detsembrist 2007. Kenya teenindavas sektoris, mis aitab kaasa ligikaudu 63% riigi SKT-le, domineerib turism. Turistid, eelkõige Saksamaalt ja Suurbritanniast, on huvitatud peamiselt rannikualadest ja kaitsealadest ( Tsavo rahvuspark (20808 km²) kagus). Suurim välisvaluuta tuleb Kenyasse turismist. 2006. aastal tõid turistid riiki sisse USA$ 803,000,000. Põllumajandus on suuruselt teine toetaja Kenya SKT-le pärast teenindavat sektorit. 2005. aastal põllumajandus, kaasa arvatud metsandus ja kalandus moodustas umbes 24% riigi SKT-st. Peamised põllukultuurid on tee, aiandustooted, kohv, mais, nisu, riis ja ananassid. Kuigi Kenya on kõige tööstuslikumalt arenenud riik Ida-Aafrikas moodustab tootmine jätkuvalt vaid 14% SKT-st. Tööstuslik tegevus on koondunud kolme suurimasse linnakeskusesse- Nairobi, Mombasasse, Kisumi. Domineerib toiduainetööstus (teravilja jahvatamine, õlle tootmine ja suhkruroo purustamine)
keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga .............................................................................................................. 7 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG...........................................................9 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001.................................................
consumed in mobile homes. Picture 2.4. Energy use in different types of homes More than half of the energy used for heating in single-family homes (either attached or detached) is natural gas, about one-fourth is electricity, and one-tenth is fuel oil (heating oil). Over three-fourths of single-family homes have some type of air conditioning. Most single-family homes have a washing machine and a dryer. Among Single-Family Dwellings: In 2005, for the Main Heating Fuel and Equipment: · 56% use Natural Gas · 26% use Electricity · 7% use Fuel Oil · 6% use LPG · 1% use Kerosene 84% of single family homes have air conditioning (central system, wall/window units or both). For Appliances: · 95% have a clothes washer · 92% have a clothes dryer 7 · 74% have a personal computer
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Hiina Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas 2 Hiina kaart. http://www.chinaforgroups.com/chinamap.html Geograafiline asend ja loodus: Pindalalt on Hiina ...
Happesademed Detsember 2005 1 Teke · Keskkonna saastumine happeliste oksiididega Äike Suured põlengud Vulkaanipursked Fossiilsete kütuste põletamine · Transport · Tööstus · Olme Detsember 2005 2 Teke Detsember 2005 3 Happesademete teke üldine skeem Detsember 2005 4 Reageerimine veeauruga · Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga: SO2+H2O ->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 2NO+H2O->HNO3+HNO2 · Tagajärg: happesademed Vihm Lumi Detsember 2005 5 Gaaside päritolu Detsember 2005 6 Happesademete riskifaktor Euroopas Detsember 2005 7 Hapestumine Euroopas · Esimesena täheldasid hapestumise märke
Riigihümn Gloria al bravo pueblo Pealinn Caracas Pindala 912 050 km2 Riigikeel(ed) Hispaania keel Rahvaarv 24 287 670 (2002) Rahvastiku tihedus 30,2 in/km2 Riigikord Presidentaalne vabariik President Hugo Chávez Iseseisvus 5. juuli 1811 SKT 353 mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku kohta 12 354 dollarit (2009) [1] Rahaühik bolivar (VEF) Ajavöönd maailmaaeg -4:30 Tippdomeen .ve Suurimad linnad (koos linnastuga) 1. Caracas- 1 975 000 (3 009 000) 2. Maracaibo- 1 614 000 3. Valencia- 1 409 000 Rasside vaba ühendus Väljendit ,,vaba ühendus" tarvitatakse Venezuelas selleks, et kirjeldada, kuidas eri päritolu inimesed liituvad ja segunevad rahvuseks. Suurem osa riigi rahvastikust põlvneb põliselanike ja kolooniasse tööle toodud neegritega segunenud Hispaania asunikest. Kariibi...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mongoolia REFERAAT nimi 11k 2 Tallinn 2009 3 4 Sissejuhatus Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on Mongoolia, mis on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik. Mongoolias on elanikke umbes sama palju kui Lätis. Pealinn on Ulaanbaatar. Pealinnale lisaks on veel mõned pisemad jurtakülad ja piirilinnad ning üüratult vaba ja metsikut loodust. Mongolid on aastatuhandeid olnud nomaadid,ehk rändrahvad(karjused). Kesk- Aasias. 1206. aastal valiti pealikuks Tsingis khaan (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast. Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesi...
