Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Deisi Pütsepp Ly Mitt Rasvtõbi Referaat Tartu 2014 Mitmed teadlased on esitanud teooria, mille kohaselt inimkonna viimase tuhande aasta jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud geenikaart on tänapäevase elustiili juures kujunenud tervisele ohtlikuks. Seda genotüüpi iseloomustab tegutsemine ellujäämise nimel: pidev võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toitumine enam otstarbekas, sest nälga pole karta (Kahn ja Loit 2009). Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet, kõrgvererõhutõbi, rasva ainevahetuse häirete, südame pärgarteritõve, liigesepõletike, uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega. Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi...
keskkonnainfo.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=1889:2008-a&catid=1038:siseveekogude- seire-2008&Itemid=3949 (viimati külastatud 26.03.2014). Estbirding. Kättesaadav: http://www.estbirding.ee/linnualad/tamula-ja-vagula-jarv (viimati külastatud 25.03.2014) Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13302798 (viimati külastatud 25.03.2014). Hurt, M, 2004. Jõevähi katsepüügid Võrumaa veekogudes 2003. a. Võru. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Järvekülg, A. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Tallinn: Teaduse akadeemia kirjastus. 1994. Koha kudevõimaluste parandamine Vagula ja Tamula järves kunstkoelmute paigaldamise teel 2004. a. Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo OÜ. Võru 2004. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Keskkonnainfo
· "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; Soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag,Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Käränen) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Romeo ja Julia" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat")
400 m jooks 52.98 23. jaanuar 2010 Viin Eesti rekord 300 m jooks 37.95 25. juuni 2010 Kohila Eesti rekord 400 m 56.56 28. juuli 2013 Eesti Eesti rekord tõkkejooks meistrivõistlused Egle Uljas Egle Uljas- Cerná (sündis 18. detsembril 1984 Rakveres) on Eesti kergejõustiklane. Aastal 2004 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli ja asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaverit. Rekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 400 m jooks 51.91 21. august 2004 Ateena Eesti rekord 800 m jooks 2.02,92 5. juuli 2005 Lausann Isiklik rekord e 400 m jooks 52.11 17. august 2004 Ungari Eesti rekord 800 m jooks 2
aastal nn Neljakümne kirjale. Laulva revolutsiooni aastatel astus Andres Tarand aktiivselt poliitikasse, osales Rahvarinde, Põhiseaduse Assamblee (1991- 1992), Eesti Kongressi (1990-1992), Eesti Komitee (1990) ja EV Ülemnõukogu (1990-1992) töös. Aastatel 1992 ja 1995-2004 oli ta Riigikogu liige ning aastatel 2004-2009 Eesti saadik Euroopa Parlamendis. 19921994 oli Andres Tarand keskkonnaminister ja 19941995 peaminister. Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (alates 1996.a-st; kuni 2004.a oli erakonna nimi rahvaerakond Mõõdukad), oli selle esimees aastatel 1996-2002. Andres Tarand on Eesti Geograafia Seltsi (alates 1966), Eesti Üliõpilaste Seltsi, Säästva Eesti Instituudi, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse nõukogu (alates 1988), TÜ kuratooriumi (alates 1996) ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogu (alates 1998) liige ning Globe International Europe'i regiooni asepresident (alates 1999).
2002 esimene vanatehnika laadapäev "Sullemulle" 2003 valmib Melliste küla arengukava VIX saj. asula / linnus Melliste Lingutusmäel 1976 paisjärv rajamine Mellistes 2004 Võnnu kihelkonnapäev Mellistes 1582 revisjonikirjades mainitud kohanime Melliste 19761990 söökla Indo talu ruumides 2004 Kodulookonverents (Melzi, Melsi, Meliste) 1976 Valmivad Poka suurfarm (samal aastal suletud 2004 Mellistes valitakse uus külavanem: Avo Lüpsik 1588 esmateated Melliste veskist (Malzmühle)
Pärnu Referaat Tallinn 2009 , . . 58°235 . . 24°317 . . (G) : : : : 1251 : 32.22 ² 44568 . (2004) (. Pärnu) -- - 45 (2004). . , . . , XIX , 1838 . 1251. . , -- . 1710 . - . . 200 . , XVIII , () . 1860- () . 1843 . . , . . 1837 . . 1913 . 15 ( - - ""). 1915. , "" , - . - 25 1918.
Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10 Kesk-Ida Euroopa riiki Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia. Siia lisati ka varem avalduse esitanud Türgi, Norra, Malta ja Küpros. 10 riiki, ka Eesti, liitusid Euroopa Liiduga 1.mail 2004.a. Laienemise tingimused sisaldusid1997.a sõlmitud Amsterdami leppes, mida täiendas 2001.a sõlmitud Nice leping. 13. detsember 2007.a allkirjastavad ELi 27 liikmesriiki Lissaboni lepingu, millega muudetakse varasemaid asutamislepinguid. Lepingu eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning seeläbi suutlikumaks tegelemisel ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlikkus. Lepingu
Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10 Kesk-Ida Euroopa riiki Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia. Siia lisati ka varem avalduse esitanud Türgi, Norra, Malta ja Küpros. 10 riiki, ka Eesti, liitusid Euroopa Liiduga 1.mail 2004.a. Laienemise tingimused sisaldusid1997.a sõlmitud Amsterdami leppes, mida täiendas 2001.a sõlmitud Nice leping. 13. detsember 2007.a allkirjastavad ELi 27 liikmesriiki Lissaboni lepingu, millega muudetakse varasemaid asutamislepinguid. Lepingu eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning seeläbi suutlikumaks tegelemisel ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlikkus. Lepingu
-2 - -2 1985 1997 & 2000 «-2» 2001 « » 2004 «n» 2006 «» 2009 «» - 2 , 2001 "forte" World music awards 2003 "" " " -2 - " " " --" 2004 · " -" 2005 · 2 " " · -2 · " " 2007 MTV-Russia Music awards " - " 2. 70 000 -2 : . , . , .
toereaktsioonide skeem); · koormavad jõud ja momendid. Mehaanilise süsteemi Arvutusskeem = ideaalse mehaanilise süsteemi alusel koostatakse graafiline kujutis koos mõõtmete ja muude arvutusskeem tugevusanalüüsiks vajalike andmetega Priit Põdra, 2004 13 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL PROBLEEM: Liigselt lihtsustatud arvutusskeem Liigselt keerukas arvutustulemuste lai määramatus (konstruktsiooni arvutusskeem mahukas
(80052399), Järveotsa Gümnaasiumi Spordiklubi (80010165), Spordiklubi Liider (80148047), Spordiklubi Elite Sport (80005046), Tallinna Spordiselts Kalev (80031960), Spordiklubi Terves Kehas Terve Vaim (80192479), Spordiklubi Los Toros (80021559), Pärnu Saalihokiklubi (80179616), Spordiklubi Saku Fortuna (80198453), Spordiklubi Triumf (80213968), Spordiklubi Sinimäe (80013962) ja SK Favoriit (80221904). Harrastajate arv klubides 2004. a. riikliku statistika järgi on 1378 inimest (2003.a oli sama näitaja 1023 in, juurdekasv aastaga 34,7%), neist naisi on 317 ( 224 in, 41,5%) ja alla 18- a. noori 699 (520 in, 34,4%). Harrastajate üldarv on hinnanguliselt ligikaudu 3000. XII Eesti meistrivõistlustel osaleb 7 meeskonda meistriliigas, 12 esiliigas ja 9 teises liigas. Lisaks 9 esindust V Eesti naiste meistrivõistlustel ja 21 noortesarjades (U'19 4 meeskonda, U'17 5, U'15 6, U'13 6)
MUU INFORMATSIOON Saavutused: 2006 II koht maakondlikul füüsikaolümpiaadil 2005 Jõgeva maakonna meister võrkpallis Huvialad: saksofoni mängimine (5 aastat puhkpilliorkestris) võrkpall kriminaalromaanide lugemine line-tants Ühiskondlik kuuluvus: 2006 k.a X-erakonna Noortekogu 2004 k.a EKNK Põltsamaa Kogudus 2003 k.a NÜ Juventus SOOVITAJAD Sirje Ääremaa, klassjuhataja ja emakeeleõpetaja Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, tel 55889966, e-mail [email protected] Volli Õun, otsene ülemus, AS Bureno juhataja, tel 5244776, e-mail [email protected] Karin Kask, perekond Kask pereema, tel 6655442, e-mail [email protected] Märts 2007
Teadvus ja alateadvus Hüpnoosi aluste mõistmiseks on oluline aru saada teadvuse ja alateadvuse erinevusest. Teadvust seletatakse kui teadlikkust väliskeskkonnast ja iseenda olemasolust, seisundist ning tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse. Alateadvus salvestab kõike sisse tulevat infot ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse se...
