Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Kool Nimi Klass Rootsi Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Rootsi üldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5 Ajatsoon.........................................................................................................................6 Pinnamood......................................................................................................................6 Pinnamoe mõju majandustegevusele...........................................................7 Maavarad..........................................................................................7 Kliima......
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
· kõrgus ehitamisel : 146,6 meetrit · kõrgus praegu : 137,3 meetrit · küljepikkus ehitamisel : 232,4 meetrit · küljepikkus praegu : 230,37 meetrit · maht ehitamisel : 2 521 000 kuupmeetrit · maht praegu : umbes 2 351 000 kuupmeetrit · kiviplokkide arv ligi : 2,25 miljonit · keskmine kiviploki kaal : umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke) · umbkaudne kaal : 6,5-7 miljonit tonni · astmeid : 203 · ehitise alune pindala : 5,4 hektarit 3 Asend Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. Algselt kaeti püramiid valge lubjakiviga, kuid alates 14. sajandist on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MA16 KÕ1 Diana Mesila RAHA AEGVÄÄRTUS Raha aegväärtus raamatupidamises Õppejõud: Kati Nõuakas, MA Mõdriku 2017 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................2 1RAHA AEGVÄÄRTUS..................................................................3 1.1Õiglase väärtuse meetod...........................................................................4 1.1.1Puhasnüüdisväärtus................................................................................................5 1.2Soetumusmaksumuse meetod....................................................................5 1.3Diskonteerimisel kasutatavad diskontomäärad...........................................6 KOKKUVÕTE.........
Nõuded 59 876 521 2 Ettemaksed 801 426 3 Varud 668 444 4 Käibevara kokku 110 161 884 Kinnisvarainvesteering 491 466 7 Põhivara Materiaalne põhivara 852 012 440 8 Immateriaalne põhivara 5 286 763 9 Põhivara kokku 857 299 203 VARAD kokku 967 952 554 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 36 480 423 10 Tuletisinstrument 0 15 Võlad 37 077 838 11,12,13 Lühiajalised kohustused kokku 73 558 261 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 168 784 844 10 Pikaajalised eraldised 3 153 532 16
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................3 AUTOTÖÖSTUS................................................4 MASINATÖÖSTUS.............................................5 KÕRGTEHNOLOOGIA.......................................6 METALLURGIA................................................7 AUTOTÖÖSTUS.................................................8 2 SISSEJUHATUS Ukraina on riik Euroopas Mustast merest põhjas. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Statistikaameti andmetel elas Ukrainas 1. jaanuaril 2008. aastal 46 372 700 inimest, sealhulgas oli linnaelanikke 31 668 800 inimest ja maaelanikke 14 703 900 inimest.1 Ukraina lipp Ukraina Vapp Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedes...
Kuningatele püstitati kaugelt maalt tellitud kividest plaaditaolisi kivisambaid, mille reljeefid pidid jäädvustama sõjalisi võite ja rõhutama valitseja võimu suurust. Reljeefide ülesehituses püüti rõhutada valitseja isiku erandlikkust ja tähtsust. Kuninga figuur oli teistest suurem, sellele järgnesid väepealikud, sõdalased ja lõpuks vaenlased. Akadi kuninga Naram Sini võidusteel Akkadi kuninga, Sargoni pojapojale 2300 -2200 ema - u 203 cm kõrgune liivakivist plaat). Sellist kujutist saab lugeda nagu jutustust Loengus pildi juurde toodud märksõnad (Siin on aeg ja ruum juba fikseeritud, maastik mägine, inimesed sammuvad ja marsivad, valitseja - silmapaistev ja tähtis, kui nõtked on juba inimesed. Puu kujutamine inimeste vajel (I maastiku kujutamine), surev inimene - dünaamiline, nõtke, liikumine. Valitseja Gudea ajal loodi muljetavaldavaid elusuuruses dioriidist kujusid, mis olid
Viis Rooma objekti Tekst: ,,Rooma kunst ja arhitektuur" 2010 Piazza del Campidaglio Kui Michelangelo Buonarroti sai 1536. aastal paavst Paulus III käest ülesandeks kavandada keiser Karl V külaskäigu puhuks Kapitooliumile suurejooneline väljak, siis pidi tema plaan hõlmama ka 12. sajandil riigiarhiivi müüridele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele 14. sajandil keskpaigas püstitatud gildihoonet. Pärast viimaste ülesehitamist ei avanenud Kapitooliumilt peavaade enam mitte foorumile, nagu antiikajal, vaid vastassuunas linnale. Michelangelo kavandi järgi sai domineerivaks elemendiks väljaku keskel seisev keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, mis toodi Kapitooliumile 1538. aastal. Ta kavandas olemasolevate ehitiste järgi moodustuvale trapetsi kujulisele alale ovaalse a...
