TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Triinu Viikholm KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS Kodutöö nr 1 Emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015........................................................................................ 3 2.HINNANG MUUTUSTELE JA NENDE PÕHJUSTELE......................
Eesti Metsaselts(EMS) Estonian Forest Society Aiko Adamson Taavi Hernits Tartu 2014 Eesti Maaülikool Millal ja Miks ? 25. aprillil 1991. a (registreeritud 20.06.1991) asutatud mittetulundusorganisatsioon Avalikkuse metsandusalane teavitamine Ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamine Koostöö Eesti metsanduse arendamisel ning metsade kestlikul majandamisel ja kaitsel Sihtrühm I Avalikkusele suunatud tegevus II Metsandusega seotud inimestele suunatud tegevus III Rahvusvaheline koostöö Teemad Säästva metsanduse sõnumi viimine avalikkusele
................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid...........................................................10 4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI 12 5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED JA JÄRELDUSED..................................17 5.1. Küsitluse tulemused...........................................................................18 5.2. Järeldused.......................................................................................... 23 5.2.1. Küsitluse tulemuste võrdlus TNS Emori andmetega.....................24 KOKKUVÕTE.
2013 12 M1 NISSAN LEAF 80 2013 Füüsiline isik 2013 12 M1 NISSAN LEAF 80 2013 Füüsiline isik 2013 12 M1 NISSAN LEAF 80 2013 Füüsiline isik 2013 12 M1 NISSAN LEAF 80 2013 Füüsiline isik 2013 12 M1 NISSAN LEAF 80 2013 Juriidiline isik 2013 12 M1 TESLA MOTO MODEL S 69 2013 Juriidiline isik 2014 1 L7e POLARIS RANGER EV 8.3 2014 Füüsiline isik 2014 1 M1 MICRO-VETT FIORINO ELE 30 2014 Juriidiline isik 2014 1 M1 NISSAN LEAF 80 2014 Füüsiline isik 2014 1 M1 NISSAN LEAF 80 2014 Füüsiline isik 2014 1 M1 NISSAN LEAF 80 2014 Füüsiline isik 2014 1 M1 NISSAN LEAF 80 2014 Füüsiline isik 2014 1 M1 NISSAN LEAF 80 2014 Füüsiline isik
Anthropology of Tourism Madli Tuvike Anthropology and Tourism Female Adventure Tourism This essay will explain what significance culture has in adventure tourism. There are five paragraphs in this essay, where definitions of adventure travel and human culture are given. First, paragraph will look and define what culture, anthropology and adventure tourism are. Second paragraph will examine how different cultures impact female adventure travel. Third paragraph will point out the problems in adventure tourism. The forth paragraph will give recommendations for the future and some of the possible future problems in female adventure tourism will be looked at. The last paragraph will be a summary of the key findings and recommendations. Tourism is one of the world’s largest industries (Tisdell, 2000, Swarbrooke et al. 2003, Buckley, 2003). According to UNWTO, i...
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noor...
Tööalase probleemisituatsioonide analüüs Sissejuhatus Antud töö eesmärk on analüüsida probleemisituatsioone, mis kerkisid esile kahes erinevas ettevõttes. Eelkõige on keskendutud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi vajadustel põhinevatel motivatsiooniteooriatele. Lisaks on tegureid teistelt teoreetikutelt. Mõlemad situatsioonid on pärit kahe grupiliikme tööalastest kogemustest. Allikatena on kasutatud kursuse Organisatsioonipsühholoogia loengumaterjale ning Duane ja Sydney Ellen Schultzi raamatut ,,Psychology & work today". Abraham Maslow vajaduste hierarhia ehk Maslow püramiidi kohaselt jagunevad inimvajadused füsioloogilisteks, turvalisuse, armastuse ja kuuluvuse, tunnustuse, tunnetuse, esteetilisuse ja eneseteostuse vajaduste tasemeteks. Füsoloogilised vajadused on vastavalt kõige madalam, eneseteostus on püramiidi tipp. Antud teooria väidab, et kui madalama taseme ...
