Katse nr Ti Väärtus (ms) 1 2001 2 1995 3 2157 4 1912 5 1904 6 2043 7 2214 8 2033 9 1804 10 1758 11 1981 12 1768 13 1747 14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744 21 1874 22 2013 23 2033 24 2046 25 2042 26 2014 27 1728 28 1977 29 1967 30 1990 31 1926 32 1984 33 1852 34 2067 35 2113 36 1991 37 1495
Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 1 1735 308,42 95122,896 26 2058 14,58 212,5764 2 2025 18,42 339,964 27 2005 38,42 1476,0964 3 2671 627,58 393856,65 28 2068 24,58 604,1764 4 1807 236,42 55894,416 29 2032 11,42 130,4164 5 2032 11,42 130,4164 30 2014 29,42 865,5364 6 2078 34,58 1195,7764 31 1995 48,42 2344,4964 7 1693 350,42 122794,17 32 2036 7,42 55,0564 8 1808 235,42 55422,576 33 2107 63,58 4042,4164 9 2042 1,42 2,0164 34 1995 48,42 2344,4964
Cv Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi Karel-Georg Nõmm Sünniaeg 20.04.1999 Aadress Torni tn. 13, Tallinn ja Carrer Sant Jaume, Calella Telefon 56654514 E-mail [email protected] Hariduskäik: 2020-2022 Tartu ülikool, Kehakultuuriteaduskond, bakalaureuseõppe eriala: füsioteraapia 2017-2019 Audentese Spordigümnaasium Töökogemus: 2038-2042 Eesti Jalgratturite Liidu president 2033-2037 Eesti Juunioride maanteekoondise peatreener 2030-2032 Pro Cycling Team Astana sõitja 2026-2029 Sky Procycling profitiimi sõitja 2024-2025 Pro-Continental Cycling Team Europcar sõitja 2023 Amatöörklubi Team Pro Immo sõitja Keeleoskus: Eesti Emakeel Inglise Kõnes väga hea, kirjas väga hea Vene Kõnes keskmine, kirjas hea Arvutioskus: OpenOffice.org 3.3, Internet, Fl Studio 10, Ms Word Harrastused: Rattasport, suusatamine, l...
2027 16 2028 17 Katteuuendamine Kma Pindamine 2029 18 2030 19 Pindamine Pindamine Pindamine 2031 20 2032 21 Rekonstrueerimine II klassiks KMA 2033 22 2034 23 Pindamine Rekonstrueerimine 1 klassiks KMA Pindamine Katteuuendamine KMA 2035 24 2036 25 Teelõik AC prjkt ei Diskontomäär 0,11 Katte laius, m 9
Ülikoolist väljalangenute arv Kasvutempo Bakalaureuseõpe Magistriõpe BakalaureuseõpMagistriõpe 1993 2952 105 -226 81 1994 2726 186 -589 184 1995 2137 370 -105 100 1996 2032 470 197 65 1997 2229 535 157 -23 1998 2386 512 187 76 1999 2573 588 457 43 2000 3030 631 284 29 2001 3314 660 -267 102
w -208 1424 -224 1424 0 w -224 1424 -400 1424 0 x 145 1731 201 1734 4 24 shrsA x 4 1737 49 1740 4 24 A(3) x -50 1767 -5 1770 4 24 A(2) x -108 1801 -63 1804 4 24 A(1) L 752 2064 672 2064 0 0 false 5 0 L 752 2176 672 2176 0 0 false 5 0 I 752 2112 848 2112 0 0.5 5 I 752 2224 848 2224 0 0.5 5 w 752 2064 752 2112 0 w 752 2176 752 2224 0 w 752 2176 848 2176 0 150 976 1968 1088 1968 0 2 5 5 150 976 2048 1088 2048 0 2 0 5 150 976 2208 1088 2208 0 2 0 5 150 976 2128 1088 2128 0 2 0 5 w 848 2112 848 2032 0 w 848 1952 976 1952 0 w 848 2032 848 1952 0 w 848 2032 976 2032 0 w 752 2064 864 2064 0 w 864 2064 864 2112 0 w 864 2112 976 2112 0 w 864 2112 864 2192 0 w 864 2192 976 2192 0 w 848 2176 960 2176 0 w 960 2176 960 2224 0 w 960 2224 976 2224 0 w 960 2176 960 2064 0 w 960 2064 976 2064 0 w 848 2224 896 2224 0 w 896 2224 896 2144 0 w 896 2144 976 2144 0 w 896 2144 896 1984 0 w 896 1984 976 1984 0 w 1088 1968 1104 1968 0 w 1088 2048 1120 2048 0 w 1088 2128 1136 2128 0 w 1088 2208 1152 2208 0
3 1.1 0.1 Apelsinimahl 250g 97.5 22.5 1.8 0.3 0 0 ÕHTUSÖÖK Makaronid 100g 350 0 7.9 0.2 0 0 Hakkliha 50g 74 0 10 3.8 0 0 Majonees 25g 137 0.6 0.4 12.8 0 0.3 Segamahl 250g 112.5 27.5 0 0 0 0 KOKKU 2032 164.2 48.9 91.1 4.3 1.6 1) kaloriarvuti andis mulle 2112 kcal soovitusliku toidu energeetilise väärtuse vastavalt minu füüsilisele aktiivsusele. Söödud toidu energeetiline väärtus on ligikaudu sama,kui soovituslik (2032kcal) 2) Süsivesikute päeva soovituslik kogus on ligikaudu 300-400g, mina sõin süsivesikuid 164,2g. Valkude päeva soovituslik kogus on ligikaudu 10-100,mina sõin valke 48,9g.