wikipedia.org/wiki/Metskond](24.10.2011) Antud teema on Eestis vähe aktuaalne .Uurija tunneb huvi millised on Pärnumaa metskonnad ja millised on nende looduslikud tingimused, loodusväärtused, metsaressurss, raied ja metsauuendused . Teema kohta on eestikeelset kirjandust vähe ning selle tööga on soovitud anda ülevaade, eelkõige noortele tudengitele. 3 Pärnu metskond(Joonis nr. 1) ÜLDINFO Pärnumaa metskonna üldpindala on 68 203 ha ja metsamaa moodustab sellest 87%. Pärnumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Pärnumaa metskonna territoorium jaguneb Liivi lahe rannikumadaliku, Soomaa ja Metsepole madaliku vahel
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
Osa B. Mõõtetulemuste hinnangud, usaldusvahemikud ja statistiline jaotumine 3. Leida detaili mõõtme B keskväärtus ning standardhälve. keskväärtus standardhälve Mõõtme B väärtused [mm] B1 20,063 20,121 20,163 20,182 20,105 20,106 20,039 20,153 20,063 20,03 B2 20,049 20,083 20,123 20,134 20,071 20,136 20,079 20,152 20,128 20,096 B3 20,133 20,026 20,084 20,111 20,1 20,071 20,117 20,1 20,14 20,045 B4 20,117 20,087 20,084 20,12 20,045 20,1 20,176 20,084 20,101 20,049 B5 20,072 20,095 20,09 20,053 20,124 20,073 20,134 20,127 20,071 20,1 (xi - x)2 B1 0,0012 0,0005 0,0042 0,0070 0,0000 0,0001 0,0035 0,0030 0,0012 0,0046 B2 0,...
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhj...
· Jahvatab märga ja kuiva vilja, maisi jne. ühtlase vahega paigutatud maapinnani ulatuvad voolikud. · Suure tootlikkusega vasarveski Nende kaudu jaotatakse vedelsõnnik ühtlaste 10-15 cm laiuste ribadena maapinnale. Taimede kõrgemalasuvad lehed jäävad · Sõelad vahemikus 3,1 - 203 mm puhtaks. Lohisvooliklaotur sobib nii põllu- kui ka rohumaade · Automaatika jälgib veski tööd (kasvavate taimede) väetamiseks. Kuivanud maapinnale · Hobujõu tarve alates 120hj. laotatud vedelsõnnik ei imbu piisavalt kiiresti pinnasesse Haybuster GP-50 mistõttu lendub palju ammoniaaki.
