Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng..................................
Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi Koostaja:Maris Paas Õde 2013 II rühm Juhendaja: Eve-Merike Sooväli, õppejõud- lektor Sissejuhatus Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust (Makijärvi 2008a). I. kirjeldatud südame rütmihäire 19. sajandi lõpul iiri arstide Adamsi ja Stokesi poolt- teadvusekaotuse hood bradükardiaga haigetel (Gussak jt 1989). Südame aktivatsioon algab siinusõlmest, mis asub paremas kojas ning lõpeb vatsakeste südamelihasrakkude depolarisatsiooniga. Siinusõlme automatismi allasurumise korral võivad südamerütmi määrajateks saada erutustekke rakud väljaspool seda ning nende automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega südame rütmi juhtimise pärast (Gussak jt 1989). S...
Samas ei tohi see asendada meditsiinilist abi. Värvid on kõikjal meie ümber ning mõjutavad meid pidevalt. Värvide energia imendub läbi meie naha meie kehasse ning tänu sellele on võimalik ka selle teraapia abil pimedaid ravida. Nende keha registreerib värvid rakutasandil ilma, et värve peaks nägema. Paljud värviterapeudid kasutavad oma töös kaheksaosalist värviringi. Sellel asetsevad värvid jagunevad primaar- ja sekundaarvärvideks. (Struthers 2008: 6, 7, 12, 24) 1.1 Primaarvärvid Primaar- ehk põhivärvid on värvid, mida ei saa teisi värve kokku segades. Pigmentide puhul punane, kollane ja sinine, aga värvivalguse puhul hoopis punane, roheline ja sinine. Kui neid kolme värvi võrdsetes kogustes segada saame valge valguse. (Struthers 2008: 13) 1.1.1 Punane Punane värv ergutab ning annab meile energiat. Punane muudab meid aktiivsemaks, annab jõudu ja soojendab
Tallinna 32. Keskkool Anna-Liisa Allas EESTI, EKSIIL JA VÄLIS-EESTI Teadusliku teksti refereering Juhendaja: Kerstin Vessik Kernu 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.......................................................................................2 Kodanlik ja demokraatlik Eesti................................................................ 3 Okupeeritud ja pagendatud Eestis............................................................. 3 Välis-Eesti ja Kodu-Eesti....................................................................
Raamat Tekstisisene viide Viide loetelus “Kasutatud kirjandus” Üks autor (Pihlau, 2003) või (Pihlau, Pihlau, J. (2003). Edukas otsing Internetis ehk 2003, lk 24) kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn : Külim 2 autorit (Cargill & Webb, 1988) või Cargill, J., & Webb, G.M. (1988). Managing (Cargill & Webb, 1988, lk libraries intransition. Phoenix; New York: Oryx 54) Press. 3 ja enam autorit (Guerin et al, 2005) või Guerin, W. L., Labor, E., Morgan, L., Reesman, J. (Guerin et al, 2005, lk 67) C., & Willingham, J. R. (2005). A handbook of critical approaches to literature. New York : Oxford University Press. Ilma autorita (Intelligent Inf...
Present Simple · Korduv, regulaarne tegevus: I WORK every day / each Monday / only on Wednesdays. · Üldine, tavapärane tegevus; loodusseadused / füüsika etc. reeglid: I usually DO NOT WORK in summer. She DOES NOT WORK at night. Magnet ATTRACTS iron. · !!! Spordikommentarid: ... and now he PASSES the ball ... and off he GOES towards the goal... · 1pv (+s/es Å he/she/it); ? DO(ES)+ 1pv ; - DO(ES) not + 1pv Aari Juhanson, MA 2008 Present Progressive · Hetkel toimuv, pooleliolev tegevus: S/he IS TALKing on the phone now. I AM READing an interesting book. · Ajutine, regulaarsele ja tavapärasele vastanduv tegevus (tulevikku viitav): This summer they ARE not GROWing cucumbers as usual. They'RE GROWing tomatoes instead. · !!! Halvakspanu väljendus harjumuspärase tegevuse kohta: He IS always COMPLAINing! · BE (am/is/are) + 1pv-ing Aari Juhanson, MA 2008
