel kohal, samuti veerikkuselt - aasta keskmine vooluhulk on 60 m³/s. Emajõe kallastel laiusid mõned aastakümned tagasi laialdased luhaalad. Heinaniitmise ja
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pig...
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kauplu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Polümeermaterjalide instituut Suusad Referaat Koostaja: Juhendaja: Tiit Kaps Tallinn 2011Sisukord Sissejuhatus Suusatamise ajalugu ulatub ligi 4000 aasta tagusesse aega ning on kogu selle aja olnud põhjamaade kultuuriajaloos kesksel kohal. Esimene teadaolev ja vanim suusk on leiti 1924.aastal Rootsist Kalvträski külast ning see suusk on ajast 3200 eKr. Esialgu olid suusad vaid lihtsam liikumise viis talveperioodidel ning siis oli nende valmistamine võrreldes tänapäeva suuskadega palju lihtsam, need olid lihtsalt kaks puutükki. Tänapäeval on suuskade valmistamine ning nendele ka õige ja sobiva määrde valmistamine täielik teadus. Esmapilgul võib ju tunduda, et suuskade ostmine on lihtne protsess, et lähed poodi ja ostad, kuid tegelikult pole see üldse nii. Suuskade valimisel tuleb arvestada väga mitm...
SISUKORD 1SISSEJUHATUS.............................................................................................. 2 2BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON.............................................3 2.1Ehitus..................................................................................................... 3 2.2Klassifikatsioon....................................................................................... 3 3BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE........................................................................5 3.1Süvendi kaevamine................................................................................ 5 3.2Pinnase lõikamine.................................................................................. 5 3.3Pinnase teisaldamine.............................................................................6 3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine................................................6 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledz Anzelika Baldina Äriplaan OÜ Kodutekstiili Maailm Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn November 2010 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE...................................................................................................................4 2. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.............................................................................................5 3. SWOT analüüs................................................................................................................... 6 4. TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS. TOOTMINE........................................................ 7 5. PROJEKTI KIRJELDUS................................................................................................... 8 a. Õmbluskoda, kauplus, e-pood...........................................
Suve jooksul kasvavad munast koorunud linnupojad juba niipalju, et käreda talve eest taandutakse lõunasse. Turks Jääkaru Mered Gröönimeri Grööni meri on mereala Põhja-Jäämeres, mis piirneb läänes Gröönimaaga, lõunas Islandiga, idas Jan Mayeniga ja kirdes Teravmägedega. Seal on külm kliima. Mere lääneosa läbib külm hoovus ja see on aasta ringi jääs. Mere pindala on 1 205 000 km². Mere keskmine sügavus on 1450 m ning suurim sügavus 5600 m. Norra Meri Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. Norra mere ja Põhjamere piir kulgeb tinglikult mööda 61. laiuskraadi. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Merel valitseb jahe kliima, ent merd läbiva Põhja-Atlandi hoovuse tõttu ta ei külmu.
2013 20 775,94 26 985,11 47761,02 331 514,91 2014 19 111,56 28 649,46 47761,02 302 865,44 2015 17 344,51 30 416,52 47761,02 272 448,93 2016 15 468,49 32 292,54 47761,02 240 156,39 2017 13 476,76 34 284,26 47761,02 205 872,13 2018 11 362,18 36 398,84 47761,02 169 473,28 2019 9 117,16 38 643,83 47761,02 130 829,44 2020 6 733,72 41 027,33 47761,02 89 802,13 2021 4 203,24 43 557,78 47761,02 46 244,34 2022 1 516,69 46 244,35 47761,02 0 KOKK
180 24,6 148 200 26,6 160 220 28,6 172 240 30,5 183 260 32,4 194 280 34,2 205 300 36,1 217 320 37,9 227 340 39,6 238 360 41,3 248 380 43,1 258 400 44,7 268
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
vaid lapsi. Selle puhul töötatakse iga lapsega välja hirmude hierarhia. Hirmude hierarhias tuuakse välja kõige olukorrad kõige vähem kardetumast kuni kõige enam kardetuma olukorrani. Patsiendile õpetatakse lõõgastumist. Lõõgastumisele järgneb rida kujutluslikke, järkjärgulise harjutamise elemente. Edukalt omandatud ja harjutatud lõõgastumisoskus on patsiendile suureks abiks hirmu vastu võitlemisel. (Haiguslikud... 2002: 205 ) Emotsioone tekitavad kujutelmad see on süstemaatilise ülitundlikkuse vähendamise mugandatud versioon. See käitumisteraapia vorm on samuti suunatud lastele. Hirmude hierarhia töötatakse välja, kuid lõõgastumistehnika asemel palutakse ette kujutada, et järkjärguline harjutamine leiab aset kas lapse enda või lemmikkangelase abiga. Koosta- takse seiklusjutt, kus laps ja kangelane teevad koos läbi kõik hirmude hierarhia faasid. (Haiguslikud... 2002: 205 )
200 3: (I___) ( 0 0) V = 84 "inst_45>from3" VAR# 120: (________) "inst_46>o" GRP# 79: BEG = 201, LEN = 4 ----- 201 0: (I___) ( 2 1) V = 87 "inst_46>from0" 202 1: (____) ( 2 0) V = 86 "inst_46>from1" 203 2: (____) ( 0 3) V = 87 "inst_46>from2" 204 3: (I___) ( 0 0) V = 86 "inst_46>from3" VAR# 121: (________) "inst_47>o" GRP# 80: BEG = 205, LEN = 4 ----- 205 0: (I___) ( 2 1) V = 89 "inst_47>from0" 206 1: (____) ( 2 0) V = 88 "inst_47>from1" 207 2: (____) ( 0 3) V = 89 "inst_47>from2" 208 3: (I___) ( 0 0) V = 88 "inst_47>from3" VAR# 122: (________) "inst_48>o" GRP# 81: BEG = 209, LEN = 4 ----- 209 0: (I___) ( 2 1) V = 99 "inst_48>from0" 210 1: (____) ( 2 0) V = 98 "inst_48>from1"
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................
L= 130 m T=10 m µ=1,0 (rool asub sõukruvi taga) vs=1,0 (laeva kiirust arvestav tegur kaubalaeval) Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 6 Sergei Dombrovski MM42 LT 150 13010 150 F=µs 0,75+ =1,01,0 0,75+ = 100 L+75 100 130+75 1300 150 = 0,75+ =19,26m 2 100 205 Valin roolilehe märgpindalaks 20 m2 1.3.2 Roolilehe kõrgus (h) h1= 0,25 m (roolilehe kaugus laeva kiilust; merelaevadel h1=0,05...0,25 m) T-h 1 10-0,25 h= = =7,80m 1 ,25 1,25 1.3.3 Roolilehe kaugus veeliinist (h2) h2=T-h-h1=10-7,8-0,25=1,95 m 1.3.4 Roolilehe laius (b) b=F/h=20/7,8=2,56 m 1.3.5 Roolilehe mõõtmete suhe ( ) =h/b=7,8/2,56=3,05 Roolilehe kõrguse h suurendamine ja laiuse b vähendamine toob kaasa roolilehe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