Karistuse ülemmäära asemel leidis kohtupalat, et mõistlikuks karistuseks kirikuvara varguse eest oli 5 aastat sunnitööd. Selline muudatus võib anda põhjust arvamuseks, et ühtset seisukohta usuvastaste süütegude raskuse kohta polnud kohtutel tekkinud. Analoogseid olukordi, kus kehtima olid jäetud NS vananenud sätted, oli teisigi. NS usuvastaste süü- tegude peatükk sisaldas kahte eluvastaste süütegude koosseisu. Need olid sätestatud NS artikli 203 lõi- 58 Vt täpsemalt vürst Šahhovskoi kohta: Из архива Князя С. В. Шаховского. Материалы для историй недавнего прошлого Прибалтийской окраины (1885–1894 гг.). Том ИИИ. Санкт-Петербург 1910, lk I-LIX. 59 Artiklis on eraldi välja toodud nimekiri pühadest esemetest: armulauakarikas, diskos (jalaga armulauataldrik), pühade andide
Jõud kolbmootoris gaaside rõhk kolvi kiirendus jõud gaasidestosts.inertsjõud jõud kepsule normaaljõud radiaaljõud tangensiaaljõud tsentrif.jõud pöördemomenttasakaalustamist vajav. inertsjõud [ °] p [ bar ] G a 0 m/s 2 [ ] F [N] G [ ] F0 N [ ] FS N F [N ] N FR[ N ] FT [ N ] Fr [ N ] M i [Nm] F y [N ] Fz [ N ] sin cos FG = pGA F0 =m0a0 F N =F S *sin FT =F S *sin(+ ) M i=F Tr F z =F r *cos +F 0 a 0=r 2 ( cos + *cos2 )...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Le Corbusier Sirje Karasevich 203 SKA Tallinn 2010 Le Corbusier Charles-Édouard Jeanneret-Gris, kes otsustas olla tuntud kui Le Corbusier (6. oktoober 1887 - 27. august 1965) oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt, disainer, urbanist, kirjanik ja ka kunstnik, kes on kuulus. Ta sündis Sveitsis ja sai Prantsuse kodanik, tema 30s. Ta oli teerajaja uuringutes kaasaegsee kõrge projekteerimisega ja oli pühendanud paremate
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Tamsalu Gümnaasium Luksemburgi Suurhertsogiriik Referaat Tamsalu 2012 SISUKORD 1 Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend...........................................................................................................3 1.3 Loodus...............................................................................................................................4 1.4 Riigi arengutase.................................................................................................................4 2 Rahvastik.................................................................................................................................5 3 Energiamajan...
1999 169 20 5762 288,1 2000 169 24 7296 304 2000 173 2 400 200 2001 173 3,5 408 116,5714 1999 173 4 600 150 2002 173 3 617 205,6667 1999 186 2 250 125 2001 196 2 500 250 1999 203 4,2 659 156,9048 2001 203 5 695 139 2002 203 4,2 770,32 183,4095 1999 204 1 140 140 2000 204 2 160 80 2002 204 1 180 180 2001 204 1 220 220 1999 207 1,1 275 250 1999 208 1 150 150
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut MIKROÖKONOOMIKA RÜHMATÖÖ Juhendaja: Raul Omel Tartu 2013 SISSEJUHATUS Töö käigus iseloomustame meie ettevõtet, anname ülevaated nõudmisest ja pakkumisest, kauba/teenuse hinnaelastusest, iseloomustame kauba/nõudluse eripärasid, kulusid ettevõttes ja esimese tegevusaasta kulusid. Kirjeldatakse ka tegevusala turustruktuuri ning räägitakse tööturust. Töö eesmärgiks on anda hea ülevaade nendest punktidest. 1. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Ettevõtlusvaldkonna valik ja esmane põhjendus Üritades parendada Eesti Maaülikooli tudengi võimalusi meie otsustasime luua ühiselamutesse korralikult toimiva pesumaja, kus oleks tudengitel lihtne võimalus oma pesu pesta. Oma ettevõtlusvaldkonda valides tuginesime mõttele, et mida oleks meil võimalik teha, et muuta meie kaastudengite elu mugavamaks. Pesumaja tüübiks otsustasime luua...
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed......................................................................................................................
BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0
alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka. Püramiid asub peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on seatud vastavusse põhiilmakaartega nii, et üks külg oleks põhja, teine lõunasse, kolmas itta ja neljas läände. Püramiidi sissepääs asub ehitise põhjaküljel. Püramiidil on kokku 203 astet. Kuna ehitamisel muid "mehhanisme" peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Kiviplokid
5. takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur. § 37. Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil, selle puudumisel aga ainult kõnniteel või teepeenral. § 38. Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist. Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt. Liiklus õuealal § 203. Jalakäija tohib õuealal liikuda kogu tee ulatuses. Jalakäija ei tohi juhti põhjendamatult takistada. § 204. Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada. § 205. Sõiduk tohib õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h. Juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel § 44. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt pritsida
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst.............
Tallinna Kunstigümnaasium Londoni Olümpiamängud 2012 Referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Tiiu Vändrik Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus : lehekülg Eestlased olümpial: lehekülg Londoni olümpiamängude statistika: lehekülg Natuke numbreid: lehekülg Kasutatud allikad: lehekülg SISSEJUHATUS Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ...