2011. http://www.isamaajarespublicaliit.ee/12776. 03.04.2008 ). · Õnn ei peitu rahas, õnneks on vaja lapsi, perekonda, head haridust ja õitsvat kultuuri ( Õnne...2008. Õnne otsingud.http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B0E0461F854ECD75C22572870037BACB. 03.04.2008 ). · Ille Saar: ,, Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku." ( Saar,I. 2008. Mis on õnn? http://www.rajaleidja.ee/web/?id=5815. 03.04.2008 ) · ,,Miski ei vääri meie toetust rohkem kui teaduse ja kirjanduse edendamine. Igal maal on üldise õnne kindlaimaks aluseks teadmine," ütles George Washington pöördumises Kongressi poole 8. jaanuaril 1790. Ameeriklased oskavad suurelt mõelda ja näha veidi kaugemale. See on nende edu üks pante ( Grauberg,E. 2008. Murrang USA kõrghariduses. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/07.04.07/elu/3
Märt Avandi Märt Avandi 26. 02. 1981 • 2004–2006 Rakvere teatris • 2006–2008 Endla teatris • 2009–2014 Draamateatris • 1999 - Rapla ühisgümnaasium • 2004 - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus)
Fenomenoloogilne meetod pöörab rohkem tähelepanu fenomenile, kui seda tehakse traditsioonilises empirismis (Ulanovski 2007: 135). Fenomenoloogia võib olla nii filosoofia kui ka meetod, kus uuritakse väikest valimit intensiivselt ja pikaajaliselt, et selgitada tähenduste arengut ja omavahelisi suhteid. Sellise uurimuse eesmärk on detailselt ja süstemaatiliselt kirjeldada mingi kogukonna erinevaid arusaamu mõne elulise nähtuse (fenomeni) kohta. (Lester 1999; Randolph 2008: 53) Referaadis anname ülevaate uurimuse olemusest, andmete kogumise ja analüüsimise meetodidtest ning sellise meetodi usaldusväärusest. 3 FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Fenomenoloogia on üldmõiste, mis hõlmab endas nii filosoofilist liikumist kui ka erinevate teadusuuringute lähenemisviise. See sai alguse Edmund Husserli (1859-1938)
Selles reguleeritakse muuhulgas ka see, et turismiettevõte vastutab, et tema kvaliteedimärki kandev toode ka edaspidi kriteeriumeid täidab. Turismiettevõttel võib olla ka teisi turismitooteid, millele erinevatel põhjustel ei ole kvaliteedimärgist omistatud. 2.6 EHE märgi tooted: Aastal 2006 Meresüstamatk Kolga lahe saartele Haabjamatk Soomaal Seto söömaaeg Jalgrattaretk Läänemere Soome lõunapiiril Süvahavva Loodustalus - looduse keskel, kahe jalaga maas Aastal 2008 Loodusmatk Soeginina pangal Meresüstamatk Rammule Räätsamatk Koitjärve rabas Rabamatk Ohepalu rabas ööbimisega elektrita Linnumäe Loodustalus Loodusmatk Harilaiul Estonia In Spring (Eesti kevadel) Päev Altja kalurikülas Ringkäik vanas vesiveskis Loodusretk Katri pangale Rabav rabamatk Kautla rabas koos elamussaunaga 3. Roheline Võti Roheline Võti - see ongi meie viis näidata oma külalistele, kuidas saavutada harmoonia
Kooli siia Nimi siia Õpetaja siia 2008 (19 1987, , ) -- , 22--28 , 12 --23 2005 , 29 --18 2007 19 --8 2008. . . , -- 188 . 1986 , , , , . , . , . , . , , . , , . , , 2001 -- , , , . , , , 300 . . 2008 Sony Ericsson, . WTA 2001 . ITF 2002--2003 , 19 WTA 2003--2008 , WTA 2003-- 2004 . : · (3 2004) -- ( ; ) · 2006 , -. · -- (2007). · (2008). WTA -- 287, -- 23, WTA -- 66, -- 16. -- 41- . · -- Nike, -- Prince. · «» (Canon, Colgate , Palmolive, Prince). · o e, . · , 2004 18,2 . · 17 2005 829 . , 18 057 112 .
Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna varad on muutunud spetsiifilisemaks ja kapitalimahukamaks. Varad on mahult juurde võtnud nii väärtuselt ehk siis hinnalt kui ka koguseliselt. 4 Bilansi struktuur kohustuste ja omakapitali seisukohalt aastatel 2000-2008 Vaadeldaval perioodil aastatel 2000 2008 on näha kuidas omakapitali hulk suurenes, 2008 aastal jõudis see aga suhteliselt võrdsele tasemele kohustustega. See näitab, et suurem osa soetatud varadest on soetatud omanike oma finantseeringu alusel. Antud protsessi käigus suurenes nii omakapitali kui ka kohustuste maht. Kohustuste struktuur aastatel 2000-2007 Jälgides pikaajaliste kohustuste propotsioonide muutumist, võime täheldada, et pikaajalisi laene oli 2000-ndate aastate alguses suhteliselt raske või peaaegu võimatu
Ja see "kiskja" istub KÕIGIS meis rohkemal või vähemal määral (Kommunismist...2008. Kommunismist. http://www.minut.ee/comments.pl?sid=82892&cid=64189. 12.04.2008)! · Kolmapäeva õhtul Võru politsei arestikambrisse kainenema viidud naine leiti tunni aja pärast pooduna. Naisest jäi maha kuus last. Inimene on inimesele hunt. See on igatahes tõestatud (Kuue... 2008. Kuue lapse ema tegi politsei arestikambris enesetapu. http://www.vorumaateataja.ee/? a=uudised&b=6616&c=1. 12.04.2008). · Jaan Olari: Paraku on maailm aga märksa salakavalam ja kurjem. Nii on mehe või naiseikka jõudval inimesel oht sattuda ühiskonnaohtliku ja väärastunud mõttemaailmaga eakaaslaste seltskonda, milles valitseb moraal, et inimene on inimesele hunt, tugevama kohuseks on nõrgem alla
Eesti kirjandusauhinnad: A.H.Tammsaare nim kirjauhind 2010 Tõnu Õnnepalu "Paradiis" 2009 Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" 2008 Ene Mihkelson "Katkuhaud" 2007 Kaalu Kirme "Kolm paradiisi" 2006 Erik Tohvri "Kaldaliiva" Aasta Rosina auhind: 2009 Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik"
sajandi Suurbritannia teatrite repertuaariuuringutest. Ta toob välja kõige olulisemad autorid ja teosed, mis on antud repertuaare käsitlenud ning analüüsib neid. Rutter ütleb, et repertuaariuuringuid võib laiemalt defineerida kui draamauuringute käsitlust, mille peamiseks uurimisobjektiks on teatri institutsioon ja mitte dramaturg või näidend. Siiski võetakse arvesse, et nii dramaturg kui ka näiteks näitlejad, teatriomanikud, publik jne on olulised näidendi lavale toomises (Rutter 2008: 336). Varase draama käsitluses ei ole repertuaariuuringute suund uus. Üks varasemaid käsitlusi on Robert Boies Sherpe'i "Teatrite tõeline sõda" ("The Real War of the Theaters", 1935), mis arutab näidendi kaupa teatreid "Admiral" ja "Chamberlaini mehed" (Chamberlain's Men). Lisaks võiks välja ka tuua George F. Reynoldsi "Elisabethi aegsete näidendite lavastused Red Bulli teatris" ("The Staging of Elizabethan Plays at the Red Bull theatre", 1940), kus on
*ttajate arv 08.04.2009 seisuga **lipilaste arv 01.04.2009 seisuga Joonis 1. Tartu Ülikooli struktuurijoonis, 2009 Allikas: Tartu... 2 Joonis 2. Abielude arv üle kõike maakondi Eestis, juuni 2009 Allikas: Lisa 1. 3 Joonis 3. Tööalases täiendusõppes osalejad valdkonniti TTÜs, 2008 Allikas: Lisa 2. 4 Joonis 4. Üliõpilaste arv TTÜs, 2005-2008 Allikas: Lisa 3. 5 59,2%60,7% 61,3% 65,2 % 56,3 % 57 % 56,1 % 58,6 % 56,10 % 61,7 %
Xxxxx Xxx Xxxxxxxxx xxx Sissejuhatus 3 Eesti enne Liivi sõda 4 Sõja algus 5 Sõja põhjused 6 Sõjas osalesid 7 Riigipead 8 Eesti väesalga juht 9 Orduriigi lõpp 10 Liivimaa kuningriik 11 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 12 Jam Zapolski rahu 13 Pljussa rahu 14 Altmargi rahu 15 Eesti pärast Liivi sõda 16 Sõja mõju Eestile 17 Kasutatud kirjandus 18 2 "Liivimaa on nagu rikas pruut, kelle ümber kõik tantsivad" nii kirjeldasid Vana-Liivimaa olukorda kaasaegsed. 3 4 tsentr...