Apple Karl Oskar Haak, Kaspar Kolk 10B Sissejuhatus Riistvara, tarkvara, tarbeelektroonika Macintoshi arvutid, iPod, iPhone, iPad Mac OS X, iTunes, iLife, iOS iWork, Aperture, Final Cut Studio, Logic Studio Andmed 425 poodi (juuni 2014) Peakorter - Apple’i linnak, Cupertion, California, U.S. 98,000 töötajat (2014) Müügitulu - US$ 182.795 billion (2014) Kogu vara - US$ 231.839 billion (2014) Ajalugu 1. aprill 1976 Steve jobs, Steve Wozniak, Ronald Wayne Apple I (1976 juuli) 3. jaanuaril 1977 - aktsiaselts 9. jaanuar 2007 - nimemuutus SWOT – Tugevused ja nõrkused Hind Innovatsiooni Brändi tuntus ja puudus maine Uute toodete Reklaam pealesurumine Kvaliteet ja disain Nõrk levik Aasias Firma finantseis ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari-Liis Rohusaar MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST Kursusetöö kava Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2014 Uurimisprobleemi kirjeldus Statistikaameti andmetel töötab 2011. aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed. Põhjused välismaal töötamiseks on erinevad, kuid peamised neist on, et Eestis töötamisega võrreldes saavad mehed võõrsil rohkem palka ning sageli on ka töötingimused piiri taga paremad. Olukord, kus mees töötab välismaal ning lapsed ja naine elavad Eestis, paneb mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile
VIIDATUD ALLIKAD 1. Aasna, S. 2012. QR- kood kogub Eestis populaarsust.- Postimees, 23.02.2012. [http://majandus24.postimees.ee/749512/qr-kood-kogub-eestis-populaarsust] 21.10.2014. 2. History of QR Code. [http://www.qrcode.com/en/history/] 21.10.2014. 3. Kalda, K. 2012. QR-koodi kasutamise mittetoimivaid näiteid Eestist.- OKIA, 07.05.2012. [http://www.okia.ee/blog/2012/05/qr-koodi-kasutamise-mittetoimivaid- naiteid-eestist/] 4. Lauri, U. 2014. Vormsil avati turismindust elavdav QR-kood.- Lääne Elu, 24.05.2014. [http://online.le.ee/2014/05/27/vormsil-avati-turismindust-elavdav-qr- kood/] 21.10.2014. 5. Millward, S. 2014. 7 awesome QR code marketing campaigns.- The Chinasia, 19.07.2014. [https://www.techinasia.com/7-awesome-qr-code-marketing-campaigns/] 21.10.2014. 6. QR Code. [http://en.wikipedia.org/wiki/QR_code] 21.10.14. 7. Walter, E. 2013. 10 Creative Ways to Use QR Codes for Marketing, 07.08.2013.
Kristiina Keerd STSTB- 2kõ Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal. Kodutöö Juhendaja: õppejõud Helgi Hiborn Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldinfo........................................................................................................................................3 Noorteprogramm EQUIP.....................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Aleksandr Najanzin ALKOHOLISÕLTUVUS Referaat Õppejõud: Kaja Lutsoja Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 1.ALKOHOL JA RASEDUS............................................................................... 2.ALKOHOLISM.............................................................................................. 1.1Alkohooliku tundemärgid........................................................................7 1.2Võimalikud tagajärjed...........................................
aruandele. 2015 aasta oli ettevõtte müügitulu kaks miljonit eurot, millega saavutati samal põhitegevusalal TOP 20 müügitulu 2015 aasta järgi 2 koht. Vastavus raamatupidamisseadusele 2010 kuni 2015 aastatel puudub ettevõtte tegevusaasta aruandes hooajalisus. 2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles 2014 aastal. 1.1.1 Andmete vastavus 2010 aastal oli töötajate arv 7, mis langes 2015 aastal viie peale. Tegevusaruandes on kirjas, et asutati 2002 novembris aga ettevõtja infos oli asutamisaeg sama aasta detsember. Kasum tekkis alles 2015. aastal ning eelnevatel aastatel oli ettevõte kahjumis. Tegevusaruandes toodi
1001 KESKMINE BRUTOPALK 1000 925 948 883 886 823 800 600 400 200 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 (Joonis1) Harjumaa brutopalkade muutus protsentides (ajavahemikus 2007-2016) 11% 6,5% 6,4% 6,8% Muutus protsentides 5,3% 5,1% 4,9% 0,35% -4.5%
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS......................................................................................