VALKTEHISKIUD SISUKORD 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 2.Saamislugu.....................................................................................................................................4-5 3.Tootmine..........................................................................................................................................6 4.Omadused.....................................................................................................................................7-8 5.Kasutamine .....................................................................................................................................9 6.Hooldus.........................................................................................................................................10 7.Kokkuvõtte...................
Põlva Ühisgümnaasium Kadi Kaarsalu Neoliitikum Referaat Arheoloogia 10.c klass Põlva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Neoliitikum 2.1. Narva kultuur 2.2. Tüüpiline kammkeraamika 2.3. Hiline kammkeraamika 3. Nöörkeraamika 3.1. Nöörkeraamika kultuur 3.2. Nöörkeraamika asuala 3.3. Nöörkeraamika kultuuri matused 3.4. Nöörkeraamika nõud 4.Kokkuvõte 5.Kasutatud lingid 1.Sissejuhatus Valisin enda referaadi teemaks ''Neoliitikum'', sest see huvitab mind väga ning soovisin sellest rohkem teada saada. Sellele perioodile on iseloomulikud kamm- ja nöörkeraamika. Uurisin pikemalt nöörkeraamikat kuid all pool on ära toodud kõik neli Eesti neoliitikumi arheo...
01.2016 http://www.tipatapa.ee Bovée, C.L, Thill, J.V. Bisness Communication Today. 4th ed. New York: McGraw-Hill, 1995, 676 p.7. Braedyn, A.M. Effective Organizational Cock, G., Witte, K., Nieuwkerke, S. (1998). Effective Communication within the Organization. Drenth, P.J.D., Thierry, H., Wolff, C.J., Handbook of Work and Organizational Psychology (pp387-400). Hove: Psychology Press Ltd. Fiske, J. Introduction to Comminication Studies. 2nd ed. London; New York: Routledge, 1996, 1997, 203 p. Grunig, E.J. (1992). Exellence in Public Relatsions and Communication Management. Hillsdale, NJ: Lawrence Erlbaum Associates, Publishers Hirokawa, Y. R. & L. Erbert & A. Hurst (1996) Communiction and Group Decision- Making Effectiveness. Y. R. Hirokawa & M. S. Poole (toim.). Communication and Group Decision Making. 2nd ed. United States of America: SAGE Publications, 269-300 p. Pace, R.W., Faules, D.F. Organizational Communication. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall, Inc. 1994, 386 p.
Tallinna Tööstushariduskeskus REFERAAT Esimene maailmasõda t 203-SKA Tallinn 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus Sõja põhjused Sõdivate osapoolte sõjaplaanid/ sõja käik Tagajärjed/ tulemused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogunduse ja infokeskkondade eriala Meeli Roben TEADMISJUHTIMINE Referaat Viljandi 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teadmisjuhtimine on üsna hiljuti üles kerkinud kui otsene organisatsiooni juhtimisega seotud valdkond ja veel hiljem kui tõsise teadmustöö valdkond. Kuigi teadmiste juhtimisega on kaudselt tegeletud juba alates ajast, mil inimesed hakkasid tõsiselt oma tööle mõtlema. Näiteks on targad inimesed aegade algusest peale edasi andnud oma teadmisi ja oskusi järeltulijatele, et tagada oma püsimajäämine. Sellegi poolest on süstemaatiline teadmisjuhtimine ärilisel eesmärgil üles kerkinud sellisel kujul nagu me seda tänapäeval käsitleme alles mõne kümnendi eest ning pole seni kujunenud igapäevaselt kasutatavaks valdkonnaks juhtide seas. (Wiig 1997) Te...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS .........................................................................5 2.1 Autokütuste liigid .....................................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja ...
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonna probleemid Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus neli riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu leidis aset 31 korral. Riigisiseste konfliktide puhul oli kümnel juhul tegu territoriaalsete ja 21 juhul poliitiliste võimukonfliktidega. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osapooled. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Omavahel sõdivaid vägesid on tavaliselt rohkem kui kaks ja nende koosseis on muutlik. Suurenenud on ka eraarmeede ja relvarühmituste osakaal. Paljudel juhtudel sarnanevad sõdivad rühmad pigem pätikampadele kui regulaararmeele. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikeks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. Rahvusvahelise statistika ...