(18) momentrea elementide samaaegne kogum. Seda teemat täpsustame aegridade osas tulevikus. (19) Koordinatsioonisuhtarvud: ( käibevara ) Käibe- ja põhivara suhtarv põhivara on (20) Lühi- ja pikaajaliste kohustuste suhtarv on (21) Kohustuste ja omakapitali suhtarv on (22) mis tähendab, et igale omaniku 1 -le on ettevõtja kaasanud kapitali (23) . (24) Dünaamikasuhtarvud AS Tallinna Sadama aruanded 2009 ja 2008 Nõuded ostjate Müügitulu vastu ja muud nõuded 2009 2008 2007 2009 2008 Suhtarvud eelneva perioodi suhtes viimane eelviimane on (25) eelviimane eel-eelviimane on (26) Raha+nõuded+de Müüdud kaupade ja teenuste kulu (otsekulu/tegevuskulu) rivatiivid (lihtsustatult RNV) 2009 2008 2007 2009 2008 Lisa: 2010. a RNV on 2010. a tegevuskulu on
muutumist ajas. Uurimise all on neli maakonda: Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ning Võrumaa. Kõik andmed on võetud statistikaameti kodulehelt ning on aastate 2007-2016 kohta, ehk uurimisperioodiks on 10 aastat. Esmased statistilised andmed on toodud töö lisas. HARJUMAA Keskmine brutopalk Harjumaal vaadeldavate aastate jooksul on tõusnud 823 eurolt 1271 eurole, ehk kümne aasta jooksul on keskmine brutopalk kasvanud ligikaudu 35%. (vt joonised 1, 2) Aastal 2008, võrreldes aastaga 2007 on tõus olnud 11%. Järgneval, 2009. aastal on toimunud langus 4,5%. Edasi jällegi brutopalk antud maakonnas tõuseb, kuni vaadeldava perioodi lõpuni. Kõige suurem tõus ongi olnud 2008. aastal, kõige väiksem aga 2010. aastal, mil see oli ainult 0,35%. Harjumaa keskmine brutopalk aastatel 2007-2016 1400 1271
lastele võimaikult kergeks teha. 2 1. Mis on lahutus? Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui tema vanemate elus. Seoses lahutusega võib muutuda palju – suhted pereliikmete vahel, elukorraldus, elukoht, töö, lapse kool või lasteaed, sõbrad jne. Lahutus ei ole kunagi kellegi jaoks kerge. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Lahutuses saab eristada kolme erinevat perioodi: lahutusele eelnev periood – perekonnas tekivad pidevad tülid, üksteise süüdistamine. Periood kuni lahutusprotsessi algatamiseni. lahutus – aeg alates lahutusprotsessi algatamisest kuni lahutuse ametliku vormistamiseni või ühe vanema füüsilise lahkumiseni. lahutusel järgnev periood – aeg alates lahutuse ametlikust vormistamisest või ühe
http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200 Eluskaal 150 Tapakaal 100 50 0 1980 1984 1988 1992 1996 2000 2004 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Loomakasvatussaadused Eestis Loomakasvatussaadus liha jaguneb veel omakorda viite gruppi: Sealiha Veiseliha Linnuliha Lamba- ja kitseliha Küüliku- ja nutrialiha http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Sealiha 90 80 70 60 50 Liha kokku
Põllumassiivi nr põllu nr tüüp ha 2007 2008 2009 62954268011 1 P 2,76 kaer oder 62954356244 2 P 16,05 kaer oder 63054301400 3 P 50,68 kaer oder 63154216260 4 P 17,34 kaer talinisu 63354339987 5 P 94 kaer talinisu 63355065877 6 P 29,77 raps nisu
tuntud kinnisvara firmad. 3 1. TEHINGUHINDADE ANALÜÜS 2008-2010 AASTAL Perioodi alguses (2008a.) ühepereelamute tehingute arv Tartus ja Pärnus kokku oli 192 (vt. joonis 1, 3). Järgmise aasta olukorda kirjeldab juba väike tehingute arv 135. Seega 2009 aastal on tehtud 30% vähem tehinguid, kui eelmisel aastal. 2010 aastal toimub juba märkimisväärne tehingute arvu kasv 229 ehk 70%. Kokku tehingusumma (vt. lisa 1, 3) oli 2008 aastal 21 744 347, 2009 11 375 596 ja 2010 16 239 009. Tehingute arvu kasv 2010 aastal oli suur aga tehingute summa võrreldes 2008 aastaga oli vähem, mis tähendab, et keskmised hinnnad langesid. 1.1. Tehinguhindade dünaamika 3 aastat 2008 aasta I kvartalis Tartu majade turul on pakkumishinnad laia ulatusega ja korrastumata, mis muudab ostuotsuse tegemise inimeste jaoks raskeks. Järjest olulisemaks on ostuotsuse
VOCAL + PIANO GESANG + KLAVIER I'M YOURS CHANT + PIANO Words & Music by JASON THOMAS MRAZ q=150 B¨ F ©2008 digitalsheetmusic.eu ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26kj(S) Anastassia Gerassimova, Aleksandra Gergeljuk, Ilja Pronin, Andrei Sokolov, Sofja Karhanina LOKAALANESTEESIA JA PALLIATIIVNE RAVI Referaat Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1.SELETUS................................................................................................4 2.KAEBUSTE RAVI.....................................................................................5 3.PALLIATIIVSE RAVI KORRALDUS..............................................................6 3.1. Palliatiivne ravi Eestis................................................................