Nendel aastatel tekkis Eestis uus rahvusliikumine – Laulev revolutsioon. 1980. aastal oli Eesti rahvaarv 1 472 190, sealhulgas 22 204 elussündi, 18 199 surma ning Eesti loomulik iive oli 4 005(joonis 3). 1980. – 1989. aastatel oli loomulik iive positiive ning jäi vahemikku 4000 – 7000(joonis 3) ning sündimuse üldkordaja vahemikku 15 – 16 ‰ (joonis 4) Suurim elussündide arv oli laulva revolutsiooni aastal 1987 kui sünde oli 25 060 , mis on hetkel suurim elussündide arv aastani 2014. Üldiselt jäi elussündide arv vahemikku 22 400 – 26 000, surmade arv aga 18 000 – 20 000.(1)(joonis 4) Inimeste elu oli stabiilsem ning andis turvatunde. See omakorda tagas suure sündimuse ning rahvaarvu tõusu. Sammuti olid riigipiirid veel suletud seega oli väljaränne piiratud. Eestis oli vähem surmasid, inimestel olid kindlad töökohad, oli rahuperiood ning hulgaliselt toimus ka sisserändeid. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli 22 – 23 aastat. Suurima osa
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmat...
Tapa Gümnaasium Kirill Gorškov,11. R „LEAGUE OF LEGENDS“ JA SELLE POPULAARSUSUSE PÕHJUSED TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja: Merle Varblane Tapa 2014 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11R Töö pealkiri: „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis Valdkond: Arvutimängud Kaitsmise aeg Lehekülgede arv: 19 Refereering : Uurimuse pealkiri „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis. Selle teema valik tulenes autori soovist mõista tänapäeval väga populaarse arvutimängu populaarsuse põhjusi
Nahua (asteegi) keel on kõige olulisem liige uto-asteegi (jutoasteegi) keelkonnas Kesk- Ameerikas. Selle kõnelejaid on Mehhikos (Kesk-Mehhikos) 1,5 miljonit. Tegemist on endise Asteegi riigi keelega (Karlsson, 2002). Enamik nahua keele kõnelejaid räägib ka hispaania keelt (Ager, 2014 Nahuatl). Algselt pandi nahua keel kirja piltkirjas, kuid see ei olnud täielik kirjutamissüsteem. Ladina tähestikus hakkasid nahua keelt üles märkima hispaanlased, kes vallutasid Mehhiko XVI sajandil (ibid.). Nahua keeles on neli täishäälikut: a, e, i, o. Pikad täishäälikud kirjutatakse tavaliselt pikkusmärgiga (¯), kuid kui see pole võimalik, siis tsirkumfleksiga (â, ê, î, ô), diakriitilise märgiga (ä, ë, ï, ö) või kahekordselt (aa, ee, ii, oo) (ibid.).
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide........................................
valdkondades (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120). See on üks põhjuseid, miks Eesti peaks olema ELi tasandil aktiivne, eriti neis kohtades, mis on seotud nõudluspoole poliitika ning ühiskondlike väljakutsetega seotud poliitikameetmestike loomise ja rakendamisega. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2014.2020. aasta perioodi üheks eeltingimuseks on Euroopa Liidu poolt seatud nutika spetsialiseerumise strateegiate olemasolu struktuurivahendeid kasutavates riikides ja regioonides. Ka Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika keskmes on nutika spetsialiseerumise mõiste leidnud olulise koha: nii strateegia fookusena kui ka ministeeriumide, ettevõtjate ja teadlaste võimaliku
perioodil langeb see lausa 2,8%. Kolmandal perioodil võrreldes teisega langeb veelgi 0,44% . Neljandal perioodil puhasrentaablus küll tõuseb 0,14%. Kuid ettevõte töötab siiski peaaegu olematu kasumiga. 3.3.2. Brutorentaablus Lugejas kasutataks brutokasumit. Iseloomustab ettevõtte juurdehindlust kaupadele teenustele. Brutorentaablus = brutokasum / müügitulu OÜ JALANHE 2012/2013 Brutorentaablus: 72100 / 136200 = 0,52 ~53% 2013 / 2014 Brutorentaablus: 169500 / 307000 = 0,55 ~55% 2014 / 2015 Brutorentaablus: 172750 / 305500 = 0,56 ~56% 2015 / 2016 Brutorentaablus: 183430 / 326000 = 0,56 ~56% Ettevõtte brutorentaablus tõuseb teisel perioodil võrreldes esimesega 2% ja kolmandal võrreldes teisega 1%. Kolmandal ja neljandal perioodil on brutorentaablus sama. 14 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 3.3.3. Varade tulusus (Return on dotal assets, ROA)
PUNASE RAAMATU SOONTAIMED Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Teadusartiklid 4 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Viimase, 2008. aasta Punase Raamatu soontaimede osa koostamisel võeti aluseks Toomas Kuke koostatud Eesti soontaimede täielik nimestik (Kukk, 1999). Toomas Kuke andmetel leidub Eesti pärismaises flooras 1441 liiki soontaimi. Neile lisandub 97 alamliiki. Koos alamliikidega on taksonite arv 1538. Naturaliseerunud liike on teada 82, tulnuktaksoneid on kokku 718. 2008. aasta punases raamatus on analüüsitud 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid. Analüüsitud taksonite jaotust Punase Raamatu kategooriatesse kajastab alljärgnev tabel 1. Tabel 1. Soontaimede 1928 liigi ja/või alamliigi ohustatuse kategooria muutused võrreldes 1998. aasta Punase Raamatuga (samasse ka...