märkisid teadlased Merkuuri liikumist 1631.aastal. Merkuur on vaadeldav paaril korral aastas, kas enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku. Kui päikesekiir peaks peegelduma teleskoopi, siis võid kaotada nägemise. Merkuur lendab Päikese ja Maa vahelt läbi keskmiselt 13–14 korda sajandi jooksul. Viimane juhus oli 2006. aasta novembris. Järgmisel korral seda vaadelda juba 2019. aastal ja pärast seda alles 2032. aastal. Merkuuri otsi vaid siis, kui Päike on täielikult loojas. Merkuuri on uurinud kolm kosmosesondi: Mariner 10 tegi astatel 1971 –1972 planeedist kolm möödalendu, korra isegi 300 km kauguselt. 2011–2015 tiirles Merkuuri orbiidil Messenger, et uurida Merkuuri omadusi ja keskkonda. 19. oktoober 2018 lasti Jaapani ja Euroopa kosmoseagentuuri koostöös missioonile BepiColombo kosmoselaev, mis peaks jõudma Merkuurile 2025 aastal.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005
Ceuta ja Melilla Maa ja rahvas Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 505 957 km² - mandriosa moodustab sellest 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra, Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus 7921 km. Hispaania rahvaarv oli 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 47,3 miljonit inimest, 33% elanikkonnast elab regioonide pealinnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 2012. aasta 1. jaanuaril 3,2 miljonit inimest. Hispaania miljonilinn lisaks pealinnale on Barcelona, teised suuremad linnad on Valencia, Sevilla ja Zaragoza. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, neist 17% katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid
Hispaania Hispaania on riik mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas. Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra, Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km² ja merepiiri pikkus 7921 km.Vahemaa Hispaania pealinnast Madridist Tallinnasse on 3600 km. Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi
narkootikumie süstivate inimeste arv. Eestis on peamisteks üledooside põhjustajaks opoid fentanüül, mis mujal riikides nii laialdaselt levinud pole(https://www.arst.ee/et/Uudised-ja- artiklid/45847/eestis-sureb-uledoosi-tottu-kumme-korda-rohkem-inimesi-kui-euroopas- keskmiselt). Tervise Arengu Instituudi andmete järgi on Eestis üle 10 000 süstiva narkomaani. Kõige rohkem tarvitatakse kanepit. Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro arvab, et aastaks 2032 on maailmas oluliselt rohkem uimasteid. Narkomaania Eesti noorte seas Eestis on väga palju noori, kes alustavad narkootikumide tarvitamist väga varajases eas. ETV saates ’’Pealtnägija’’ rääkis üks 17-aastane noormees, kuidas narkomaailm noorte seas välja näeb. Kõige rohkem äritsetakse kanepiga ning tarvitatakse seda enim. 2012. aasta juulis tabati mitmesaja grammi kanepiga suurem jõuk, kelle seas oli nii tehnikumi kui ka ülikooli õpilasi.
poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: euro Rahvuslik koosseis: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Usk: 79,3% katoliiklased, 19% ateistid http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://media.maps
Ajavöönd CET Maa ja rahvas Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 505 957 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2006. aasta seisuga 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: · Madrid 3,129 miljonit elanikku · Barcelona 1,605 miljonit elanikku · Valencia 805 tuhat elanikku · Sevilla 704 tuhat elanikku
Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Hispaania asub Euraasia laama edelas, ääres. Aafrika ja Euraasia laamade piir jookseb täpselt Hispaania ja Aafrika vahel Gibraltari väinas. Laamtektoonika tõttu esineb Hispaania lõunaosas maavärinaid. [2] 6 7 [6] 8 Kliima Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja
Tartu Secondary School of business JAMAICA Form 10 A Tartu 2007 Introduction.................................................................................................................................3 Geography...................................................................................................................................3 History.........................................................................................................................................3 Economy..................................................................................................................................... 4 Econometrics...............................................................................................................................6 Climate.................................................