Aga paljudest tekitavatest jäätmetest suurt osa on vimalik ja mistlik taaskasutada. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. Taaskasutamine on ettemääratud loodusvarade säästmiseks, energia säästmiseks ja prügilate arvu vähenemiseks. Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on vimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada: vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed (Tallinnas lisaks ka toidu-ja sööklajäätmed), ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Vanapaber ja papp moodustab olmejäätmetes ca 32% (taaskasutamine säästab energiat ja toorainet,
koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 1: Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal Allikas: CIA Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Loogiliselt võttes peab kogu maailmas import võrduma ekspordiga, sest ühe riigi eksport on teise riigi import.
faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Sisukord Tegevusaruanne...................................................................................................................... 4 Raamatupidamise aastaaruanne............................................................................................ 5 Tegevjuhtkonna deklaratsioon....................................................................................5 Bilanss....................................................................................................
aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "Sinul on meretäis hirmu" - Rivo 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" - Ivanov, Siegfried Rolle mujal 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" osaline (Ablu
SKT SKT sisemajanduse kogu toodang. See on riigis toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogu väärtus, USA dollarites ühe elaniku kohta aastas. Mina toon välja ühe elaniku kohta aastas kaupade ja osutatud teenuste kogu väärtuse eurodes. EESTI Aastatel 1995-2007 toimus suur tõus 4000 eurolt kuni 9900 euroni. Seejärel toimus 2008 ja 2009 aastal langus 8100 euro peale, ning alates 2010 aastast tõusis jälle kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta kuni 9100 euro peale. Kõige suurem tõus oli aastal 2007, siis oli kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta 9900 eurot. LÄTI Aastatel 1995-2007 toimus suur tõus 2700 eurolt 7200 euro peale. Seejärel toimus 2008-2010 aastatel
Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Ta on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Sofi Oksanen lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tunnustused Finlandia kirjandusauhind 2008 Kalevi Jäntti auhind 2008 Kristiina Instituudi aasta Kristiina 2008 Waltari auhind 2008 Varjo-Finlandia 2008 Runebergi auhind 2009 Postimehe aasta inimene 2009 Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk 2010 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind 2010 Looming Romaanid: "Stalinin lehmät" 2003 eesti keeles "Stalini lehmad" 2004 "Baby Jane" 2005 eesti keeles "Baby Jane" 2006 "Puhdistus" 2008 eesti keeles "Puhastus" 2009 "Kun kyyhkyset katosivat" 2012 eesti keeles "Kui tuvid kadusid" 2012 Näidendid
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDUS SOO JÄRGI VANUSERÜHMAS 20 64 ELUAASTAT AASTATEL 2008 - 2012 Õppeaine Arengu-uuringud ARVESTUSTÖÖ Õppejõud: XXX Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................... lk 3 - 4 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste naiste hulgas aastatel 2008 2012 ..................................................................... lk 5 - 6
Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened Kübarseentega värvitakse lõngu Mitmesugused mikroskoopilised seened kahjustavad nahka, küüsi ja juukseid Tekitavad seenhaigusi Kahjulikud on ka need seened, kes põhjustavad loomade ja taimede haigusi ning lagundavad puitu(eriti majavamm) (Miksike2 2008) Toidainetetööstuses kasutatavad seened Ravimitööstuses kasutatavad seened Seened kahjustavad ka kultuurtaimi (koolielu 2008, Eve Popp) 1.3.1.1 Inimestel olevad seene haigused Mürgitused inimene sööb mürgiseid seeni Mükotoksikoos inimene tarbib toiduks hallitanud toiduaineid Mükoos seened kasvavad inimese nahal või nende tekistel; seened kasvavad elunditel (koolielu 2008, Eve Popp) 1.3.2 Seente osa looduses Kübarseened elavad sümbioosis puujuurtega. Seeneniidid varustavad taimejuurt
orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi. Peamised majandusnäitajad Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Hiinat ja Saksamaad. Euroopa Liidu kogutoodangus annab Prantsusmaa ca 16% (2008.a., Eurostat ). Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. 2008.aastal tõusis Pariis välisinvesterijate jaoks Euroopa kõige atraktiivsemaks pealinnaks, edestades Londonit (uuring Institut CS, jaanuar 2009). Muud tööstuspiirkonnad on Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%). Antud kolme piirkonda tehakse ka enamus riiki tulevatest välisinvesteeringutest. Tööhõive Kuni 2008.aastani vähenes tööpuudus tänu sotsiaalse ühtekuuluvuse plaani efektiivsele toimimisele Prantsusmaal järjepidevalt
Aastail 19401991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim väravaid (35) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli. Eesti seni edukaimaks valikturniiriks kujunesid 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. Viis võitu, kaks viiki ja viis kaotust andsid kvalifikatsioonigrupis neljanda koha Läti, Liechtensteini ja Luksemburgi ees. 2007. aasta novembris kinnitati kaheaastase lepinguga uueks peatreeneriks Tarmo Rüütli, kes oli juba tüürinud koondist aastail 19992000, kuniks jalgpalliliit leidis pärast órarsoni lahkumist
000. " (Marsania 2008) Mis puudutab Tshinvali väidetavat hävitamist Gruusia armee poolt, siis Gruusia relvajõud võtsid linna üle konflikti esimesel päeval pärast väiksemaid kokkupõrkeid. Seetõttu ei saanud ka purustuste hulk linnas olla suur. Suur purustamine algas, kui Venemaa õhujõud hakkasid pommitama Gruusia armee positsioone. Seega vastutavad Tshinvali purustamise eest Venemaa õhuvägi ja kahurvägi. 15. augustil 2008 kirjutasid Vene ja Gruusia pool alla ajutisele relvarahule. Venemaa relvajõud teatasid, et tõmbuvad oma positsioonidelt tagasi kümne päeva jooksul. Gruusia võimud on väljendanud rahulolematust tagasitõmbumise kiiruse ja ulatusega ning Venemaa jätkuva kohalolekuga Phothis. Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Poola, Eesti, Läti ja Leedu mõistsid Venemaa sissetungi teravalt hukka.George W. Bush hoiatas Venemaad: "Türaniseerimine ja survestamine ei ole 21
BRITTA VAHUR näitleja Eesti Draamateatris 2006. aastast Sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas Õppinud Lõpetas EMTA lavakunstikooli 2006. aastal (XXII lend) Töötanud Alates 2006. aastast Eesti Draamateatris näitleja Praegu mängukavas Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine Helena Ingmar Bergman Sügissonaat Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad Rollid Eesti Draamateatris 2004 "pulloverid" Madis Kõiv Finis nihili 2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht 2006 AnnaLisa; Elisabeth Dohna Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad 2006 Katja Ivan Turgenev Kuu aega maal 2007 Liza Drozdova Fjodor Dostojevski Sortsid 2007 Colombina; Lumivalgeke Mihke...
. ; , , « », « », , . [] « », . , 1987. « » ( , 90 ), . . , 1988. « » ( , 90 ), . . , 1988. « , » ( , 90 ), . . , 1988. « ». «», 2003 [16]. « . », . ., . ., 2003. ( - , , ). « », . , 2005. ( , 1 25 1980 . , ) ref>http://www.sem40.ru/rest/scandal/15218/. 80 . (1974--2006) () [17] « !», . . , 4, 52 ., 2008. ( ). « . », «», 43 ., 2008. ( ). « . », «», 43 ., 2008. ( ). « », . . . , « », 48 ., 2008. ( , ). 1964: , , -- « » . , . [18] 1964: , -- « » . , . 1965: «» . , . , . 1965: , , , , -- « , » . , . . 1965: , , , -- « » . , . 1966: -- « » . , . . 1967: -- «!»