LED-pirnide võrdlus luminofoor- ja hõõgpirnidega Karina Sein Juhendajad: Erikki Tempel (õpetaja) Kalev Uiga (M. Sc, TÜ keskkonnatehnoloogia eriala) Sissejuhatus v Euroopa Liidu nõudel tuleb Eesti Vabariigil suurtes kogustes energiat (sh elektrienergiat) säästa. v Valgustusele kulub umbes neljandik hoone energiakulust, mida saab vähendada LED-lampide kasutusele võtmisega. v 2014. aasta Nobeli füüsikapreemia said Jaapani ja Ameerika Ühendriikide teadlased tõhusa sinise valgusdioodi loomise eest. v Antud uurimistöös võrreldi erinevat tüüpi elektripirnide (nt hõõg-, luminofoor- ja valgusdioodpirn) kasutamisega kaasnevaid kulusid tarbijale ning üritati leida sellest tulenevaid kokkuhoiu võimalusi nii kodumajapidamistes kui ka avalikes hoonetes (nt klassiruumis). LED-lampide kasutamise positiivsed küljed v
Смартфон на рабочем месте Студенты: Дмитрий Кривобоков (täiendusõppur) Лина Савчик (IABB14) Ренат Рождественский (IABB14) Преподаватель: доц.Борис Гордон Введение Введение Введение Воздействие смартфонов на потребителей Интернет-зависимость • В Японии проблема интернет- зависимости стоит на одном уровне с алкоголизмом • в 2013 году 15 % из 100000 школьников проводило более 5 часов в Опасность и риски • Samsung Galaxy • Новый iPhone Note 7 мог может взорваться взорваться при • При разговоре по зарядке или полете iPhone, на самолете поставленном на • За время неоригинальную использования ...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Evelin Tomingas MUUDATUSTE JUHTIMINE Referaat Tallinn2017 SISUKORD Muudatuste juhtimine 2 MUUDATUSTE JUHTIMINE........................................................................................ 3 Muudatuste juhtimise protsess ja juhi roll...........................................................4 Muutusteks valmisoleku loomine.....................................................................4 Muudatuste protsess ja visioon........................................................................5 Muudatuste maksumus.................................................................................... 5 Erinevus ülemineku ja muudatuse vahel..............
keha- ja juuksemaske. Toodete unikaalsus seisneb ürgloodusest pärit kosmeetilises turbas, mis on TurBliss’i toodete peamiseks koostiosaks ning on osutunud suurepäraseks abiliseks naha turgutamisel. Kosmeetiline turvas aitab nahal loomulikult uueneda ning tooted sobivad inimestele igas vanuses. TurBliss tooted on looduslikud ning naha- ja keskkonnasõbralikud. (Pappel, J. (2015), Inkubaator) 1.1. TurBliss’i äriidee sünd TurBliss loodi 3. juulil 2014. aastal Jane Pappeli, Sirli Manguse ja Margit Naptali poolt. Pappel, Mangus ja Naptal olid juba enne puutunud kokku turbarabade ja sealsete tegemistega ning teadsid, et turvas on Eestis alati olnud tuntud kui klassikaline maavara – kütteallikas ja kasvupinnas. Eestlaste peas ja südames on turvas alati eksisteerinud – päikesetõusud rabas, pohlad, jõhvikad, murakad, sookailud ja turbasammal, ilus ja puutumatu loodus, hõiklevad sookured, romantilised rabajärved
Põlva Ühisgümnaasium Sandra Rüütli 11.b klass LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUSED PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI ALGKLASSIDES Uurimistöö Juhendaja: õp- logopeed E. Palo Põlva 2014 SISUKORD SUMMARY ............................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ..............