Personali värbamine ja valik 1. PERSONALI VÄRBAMINE Organisatsiooni edukus sõltub sellest, millised inimesed on sinna tööle võetud. Saavutamaks ettevõtte eesmärke, tuleb ligi meelitada piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Personali värbamine ongi protsess, mis koosneb vajaliku arvu nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamisest. (Alas, 2005: 55) Eesti Posti personalijuht Merike Jaamul pöörab tähelepanu sellele, et värbamise eesmärgiks pole võimalikult paljude kandidaatide kohale meelitamine, vaid õigete oskustega töötaja leidmine (Jaamul 2007: 4). Kulno Türk nimetab kokkuvõtvalt personali värbamist (personnel recruitment) protsessiks, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega töötajaid kandideerima vakantsele töökohale. (Türk 2005: 103) Organisatsioonid on oma olemuselt, eesmärkidelt ja tööjõult erinevad
SUURBRITANIA,ROOTSI,POOLA,SLOVAKKIA. 1) Võrdle metsaressursse 4s riigis.Milline neist riikidest on metsarikkaim? metsavaeseim? Milliste näitajate põhjal otsustasite? Kõige rikkaim neis riikidest on ROOTSI , sest Rootsis on ligikaudu 27,5 (1000 ha) metsa. Area (1000 hectares) FRA 2005 categories 1990 2000 2005 Forest 27,367 27,474 27,528 Võrdluseks: SLOVAKKIAKS: Area (1000 hectares) RA 2005 categories 1990 2000 2005 Forest 1,922 1,921 1,929 SUURBRITANNIAKS
VENEMAA Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Asustus on tihedam Euroopa poolel. Rahvaarv 2009. aastal 140 041 000 2005. aastal 142 776 000 1995. aastal 148 490 000 * Ennustatakse rahvaarvu langust-2015. aastal 136 010 000 Kasvutempo 2009. aastal -0,5% 2005. aastal samuti -0,5% 1995. aastal -0,1% *2015. aastaks ennustatakse sama -0,5%, aga 2025. aastaks -0,6% Palju naised sünnitavad 2009. aastal 1,4 last naise kohta 2005. aastal 1,4 last naise kohta 1995. aastal 1,3 last naise kohta *2015. aastaks ennustatakse 1,4 last, 2025. aastaks 1,5 last naise kohta Sündimus 2009. aastal oli 1 554 000 1995. aastal 1 363 000 2005. aastal 1 519 000 2015. aastaks ennustatakse 1 415 000 Keskmine eluiga- naistel on kõrgem kui meestel (naistel 75) meestel 63 2009. aastal 66 aastat 2005. aastal 66 aastat 1995. aastal 65 aastat *2015. aastaks ennustatakse 67 aastat Su...
, 4 Ene Vaksmaa Finantsjuhtimine õpik - Tallinn 1999 (. 32-33) 11 .. , , , . , . (), , : ROA - (Return On Assets Ratio, Aktivate rentaablus) ROA = * * 100% ,(5) , , , , , .5 2.3 . . . , «, ». . 55 . , . «», 2005. (. 130-133) 12 , , . . , , . : ) ; ) . , , -- « ». , . , ( , , , , , : , ..). , , : R - (Current ratio, Maksevõime üldine tase) CR = ,(6) 13 , .. , ( , - , - ), , .. (, , , , ).
...................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Vanilla Ninja on 2002. aastal loodud eesti ansambel. Ansambel on lisaks Eestile väga populaarne Saksamaal ja Sveitsis. 2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas Vanilla Ninja Sveitsi lauluga "Cool vibes". 3 Ansambli ajalugu Bänd sai alguse aastal 2002, mil Sven Lõhmus juba varem casting'i teel leitud lauljatele Piretile ja Katrinile lisas juurde Eesti Eurovisiooni eelvoorus silma jäänud lauljatari Maarja ja tema kooliõe, konkursil Fizz Superstar osalenud Lenna. Bändi muusikaliseks stiiliks sai pop-rokk.