Birgit kolm lugu Superfinaali telefonihääletusel anti ligi 88 000 häält, millest 56,2% kuulusid Birgitile. Võiduga kaasnes 100 000 eesti krooni ja poole miljoni kroonine plaadileping. ESITATUD LAULUD SAATES “EESTI OTSIB SUPERSTAARI” PÄRAST “EESTI OTSIB SUPERSTAARI” 2007-2008: * Birgit astus esimese soolokavaga “Tiivad” üles 3. detsembril 2007 Tallinna Kaarli kirikus * Debüütalbum ilmus 25. jaanuaril 2008 * 10. novembril 2008 ilmus jõulualbum * 2008 aastal osales saates “Laulud Tähtedega” (II koht) 2009-2011: * 19. november 2009 ilmus kolmas album “Teineteisel pool” * Esines 2009. aastal TV3-e saates Eesti otsib lemmiklaulu * Võitis Aasta naisartisti tiitli * Saavutas Rootsis toimunud rahvusvahelisel lauljate võistlusel Baltic Song Contest teise koha * 2011 aastal osales saates “Laulupealinn”, kus
Lissaboni Sporting ( 20022003 ) Manchester United (20032009 ) Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) Manchester United (20032009 ) Real Madrid ( 2009... ) Koondise karjäär Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Kapteniks saamine 11. juuli 2008 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Kapteniks saamine 11. juuli 2008 Osalenud mitmetel suurturniiridel Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Kapteniks saamine 11. juuli 2008 Osalenud mitmetel suurturniiridel 115 mängu50 väravat Tähtsamad saavutused : Tähtsamad saavutused : FIFA Young Player of theYear (2004,2005) Tähtsamad saavutused :
Argentiina Argentiina asub lõuna-Ameerika lõunaosas ning elanikke on 40. 482 miljonit(juuli 2008). Argentiina kannatas väga 20. sajandi majanduskriiside tõttu. 2008 aasta seisuga oli nende SKP $338.7 miljardit, mis tundub Eestiga võrreldes($28.6 miljardit) väga suur number, kuid vaadeldes SKP'd per capita, siis Argentiinal on see Eesti omast palju väiksem. Nimelt SKP'd per capita on Argentiinas $14,500 miljardit ja Eestis on see $21 900 miljardit. See näitab, et Argentiina on üsna vähe arenenud riik. Argentiina SKP reaalne tõus oli 6.6% (2008 aastal), mis on päris hea tõus. Sealne majandus tugineb enamjaolt nafta ja
Eratarbimise kasvu tõsteti, põhjusena on toodud kiire palgakasv. Hoolimata hetkel valitsenud soodsast väliskeskkonnast on ekspordi reaalkasvu prognoos pessimistlikum. 2007.aasta ekspordi kasvu mõjutab kütuse ja elekroonikaseadmete väljaveo mahu kasvu oluline aeglustumine, mida ei osatud ette näha. Lähiaastate inflatsiooniprotsendi tõus, kõrgemad energiahinnad jne, teevad korrektiive eelarvestrateegiasse. (Rahandusministeerium. 2007.a. suvine majandusprognoos) Rahandusministeeriumi 2008.a. suvine majandusprognoos korrigeerib otsustavalt ootused majanduskasvule ja ennustab 2008.aastal majanduslanguseks 1% , järgmisel aastal majanduskasvuks 2,6 %. Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud. Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni.
· 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66-ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. · 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Triin Aljand 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta, poolfinaali pääseti viimasena ajaga 58,49. Uus Eesti rekord on 1,08 sekundit parem 18. juulil 2008 tema poolt püstitatud rekordist. · Samas ujutud 50 meetri vabaltujumise eelvõistluse lõpetas ta uue isikliku rekordiga, ajaga 25,29, millega ta sai 90 konkurendi hulgas 21. koha. 2005. aastal Jana
veksli nr veksli kuupäev veksli nimiväärtus intressimäär laenuaeg laenuaeg veksli intressisumma veksli tähtaeg tagasimakse (note #) (date of note) (principal) (interest rate) (time) (time) (amount of interest) (due date) (maturity value) Note 1 23. Dec. 2008 13 000 9% 360/360 1/ 1 1 170 23. Dec. 2009 14 170 Note 2 30. Nov. 2008 12 000 12% 180/360 1/ 2 720 30. May 2009 12 720 Note 3 07. Dec. 2008 9 000 10% 30/360 1/ 12 75 06. Jan. 2009 9 075 Tekkepõhine intress (Accrued interest) 31. Dec
