Eisenberg et al. (2005) viitasid uuringutele, mis näitavad, et emotsioonide juhtimise areng varases lapsepõlves on vastastikku seotud emotsioonidest arusaamise ja keeleoskustega. Emotsioonide juhtimine on tõenäoliselt integreeritult seotud võimega Emotsioonide mõistmine 15 fookusseerida emotsioonidega laetud keskkonna märguandeid, et häälestada emotsioonide mõistmist. Hoffman (viidatud Eisenberg et al., 2005 j) leidis, et lapsed, kes suudavad vältida emotsionaalset ülierutuvust, õpivad suurema tõenäosusega emotsioonidega seotud sündmustest. Ülierutunud lapsed panevad enam tähele enenese emotsioone ja väldivad vastuolulisi situatsioone, mis mõlemad viivad teiste emotsioonidest õppimise vähenemisele. Nende ideedega kooskõlas on leitud, et koolieelikute emotsioonide juhtimise tase ennustas nende emotsioonide mõistmist 2 aastat hiljem (Schultz, Izard, Ackerman, & Youngstrom,
Arvo Pärt Sheryl Tammoja Haridus ja elukäik sündinud 11.septembril 1935 Paides muusikaõpingud - Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklassis 19581967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina 1963 võis pidada teda kogenud ja küpseks heliloojaks 1959-1979 ja taas 2005.a Eesti Heliloojate Liidu liige 1980 asus elama Lääne-Berliini koos perega 2005 naasis kodumaale, Eestisse Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist raadiosaateid ja muusikat kuulamas. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paeskulptuur Paides. Looming
..................... 4 2 LUULUEKOGU ,,AJA KUJU" ANALÜÜS.....................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 6 KASUTATUD MATERJALID......................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Me valisime oma luuletajaks Doris Kareva ning luulekoguks 2005. aastal ilmunud tema üheteistkümnenda raamatu ,,Aja kuju", sest ei olnud varem tema luuletustega kokku puutunud ja meile tundusid tema kirjutatud luuletused väga sügavamõttelised ning soovisime temast ka rohkem teada saada. 3 1 AUTORIST Doris Kareva (joonis 1) sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on Eesti luuletaja, toimetaja ning tõlkija. 19661977. aastal õppis ta Tallinna 7. keskkoolis, mida tuntakse
inimestel. Nii inimestel kui loomadel vallandab need automaatsed käitumismustrid enasmasti ainult üks tunnus kogu asjasse puutuvast informatsioonist. See tunnus, mida nimetatakse vallandajatunnuseks, võib sageli osutuda väga kasulikuks, võimaldades indiviidil valida sobiva tegutsemissuuna, ilma et ta peaks hoolikalt ja läbinisti analüüsima kogu ülejäänud informatsiooni, mis antud situatsioonis leidub. (Cialdini 2005:19) Lähtume otsetee reeglist siis, kui ekspert meile midagi soovitab. Pikemalt mõtlemata kiidame heaks selle inimese väited ja juhised, sest me eeldame, et ta on oma ala asjatundja ja me eeldame, et see asi on ka hea. Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõelda, analüüsida ja alles siis teha oma järeldused- kas nõustuda või mitte. On inimesi, kes teavad väga hästi, kus automaatse mõjustamise relvad peidus on ja kasutavad
Tim Burton : Lavastajana "Doctor of Doom" (1979) "Vincent" (1982) "Luau" (1982) "Frankenweenie" (lühimängufilm; 1984) "Pee-wee's Big Adventure" (1985) "Beetlejuice" (1988) "Batman" (The Batman; 1989) "Edward Käärkäsi" (Edward Scissorhands; 1990) "Batmani tagasitulek" (Batman Returns; 1992) "Ed Wood" (1994) "Marss ründab!" (Mars Attacks!; 1996) "Legend peata ratsanikust" (Sleepy Hollow; 1999) "Ahvide planeet" (Planet of the Apes; 2001) "Suur kala" (Big Fish; 2003) "Charlie ja sokolaadivabrik" (Charlie and the Chocolate Factory; 2005) "Laibast pruut" (Corpse Bride; 2005) "Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja" (Sweeney Todd: The Damon Barber of Fleet Street; 2007) "Alice imedemaal" (Alice in Wonderland; 2008) "Frankenweenie" (uus versioon; 2009) Animaatorina "Vips ja Sulli" (The Fox and the Hound; tunnustamata; 1981) "Tron" (tunnustamata; 1982) "Mõõk kivis" (The Black Cauldron; tunnustamata; 1985) Produtsendina "Jõulueelne õ...