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015 Uurimistöö Autor: xxx Tartu 2015 SISUKORD DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015............................................................................. 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1DOKUMENDIHALDUS............................................................................................. 4 2DOKUMENDIHALDUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...................................................5 1Võimalikud lahendused probleemidele...............................................................6 3DOKUMENDIHALDUSE ARENG............................................................................... 7 1Elektrooniline dokumendihald...
vajutasin sarnased. 3 tulemust on : Visitestonia.com Travel Estonia Kaleva Travel - CWT Estonia Järgnevatele küsimustele vastates kasutage Google Scholar’it (http://scholar.google.com/). Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm:IK 12 8. Leidke ingliskeelseid artikleid, mis käsitlevad teemat „lapsed ja interneti kasutamise ohud (riskid)“ ning mis on kirjutatud Andra Siibaki poolt 2014. aastal. Palju ja mida leiate? Kas leitud artiklid vastavad otsitud teemale? Kasutasin scholar.google.com-i täieliku otsingut With all of the words: kids and internet threats(risks) Authored by: andra siibak Vajutasin enter ja seal valisin 2014 [PDF] Roles of a Researcher: Reflections after Doing a Case-Study with Youth on a Sensitive Topic M Murumaa-Mengel, A Siibak - Media Practice and Everyday …, 2014 - homepages.vub.ac.be ..
Rakvere Ametikool Tervislik toitumine Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool Toidupüramiid. Toidupüramiidi jälgides on lihtsam igapäevaselt vajalikud toitained kätte saada. Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul ( nt. 1 viil rukkileiba, 1 dl putru, 3 spl helbeid, 1-2 viilu sepikut ). Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) ( nt. 100 g puu-, köögivilja või salatit, 2 dl mahla, 2 dl marju, 15 g kuivatatud puuvilju ).
• Soojusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel • Imab hästi vett • Sisseimbunud vesi eraldub kergelt • On lahusutunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine • Eraldub mürgiseid gaase selle põletamisel • soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Sunday, November 16, 2014 Fenoplast • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi
12/9/2014 Kontrolltöö nr 2 MET0030 Tootmisseadmed ja süsteemid Oled sisenenud kui Chris Lee (Välju) Eesti (et) Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Masinaehituse instituut ► MET0030 ► Teema 8 ► Kontrolltöö nr 2 Alustatud teisipäev, 9. detsember 2014, 08:57 Testi navigatsioon Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 9. detsember 2014, 09:...
Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005. aastast Eesti Draamateatri näitleja Tunnustused ● 1988 Eesti teatri aastaauhind parimale meesnäitlejale ● 1990 Ants Lauteri nimeline auhind ● 2002 Eesti teatri aastaauhind parimale meeskõrvalosalisele ● 2014 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1] Eesti teatri aastaauhind 2003 parimale meeskõrvalosatäitjale Eesti Teatriühingu aastaauhind parimale meesnäitlejale 1989 Endla Publikulemmik 1996, 1998, 2001, 2005 Kolleegipreemia 1999, 2001 ROLLID ENDLAS Vulitš / tragunikapten / Kazbitš - Meie aja kangelane (2014) Kapten - Woyzeck (2014) Stanley Gardner - Topeltelu (2013) Kapten Keller - Imetegija (2011) Krille - Sinikad (2012) Hermile - Põletus (2010) Kolu-Per - Röövlitütar Ronja (2010)
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe...
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tule...
Tartu Ülikool Riigiteaduste instituut Reet Pärgma KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS Uurimistöö Juhendaja: Andro Kitus Tartu 2014 Sissejuhatus Ameerika Ühendriikidest 2007 aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas tugevalt kõiki arenenud majandussüsteeme. Krediithoiuste kasv ja kinnisvara turu tohutu edu kombineeritud riskantsete laenudega aastatel 2002- 2007 panid alguse majanduse järsu ning järjepidevale langusele. Kuigi kriisis said kannatada kõikide riikide majandused, tõusevad tugevalt esile kaks riiki keda kriis mõjutas tugevamalt ning kelle probleeme kajastati meedias kõige enam
Suurim jõgi on Shinano jõgi (367 km). Naaberriigid. Jaapani peamised naaberriigid on Venemaa, Hiina, Lõuna Korea ja Põhja Korea. Jaapan http://www.scribblemaps.com/maps/view/Jaapan/CAha3Tljwx Jaapani Rahvaarv Rahvaarv 127500000 127400000 127300000 127200000 127100000 Rahvaarv 127000000 126900000 126800000 126700000 126600000 126500000 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Jaapani Usundid (2014) Rahvused (2014) Kasutatud materjalid. Theodora. Loetud : http://www.theodora.com/wfbcurrent/japan/index , 12.02.1995 Vikipeedia – Jaapan. Loetud: https://et.m.wikipedia.org/wiki/Jaapan ,06.07.2010 Tea Laste ja Noorte Entsüklopeedia. (2007) Tallinn: Liivalaia Aitäh kuulamast ja vaatamast.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Metsaseire analüüs Linna- ja tööstusmaastike korraldus mag. 1 Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2014 SISUKORD .....................................................................................................................................................1 1.Metsaseire alaprogramm..........................................................................................................3 2.Eesmärgid.................................................................................................................................4 3.Seirejaamad...............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 2.VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED...................................................................5 3.TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI...........................................................................8 4.SEADUSLIKUD NÕUDED..................................................................................... 10 5.VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE............
