Riley geomeetrilisi motiive hakati kasutama rõivastel ja kangamustrites, iIma tegid täpid, triibud, lained, ringid, ruudud, kolmnurgad ja diagonaalid. Riley oli sokeeritud nähes oma tööde loata kasutamist kaubanduslikul eesmärgil. 9 Viimastel aastatel on kuuekümnendad uuesti moes ning mustavalge kombinatsioon on taas vallutanud rahvusvahelise moemaailma. pilt 12 givencht 2010 a. kevad-suvi kolleksioon jalanõud Opkunst ei ole kaugeltki surnud. Eley Kishimoto on opkunsti stiilis leeki kasutanud viimastel aastatel kõikjal, alates autodest seljakottideni ja sealt veel edasi mootorratta kiivriteni. pilt 13 tänapäevane tool 10 pilt 14 kruus ilusa OP-kunstilise mustriga pilt 15 kiiver kuhu on peale kleebitud Optiline kunstiteos Kasutatud kirjandus http://piksel.ee/~sille/sissejuhatus.html http://piksel
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sosiaalinstituut ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES FINANTSJUHTIMINE Koostajad: xxxxx xxxx xxxxx xxxx Juhendaja: x xxxx Tartu 2010 3 KESKMISE ETTEVÕTE BILANSI STRUKTUURI ANALÜÜS KÄIBE- JA PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 0.1 Tapmine..................................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool Evelin Edro 045316 Avatud Ülikool KTT0100 - Toidu töötlemise alused ainetöö Toidutootmisahel kakaooast tumeda sokolaadini Tallinn 2010 Sisukord 1. Kakaooa iseloomustus.....slaid 3 2. Tume sokolaad - kirjeldus.....slaid 5 3. Tehnoloogiline skeem.....slaid 7 3.1. Kakaooa puhastamine....slaid 9 3.2. Kakaooa röstimine....slaid 9 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast....slaid 9 3.4. Kakaooa tuuma jahvatamine kakaomassiks....slaid 10 3.5. Kakaomassi pressimine kakaokoogiks kakaorasva eraldamisega....slaid 10 3.6. Kakaokoogi jahvatamine kakaopulbriks....slaid 11 3.7
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS PAHTLID, PLAATIMISSEGUD JA PÕRANDAVALAMISSEGUD Essee Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 PAHTLID....................................................................................................................................4 1.1 Vetonit siloite........................................................................................................................4 1
improve the situation. The satirical effect is created by the fact that through a
dispassionate efficiency and accuracy of the good intentions, the fictitious author
"projector" discovers a monstrous cruelty, and his manipulation of the precise
calculations gives the appearance of a real project.
Works cited and consulted
Cunningham, Lawrence S., John J., Reich. Culture and Values: A Survey of the
Humanities with Readings. 7th ed. Wadsworth: Cengage Learning, 2010. Print.
Kiberd, Declan. "Jonathan Swift: A Colonial Outsider" Irish Classics. London:
Granta, 2000. Print.
Ranelagh, John O'Beirne. A Short History of Ireland. Cambridge: Cambridge UP,
1994. Print.
Swift, Jonathan. A Modest Proposal and Other Satirical Works. Ed. Candace Ward.
Toronto, Ontario: Dover, 1996. Print.
Swift, Jonathan. The Battle of the Books. Web. 15 Jan. 2007
SISUKORD 12.11.2009 SISSEJUHATUS 12.11.2009 Referaadi teemavalik jäi pidama angerja peal, kuna leian, et antud kalaliik võiks laiemale üldsusele tuntud olla et teada saada, mis toimub angerjaga enne, kui ta kulinaarialetile jõuab. Miks on angerjas kallis delikatess? Miks ei saa angerjaliha olla igapäevaseks toidupooliseks inimestel? Miks on looduslikud angerjavarud drastiliselt vähenenud ? Kes tõttab angerjavarusid päästma? Mida peab üldse tegema, et edukalt taastoota angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida vastused oma referaadis, peamiselt käsitlen teemat Eesti seisukohalt. 1.LOODUSLIK ANGERJAS 1.1. ELUKÄIK Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem k...