a hinnaindeksite keskmist. Samuti on töö teises osas ära toodud ka majandusteoreetiline analüüs, kus toon esile nõudluse ja pakkumise mudelid nii meditsiiniliste teenuste kasutamises kui ka teenustega, mis on seotud transpordiga. 3 STATISTILISED ANDMED JA NENDE ANALÜÜS Meditsiiniteenuste THI muutus 2005-2013 250.00 200.00 150.00 100.00 50.00 0.00 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Joonis 1. Meditsiiniteenuste hinnaindeksi muutus Eestis (Eurostat, 2015; autori koostatud) Meditsiiniteenuste hinnad on alates 2005 kuni 2009.a tõusuteel olnud. Alates 2010.a kuni 2012.a on hinnad enamasti stabiilsed olnud, kuid vähest kõikumist on märgata. 2013.a tõusis meditsiiniteenuste hinnaindeks märgatavalt, koguni 40 ühiku võrra.
10,62 Martin Vihmann 2002 10,66 Maidu Laht 2002 10,68 Kristjan Reinaru 2006 10,70 Maido Mesipuu 2006 10,72 Taavi Liiv 2006 Tuule tugevus teadmata: 10,64 Tarmo Jallai 2006 Meeste 200 meetri jooks 2001-2006 20,96 Marek Niit 2006 21,05 Martin Vihmann 2005 21,11 Henri Sool 2003 21,41 Maidu Laht 2002 21,42 Mikk Joorits 2003 21,44 Argo Golberg 2002 21,46 Erki Nool 2002 21,65 Kristjan Reinaru 2006 21,73 Ahti Michelson 2005 21,77 Taavi Liiv 2006 Meeste 400 meetri jooks 2001-2006 46,23 Erki Nool 2001
Koostas: Kertu Karner Elulugu Sündis13. septembrilClick to edit Master text style 1982 Tartus Second level Õppis 19892001 Third level Fourth level Tartu Miina Härma Fifth level Gümnaasiumis 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis 20032005 Tallinna Ülikoolis Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005)
• 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus) • 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) • 2005: "Hulkur Rasmus" – Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) • 2005: "Pidusöök" – teener (Rakvere teater) • 2005: "Siiralt valetades" – Gobbel (Rakvere teater) • 2006: "Gupi" – Paša (Rakvere teater) • 2007: "Proffet" – osaline (Albu suvelavastus) • 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99)
7 KASUTATUD KIRJANDUS Reklaam ja kommunikatsioon [WWW] URL http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=5&ved=0CE0QFjAE&url=http%3A%2F %2Fmaterjalid.tmk.edu.ee%2Fhelle_liblik%2FReklaam%2520ja %2520reklaamikommunikatsioon.ppt&ei=FRsnU5mfEoGa4wTb6YCIDQ&usg=AFQ jCNFkEWcTvUyNr6AUiiOU- gqA3yYHPA&sig2=3hkwBw6tWTgyX4dJB7KDNg&bvm=bv.62922401,d.bGE (26.03.2014) Reklaami märgatavuse mõju uuringutest. 2005. [WWW] URL http://www.emor.ee/reklaami-margatavuse-moju-uuringutest/ (26.03.2014) Sinisalu, H. 2005. Hando Sinisalu kümme käsku: kuidas uuel aastal efektiivselt reklaamida [WWW] URL http://www.director.ee/hando-sinisalu-kmme-ksku- kuidas-uuel-aastal-efektiivselt-reklaamida/ (26.03.2014) Turunduskommunikatsioon [WWW] URL http://jaan.paaslepp.eu/ftp/loengukonspekt.pdf (26.03.2014)
sisuga draamafilm;5 Krimifilmile iseloomulikud tegelased on kriminaalid, vahel ka prostituudid, detektiivid, eriüksuslased ja politseinikud. Filmi faabula lühidalt: pannakse toime kuritegu, milleks võib olla mõrv; järgmisena toimub uurimine; kõik lõppeb süüdistusega, kurjategija arreteerimise või surmaga;6 2 AFANASJEV, V., VII Zanrid , tinglikkus ja vaataja psühholoogia, ajaveeb, 2005, http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2010/03/vii-zanrid-tinglikkus-ja-vaataja.html (04.05.2011) 3 AFANASJEV, V., VII Zanrid. 6. Draama, ajaveeb, 2005, http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-6-draama.html (04.05.2011) 4 AFANASJEV, V., VII Zanrid. 13. Põnevikud ja õudusfilmid, ajaveeb, 2005, http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/vii-zanrid-9-komoodia.html (04.05.2011) 5 AFANASJEV, V., VII Zanrid. 9. Komöödia, ajaveeb, 2005, http://filmidraamatehnika