Amata lademe kivimid moodustavad kaldakaljusid Pärlijõel Sänna ümbruses ja paljanduvad ka Mustjõe idapoolsel oruveerul Kõrgepalu-Varstu vahemikus. Lõunaosas Peetri jõe vasakkaldal on kaheksa kuni 8 m kõrgust paljandit, mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse (25 ha). Sellest u 4 km ülesvoolu paljanduvad 5 m kõrguselt Plavinase lademe õhukesekihilised dolokivid ja mergeldolokivid (MKA 1 ha). Need avanevad Läti piirialal.(Arold 2005: 230) PINNAMOOD Hargla nõgu on põhjaosas 11-12 km , Varstu-Krabi joonel ligi 20 km laiune. Jääserva taandumisel kujunesid lõunasihis laienevas nõos ird-jääväljad ja tekkisid savised limnomõhnad, mida piiravad jääjärvelised savitasandikud (Mõniste ümbruses). Jääjärved on kantud üle kolmandiku nõost. Sügavamad jääkulutusnõgusid märgivad sootasandikud kahelpool Mustjõe orgu. Mustjõe kesk- ja alamjooksu oru ja Gauja keskjooksu oru
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. ...
naiste arv 1995 2722 1367 1422 1420 ASFR 0,0287 0,1339 0,0893 0,0493 sündide arv 2000 41 129 102 68 naiste arv 2000 2876 896 1169 1316 ASFR 0,0143 0,1440 0,0873 0,0517 sündide arv 2005 44 104 99 66 naiste arv 2005 2917 1295 894 1165 ASFR 0,0151 0,0803 0,1107 0,0567 sündide arv 2010 23 104 120 78 naiste arv 2010 2340 1574 1293 893 ASFR 0,0098 0,0661 0,0928 0,0873
Laiema tuntuse saavutas ta rollidega ,,Malevas" ja ,,Tulnukas". Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga (lisa 2), kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale ,,Riigimehed", kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Ott Sepp Reformierakonna liige. 3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris · 2004 Kaj Jevgeni Svartsi "Lumekuningannas" · 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" · 2005 Visak Oskar Lutsu / Priit Pedajase "Kevades" · 2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos" · 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" 4 Ott sepa rollid Vanemuises · Stepan Sevõrjov, Djakov Tom Stoppard "Utoopia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003) · Altermann Andrus Kivirähk "Teatriparadiis" (2006)
Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Henno teoseid: Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin
the USA 1990-2002 Oak Ridge High School, 127 Providence Road, Oak Ridge, Tennessee, the USA Qualifications 2006 national exam in Environmental Engineering 2006 national exam in Engineering economics 2006 national exam in Engineering Management 2005 national exam in Mathematics 2004 national exam in Statics 2004 national exam in Computers 2002 driver's license Present occupation student Work experience Summer 2005 Smith & Sons Engineers, researcher September 2003 May 2004 Trainee Engineer, The International Airport of Tennessee
Ronaldinho Ronaldo de Assis Moreira (sündinud 21. märtsil 1980 Porto Alegres) on brasiilia jalgpallur, kes on tuntud ka Ronaldinho Gaúcho ja lihtsalt Ronaldinho nime all. Ronaldinho mängib praegu jalgpalliklubis FC Barcelona (Hispaania La Ligas) ja esindab rahvusvaheliselt Brasiilia jalgpallikoondist. Peale paljude saavutuse ja kiitusete on Ronaldinho võitnud FIFA Aasta mängija auhinna kahel järjestikusel aastal (2004, 2005), samuti Euroopa parima jalgpalluri auhinna (2005) ning FIFPro aasta mängija auhinna (2005). Ronaldinho on ise öelnud, et ta ei pea ennast maailma parimaks jalgpalluriks. Ronaldinho karjäär algas Porto Alegre´s, Grêmio noortemeeskonnas, peatreeneri Luiz Felipe Scolari käe all, kes hiljem juhendas Brasiilia meeskonda FIFA 2002 aasta maailmameistrivõistluse triumfil. Tema esimene etteaste täiskasvanute seas toimus 1998. aastal Libertadores Cup´il, ja tema väravalöömis oskus avastati ...
Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis suurusjärgus 400 tuhat krooni, siis näiteks Soomes oli see kümme aastat tagasi 1,1 mln krooni töötaja kohta. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine
vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Sirje Kaljumäe arvates on viimaste aastate kohtupraktikas põhjalikult tegeldud haldus- ja tsiviilasjade eristamise ning sellest tulenevalt kohtupädevuse küsimuste lahendamisega, samuti ka haldus- ja üldkohtute pädevuse piiritlemisega seoses kuriteo- või väärteoasjades toimuva menetlusega (Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest (Riigikohtu 2003-2005 praktika põhjal ) 2005:1285). Kaljumäe rõhutab, et see, kas vaidlus on avalik-õiguslik või eraõiguslik, sõltub kaebuses esitatud nõude iseloomust. Avalik-õiguslikeks vaidlusteks saab pidada neid vaidlusi, mille puhul kaebuses esitatud nõue on tekkinud asjaolude alusel, mida saab hinnata avaliku õiguse normidest lähtuvalt (samas 2005). HKMS §11 lg 4 alusel halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille
Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega OECD riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat. Välismajandus Väljavedu Austraalia peamine väljaveoartikkel on kivisüsi, mida veeti 2005. aastal välja 6,5 miljardit USA dollari eest. Järgnevad toornafta (3,4 miljardit USA dollarit), rauamaak (2,7 miljardit USA dollarit), kuld (2,7 miljardit USA dollarit) ja boksiit (2,3 miljardit USA dollarit). 2005 veeti kaupu välja kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad väljaveopartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna- Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus-Meremaa (6,7%) ja India (5%). Sissevedu
SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale. Sellised inimesed peletavad endast eemale ka teisi inimesi. Kuulamine on praegu väga tähtis ja aktuaalne teema. Kuna noored inimesed veedavad järjest rohkem aega sotsiaalvõrgustikes, ei oska nad enam õigesti suhelda ega ka mitte teist inimest kuulata. Ilma kuulamisoskuseta võib jääda väga palju olulist informatsiooni saamata ning inimesed ei pruugi märgata lähenevaid probleeme. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste in...
Seda funktsiooni ei saa delegeerida teistele ega ka teiste kaudu edasi. (Demokraatia liigid, 2004) Kuna otsene demokraatia nõuab kõikide kodanike arvamuse ära kuulamist, mis suurema rahvaarvu puhul võib kujuneda pikaajaliseks protsessiks, sobib see varajastes, väikse maa-ala ja vähese rahvaga riikides (Saarts, Roosmaa, 2014, lk 153) „Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks.“ (Olenko, Toots, 2005, lk 61) Tänapäeval leidub otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine on lihtne. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. (Olenko, Toots, 2005, lk 61) 1.2. Esindusdemokraatia Demokraatia idee taaselustus 18. sajandi valgustusfilosoofias. Antiikaegse otsese demokraatia asemel tuldi välja esindusdemokraatia põhimõtetega. (Raudla, 2002, lk 14)
2001. aastal andsid välja albumi "Into", mis müüs Soomes topeltplaatinaplaadi jagu. Albumi esimene singel "F-F-F-Falling" püsis Soome edetabeli liidripositsioonil 3 kuud. "Dead Lettersi" lindistas bänd aastal 2003 Rootsis. Albumi edu Soomes, Austrias ja Saksamaal tõstis seda ka teistes riikides. Nad said Inglismaa Top 10-sse albumiga ja 3. singliga "In the Shadows". Suur edu Euroopas tegi plaadi populaarseks ka mujal maailmas. "Hide From the Sun" tuli välja 2005. aastal, singlid: "No Fear", "Shot" ja "Sail Away." Albumid · Peep (1996) · Playboys (1997) 3 · Hell of a Tester (1998) · Into (2001) · Dead Letters (2003) · Hide From the Sun (2005) Singlid · 1st (1995) · 2nd (1996) · 3rd (1996) · Kola (1997) · Blue (1997) · Playboys (1997) · Ice (1998) · Liquid (1998) · Swimming With The Kids (1999)
Kehtna MTK Kauno Itter AA-31 3G 2006 Mis on 3G? Kolmas mobiilsidepõlvkond 3G ehk UMTS (Universal Mobile Tele-communications System) pakub eelmise põlvkonna GSM- mobiilsidest märksa kiiremat andmesidet, mis võimaldab ka videopildi ja -kõne edastamist. 3G Maailmas on hetkel 8 toimivat 3G võrku 34 miljoni kliendiga (28. okt 2005). 2005 aasta esimese üheksa kuuga kasvas 3G kasutajate arv 18 miljoni ehk pea poole võrra. Andmesidekiirus Andmesidekiirus tavalises GSM-võrgus on 9,6 gigabitti sekundis, GPRS-võrgus kuni 40, EDGE-võrgus kuni 200 ja 3G-võrgus kuni 384 kilobitti sekundis. 3G- võrgu arendusena on võimalik kiirus kuni 2 megabitti sekundis. 3G süsteemid Maailmas on kasutusel kaks peamist 3G- süsteemi: Varem alustanud CDMA 2000. Ja hiljem lisandunud WCDMA.