Tamm 94 Err:508 argumente esitada lahtriplokkide nimede abil, peab kasutama aadresse. Vaher 55 Err:508 Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Ants Peeter Jaak Juku Pikim Pikkus 192 203 196 173 Peeter 203 jaotis valikud ... If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + arv x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * a) End If End If ... ... või False >a-3 lus ] ...
1999 172 5 130 26 1999 173 84 1400 16,6666667 1999 177 156 1945 12,4679487 1999 182 276 4140 15 1999 183 17,3 174 10,0578035 1999 186 102 948 9,29411765 1999 188 44 1200 27,2727273 1999 198 49 639 13,0408163 1999 203 20,3 161 7,93103448 1999 204 40,4 530 13,1188119 1999 207 4,1 50 12,195122 1999 209 3 60 20 1999 213 6,03 61 10,1160862 1999 215 4,8 50 10,4166667 1999 216 21,3 245 11,5023474 1999 218 9 180 20 1999 219 22,52 338 15,008881
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
1434- 1737 valitses Firenzet rikas Medicite perekond ning maali tellis ilmselt Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici (1463- 1503), et see ripuks tema linnamajas laulatuskambri kõrval asuvas toas. (Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici oli Lorenzo il Magnifico onupoeg ja Firenze valitseja. Ta tellis nii ,,Kevade", kui ka ,,Venuse sünni" ning mõlemad maalid kaunistasid Firenzest eemal olevat Catello villat.) Maal on tehtud puittahvlile, tempera tehnikas, mille mõõtmed on 203 x 314 cm ning hetkel asub see Firenzes, Galleria degli Uffizi's. ,,Kevade" põhitemaatika on võetud Ovidiuselt ning saab alguse maali paremalt poolt, kus tuulejumal Zephyros jälitab nümf Chlorist. Venuse aias on kõige vasakpoolsem mees jumalate käskjalg Mercurius, kes oli nümf Maia poeg; Maia järgi sai maikuu nime ning maikuul 1482. aastal abiellus Pierfrancesco de' Medici Semiramide d'Appianoga. Mercurius kannab oma tiivulisi saapaid ning kasutab oma
Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed. Kliima ...
juunil 1985 Haapsalus) on Eesti tennisist. Seisuga 19. mai 2008 on Kaia Kanepi WTA edetabelis 50. kohal, tema senise karjääri parim koht on olnud 40. Parim WTA koht paarismängus oli 320. (1. märts 2004). 2007. aasta sügiseni oli Kaia treeneriks Andrei Luzgin. Pärast Luzgini sai tema treeneriks rootslane Fredrik Loven kellega katkes koostöö 2008. aasta veebruaris. Kaia Kanepi praeguseks treeneriks on Pablo Giacopelli. WTA tabelikoht aastalõpu reitingus Aasta Koht 2001 203 2002 283 2003 167 2004 226 2005 98 2006 78 2007 75 Mait Künnap Üldandmed Sünniaeg: 23. september 1982 Tähtkuju: Kaalud Pikkus: 1 m 85 cm Kaal: 79 kg Tennisistina: Mängukäsi: Paremakäeline Klubiline kuuluvus: Pärnu Tenniseklubi, Eesti Racketloni Klubi asepresident Alustas tennisega: 8 eluaastast Esimene Treener: Rein Holter Teised treenerid: Erik Holter, Alo Ojassalu, Harri Neppi Hetke personaalne treener: puudub (otsib)
EDA-INES ETTI MUUSIKA REFERAAT 2 SISUKORD: BIOGRAAFIA.....................................................................................................................3 ELULUGU...........................................................................................................................3 MUUSIKALINE KARJÄÄR.............................................................................................. 3 TELEVISIOON JA RAADIO............................................................................................. 4 SAAVUTUSED...................................................................................................................5 DISKOGFRAAFIA............................................................................................................. 6 Albumid:..........