TE.0556 Tehnika ja tehnoloogia eriala Üliõpilane: "....." ................. 2009. a .............................. Nimi Juhendaja: "....." ................. 2009. a .............................. lektor Külli Hovi Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST ..............................................................4 1.1. Viirusetõrjeprogrammid : AVG, Avira,Avast .............................................................4 1.2. Programm AVG Internet Security 2014 .....................................................................5 1.3
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1.1 Õppimine........................................................................................................................4 1.2 Venna mõju...................................................................................
• ja/või uute materjalide, nagu tehislikud nanomaterjalid, -pinnakatted, komposiidid, polümeerid rakendamisega erisugustes toodetes; • Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus; • Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda: • materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses; • põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine. (Arengufond, 2014) 2 Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014 (protsenti) Tegevusala 2014. aasta muutus võrreldes muutus võrreldes muutus võrreldes eelmise võrreldes eelmise kuuga eelmise aasta sama aasta sama kuuga 2013. sesoonselt kuuga korrigeerimata tööpäevade arvuga
TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR RAHVASTIK Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................. ....................3 Üldandmed................................................................................... ....................4 Etniline koosseis........................................................................................ ........4 Demograafilised andmed.................................................................
LIIMPAIGALDATUD KEREKLAASIDE VAHETUSE PROTSESS Referaat Juhendaja: Koostaja: TALLINN 2014 TALLINN 2014 Klaasi eemaldamine noa ja lõiketraadiga Enneklaasieemaldamistosandataksevajaduseldekoratiivliistud, salongipolstridjaklaasiküljesolevadlisaseadmed. Kindlastijälgida, etklaasiküljesolevatelisaseadmeteelektrijuhtmestikolekslahtiühendatud, vajaduselteipidapistikudklaasikülge. Liistudejaklambriteeemaldamiselkasutataksevajaduseleritööriistu · Plastikkiilud · Liistueemaldid · Tõmmitsad · Klambrieemaldid Vältimaksvärvikahjustusteteketkerele, võikskasutadakatteteipi.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine TEISMEIGA Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.TEISMEIGA............................................................................................................................4 2.EELTEISMEIGA.....................................................................................................................5 2.1. Eelteismeline tüdruk............................................................
26.02.2015. 5. Karik, H. 1984. Vask, kuld ja raud olid esimesed. 6. Leelo Laurits jt. 2004. Õpilase teadusentsüklopeedia. 7. Materjalimaailm. Vask. 2008. [http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm]. 24.02.2015. 8. Metallitöö. Üldteavet metallidest. [http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_2.html]. 24.02.2015. 9. Miksike. Ida-Euroopa. [http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/euroopa/9-8-13-1.htm] . 24.02.2015. 10. Vikipeedia. Azurite. 2014. [http://en.wikipedia.org/wiki/Azurite]. 26.02.2015. 11. Vikipeedia. Cuprite. 2015. [http://en.wikipedia.org/wiki/Cuprite]. 26.02.2015. 12. Vikipeedia. Kalkopüriit. 2014. [http://et.wikipedia.org/wiki/Kalkop%C3%Bcriit]. 24.02.2015. 13. Vikipeedia. List of countries by copper production. 2014. [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_copper_production]. 26.02.2015. 14. Vikipeedia. Malahhiit. 2013. [http://et.wikipedia.org/wiki/Malahhiit]. 24.02.2015. 15
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Lota Aadla MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat infotehnoloogias Juhendaja: R. Orumaa,MA Tallinn 2015 Sisukor TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL..........................................................................1 OPTOMEETRIA ÕPPETOOL...............................................................................................1 OP1.........................................................................................................................................1 LOTA AADLA.......................................................................................................................1 MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES.............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