1982). Aksillaarselt mõõdetuna alla 38,5 °C (Uibo jt 2010). Hüpertermia — liigsooju(mu)s, ülekuumenemus (Valdes ja Veski 1982). Ealisest normist kõrgem kehatemperatuur. Organismis toodetakse soojust rohkem kui eraldub (Chatson 2004, Nienstedt 2005). Palavik (febris), mil temperaruur on üle 37 °C (Iiviainen jt 1997, Ravijuhendid ... 2007). Aksillaarselt mõõdetuna üle 37,3 °C (Eesti ravijuhend I.a., Grünberg 2008, Wilson ja Hockenberry 2008). Korppi jt (2011) järgi saab palavikust rääkida siis, kui lapse kehatemperatuur on 37,5 °C ja üle selle. Palaviku alandamisega lastel alustatakse, kui kehatemperatuur on 38,5 °C ja üle selle. Kehatemperatuur üle 41 °C on kudedele pärssiv. (Ravijuhendid ... 2007, Grünberg 2008, Wilson ja Hockenberry 2008, Korppi jt 2011) Korppi jt (2011) poolt soovitatakse lastele, kellel on esinenud palavikukrampe, alustada antipüreesiga 38,0 kraadise
Hüvastijätt eeldab nagu tervitaminegi viisakust ja oskust hüvasti jätta. Oluline on näidata välja tänu suhtlemise või tutvumise eest. 5 Kasutatud kirjandus Annus-Anijärv, Laivi. Protokoll ja etikett. Kättesaadav: http://www.lvrkk.ee/kristiina/proto/index.html (viimati külastatud 16.04.12) Kroom, G. 2011. Tänapäeva etikett. Odamees. Lk. 18-21. Lukas, M., Tsatsua, T. 2008. Etikett tööl ja kodus. AS Ajakirjade Kirjastus. Lk. 18-31. 6
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 29. aprillil Kuressaare kultuurikeskust, kus oli 2008. aasta pressifoto näitus. Näitus oli üleval 7st aprillist kuni 6nda maini. Pressifoto näitusel on väljas valik 2008. aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Teiste seas on näitusel üleval erinevate kategooriate võidutööd ning kõik nominendid. Näitusel on väljas üleriikliku uudisfoto nominendid: Aripäevas 8. septembril 2008 ilmunud Andres Kralla foto, millel on kohtusaalis oma süüd eitanud endine keskkonnaminister Villu Reiljan, advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn; aripäev.ee-s 13. augustil ja äripäevas 15. augustil 2008 ilmunud Erik Prozese foto Gori linnast Tbilsi poole suunduvatest sõjapõgenikest ning Postimehes 24. oktoobril 2008 ilmunud Liis Treimanni foto riigikogulasest Mailis Repsist parlamendi istungi ajal Rimi sooduskuponge kleepimas
Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased üritavad ületada, kuid seni veel suurema eduta. 9 Arvan, et loomi pole mõtet kloonida, ka mitte inimesi, kuna see võib endaga kaasa tuua erinevaid probleeme, näiteks massiliste teisikute karja, kes niikuinii kaua ei ela. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kahju, M. www.kahju.pri.ee/kg29d/bioloogia_12/rakendusbioloogia.doc 2008 2. Lõhmus, A. Kloonimine, see polegi imelihtne. http://www.postimees.ee/030307/esileht/ak/247929.php 2008 3. Maailma esimene kloonloom suri kuueaastaselt http://www.usk.ee/kloonimine/dolly.htm 2008 10 4. Sikut, R. Rakuteooriast kloonimiseni http://www.loodus
Tõrva Gümnaasium Asser-Enri Soro BURUNDI Referaat Tõrva 2015 SISUKORD BURUNDI................................................................................................................. 1 SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 RAHVAARV.............................................................................................................. 4 SÜNDIMUS JA SUREMUS.......................................................................................... 6 ETNILINE KOOSSEIS, KEELED JA RELIGIOON............................................................8 SUUREMAD LINNAD................................................................................................ 9 HARIDUS......................................
NIMI Sünniaeg: 27. september 1985 Aadress: Kastani 49-3, Tartu 50410 Kontaktadndmed: Telefon: 55555555 e-mail: [email protected] Perekonnaseis: abielus Hariduskäik: 2008-2011 Tartu Ülikool, Magistriõpe, majandusteadus 2003-2008 Tallinna tehnikaülikool 1992-2003 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Teeninduskäik: Jaanuar 2008- Kohvik Armastus, Müügijuht August 2005-2008 Kohvik Armastus, Teenindaja Võõrkeelteoskus: eesti keel - emakeel vene keel - hea kõnes ja kirjas inglise keel - hea kõnes ja kirjas Huvialad: Sport (jõutõstmine, lumelaud), reisimine, loodus Autojuhiload: B-kategooria (alates 2004) Soovitajad: Urve Kullak, OÜ Kohvik Armastus juhataja, 51525354 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