M aria Metsa HM09 Lühiülevaade Euroopa Liidust Euroopa ühtsuse idee otsingud ulatuvad kaugesse minevikku. Üks esimesi Euroopa ideele alusepanijaid oli inglise filosoof William Penn, kes juba 1693. aastal nõudis üldist tolerantsust ja Euroopa Parlamenti. 1751. aastal kirjeldas Voltaire Euroopat kui ühte suurt vabariiki, mis on jagatud provintsideks, milledest mõnedel on monarhia ja mõned segasüsteemiga kuid kõikidel neil on ühtne religioosne vundament (Euroopa Liidu portaal) Ning 20 aastat hiljem kuulutas Rousseau, et ei ole enam prantslasi, inglasi, sakslasi, hispaanlasi vaid on eurooplased. Euroopat on tihti peetud harmoonia ja ühtsuse sümboliks, olles saavutamatuks ideaaliks, mille poole kõik eurooplased Atlandi ookeanist kuni Uuraliteni peaksid püüdlema. Poliitilise Euroopa mõiste arenes edasi Prantsusmaa ja Habsburgide dünastia v...
kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tuleb silmas pidada, et osaühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega osaühing ei lõpe, sest ühing juriidilise isikuna eksisteerib edasi. 6.2. Lõpetamise alused Juriidiliste isikute lõpetamise üldised alused sätestab TsÜS-i § 39 ja sundlõpetamise alused sama seaduse § 40. Osaühingu lõpetamise alused näeb ette ÄS-i § 201 ja sundlõpetamise alused § 203. ÄS-i vastavad normid täiendavad TsÜS-i sätteid, olles viimaste suhtes erinormiks. Osaühing lõpetatakse: osanike poolt vastava otsuse vastuvõtmisel; kohtuotsuse või -määruse alusel; osaühingu pankroti väljakuulutamisega; osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; teistel seaduses või põhikirjas sätestatud alustel. Seadus ei sätesta otseselt, milliseid täiendavaid aluseid võib põhikirjas ette näha
liiduvabariigid Nõukogude Liiduga. Eesti ja teised Balti riigid välistasid taolise referendumi läbiviimise ja korraldasid ennetava rahvaküsitluse iseseisvuse küsimuses. 1991. aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust: Leedus oli iseseisvuse poolt 90,5%, Lätis 73,7% ja Eestis 77,8% hääletanutest. Referendumil esitatud küsimusele "Kas te tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?", vastas eitavalt 203 199 inimest (21,4%). Kõige vastalisemad piirkonnad olid Eestis Kirde-Eesti suured tööstuskeskused, kus iseseisvuse pooldajaid oli vähe (Kohtla-Järvel 46,1% ja Narvas 25,5%). Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust. Rahvaküsitluse tulemused välistasid nüüdsest igasugused läbiröökimised keskvõimuga liidulepingu üle mistahes kujul
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1KOMMUNIKATSIOONI LIIKUMINE ORGNAISTASIOONIS.......................................4 1.1Vertikaalne kommunikatsioon organisatsioonis............................................................4 1.2Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis........................................................4 1.3Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis..........................................................5 2KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID.....................5 2.1Kommunikatsiooni füüsilised takistused.......................................................................5 2.2Tajuga seotud kommunikatsioonitõkked................................................................
1.3 Uute kaubandusorganisatsioonide loomine Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 .a. sai organisatsioon endale uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK. 1939. aasta alguseks oli Eestis 203 ühiskaubandusühistut 612 kaupluse ja 51 176 liikmega. 1.4 Kaubandusvõrgu killustumine Kaubandusvõrk oli killustunud - enamus oli toidu-, sega- ja pudukauplusi.. 1933.a. läbiviidud majandusloenduse andmeil oli ligi 10 tuhat hulgi- ja jaekaubanduse eraettevõtet, neist maal 5 1,9 tuhat. Eesti tarbijate Keskühistule (ETK) kuulus 1200 kauplust, mille käive moodustas 22 % üldisest jaekäibest. Juba 1920
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus
kasutama aadresse. Vaher 55 Err:508 Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Ants Peeter Jaak Juku Pikim Pikkus 192 203 196 173 Peeter 203 jaotis valikud ... If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * arv a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * End If a) ... End If või False ... >a-3 lus ] ... r b >= a + c Or c >= a + b
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