"Lohetätoveeringuga tüdruk" Stieg Larsson Referaat kirjandusteosest Aprill 2012 Kirjaniku CV Ees-ja perekonnanimi: Karl Stig-Erland Larsson Pseudonüüm: Stieg Larsson Sünniaeg ja koht: 15.08.1954, Skelleftehamn, Rootsi. Surmaaeg ja koht: 9.11.2004, Stockholm, Rootsi. Elukohad: Skelleftehamn, Bjursele küla, Umeå ja Stockholm. Perekonnaseis: Vabaabielu, partneriks Eva Gabrielsson. Haridus: Gümnaasiumiharidus. Töökohad: Vabakutseline fotograaf, graafiline disainer Rootsi suurimas uudisteagentuuris Tidningarnas Telegrambyrå, peatoimetaja ning ajakirjanik ajakirjanduslikes väljaannetes Fjärde Internationalen ning Expo, samuti kirjutas erinevatel eluperioodidel väljaannetele Fourth International ning Internationalen. Mida kirjutanud: Kirjutanud mitmeid artikleid ning raamatuid rassistlike organisatsioonide ja paremäärmuslaste tegevusest Rootsis, teadusulme fännina kirjutanud lugusid erinevatele ulmeajakirjadele. ...
võimelised ristuma. Ringliikide puhul ristuvad lähedaste populatsioonide liikmed edukamalt kui kaugemate populatsioonide omad. Mõnel juhul võib olla füüsiliselt võimatu sama liigi loomadel paarituda. Siinkohal on tegemist aga inimese sekkumisega morfoloogilistesse muutustesse ja seetõttu on see bioloogilisest liigikontseptsioonist välja arvatud. Horisontaalne geeniülekanne teeb liigi defineerimise veelgi keerukamaks. Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt: Kirjeldatud eukarüootide liikide arv 1,7 miljonit, sealhulgas: · 3067 pruunvetikat, · 321 212 taime, sealhulgas: · 10 134 puna- ja rohevetikat, · 16 236 sammalt, · 12 000 sõnajalgtaime ja osja, · 1021 paljasseemnetaime, · 281 821 katteseemnetaime; · 31 496 seent; · 17 000 samblikku; · 1 367 555 looma, sealhulgas: · 1 305 250 selgrootut, millest: · 2 175 koralli,
2) Täiendid, mis näitavad samaliigilisi tunnuseid: Inglise, vene, saksa keele oskus on väga vajalik. Alati eraldatakse komadega järellisandid: Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel. Samamahulised määrused eraldatakse komadega: Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas. Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata: Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal. Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega. Maja on ilus, korras ja hubane. Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. (MIS?) Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal) (KUS?) LAUSELÜHEND Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandus õppetool IK Viljar Pärtel, Marko Levtšenko, Liia Ostra KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2010 2 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................3 1KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA........................5 1.1Eesti kaubandus..................................................................................................................5 1.1.1Kaubandusosakond..............................................................................................