16.a läks Pariisi Õppis seal tantsimist 1986 sai alguse tema rahvusvaheline kuulsus Suhted 1970 abiellus Élisabeth Guignot'ga temaga kaks last- poeg Guillaume (2008. oktoobris suri 37 a kopsupõletikku) tütar Julie(näitlejanna) Kui lapsed olid täisealised otsustasid abikaasad kolida lahku 1992. sai ta tütre Roxane'i modelli Karin Syllaga 1996 lahutas Elisabethist 1997-2005 oli abiellus Carole Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäeline naine 1978 Liiklusummik 1979 Minu Ameerika onu 1980 Le Tartuffe 1984 Saatana päikese all 1987 Roheline kaart 1990 Minu isa on kangelane 1994 Hamlet 1996 Asterix ja Obelix Caesari vastu 1996 Hüljatud 2000 102 dalmaatsia koera 2000 Bon voyage 2003
mis vahepeal küll keelatud oli, aga 1830-1840 hakkas taas levima. Tänu sellele muutusid eestlased ka kristlikuks rahvaks. Hernhuutlik liikumine arendas rahvas soovi ka ise hakata midagi kirja panema, see õhutas neid eneseteostusele. Vaatamata sellele, ei olnud hernhuutlastel otsest mõju rahvuslikule liikumisele. (S.Õispuu 1992) Loomulikult ei meeldinud üldse rahvulike ideed levik baltisakslastele. Nad ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides jagada. (M.Laur jt. 2005,) Eesti üheks esimeseks rahvulikuks liidriks tõusis K.J.Peterson. Üks esimesi rahvusteadvuse väljendamisi oli tema laul "Kas siis selle maa keel". Ta tegutses estofiilide seltskonna kõrval (sinna kuulusid Rosenpläter ja Masing). Järgmisesse estofiilide põlvkonda kuulusid Fr.R.Faehlmann, J.Nocks, H.Jürgenson, Fr.R.Kreutzwald- nad kõik olid haritlased. Uute mõtete levimist rahva seas võib ka järeldada ka sellest lauses: "Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840
traditsioonide maailma7. Vaadeldes seestunud tantsijaid kinnistus Rouch'is arusaam, et parim viis nähtu edasiandmiseks oleks seda filmida8. Ometi seisnes tema etnograafiaalase uurimustöö algus just märkmete ning fotode tegemises, et neid siis Pariisi Musée de l'Homme'i antropoloog Marcel Griaule'ile saata9. Viimase juhendamisel võttis Rouch ette ka vastavad õpingud ja omandas lõpuks ühena esimestest Prantsusmaal antropoloogia doktorikraadi10. 1 Baugh, Brenda, 2005. Biography [veebis]. Documentary Educational Resources. Kättesaadav aadressil: http://www.der.org/jean-rouch/content/index.php?id=about_biography [külastatud 30.10.2011] 2 ibid 3 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Minneapolis; London: University of Minnesota Press. Kättesaadav aadressil: http://www.scribd.com/doc/33974854/Rouch-Jean-Cine-Ethnography [vaadatud 30.10.11] Lk 129; 161 4 Siinkohal tuleb ära märkida, et juba nimetatud 2005
34 Barcelona, Hispaania 1996 Heli Rantanen 67.94 Atlanta, USA 2000 Trine Hattestad 68.91 Sydney, Austraalia 2004 Osleidys Menéndez 71.53 Ateena, Kreeka 2008 Barbora Spotakova 71.42 Peking, Hiina 3.3 HOOAJA TIPPMARGID (2005 2011) 3.3.1 MEESTE HOOAJA TIPPMARGID Aasta Edetabeli juht Hooaja tippmark (m) 2005 Tero Pitkamäki 91.53 2006 Andreas Thorkildsen 91.59 2007 Breaux Greer 91.29 2008 Andreas Thorkildsen 90.57 2009 Andreas Thorkildsen 91.28 2010 Andreas Thorkildsen 90.37 3.3.2 N AISTE HOOAJA TIPPMARGID Aasta Edetabeli juht Hooaja tippmark (m)
loodud lisandväärtusest, millega paigutus keskmike sekka. Eestis oli teenusmajanduse harudes aastal 2009. hõivatud ligikaudu 65 % töötajatest (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 42). 2010. aastal moodustas teenusmajandus Äriregistri andmetel 68 % ning Statistikaameti andmetel 64 % kogumajanduse müügitulust. Osakaal on aastatel 2005 - 2010 püsinud Statistikaameti andmetel stabiilsena, vahemikus 64-65 %. Äriregistri andmetes esineb trend suurenemise suunas. Teenusmajanduses tegutses 2010. aastal 75 % kõigist ettevõtetest, osakaal on püsinud samal tasemel kogu perioodi 2005-2010. Teenusmajanduse osakaal töötajate arvus on selgelt kasvanud: 2005. aastal 53 % ning 2010. aastal 60 % (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 59). 4
tekkest. Kümme aastat tagasi oli Euroopa Liidus valdav seisukoht, et neid seadusi ei ole võimalik täielikult unifitseerida. Praeguseks näib olukord olevat mõnevõrra muutunud, juurdepääsureegleid soovitakse vähemalt harmoniseerida, määrates erandid selgelt õiguspärastatult.1 Eesti Vabariigis käsitleb juurdepääsupiiranguid arhiiviseadus, riigisaladuse seadus ja isikuandmete kaitse seadus, kuid õigusaktid on kohati mitmeti tõlgendatavad. 2005. aastal kehtestati ,,Rahvusarhiivis säilitatava juurdepääsupiiranguga teabe kindlakstegemise ning piiranguga arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise eeskiri", mille eesmärgiks on selgitada uurijatele juurdepääsuvõimalusi piiratud teabele kui ka arhiivitöötajate kaalutlemisvabadusi piirangutega arhivaalidele juurdepääsu andmisel. Aja jooksul on juurdepääsu kitsendused arhiividokumentidele lõdvenenud seoses riigivalitsemise demokratiseerumise ning teaduse arenguga