efektiivne (mälu)aadress käsus Store R5,4(R1,R2)? V: 5804 7) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2200, 3600 ja 16.Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add R5,-(R2)? Sõna pikkuseks on 4 baiti ja tegemist on bait-adresseeritava mäluga. V:3596 8) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2000, 3800 ja 20.Milline on esimese operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add (R2)+,R5? V: 3800 9) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032.Milline on registri R5 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? 1 000 Load #112,R5 1 004 Add (R1),R5 1 008 Add (1216),R5 1 012 Add R5,R1 1216 sisaldab numbri 3228 3228 sisaldab numbri 522 V: 3862 10) egistrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032.Milline on registri R1 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? 1 000 Load #112,R5 1 004 Add (R1)+,R5 1 008 Add (1216),R5 1 012 Add R5,R1 1216 sisaldab numbri 3228 3228 sisaldab numbri 522 V: 5082 8
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
peletamiseks. See on neil tõeliselt iidne komme. Referaati tehes hakkasin veidi paremini mõistma Hiinat ja hiinlasi. Minu jaoks ei ole see riik ja rahvas enam ainult suur hulk väikesi pilusilmi, vaid iidsete teadmistega sügavalt perekonda kummardav ühiskond, kes peab lugu oma kultuuriloost. 17 Kasutatud kirjandus: · "Inimene, ühiskond, kultuur" II osa, keskaeg lk 2032 · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Yin_and_Yang.svg · http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Felehed %252F6klass%252F2maaime%252Fmaaime142.htm · http://gallery.sjsu.edu/arth198/painting/ink.html · http://www.fairfaxcounty.gov/parks/collections/exhibits/ceramics/ · http://wiki.zzz.ee/index.php/Astraalm%C3%BCtoloogia%28Hiina %29 · http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html · http://en
633 34,178 2374 34,178 3257 34,178 135 567,967 4176 567,967 14305 567,967 1146 8,638 2469 8,638 3212 8,638 98 151,909 5275 151,909 2969 151,909 1458 31,587 1981 31,587 2385 31,587 1182 30,913 3003 30,913 3274 30,913 606 24,622 2405 24,622 3839 24,622 969 60,518 3344 60,518 3224 60,518 777 27,816 1676 27,816 2928 27,816 727 83,677 2894 83,677 4589 83,677 730 35,069 2032 35,069 3560 35,069 557 31,815 3135 31,815 4950 31,815 482 153,100 2821 153,100 7253 153,100 960 30,590 2272 30,590 2719 30,590 1354 48,127 2774 48,127 3991 48,127 960 33,826 2597 33,826 3252 33,826 138 572,103 4411 572,103 15264 572,103 907 8,589 2473 8,589 3143 8,589 92 149,483 5067 149,483 3128 149,483 1570 31,145 1899 31,145 2294 31,145 1204 30,425 2991 30,425
6 990 5 990 5 890 3 390 133814006699.xlsm lhk 57 Diagramm töölehel Müükide maht Kv Liha Piim Suhkur Kokku 1 150 140 150 440 2 175 172 180 527 3 149 210 156 515 4 177 146 227 550 Kokku 651 668 713 2032 PealkiriMüükide maht (tuh. kr) Diagrammiala 250 Diagramm Jooniseala 200 Diagrammiala Legend 150 1 Liha
Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. § 2031. Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu (1) Kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 204. Kriminaalmenetluse lõpetamine välisriigi kodaniku toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos (1) Prokuratuur võib määrusega lõpetada kriminaalmenetluse, kui: 1) kuritegu on toime pandud väljaspool käesoleva seadustiku ruumilist kehtivust;
Sõltub reeglina kindlustusstaazist staaz tekib sots.maksu maksmise faktist; kindl.staaz tekib, kui 12 kuu jooksul sots.maksu makstud vähemalt miinimumpalga poolt (alla selle töötamine seega ei tasu ära); 1) sots.maks laekub miinimumpalgast 2) kui tahame saada mõistliku pensioni, siis sissetulek peab olema võrdne keskmise palgaga Olukord enne 01.01.1999 pensioniõiguslikstaaz võetakse aluseks töötatud aastad Muudatused alates aastast 2032 kaob ära vanaduspensioni vanus (hetkel 63/65), pensioniiga hakkab sõltuma keskmisest elueast; riikliku pensioni mõte muutub kardinaalselt (hetkel sõltud palgast ja staazist), riiklik pension on kõigile ühesugune, hakatakse riikliku pensioni maksma tööstaazi alusel, II sammas hakkab sõltuma sissetulekust, mida rohkem palk, seda rohkem raha laekub II samba Vanaduspension