jätkata. Pikkade läbirääkimiste tulemusena moodustati 1992. aasta juunis vana ettevõtte alusel väliskapitali osalusega AS Kunda Nordic Tsement, kes toodab Kundas tsementi ka praegu. Tehas renoveeriti täielikult. 2008 aasta lõpul algas ülemaailmne majanduskriis, millest tulevnevalt oli tsemenditehas niivõrd nutuses olukorras, et isegi kaaluti tehase sulgemist. Õnneks see aga nii ei läinud. Vähendati tootmist, koondati inimesi ja 2010 aastal hakkas asi tasapisi ülesmäge minema. Palju aitas ka kaasa tehase kolm ahju. See annab toodangu tootmise paindlikkuse, erinevalt paljudest tehastest, kus on üks suur ahi. Kriisi ajal töötaski ainult 1 ahi, millega oli hea toodangu maht hoida väike. 2011 oli kriis seljatatud ja tehas töötab jälle täismahus. Praegusel ajal on tehase positsioon kindlsutatud umbes aastani 2020. Viimane investeering on ennast
nr kgf/cm² N/mm² 34 märg keha 828 8,28 51,75 5,18 35 märg keha 782 7,82 48,88 4,89 36 toas kuivanud 2550 25,5 159,38 15,94 37 toas kuivanud 1807 18,07 112,94 11,29 38 ahjus kuivanud 2010 20,1 125,63 12,56 39 ahjus kuivanud 2300 23 143,75 14,38 Näide valemi 2 järgi: P = 828 kgf F = 1600 mm² k = 100 Survetugevus 6. JÄRELDUS Esimesena määrati kipsi jahvatuspeensus, milleks tuli 12,2 %. Jahvatuspeensus näitab sõelale avaga 0,2 x 0,2 mm jäänud materjali hulka protsentides sõelumiseks võetud esialgest 50 grammist. Jahvatuspeensuse protsendi tõus põhjustab kipssideaine tugevust. Katses pole
igalpool mujal Kulla kasutus lennunduses. Kulutades mitmeid miljardeid eurosid masinale, mis saadetakse reisile, kus parandusvõimalused on täiesti nullilähedased, tuleb masin ehitada vastupidavatest materjalidest. Seepärast kasutatakse kulda sadades erinevates kohtades igal satelliidil, mis saadetakse kosmosesse. Näiteks ka määrdeainena, kuna orgaanilised määrdeained kosmoses ei tööta. ( http://kuldhobe.ee , © 2010 Gold & Silver, kasut. 27. apr. 13. a. ) Kullast on valmistatud ka praepanne, vanne ja isegi ööpotte. P. White kirjeldab ajakirjas ,,National Geographic", kuidas ta 1973. A. Kuldpannil mune praadis, praepanni mass oli ligi 800g ja see maksis tollal peaaegu 3000 dollarit. Kuld juhib soojust paremini ja ühtlasemalt kui raud või alumiinium ning on keemiliselt püsiv ega riku toidu maitset. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 29) Kullahind
6. Linnastumine Tansaania rahvarohkeim linn on Dar Es Salaam, kus elab ainukesena Tansaania linnadest üle miljoni inimese 2,698,652 elanikku. Dar Es Salaam asub rannikualadel nagu ka Zanzibar. Tansaania suuruselt teine linn, Mwanza, asub samuti suure veekogu Victoria järve läheduses. Tansaania pealinn, Dodoma, mis asub aga sisemaal, on Tansaania suurimate linnade nimekirjas suuruselt kaheksas. 26% kogu Tansaania rahvastikust elab linnades ning 2010. aasta seisuga suureneb aasta jooksul linnastumine 4,7% võrra. 7. Energiamajandus Põhilised energiaallikad Tansaanias on petrooleum, hüdroenergia ja kivisüsi. Energia, mida saadakse biomassist, milleks on puit ja kivisüsi, moodustab 93% kogu riigi poolt tarbitavast energiast. Tansaanias leidub mineraalidest kulda ning kütustest kivisüsi ja maagaasi. Tansaania ei ekspordi energiavarasid ning impordib ainult petrooleumi 2008. aasta seisuga 32,680 barrelit päevas.
kui turismisihtkohta (läbi MTÜ Sibulatee) ning pakkuda erinevaid tegevusi mitmetele erinevatele sihtgruppidele Lõuna-Eesti piirkonnas. Kuna autorile pakub turismivaldkonnas huvi nii olemasolevate kui ka uute toodete, teenuste ja piirkondade arendamine, tundus praktika antud ettevõttes autori jaoks väga hea võimalusena palju uut ja huvitavat juurde õppida ning seeläbi ennast arendada. Praktika toimus enamasti ettevõtte kontoris kestvusega 22. november 2010 kuni 29. aprill 2011. Praktika kestis ligi kuus kuud, kuna igapäevase töö kõrvalt polnud kahjuks võimalik iga päev kohal olla. Kuid tänu mõistvale suhtumisele praktikakohas, sai töö- ja praktikapäevi ilusasti kombineerida. Antud töö on jagatud neljaks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse praktikakohta. Teises peatükis tuuakse välja praktikat sooritatud ettevõtte plussid ja miinused. Kolmandas peatükis tutvustatakse praktika töökorraldust
Nimi HÜDROELEKTRIJAAMAD RÜHMATÖÖ Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Mehaanikateaduskond Õpperühm: ET-11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on CO2 emissioon ning sellest tulenevalt kliimasoojenemine aktuaalseks teemaks saanud. On olemas neid, kes arvavad, et see on propaganda, neid kes leiavad, et kliima on alati muutunud ning neid kes usuvad sellesse, et tegemist on meie elutegevusest tingitud kõrvalnähuga. Teadlased analüüsisid pooluste jääst leiduvaid gaase ning kinnitasid, et tõepoolet on meie planeet läbinud 8 jääaega, kuid iialgi ei ole CO2 tase nii kõrgel olnud kui nüüd. Heitgaaside vähendamiseks ning ressursside lõppemise tõttu üritatakse üha enam panustada taastuvatesse energiaallikatesse nagu näiteks hüdroenergia. 1. MIS ON HÜDROENERGIA ,,Hüdroenergia on kõige rohkem väljakuj...