Porto 2230 2355 x 1725 1850 x Alicante 1650 1915 x 1910 2135 x Fuerteventura x x x x Gran Canaria x 1240 1610 x x Lanzarote x x x x Malaga 1950 2235 2005 2255 x 1950 2230 Sevilla 1525 1805 1550 1830 1550 1830 x Tenerife Sth 1310 1645 1225 1600 x 1310 1645 ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Brüssel Riia 1035 1405 x x x <---- <---- <---- Brüsselisse saabuvad lennud
Aastatel 2003-2008 on turismimajanduses olnud nii tõuse kui ka mõõne. Aasta 2003 oli Eesti sissetulevate turistide arve väiksem kui eelnevatel aastatel, kuidas aasta lõpu poole, oli turistide arve oodatust suurem (http://www.mkm.ee/failid/0504_Turism_2003.pdf). Aastal 2004 oli turism tõusuteel. Eestis ööbinud välisturistide arv kasvas märgatavalt. Põhilisteks mõjutajateks olid paljud uued turismiteenuste pakkumised ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga. 2005. aastal jätkus turismi kasv Eestis, suuresti ka tänu Euroopa Liidu toele. Aastal 2006 suurenes siseturistide arv. See kompenseeris Soomest ja Saksast sissetulevate turistide arvu vähenemise. Ka aastal 2007 vähenes Eestis vastuvõtu turismi arv. Jällegi korvas languse siseturism. Võrreldes 2007. Aastaga tõusis 2008.a sisetulevate välisturistide arv minimaalselt(0.6%). Samas siseturism vähenes. Põhjuseks miks eesti kui atraktiive sihtkoht euroopas vähenes, või pidada teenuste hinna-
tööd?" vastas Pamuk: "Mu elus pole miski muutunud pärast seda, kui ma hakkasin täisajaga kirjutama. Ma olen ilukirjandust kirjutanud 30 aastat. Esimesed 10 aastat muretsesin ma raha pärast ja mitte keegi ei küsinud, kui palju ma teenin. Järgmised 10 aastat kulutasin ma raha ja mitte keegi ei küsinud selle kohta midagi. Ja viimased kümme aastat on kõik minu käest uurinud, kuidas ma raha kulutan, aga ma ei ütle seda." Ühiskondlik tegevus 2005. aastal sattus Orhan Pamuk maailma avalikkuse tähelepanu alla sõnavabaduse eest võitlejana. 2005. aasta veebruaris andis Pamuk Sveitsi ajakirjale Das Magazin intervjuu, kus ta muuhulgas ütles: "30 000 kurdi ja miljon armeenlast tapeti neil aladel ja mitte keegi peale minu ei söanda sellest rääkida." Selle lausega vihjas Pamuk armeenlaste genotsiidile Türgis aastail 1915 1917 ja 30 000 kurdi massimõrvale ka Türgi alal Anatoolias teemale, mis oli Türgis kuni selle ajani tabu.
raadiosinglitena. Albumi nimilugu ilmus ka soome- ja inglise keelsena, sellest on saanud üks eesti jalgpallifännide tunnuslaule ning palale on viidatud eesti pop- kultuuris. Smilersi 10. tegutsemisaastat tähistas 8. väljalase, album "Ainult unustamiseks". 2004. aastal avaldati kollektiivi armastuslaule koondav "Ainult armastusest". Samal aastal andis Smilers kokku umbes 150 kontserti. Aktiivne kontserttegevus talletati aastal 2005 kahel kontsertalbumil. "Live unplugged" sisaldab CD ja DVD plaatidel salvestust ansambli akustilisest kontsertist. "Esimene Eesti Tuur" on aga salvestus Tallinnas, Pirita kloostri varemetes toimunud kontserdist, kus Smilers jagab lava külalisesinejatega (sh Ewert Sundja, Ines, Cool D, Tanel Padar, Mihkel Raud). Lisaks nendele albumitele ilmus bändi juhtfiguuril Hendrik Sal-Salleril album "Hendrik Sal-Saller & Estonian
10. Diplomaatiline õigus 10.1. Mõiste ja regulatsioon Diplomaatiline õigus reguleerib rahvusvahelisel tasandil diplomaatilist suhtlemist. Diplomaatiline õigus kitsamas mõistes jagatakse kahte rühma: aktiivne- ja passiivne diplomaatiline õigus. Rahvusvahelist võimet lähetada diplomaatilisi esindajaid nimetatakse aktiivseks õiguseks ning rahvusvahelist võimet vastu võtta diplomaatilisi esindajaid nimetatakse passiivseks õiguseks. Diplomaatilisi esindajaid lähetada ja vastu võtta saavad riigid, Püha Tool, Malta Ordu ja mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Diplomaatilist õigust ja välissuhtlemist reguleerivad riigisiselt põhiseadus, välissuhtlemisseadus ning välisteenistuse seadus (Rahvusvaheline õigus, 2010). 10.2. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine ja lõpetamine Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub mõlema riigi nõusolekul. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub memorandumi allakirjutamisega. ...