põhivärvinimetus, mida eesti keeles pole – голубой(helesinine, taevasinine). Siiski erinevad need keeled piisavalt värvinimetuste moodustamise, kasutuse ning ka kaasaskäivate tähendusvarjundite poolest. Käesolev referaat tugineb kahele artiklile. Esiteks Asta Õimu 1983. aastal ilmunud artikkel "Värvinimetuste moodustamisest ning kasutamisest eesti ja vene keeles" ning teiseks Larissa Degeli 2005. aastal ilmunud artikkel "Värvinimetuste semantikast eestlaste ja venelaste maailmapildis". Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimesed kaks sisaldavad värvinimetuste moodustamise ja kasutuse kirjeldust ning kolmas hõlmab endas eesti ja vene keele põhivärvinimetuste tähenduste võrdlusi. 3 1. Värvinimetuste moodustamine
ajaleheartiklit, intervjuud, foorumipostitust kui ka filmi, reklaami või telesaate narratiivi ning ajalehtede ja ajakirjade reklaamide sisu (Macnamara, 2005) . Laialdaselt kasutatava kontentanalüüsi definitsiooni, mis näitlikustab varast keskendumist kvantitatiivsele analüüsile, on välja pakkunud Berelson, kes kirjeldas seda kui uurimistehnikat kommunikatsiooni avaldatud sisu objektiivse, süstemaatilise ja kvantitatiivse kirjelduse jaoks (Berelson, 1952, viidatud Macnamara kaudu, 2005 ). Üks kuulsamaid kaasaegseid uurijaid, Kimberley Neuendorf väidab, et kontentanalüüs on teadete kokkuvõtlik, kvantitatiivne analüüs, mis põhineb teaduslikul meetodil ning seda ei piira mõõdetavate muutujate tüübid või kontekst, milles teateid luuakse või esitletakse (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Shoemaker ja Reese ei toeta täielikult Neuendorfi ranget tõlgendust, mis väidab, et kontentanalüüs on vaid kvantitatiivne uurimus
seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "Sinul on meretäis hirmu" - Rivo 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" - Ivanov, Siegfried Rolle mujal 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" osaline (Ablu suvelavastus) 2005: "Misjonärid" Rahutuvi (Rakvere teater) 2005: "Inimese teekond" osaline (NO99) 2005: "Hulkur Rasmus" Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) 2005: "Pidusöök" treener (Rakvere teater) 2005: "Siiralt valetades" Gobbel (Rakvere teater) 2006: "Gupi" Pasa (Rakvere teater) 2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99)
2117000 15350 1915 4850 Saksamaa: Aasta 2004 2005 SKP muutused 2004-2008 2006 2007 3,5 1,6 1 3,2 2,5 3,2 Aasta 3 2004 2005 2007 Eksport 888 254 1 168 876 1 350 000 Import
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne kasvupinna osakaal % 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 2000 2005 2009 2015
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805...
-«» , ; . , , , 122 . . 2008 , [6], , 1990- «» , 2007 [7]. : · 1996 , , . · 26 1997 -- , . , , , 1997 [8]. · 25 1998 , . [9]. · 25 1998 -- , -- c 26 1999 -- . 1997 « - » - . . . -- .[10] 2005 , 16 20 , , « » , 1978 . , . [11][12] - .[10] ( -- 1999 ) 9 1999 . .[13] 16 1999 233- (84 17 )[14]. 1999 : (1999), (1999) 1999 -- , , 300 . , [15] , [15] , (. ). , , « »,[16] «-».[17] , ,[18][19][20] 1998 11 2001 . ( - . .) .[15][21]
JOHN FOWLES ,,MAAG" 2013 JOHN FOWLESI ELU Sündis 31. märts 1926 Essexis, suri 5. november 2005 Lyme Regis. Oli inglise kirjanik. Õppis Bedfordi koolis, hiljem Edinburghi ülikoolis, kus katkestas õpingud, et astuda sõjaväkke. Leidis, et sõjavägi pole tema jaoks ning asus Oxfordis prantsuse keelt ja kirjandust õppima. Pärast ülikooli tegutses esialgu õppejõuna, andes loenguid Prantsusmaal ja Kreekas. Kreekas tutvus tulevase naise Elisabeth Christyga, kellega abiellus 1954. aastal.