Reformierakond Eesti Reformierakond on asutatud 13. november 1994. aastal, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Nende logoks on sinine orav kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja kompaktsust ning oravale iseloomulikku sooja tunde loomist. Orav peaks tekitama logo omaniku vastu usaldust. Reformierakonna sloganiks on “Parem tulevik,” mille Reformierakonna enda sõnul on eesmärk näidata, et neil on tugev plaan tulevikuks ning parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem tulevik see, kus meie julgeolek on tagatud nii meie enda kaitsevõime kui ka liitlaste kohaolekuga, kus ettevõtlikkus ja pealehakkamine on hinnas, mitte pärsitud liigset...
Jakob Westholmi Gümnaasium KULTUURIDE ERINEVUSED Õpilasuurimus: Juutluse pühad ja elutsükkel Autor: Martha Mia Veelmaa Juhendaja: Marge Ensling 7.a klass Tallinn 2018 Sisukord 1.2 Juudi uusaasta.................................................................................................... 4 1.3 Lepituspäev........................................................................................................ 4 1.4 Lehtmajadepüha..............................................
katete kruntimisel. 9 KASUTATUD KIRJANDUS [1]Maanteeamet, "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/ehitus/asfaldist_katendikihtide_ehitamise_juhis_2015.pdf [Kasutatud 19. november, 2018] [2]Maanteeamet, "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" 2010. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/ehitus/asfaldist_katendikihtide_ehitamise_juhis_kk_lisa_15_12_2010.pdf [Kasutatud 19. november, 2018] [3]Asfaldiliit "Soojalt segatud asfalt" 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/eapa/Soojalt%20segatud%20asfalt.pdf [Kasutatud 19.november, 2018] [4]Tallinna Tehnikakõrgkool "Tee ehitusmaterjalid asfaltsegud" 2017
b) valitsussektori kulutuste vähendamist ja maksude alandamist c) rahapakkumise suurendamist ja intressimäära tõstmist d) valitsussektori kulutuste suurendamist ja maksude alandamist või mõlemat 2 13. Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt on defitsiit ülemäärane, kui ta on suurem kui ________ % SKPst. a) 10 b) 5 c) 3 d) 1 14. 2010. aasta mais otsustas Euroopa Ülemkogu (European Council) käivitada päästeoperatsiooni. Milline alljärgnevatest institutsioonidest ei olnud sinna kaasatud? a) IMF b) WTO c) Euroopa Liit d) ECB 15. Kreeka päästmiseks seati mitmed tingimused. Milline alljärgnevatest tingimustest ei olnud sellega seotud? a) valitsussektori kulutuste vähendamine b) maksude tõstmine c) põhiliste finantskompaniide natsionaliseerimine
Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ja ajaloouurija seisukohast, tuleb kujundada kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse ning võrrelda ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates. Uurimistöö kirjutamise eesmärk põhikoolis on äratada huvi ajaloo vastu, lähtudes oma perekonnast ning kodukohast. Soovitatav on igal õpilasel kirjutada juba põhikoolis lihtsamal teemal uurimistöö, sest 2010. aastal vastu võetud gümnaasiumi riikliku õppekava järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks teha kõigil õpilastel ühes aines uurimistöö. Uurimistöö kirjutamine võimaldab õpilastes kujundada põhikooli riiklikus õppekavas nõutud oskusi: 1. ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2. ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3
3. juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal 5. Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika? 1. keskkonnapoliitika olulised valdkonnad on keskkonnakorraldus, looduse mitmekesisuse kaitse, loodusvarade kasutus, jäätmekäitlus, veekaitse ja -kasutus jne. 2. keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid. 6. Milles seisneb elanikkonna roll Eesti elanikkonnastrateegia 2010 rakendamisel? Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikademaastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. 7. Milliste valdkondade arengut käsitleb Säästev Eesti 21? 1. eesti kultuuriruumi elujõulisus 2. inimeste heaolu kasv 3. sotsiaalne sidus ühiskond 4. ökoloogiline tasakaal 8
11-16 Raamatud ja üldine lugemine 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid Küsitlus viidi läbi Ülenurme Gümnaasiumis 2013. õppeaasta 2. õppeveerandil, millele õpilased vastasid arvutiklassis. Küsimustikus oli ära seletatud, kuidas tuleb vastata ning selle täitmisele kulus kuni 10 minutit. Andmed sisestati ja korrastati ning diagrammid ja tabelid koostati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel 2010 abil. 8 3. Tulemused ja arutelu Tulemustes on iga küsimuse juures välja toodud kõik vastusevariandid. 10. klassi ja 12. klassi tulemusi vaadeldi eraldi. 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine 1. Kas jälgid regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid/ muid uudisteportaale? Joonis 1. Ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide jälgimine klasside kaupa. 10
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude strukt...
vajalike spetsialistide poolt, määratakse vajadus ning rakendatakse arengut toetavaid tugiteenuseid. III tasand - maakonna/linna nõustamiskomisjon määrab võimetekohase õppekava ja/või vajalikud arendamis- ning õppimistingimused. Koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppekava ja vajalike tingimuste rakendamiseks (sh erirühmad, -klassid). Allikas: U.Raudsepp-Alt, 2010 Hindamise tulemusel soovitused ja meetmed edasiseks: · Vajalikud toetusmeetmed lasteaias (vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele), kas tavalastead, erivajadusega laste lasteaed? 16 · Vajalikud toetusmeetmed koolis (vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele), tavakool, erivajadusega laste kool? · Rehabilitatsiooniplaanis: teenused hariduse omandamise toetamiseks Toimetulekut mõjutavad meetmed haridusvaldkonnast:
selgema pildi kulude kujunemisest ja seotusest ettevõtte tegevusprotsessiga (vt tabel 3). Lähemalt on mitmetasemelise jääktulu-põhise kasumiaruande eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Haldma et al., 2003, lk 67–71). Analoogselt on mitme- tasemeline jääktulu-põhine kasumiaruanne kasutatav ka avaliku sektori organisatsioonides. Raviasutuse näitel on vastava aruande (vt tabel 4) eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Meiesaar, Metsa, Haldma, 2010, lk 83–85). Tabel 3. Jääktulul põhinev kasumi kujunemine äriettevõttes TULU - MUUTUVAD OTSEKULUD (materjalikulud, tehn energia) = JÄÄKTULU I e KULUKATE I - PÜSIVAD TOOTMISPROTSESSI OTSEKULUD (personali püsitöötasu, muud püsikulud) = JÄÄKTULU II - OSAKONNA TEGEVUSE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU III - OSAKONNA RUUMIDE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU IV - ETTEVÕTTE ADMINISTRATIIVKULUD (PÜSIKULUD) = ÄRIKASUM Tabel 4