Vaadake järgnevaid pilte ja mõelge, millega on tegemist? Mis võib selles piirkonnas juhtunud olla? Tehke oma oletused Kuidas on Araali ümbruse maastik muutunud? Kasahhi külake Karateren, mis asus kunagi Araali mere kaldal on tänaseks liiva mattunud. 2005 REUTERS/Shamil Zhumatov Kasahhi külamees toob vett külast kaugele rajatud kaevust, mis asub kunagise mere põhjas. Põhjavee tase ümbruskonnas on väga palju alanenud ja endised kaevud on kõik tühjaks jäänud. 2005 REUTERS/Shamil Zhumatov Araali idaosas on merepõhi muutunud ulatuslikuks soolakõrbeks Kõrbelaevad lähevad uudistama merelaevu Väikelinna Aralski tänavad on liivaga kaetud ja kunagine kaiäärne hotell on ammu lagunenud ja liivaga mattunud Kümnekuune kasahhi poiss Arman põeb aneemiat (kehvveresus) ja peab olema sageli haiglas. 2005 REUTERS/Shamil Zhumatov Kokkuvõtlik aruanne. • Kirjelda lühidalt, mis on toimunud Araali mere piirkonnas...
Eesti- ja välismajanduse uudis Eesti majandusuudis Finantsettevõtted teenisid II kvartalis Eestis kasumit 7,8 miljonit eurot, mida on 45 protsenti vähem kui mullu samal ajal, näitavad statistikaameti eile avaldatud andmed. Viimati oli finantsettevõtete II kvartali kasum madalam kui tänavu 2005. aastal, mil see ulatus 6,7 miljoni euroni. 2003. aastal oli nende kasum aga koguni 50,6 miljonit. Teise kvartali kasum 2011/2010/2005 16 14 12 10 Miljonit eurot 8 6 4 2 0 2011 2010 2005 2003 aasta II kvartali kasum oli kõige aegade suurim 50,6 miljonit eurot 25 20 15 Miljonit eurot 10 5 0 1 kvartal 2 kvartal 3 kvartal 4 kvartal Välismajanduse uudis
kassiteriit, tähtsaimad sisseveokaubad on toiduained, masinda, nafatsaadused ja ehitusmaterjalid. Sissevedu ületab väljaveo (2005. aastal veeti kaupu sisse 243 mln ja välja 98 mln dollari eest). Tähtsaim sisseveomaa on Kenya (2005. aasta impordi väärtusest 24%), järgnevad Uganda (6%) ja Belgia (5%), välja veetakse kaupu kõige rohkem Saksamaale (2005.aasta ekspordi väärtusest 11%) vähem Hiinasse (6,5%) ja Belgiasse (4,5%). Kiiresti arenev majandusharu on turism. 2005. Aastal külastas Rwandat 142 000 turisti. 6. Rwandas valitseb troopiline kliima, mis kõrguse suurenedes on mõõdukam. Kaks niisket aastaaega võimaldavad aastas saada kaks saaki. Peamised etnilised rühmad on hutud ja tutsid. Majanduses pole Rwandal eriti tugevaid külgi. Võib leiduda naftat ja maagaasi. 1994. aastal puhkenud vägivalla tõttu on majanduselu soikunud. Pikk tee nii Keenia kui ka Tansaania sadamateni põhjustab suuri veokulusid. Rwandas on vähe maavaru. 7. http://www.maps
(19661990), Ants Üleoja (19911997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse "Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päevad Sotimaal". Kontserdid toimusid Soti Parlamendis, Soti Kuninglikus Muusika- ja Draama-akadeemias ning Edinburghi Greyfriarsi kirikus, dirigeeris Ants Soots. 2006. aasta märtsis laulis koor Rootsis,
Tiit Sukk 1. Tiit Sukk sündis 21. novembril 1974 Jõgeval 2.Õppinud Tiit Sukk lõpetas 1994. aastal Jõgeva Gümnaasiumi (46. lend) ning 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (18. lend) 3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mis on motivatsiion, erinevad motivatsiooniteooriad Referaat Autor: Riini Kose 10b Juhendaja:Marika Kaasik Tartu 2014 Mis on motivatsioon? V.Murutar on öelnud: Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. (Kütt 2005) Ardo Praks arvab: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vikipeedia ütleb: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süste...
Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid Kasvatus ja kasvatamine on ühed kõige tähesamad tegevused meie elus. Me oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka ...
TÕSTAMAA KESKKOOL 11 klass Merlin Miido MAURICE MAETERLINCK Referaat Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Tõstamaa 2005 SISUKORD Belgia kirjandus.............................................................................lk 3 Maurice Maeterlincki elulugu........................................................lk 4 Maurice Maeterlincki loomingu iseloomustus...............................lk5-6 "Pimedad".......................................................................................lk7 "Sinilind"...........................................................
loodud lavatekstides on ühtmoodi olulised nii üksikinimeste elulood kui nende põhjal tekkinud üldistus. Inimlikud teemad ja probleemid, mida ta käsitleb, ületavad rahvuspiire. Karusoo annab oma näidendeis sõna neile inimestele, kes seda muidu ei saa, teemadel, nmillest teised ei räägi. Oluline on seejuures intervjueeritavate nrituaalne puhastumine läbi väljarääkimisprotsessi. Paljude preemiate ja aumärkide hulgas pälvis Karusoo 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia kriitikas poliitteatriks nimetet lavastuse "Misjonärid" eest. Merle Karusoo näidendeid: 1980 "Olen 13aastane" 1982 "Meie elulood" 1982 "Kui ruumid on täis" 1997 "Kured läinud, kurjad ilmad" 1999 "Küüdipoisid" 2002 "HIV" 2005 "Misjonärid" 2006 "Täna me ei mängi" (kaasautor Toomas Lõhmuste) 2006 "Küpsuskirjand 2005"
muutunud? Taani Alates 1980dast on SKT/in vähehaaval tõusnud. Eesti Alates 1990-95 kahanes SKT/in, siis langes ja 2005ndal jälle tõusis ligikaudu 0,730ni. Venemaa 1995 tõusis ja langes mõnevõrra. 3.Riikide haridusindeksi näitaja? Eesti 0,916 Venemaa 0,784 Taani 0,924 Eesti - 12 Venemaa 49 Taani 12 Millised on arengutrendid, kuidas haridusindeki näitaja on muutunud? Taani Alates 1980st on haridusindeks Taanis aina tõusnud ja kuni 2005 aastani on indeks kõikunud ja lõpuks tõusnud kuni 0,924ni. Eesti Indeks tõusis 1980ndal-95ni. Seejärel toimus tõus ja nüüd on viimaste aastate jooksul olnud indeks püsiv. Venemaa 1980 kuni 1990 tõusis indeks ja seejärel kahanes ning tõusis järsult kuni 0,784ni.
..........................................16 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE 1.1. Asend Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon kulgeb pika kitsa ribana Pakri poolsaare kirderannikult Narva jõeni (vt. joonis 1). Linnulennult on ala umbes 225 km pikk, kuid liigendatud rannajoon on pea kaks korda pikem. Rannikumadalik hõlmab paekalda jalamil olevat maariba koos suurema osa rannikumeres paiknevate Eesti saartega (Arold 2005, Linkrus 1998). Ala kogupindala on hinnanguliselt 1003 km 2, moodustades umbes 2,21% Eesti pindalast (Arold 2005). Lõunapoolt piiravad rannikumadalikku Harju lavamaa, Kõrvemaa ja Viru lavamaa. Ala lõunapiir on kõige paremini eristatav seal, kus maastikurajooni piiri määratlev Põhja-Eesti paekallas esineb järsu astanguna. Samas on ka piirkondi, kus paekallas on kulutatud ja mattunud paksu pinnakatte kihi alla ning kus rannikumadaliku piirile viitavad vaid kaudsed tunnused
2003 s.v Otepää kõrgustik). Arvutuslikult on kõrgustiku suhteline kõrgus kuni 130 m ning orograafiline piir 88 m kõrgusel (Hang 1979:56-61). Kõrgustiku jaotavad osadeks orud, vagumused ja nõod. Nii jaotub maastikurajoon Pühajärve vagumuse (115-130 m kõrgusel) ja sellega liituva Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188). Läänetiib hõlmab umbes viiendikku kõrgustikust ning selles asub enamik üle 200 m ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m), Meegaste mägi (207 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m) ning liigestatud 30-40 m sügavuste ürgorgude (Kooraste,
Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Käibevara osatähtsus % 49,17 48,41 47,80 47,05 48,26 45,34 41,95 42,38 39,97 34,43 29,89 33,00 33,40 Põhivara osatähtsus % 50,83 51,59 52,20 52,95 51,74 54,66 58,05 57,62 60,03 65,57 70,11 67,00 66,60 Kohustuste osatähtsus % 46,64 53,81 56,92 60,65 50,37 45,61 46,75 47,34 46,34 46,23 47,74 46,98 49,35 Omakapitali osatähtsus % 53,36 46,19 43,08 39,35 49,63 54,39 53,25 52,66 53,66 53,77 52,26 53,02 50,65