mbreid, eruut 1. 1C1, es ) al (märgita) RC[2], R[- 14806209481534.xlsm lhk 90 Diagramm töölehel Müükide maht Kv Liha Piim Suhkur Kokku 1 150 140 150 440 2 175 172 180 527 3 149 210 156 515 4 177 146 227 550 Kokku 651 668 713 2032 PealkiriMüükide maht (tuh. kr) Diagrammiala 250 Diagramm Jooniseala 1 200 Diagrammiala Legend 150 1 1 1
analüüsima, et teha nendest järeldus isiku ohtlikkuse kohta. Autori arvates tuleks nimetatud andmetest professionaalsema hinnangu saamiseks läbi viia sotsiaalne ekspertiis või sotsiaalanalüüs. Viimast rakendatakse ka Norras forvaring´i kohaldamisel.31 Küsimusi tekitab ka kriminaalmenetluse seadustiku säte, mis näeb ette karistusjärgse kinnipidamise otsustamise koos süüdimõistva kohtuotsusega. Seadusandjad on toonud sellise regulatsiooni põhjuseks PS § 2032, mille kohaselt võib vabaduse võtta vaid süüdimõistva kohtuotsuse või aresti täitmiseks.33 See aga ei välista karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise kohta kohtuotsuse tegemist peale karistuse lõppemist, vahetult enne selle rakendamist. Viimane oleks õigem, kuna vahetult enne karistusjärgse kinnipidamise kohaldamist on seaduses ette nähtud kontroll meetme kohaldamise vajalikkuse üle otsustamiseks. Kui aga selle kontrolli käigus leitakse, et isiku suhtes ei ole enam vaja meedet
367 293 Hendrikson Tõnu Võru 03:22:00 M35 1313 2781 Hintsov Veiko Tallinn 04:11:09 M35 827 1014 Hirte Igors Läti 03:47:30 M35 240 114 Hirv Pait Võru 03:13:01 M35 1468 1091 Hirv Tarvi Tallinn 04:18:53 M35 449 501 Huik Aare Võru 03:27:55 M35 1782 1189 Huik Taivo Tartu 04:35:59 M35 1905 2032 Hunt Rocco Pärnu 04:46:21 M35 154 174 Hussar Kaidar Harju 03:07:06 M35 1659 933 Hütt Ivar Tallinn 04:29:13 M35 697 669 Ignatjevs Romualds Läti 03:40:44 M35 1666 1806 Ilisson Jaan Valga 04:29:23 M35 323 468 Iljenko Andrejs Läti 03:19:47 M35 825 2497 Illak Allan Harju 03:47:22 M35 639 1114 Ilves Filipp Tallinn 03:37:48 M35
TLS kohaselt on öötöötajaga tegemist juhul, kui ta töötab vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast ööajal. Selle, mis ajast hakatakse aastast perioodi lugema, paneb paika tööandja lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest. Selgitame öötöötaja staatust näite abil. Töötaja kokkulepitud tööaeg on 40 tundi nädalas ja kaheksa tundi päevas. X aastal on 254 kalendaarset tööpäeva. Esmalt tuleb leida töö- taja eelduslik tööaeg X aastas, mis antud juhul on 2032 tundi (254 kalendaarset tööpäeva aastas X 8 tundi päevas). Võttes iga-aastasest eelduslikust tööajast 1/3, saame teada, et kolmandik töötaja tööajast on X aastas 677 tundi (1/3 2032-st). Öötöötaja staatuse omandab töötaja seega juhul, kui tal täitub X aastal 677 öötundi ehk töötamist ööajal kell 22.00 kuni 06.00. Alates sellest hetkest on aasta lõpuni tegemist öötöötajaga, kellele
Samuti selgitas politseitöötaja L-ile, et kuna teda kahtlustatakse üsna tõsise kuriteo toimepanemises, peab L ka järgmiste kutsete saamisel ilmuma korralikult politseiasutusse, sest vastasel korral võidakse L võtta vahi alla. Olete advokaat, kelle poole L pöördus pärast politseis käimist. Millist nõu annate L-ile? Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu § 2031 ning lepitusmenetlus § 2032. Vahistamise alused sätestab § 130 lg 2, mille kohaselt vahistatakse süüdistatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt panna toime kuritegusid. Süüdistatava iseseisvaks vahistamise aluseks ei ole teo raskus. Seega ei saa politsei ainuüksi kuriteo raskusele tuginedes süüdistatavat vahistada. Samuti ei nähtu kaasuse asjaoludest, et L oleks isik, kes soovib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda. Samas on õige politsei teada, et L peab
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