sotsiaalsete riskide maandamise süsteemide ja mudelite kogum: · hõlmab sotsiaalset turvalisust · sotsiaalhoolekannet · tehnilisi lahendusvõimalusi (kindlustamine, teenuste pakkumine, fondeerimine jms.) Sotsiaalkaitse ülesehitus - solidaarsusprintsiip Enamik Eesti sotsiaalkaitse liikidest põhinevad solidaarsusprintsiibil Need on ravikindlustus, pensionikindlustus (I sammas), lapsetoetused jm. Sotsiaalkaitse valdkonna eesmärgid aastani 2010 A stabiilne ja kõiki traditsioonilisi sotsiaalseid riske hõlmav sotsiaalkindlustussüsteem B töötamist stimuleeriv ja iseseisvat toimetulekut soodustav tasakaalustatud sotsiaaltoetuste süsteem C kliendi vajadustel põhinev (kliendikeskne), motiveeriv ja iseseisvat toimetulekut soodustav sotsiaalteenuste võrgustik Sotsiaalkaitse finantseerimine 1990 kehtestati Eestis sotsiaalmaks määr 20% töötasufondilt, alates 1994 moodustab
- 4. Koduleht 10000.- 5. Reklaam kingitused 6000.- Kokku: 45000.- Kokku: 802000.- 11. Projekti finants ülevaade Planeeritud rahastaja 1. Omanike oma investeeringud 2. Järelmaks läbi panga 3. Ettevõtluse arendamise sihtasutus Kasumiaruanne 2008 2009 2010 Tulud 171040 Realiseerimise netokäive 855200 0 3420800 Muud tulud KOKKU 171040 TULU 855200 0 3420800 Kulud Muutuvkulud Materjalid 334000 668000 1336000 Kaubad 112200 224400 448800
LISA 3. Pildid SISSEJUHATUS Igas ajakirjas ning ajalehes on oma osa pressifotodel, mis mängivad suurt rolli ajakirjandusliku info edastamisel. Pressifotograafe sirgub aastast aastasse aina enam ning pressifotograafia tähtsus Eesti meediaruumis kasvab järk-järgult. Eesti pressifotograafid on loonud Eesti Pressifotograafide Liidu ning igal aastal leiab aset pressifotode konkurss, kus premeeritakse parimaid pressifotograafe nende tänuväärt töö ning oluliste piltide eest. 2010. aastast alates antakse välja ka sarja "Eesti Pressifoto", mille ridadesse ilmus tänavu juba 2. kogumik, mis kannab pealkirja "Eesti Pressifoto 2011". Selle uurimistöö eesmärgiks on analüüsida 2011. aastal avaldatud pressifotosid, võttes aluseks Aasta Pressifoto 2011 konkursil võidutsenud fotod, mis ühtlasi on 2011. aastal avaldatud pressifotodest oluliseimad. Teema sai valitud põhjusel, et uurija ise on samuti fotograafiahuviline ning tahtis analüüsida aasta
[7] 12 6.3. Inimketid mujal maailmas Balti kett andis mudeli, mida korratakse mitmel pool maailmas veel tänapäevalgi. 28. veebruaril.2004 moodustati Taiwanis 500 km pikkune inimkettkett. Sellest võttis osa umbes 1,2 miljonit inimest. Mälestati 28.02.1947 sündmusi ja protesteeriti Hiina tegevuse vastu. [8] 2008. aasta septembris protesteeriti Gruusias Venemaa tegevuse vastu. Seal osales umbes miljon inimest. [9] Indias toimus 2010. aaasta veebruaris inimkett, millest võttis osa umbes 5 miljonit inimest. Nõuti Telangana aladele eraldi riigi loomist. [10] 7. Mälestised 7.1. Mälestusmärgid Lilli-Ungurini piiripunktis avati mälestusmärk Balti keti 20. aastapäevaks. Ausammas kujutab metallist väljalõigatud elusuuruses seitset inimfiguuri, kes seisavad käest kinni. (Joonis 8) Nii võib igaüks asuda figuuri kohale ja tunda ennast seismas Balti ketis. Mälestusmärgi autor on Läti
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AXBO ÄRATUSKELL turundusplaan Koostajad: Sisukord Tallinn 2010 Kokkuvõte............................................................................................................ 3 Ettevõtte üldandmed........................................................................................... 4 Äriideestik............................................................................................................ 4 Turu analüüs........................................................................................................5