materiaalsetele põhivaraobjektidele. Depretsieerimisperioodiks on kas rendiperiood või põhivaraobjekti majanduslik eluiga, kui põhivaraobjekt jääb pärast rendilepingu lõppemist rentnikule. Otsene kapitaliseeritud rentimine renditaja aruannetes Otsese (otsefinantseerimisega) kapitaliseeritud rentimise korral soetab renditaja rentniku tellimisel varaobjekti ning annab selle üle rentnikule varaobjekti soetusmaksumuses, mis ühtib varaobjekti reaalväärtusega. Näide1 01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile masin, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Masina majanduslik eluiga on 3 aastat. Masina lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Masinat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul. Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852)
1931 . 900- - . 12 1991 ( ) 54 % . 6 1991 -- -. - -- 59°57 . . 30°19 . . / 59.95° . . 30.316667° . . (G). - , , . : -- 1--5 , () -- 5--30 , ( -) -- 5--22 . -- (70--110 ) (176 ). -- 1,4 ²[1]. , 550 ²[5]. , - . , , . 1,5 , . - 62 . 18,1°, -- -6,1° C. , , . 2005 - 2,18 . , , 2005 4,5 [13]. ( «», «-», «», «» « » .), . . - . 150 . , 45 . 45 [14]. - , , , , , , , , . XVIII -- XIX : , - , , , , , I ( 1782), , . , , , . - 8 [33]. 2005 [34]. 2005-2008 . ( ) ( ), 5 , XVIII , . . . 2008 . (. 18 -- . 19 .). 2008
Horvaatia Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Majandus....................................................................................................................... 7 Vaatamisväärsused........................................................................................................ 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp ...
«» . , ! - Beatles. , (« ») 1- . « » , «, , ...» , « », . ; , , « », « », , . [] « », . , 1987. « » ( , 90 ), . . , 1988. « » ( , 90 ), . . , 1988. « , » ( , 90 ), . . , 1988. « ». «», 2003 [16]. « . », . ., . ., 2003. ( - , , ). « », . , 2005. ( , 1 25 1980 . , ) ref>http://www.sem40.ru/rest/scandal/15218/. 80 . (1974--2006) () [17] « !», . . , 4, 52 ., 2008. ( ). « . », «», 43 ., 2008. ( ). « . », «», 43 ., 2008. ( ). « », . . . , « », 48 ., 2008. ( , ). 1964: , , -- « » . , . [18] 1964: , -- « » . , . 1965: «» . , . , . 1965: , , , ,
· 2005-st aastast kuni 2007 aastani ületavad riigieelarve tulud kulusid · 2008-2011 aastatel on kulud suuremad tuludest · Iga aastaga on kulud märgatavalt suurenenud, vähenenud vaid aastal 2010 RIIGI EELARVE MAHU MUUTUS KORRIGEERITUNA INFLATSIOONIMÄÄRAGA · Arvutamiseks kasutatakse valemit In= Ir- g, kus In on nominaalintressimäär, Ir on reaalintressimäär ja g on inflatsioonitempo TARBIJAHINNAINDEKSI MUUTUS VÕRRELDES EELMISE AASTAGA (%) Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Kokku 4,1 4,4 6,6 10,4 -0,1 RIIGIEELARVE MAHT KORRIGEERITUNA INFLATSIOONIMÄÄRAGA (mld.) Aasta Tulud Kulud 2005 50,89 50,86 2006 65,98 63,6 2007 81,68 72,3 2008 82,38 80,9 2009 111,57 98,6
Riiklikke peretoetusi makstakse : Eesti alalisele elanikule; välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba Peretoetusi on üksteist liiki: 1. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mida makstakse: - esimese lapse ja mitmike sünni korral lapsetoetuse 25-kordses määras (2005. aastal 3750 krooni); - iga järgmise lapse sünni korral lapsetoetuse 20-kordses määras (2005. aastal 3000 krooni). Lapsetoetuse määr 2005. aastal on 150 krooni. 2. Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Toetuse suurus on 20-kordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 3000 krooni). 3. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16- aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel päevases õppevormis või meditsiinilistel
Ott Sepp Ott Sepp (sündinud 29. juunil 1982 Tallinnas) on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.–2006. aastani oli ta näitleja Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige.