11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detsember 2002 Doha 15 km jooks - 41.29-Felix Limo (Kenya), 11. november 2001 Nijmegen 20 000 m jooks - 56.26,0-Haile Gebrselassie (Etioopia), 27. juuni 2007 Ostrava 20 km jooks - 55.48-Haile Gebrselassie (Etioopia), 15. jaanuar 2006 Phoenix 1 tunni jooks 21285m -Haile Gebrselassie (Etioopia), 27. juuni 2007 Ostrava Poolmaraton - 58.33-Samuel Wanjiru Kamau (Kenya), 27. juuni 2007 Haag 25 000 m jooks - 1:13
sõnakasutus ja valitsev pinge teevad sellest nauditava teose. «Mina olin siin» on 2004. aasta romaanivõistluse võitja. Sass Henno Sass Henno (sündis 13. septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Võitja sai preemiaks 50 000 krooni.[1] Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Teosed
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Teema: GMES (Global Monitoring for Environment and Security) Referaat Eliko Roomet Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Peep Krusberg 2008 GMES (Global Monitoring for Environment and Security) Sissejuhatus "Ühised suured kosmoseprojektid on olulised, kui Euroopa tahab jääda majanduslikuks ja poliitiliseks suurjõuks," kinnitas Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Günter Verheugen. GMES-I eesmärk on pakkuda pidevalt keskkonna ja julgeolekuga seotud usaldusväärseid ja õigeaegseid teenuseid, mis rahuldaks poliitikakujundajate vajadusi. 30 tehiskaaslasest koosnema hakkav GMES võimaldab k...
riigikogu erakorralised valimised. 4 Eesti peaministrid ja nende valitsemisajad[1] : Edgar Savisaar(kohusetäitja) 1990 august jaanuar 1992 Mart Laar 1992 oktoober- november 1994 Andres Tarand 1994 november-aprill 1995 Tiit Vähi 1995 aprill-märts 1997 Mart Siimann 1997 märts-märts 1999 Mart Laar 1999 märts-jaanuar 2001 Siim Kallas 2001 jaanuar-märts 2003 Juhan Parts 2003 märts-aprill 2005 Andrus Ansip 2005 aprill-... 5 2.1 Andrus Ansip Sündinud: 1.oktoobril 1956 Tartus [2] Erakond ja peaministri aastad: Reformierakond 2005-... Isiklikku: Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip on naistearst. Peres on kolm tütart: Reet, Tiina ja Liisa
aasta lugu "Romula". Jaagupki väidab end muusikapisiku saanud soomlaste Eppu Normaalilt, Sielun Veljetilt, Pelle Miljoonalt ja Dingolt. Ta tunneb nende muusika ja tekstidega lähedust ning loodab, et põhjamaist kargust ja süngust on ka termika lugudes. Ka see, et kõik need Soome bändid laulavad oma emakeeles, mõjutas, et Terminaator hakkas tegema just eestikeelseid lugusid. Terminaator on kirjutanud lisaks muusikali "Risk" muusika ja mänginud muusikalis "Grease". 3. septembril 2005 Tallinna Lauluväljakul toimunud Tele2 Go Live! ürituse raames toimunud Terminaatori kontserdi salvestis on saadaval MFM Records OÜ väljaantud "Go Live 2005" CD+DVD-na. Praegune koosseis: Jaagup Kreem laulja, kitarrist Taavi Langi kitarrist Roland Puusepp trummar Henno Kelp basskitarrist Endine koosseis: · Jaagup Kreem (1987) · (19871989) · µ (19871995) · µ (19891992) · (19901992; 1996 1998) · µ (19912003)
* 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 Riigikogu aseesimees * 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister * 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees * 20012004 Tallinna linnapea * mrts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees * 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister * 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Hinnangud Savisaarest rkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist ks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja vimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest vimult eemal hoida.
Loodus- ja täppisteadused 1300 Haridus 529 Tervis ja heaolu 161 Humanitaaria ja kunst 35 Kokku 6162 Allikas: Tööalases... 10 Lisa 3. Üliõpilaste arv TTÜs, 2005-2008 ÕPE 2005 2006 2007 2008 KOKKU Bakalaureuse-,inseneri-, diplomi- ja rakenduskõrgharidus õpe 8022 8187 7950 9582 33741 Magistriõpe 2259 2583 2725 3054 10621 Doktoriõpe 483 543 588 627 2241 1131 1126 1326 KOKKU 10764 3 3 3 Allikas: Üliõpilaste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