Suurem osa kiusatutest rääkisid kiusata saamisest sõbrale(12%). Kõige vähem räägiti emale/isale või siis õpetajale(4 inimest ehk 8%). 32% vastajaid teavad mõnda inimest keda küsitluse täitmise ajal internetis kiusatakse. 20 Bibliograafia Kõiv, K. (18. 04 2008. a.). Koolielu. Kasutamise kuupäev: 05. 01 2011. a., allikas Koolielu: http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,16285 Lepik, K., & Meidla, R. (05. 03 2010. a.). Slideshare.net. Kasutamise kuupäev: 05. 01 2011. a., allikas http://www.slideshare.net/riinamei/ohutu-internet Naruskov, K. (2008). Küberkiusamine. Haridus, 11-13. Naruskov, K. (2009). Internetis toimuv kiusamine kui küberkiusamise alaliik kahe Tartu linna kooli näitel. Tartu. Siimets, T. (14. 04 2008. a.). Naistemaailm. Kasutamise kuupäev: 05. 01 2011. a., allikas http://naistemaailm.ee/?art_magaz=9&id=9796 21
Tallinn 2012. [4.04.2017] Niinemets, J. 1943. Abja sammub jälle tõusuteed. Eesti Sõna 28. september 1943. Eesti Rahvusraamatukogu. [3.04.2017] Pärdi, H. 2007. Halliste kihelkonna taluhäärberid – Moodsa taluelu sümbolid. Viljandimaa aastaraamat. [2.04.2017] Abja maaturism. 2012. http://abjamaaturism.wixsite.com/abjamaaturism [3.04.2017.] Abja vald. Abja valla arengukava. http://www.abja.ee/ [3.04.2017] Ajapaik. MTÜ Eesti Fotopärand. https://ajapaik.ee/ [2.04.2017] HISTODRAMUS. 2010. http://www.eestiajalugu.ee [31.03.2017] EELIS. Infoleht. http://loodus.keskkonnainfo.ee [3.04.2017] Eesti Entsüklopeedia. Abja külanõukogu. 2017. http://www.entsyklopeedia.ee [31.03.2017] Eesti Entsüklopeedia. Halliste kihelkond 2017. http://www.entsyklopeedia.ee [30.03.2017] Eesti muuseumide veebivärav. 2017. http://muis.ee [30.03.2017] Eesti mõisaportaal. http://www.mois.ee [2.04.2017.] Kultuurimälestiste riiklik register. 2009. http://register.muinas.ee [4.04.2017] Maaamet
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus.........................
SÖÖDALISANDID PÕLLUMAJANDUSLOOMADE ( SH HOBUSTE) JA LINDUDE SÖÖDARATSIOONIS Mõiste Söödalisandid ehk söödapreparaadid on ained, mikroorganismid või valmistised, välja arvatud söödatoorained ja eelsegud, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele, et täita eelkõige üht või mitut ülesannet. Neid manustatakse loomale tõhustamaks toitainete imendumist ja avaldavad oma toimet soolestikus või sooleseina rakkudes. Mitt e ük s ki tasa lisa ka a n d e l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu...
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht...
ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISTÖÖVAHENDID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Erivahendid 3.Sõelad ja kurnad 4.Liha ja linnuliha käsitsemise tarvikud 5.Kala ja mereandide käsitsemise tarvikud 6.Puu-ja köögiviljade käsitsemise tarvikud 7.Kokkuvõte Sissejuhatus Referaat, mille koostasin põhineb köögis kasutusel olevatest garneerimisvahenditest. Tõin välja erinevaid vahendeid, mida saab kasutada mitmete toiduainete puhul.
Toitumishäired Referaat Pärnu 2010 TOITUMISHÄIRED Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele. Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Inimesed, kellel on toitumishäired, varjavad neid, kuid haigusega võitlemiseks on eelkõige vaja seda just endale ja teistele tunnistada. ANOREKSIA Haiguse olemus ja esi...