(. Polska), , «republika» (), -- . «Rzeczpospolita» ( ) -- . , , , , , , , . 1 2004 . 21 2007 . -- . 1 2008 . 25 2005 « » (. Prawo i Sprawiedliwo) 26,99 % (155 460), « » (. Platforma Obywatelska) -- 24,14 % (133 ), «» (. Samoobrona Rzeczypospolitej Polskiej) -- 11,41 %. « » , . 31 2005 . « » , « » , . , . « » -- «», , « ». 9 2005 . 23 2005 . 54,04 % . 45,96 % . , «» , . « » . , , , . , , . , , . 2007 « » [1], , « » , , . . , . 2/3 . -- , -- , -- ( 2499 , ) . ,
kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoos. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008,.) Tsentraalne tsüanoos – on tingitud arteriaalse vere hapnikusisalduse vähenemisest. Sinikus on kõige paremini nähtav suu limaskestal, keelel (keeletipul) ja näo keskosas. Huulte tsüanoos võib olla tingitud lokaalsest vereringe häirest. Arteriaalse vere hapnikusisalduse vähenemisel, 80-85% ja alla selle, on tsüanoos märgatav. Arteriaalse vere hapnikusisalduse tugeval ja järsul vähenemisel on tsüanoos sedastatav ka perifeersetel kehaosadel
(International Data Base, U.S. Census Bureau 2007) Antud riik kuulub keskmise suurusega riikide hulka. 1.1. Rahvaarvu muutused: Aasta Rahvaarv 1950 7,014 1960 7,480 1970 8,043 1980 8,310 1990 8,601 2000 8,924 2001 8,940 2002 8,954 2003 8,970 2004 8,986 2005 9,002 2006 9,017 2007 9,031 (Internatinal Data Base, U.S Census Bureau 2006) Alates 50-dest suureneb rahvaarv kiirsti kuni 90-deni, mil suurenemine stabiliseerub. 2005 aastaks jõuab rahvaarv esmakordselt üle 9 miljoni. 2006 aasta seisuga on keskmine rahvastiku tihedus on 20,1 inimest/km². (Vikipeedia 2007) Võrreldes oma naaberriikidega, on Rootsi rahvastiku tihedus keskmine, nt Soomes 17,1 in/km², Eestis 29,7 in/km², Poolas 123,5 in/km², Venemaal 8,5 in/km², Saksamaal 231 in/km². (Vikipeedia 2006) 5
peatutakse ka džainismi puudutavate uskumuste iseärasustel ning tähtsamatel džainismi puudutavatel isikutel, andmaks džainismi ajaloost põgusamat ülevaadet. 1. Džainismi ajalugu 1.1. Sissejuhatus džainismi Džainism on India usund ja filosoofiakoolkond. Usundi nimetus on tuletatud mõistest „džina“ (jina, võitja). Religiooni juured peituvad Gangase jõe basseinis; piirkonnas mis laias laastus ühtib tänapäeva Bihari osariigi territooriumiga (Bowker; 2005 lk 56). Džainism kujunes lõplikult välja üheaegselt budismiga Vardhamana Mahavira juhtimisel. Teooriaid džainismi algusaegade kohta on mitmeid, näiteks usuvad džinad, et džainismil pole daatumlikku lõppu ega algust. Kaasaegne teadus paigutab džainismi alguse aga aastatesse 599 eKr – 527 eKr. Peamiseks kujunemis põhjuseks oli protest brahmanistliku preesterkonna, kastisüsteemi ja ohvirituaalide vastu (ENE; 1987 lk 167). Džainismi
Töö autor tänab oma juhendajat Sander Karu töö õigel kursil hoidmise ja asjalike kommentaaride eest. 4 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED Ettevõtte põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse suurendamine ning üks eesmärgi saavutamise vahendeid on finantsanalüüs. Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale (Teearu, Krumm 2005, lk 15). Finantsanalüüsi defineeritakse kui süvahinnangut ettevõtte finantsolukorrale, mida tehakse möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Igapäevases majanduselus omab ettevõtte finantsanalüüs suurt tähtsust, sest sellest johtub tulevaste plaanide kvaliteet (Raudsepp 1999, lk 138). Finantsanalüüsi võib jagada kolme etappi (Ibid., lk 138): 1. Ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid; analüüsi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT3182 Keemiatehnika alused -- projekt SOOJUSVAHETUSSEADME EELPROJEKT Üliõpilane: Laura Freivald Juhendaja: Inna Kamenev Kood: 142642KATB Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa......................................................................................................................5 Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus..................................................................................5 Soojusvaheti skeem ja selle iseloomustus...............................................................................5 Soojusvaheti mate...
2002 . , : 1. 1994 -- 2. 1995 -- 3. 1995 -- 4. 1996 -- : 1 5. 1996 -- : 2 6. 1997 -- 7. 1997 -- 8. 1998 -- 3 9. 1998 -- 10. 1998 -- 11. 1998 -- , 12. 1999 -- 13. 2000 -- 14. 2000 -- 15. 2000 -- . 16. 2000 -- -. 1- « » 17. 2001 -- . ru 18. 2001 -- 19. 2001 -- , , - 20. 2001 -- 21. 2001 -- 22. 2002 -- 23. 2002 -- -- 24. 2002 -- 25. 2003 -- 26. 2003 -- 27. 2003 -- 28. 2004 -- 29. 2005 -- 30. 2005 -- 31. 2005 -- 32. 2005 -- 33. 2006 -- 34. 2006 -- . 35. 2006 -- () 36. 2007 -- -2, 37. 2007 -- . 38. 2008 -- 39. 2008 -- 40. 2008 -- 41- -- 41. 2009 -- « » T A : : T M 2011 · http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%91%D0%B5%D0%B7%D1%80%D1%83%D0%BA %D0%BE%D0%B2_%D0%A1. · http://kp.ru/daily/24182
· 1997 Eesti Maalijate Liidu preemia · 1997 Ado Vabbe preemia · 1998 Terzo premia International Exhibition of Art "Citta Di Locri" · 2001 Konrad Mäe preemia · 2001 Tartu Kultuurkapitali preemia · 2002 Grand Prix Kaliningradi VII rahvusvahelisel graafikabiennaalil · 2005 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia VIGALA SASS JA SAATANLIK JÄNES - LASTE TERVISE RIKKUJA - KAS SIIS SEE ONGI SEE RIIK, MILLE EEST MEIE KUNAGI VÕITLESIME õli papil, 240 x 220 cm, 1997 ISIKNÄITUSED: 1991,1995,1997 Tartu Ülikooli raamatukogus 1992,1997 Raatuse galeriis, Tallinn 1993 MINA Vaal galerii, Tallinn
1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS Postmodernism postmodernsele ajajärgule vastav suundumus kultuuris: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, filosoofias jne. Väljendab varasemast erinevate vahendite ja meetoditega ümbritsevas maailmas asetleidnud muutusi. Postmodernism on kultuuriepohh, mille algus jääb 1960. aastatesse, haripunkt 1970.- 80. aastatesse ja mis järjest uute tunnuste lisandudes kestab tänase päevani. (Kraavi 2005: 11) Postmodernses maailmas ei ole inimesed enam veendunud, et teadmine on oma olemuselt hea. Viimase sajandi optimism asendub pessimismiga. Usk, et me iga päev ja igal viisil saame paremaks, on kadunud. Esilekerkiva põlvkonna liikmed ei ole enam kindlad inimkonna võimes lahendada maailma suuri probleeme. Nad vaatavad elule kui millelegi väga haprale ja usuvad, et inimkonna jätkuv eksistents sõltub pigem uuest vaatepunktist elule ja koostööst, mitte aga vallutamisest. (Grenz 2003: 19) 1
Elu tundub sõltuvusliku joovastuseta igav, mistõttu saavadki palju sõltuvused alguse üldisest tüdimustundest. Sõltuvused võivad osaliselt olla põhjustatud ka ühiskonnast, mis on kaotanud oskuse end tervendada, ei talu piina ning pole kannatust muutuda. Sõltuvus on viis sisekogemustest eralduda, mida tehakse ümbruskonna ja meedia enesestmõistetaval heakskiidul. Keegi ei soovi ennast ebamugavalt tunda, mistõttu püütaksegi tuimestada ebamugavustunnet (Greenfield 2005:32). 1.1 Alkoholisõltuvus Alkoholisõltuvus on üks laialtlevinumaid ja tuntumaid sõltuvusi. Alkoholi tarbimist esineb ühiskonnas laialdaselt- pidulikel sündmustel, sporti jälgides, kurbade sündmuste korral ja nii edasi (Spada 2008:17). Alkohol pakub inimestele sageli mõnu, murede unustamist, paremat enesetunnet ja rahulikku und (Rebane 2010:14). Samuti aitab alkoholi kindlustunnet andev omadus meil lõõgastuda andes meile mõnutunde või
Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn 3. Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima Kättesaadav: http://www.emhi.ee/ (Viimati külastatud: 28.03.2012) 4. Estonica, 2009. Loodus: Lääne-Eesti tasandikud Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne- Eesti_tasandikud/Moreenrannad,_rannikuluitestikud_ja_viirsavitasandikud/ (Viimati külastatud: 01.04.2012) 5
AAFRIKA POLIITILINE KAART Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus 1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 2...