sajandi teisel poolel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010. · Sisukord. · Sissejuhatus........................................................................ ........... · Realism................................................................................... · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel.......................... · Impressionism........................................................................ · Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel............... · Postiimpressionism ja kunstnikud 19
kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Honda hakkas esimesi autosid liisima USAs California osariigi lõunaosas. Piirkond valiti seetõttu, et seal olid olemas tanklad, kus kasutajatel oli võimalik autosid tankida (,,Mazda: vesinikuautod ei jõua müügile enne 2020. aastat", Marina Lohk, 01.07.2008, www.tarbija24.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Kuberner Arnold Schwarzenneger lubas aastaks 2010 vesinikukiirteed koos 200 tanklaga. 2008. aasta lõpuks oli avatud vaid viis tanklat. (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Täna puuduvad ühtsed lahendused ja standardid ohutuks tankimiseks. 2003. aastal avati Reykjavikis kõige esimene vesinikutankla (vaata foto nr. 1 lisas), et katsetada kolme vesinikul töötava toiteelemendiga bussi. Tankla integreeriti olemasoleva bensiini- ja
Hugo Treffneri Gümnaasium Hannes Tammik DAVID HUME Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS David Hume oli soti filosoof, majandusteadlane ning ajaloolane. Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke'i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise ,,Inglismaa ajaloo", mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne
Aravete Keskkool JÄÄVUSSEADUSED Füüsika referaat Koostaja: Kaari Tamtik Klass:12 Juhendaja: Gustav Uuland Aravete 2010 SISUKORD JÄÄVUSE SEADUSED Pikaajalise looduse vaatluse tulemusena on inimkond avastanud terve rea fundamentaalseid füüsika seadusi, mille kehtivust on kontrollitud sajandite jooksul ja mis ikka ja alati on osutunud kehtivateks. Ühe suure klassi nendest moodustavad jäävuse seadused, kus mingi füüsikaline suurus jääb protsesside käigus konstantseks. Jäävuse seaduste rakendamisel on oluline vaadeldavatest füüsikalistest kehadest koosneva süsteemi isoleeritus
Adolf Hitler Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 9.c 2009/2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................lk 3 2. Päritolu ja lapsepõlv..............................lk 4 3. Noorpõlv................................................lk 5-6 4. I maailmasõda........................................lk 7-8 5. Isiklikku.................................................lk 9 6. Seosed Eestiga........................................lk 9 7. Kokkuvõte..............................................lk 9 2 Sissejuhatus Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi val...
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut (humanitaarteaduse õppetool) Annely Uukkivi 1. aasta statsionaarne I Alkohooliku analüüs Referaat Õppeaine: Käitumise bioloogilised alused Õppejõud: prof. Toivo Niiberg Tallinn 2010 Mis on alkoholism? Lühidalt öeldes on alkoholism haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholism on kõige levinum sõltuvushaigus. RHK 10 (1999) eristab kuritarvitamist ja sõltuvust. Kuritarvitamine on sõltuvusest kergem häire. Inimene võib pikka aega tarvitada alkoholi kuritarvitamise tasemel, ilma, et areneks sõltuvus. Kuritarvitamise määratlus: Tarvitamise viis, mis kahjustab tervist. Kahjustus võib olla somaatiline või psüühiline.
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut Bhakti-jooga Referaat Õppeaine: Idamaade psühholoogia Tudengid: Maris Annely Gerri Õppejõud: Anti Kidron Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Swami Vivekananda........................................................................3 Bhakti jooga vormid.........................................................................4 Ishvara.........................................................................................4 Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus............................................5
Kuressaare Ametikool Silver Joonas Vahtra HEERINGAS Juhendaja: Taimi Kiissa Kuressaare 2010 Sissejuhatus Selle referaadi teema on heeringas(Clupea harengus). heeringas on alati olnud ja on ka tänapäeva meie toidulaua oluline koostis osa. Selles töös uurin järgmisi teemasid: Heeringa toiteväärtus, ränne, kasvuala, iseloomustus ja kasutamine toidus, samuti toon ära mõned eelroa ja põhiroa retseptid, kus üheks koostisosaks on heeringas. Kalade ränne Heeringad elavad avamerel, kevadel kudevad vormid lähenevad rannikule, sügisel kudevad koonduvad madalaile. Kasvuala
Saku Gümnaasium MERKUUR Referaat Juhendaja: .......... Koostas: ........ 9. klass ....2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .........................................................................................................................3 .............................................................................................................................................3 Merkuurist üldiselt...............................................................................................................4 Märgatav sarnasus Kuuga....................................................................................................5 Merkuuri iseärasused .....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