võtta, et kõik hädavajalik oleks kindlasti olemas. Lisaks enda asjadele, tuleks valmis panna ka kott esemetega, mida läheb vaja beebi haiglast koju viimisel. See kott peaks kindlasti sisaldama mähkmeid ja vastavalt ilmale ka sooje riideid, mis hoiaks ära lapse võimaliku külmetumise. (Lember, 2005) Kasutatud kirjandus 1.Edlin, G., Golanty, E. 2009. Health and Wellness. Jones & Bartlett Learning 2.Lember, Ü., Uriko, K., Mets, H., Raukas, R., Varendi, H., Ulmann, K. 2005. Rasedus; Sünnitus; Vastsündinu. SCA Hygiene Products OÜ, Tallinn 3.Perekool. Beebiootel naise liikumisaabits. http://www.perekool.ee/index.php?id=26699 [2011, detsember 12] 4.Perekool. Sünnitus. http://www.perekool.ee/index.php?id=1101 [2011, detsember 12]
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
Tartus teostatud arheoloogilised väljakaevamised lubavad arvata, et Toomemäe neemikul asus küttide ja kalastajate peatuspaik hilis-kiviajal või hiljemalt varasel metalliajal. Kindlalt saab väita, et Toomemäel asus muistsete eestlaste neemikkindlus juba vähemalt 5-7 saj.p.Kr. (kaevamiste käigus leitud riibitud pinnaga savinõu killud), mis paiknes hobuseraua kujuliselt Toomeneemiku idatipul praeguse Tähetorni kohal(Pullerits, 2005, Salupere, 2004, Pullat, 1980). Esialgne maalinnus ei olnud eriti hästi kindlustatud. Edasistel sajanditel kuni XI saj iga põlengu järel suurendati ja tugevndati kindlust mitmel korral. Eeslinna kohta sellest ajast märkmeid ei ole (Salupere, 2004). 6 Tartu keskajal 1030-1224 Aasta 1030 märgiti Tartu esmakordselt Vene kroonikas kui Jurjev. Arvatakse, et Vene vürsti
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järg...
eestlust. Tema arvates tuli pöörata suurt tähelepanu haridusele ning püüda olla majanduslikult heal järjel see lõi eelduse rahvuslikuks eneseteostuseks (Salupere 2006). Postimehe 5. numbris pöördus lugejate poole järgmiste sõnadega: "Terre, armas Eesti rahwas!" "Seni maarahvaks kutsutud eestlastele tähistas see uut ajastut, mil sotsiaalselt homogeensest maarahvast kasvas paarikümne aastaga moodne Euroopa rahvus kõigi sellele omaste joontega" (Laar 2005: 126). "Perno Postimehe" tähtsus ei jäänud mitte ainult ajakirjanduslikesse piiridesse vaid kandus kogu rahvuslikku liikumisse, tugevdades ühiskonnas ühtsuse tunnet ja liites eri kihtidest inimesi omavahel (Laar 2005). 1864 kolis Johann Voldemar Jannsen Tartusse ning "Perno Postimehest" sai "Eesti Postimees". Ajalehes asusid tööle Carl Robert Jakobson ja Jannseni tütar Lydia, kelle abil muutus leht modernsemaks, kuid ometi säilis rahvalik kirjutuslaad, mis lugeja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