aastail 19921993. Looming: Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) · ,,Kallid kaasteelised" (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu ,,Suureks saamine" järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos. [5] Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele"
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
9.2. Ühtlaselt tõmmatud ühtlane varras Eelnevast: Fl (Hooke'i Ühtlaselt tõmmatud ühtlase varda (Joon. 9.2) pikenemine: l = l= seadus) A EA Priit Põdra, 2004 146 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID Ühtlaselt tõmmatud ühtlane varras N epüür, N u epüür, m Siirde epüür xB
"Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004 Ajakirja "Nädal" lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks meessaatejuhiks televisioonis 19992007 ETV parim meessaatejuht 1994, 1997, 2002, 2004 Vahur ja elu Abielus Liina Kersnaga 10. augustil 2006 sündis neil poeg Kelvin 2007. aasta augustis sai Niilusel paadiõnnetuses viga ning hiljem diagnoositi tal raske haigus Teised Vahurist Raivo Suviste: "Kord Dzomolungmal, kui teda mäehaigus tabas, aitas Kersna ta hädast: "Vahuri kätes on mingi võim vajutas mingeid punkte ja
Peterburi vaatamis väärsused on: · Aleksandri park · Smolnõi klooster · PeeterPauli kindlus · Iisaku katedral · Talvepalee · Leningradi loomaaed · Suveaed · Budistlik tempel · Suvorovi väljak · Narva värav · Tauria palee Rajoonid Nr.1 Rajoon Elanikke Elanikke Elanikke 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 Admiraliteedi rajoon 1 184 400 181 704 178 742 Frunze rajoon 17 402 700 398 994 393 216 Kalinini rajoon 4 467 200 464 570 462 043 Keskrajoon 18 231 100 225 821 224 289 Kirovi rajoon 5 336 100 332 413 328 610
SOOME VABARIIK Suomi(Soome keeles) Üldandmed: Soome Vabariik paikneb põhja euroopas, asub Rootsi ja Venemaa vahel ja piirneb Soome lahe ja Botnia merega. Pindala: 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid), natukene väiksem kui Montana.(osariik USAs) Naaberriigid:Venemaa, Rootsi, ja Norra. Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Eur...
Tasakaaluvõrrandid (2): Tasakaaluvõrrandid (2): M A = 0 M A = 0 Tundmatud (2): reaktsioonid FA; FB Tundmatud (4): reaktsioonid FA; FB; FD; FE Joonis 12.1 Priit Põdra, 2004 178 Tugevusanalüüsi alused 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID 12.1.1. Staatikaga määramatuse aste PROBLEEM: Teada on (staatikaga määramatu) konstruktsiooni (või selle osa) tasakaaluvõrrandid; Vaja on koostada lisavõrrandid (et võrrandite arv võrduks tundmatute arvuga).
mis on vaadeldav sellise vardana Mitteühtlane varras = varda (detaili) kõik ristlõiked NB! Inseneriarvutustes tuleb ei ole ühesugused (erineva pindala ja/või kujuga) tihti detaili (või selle elementi) vaadelda vardana Priit Põdra, 2004 228 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS Mitteühtlase varda (koormusest põhjustatud) pingeolukord on eriti ohtlik, kuna: · geomeetria järsud muutused moonutavad pingete sujuvat laotumist materjalis; · teatud ohtlikes kohtades tekib suhteliselt suur (klassikalise tugevusanalüüsi
idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära." 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo, mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid. Helena Tulve Helena Tulve on sündinud 28. Aprillil 1972 Tartus. Ta on Eesti helilooja. Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti
Hetkel on Ronaldo 24 aastane ja on mänginud Manchester Unitede eest juba 196 mängu ja kokku 84 värava, mis pole paha parema ääreründaja jaoks. 2002. aastal võeti Ronaldo Portugali U-21 koondisesse ja mängis seal ühe aasta ning sai mängida ainult 2 mängu ja lüüa ühe värava. Peale seda võeti Ronaldo Portugali põhimeeskonda. Ronaldo on ka Eesti koondise vastu mänginud, 8.juunil2005.a A. Le Coq Arenal lõi Ronaldo ainsa 1:0 värava Eestile, mis jäi ka lõppseisuks. Euro 2004 sai Portugal finaali Kreeka vastu, kuid pidid võtma kaotuse vastu ning jääma teiseks. Peale 2004. aasta Euro 2004, sai Ronaldo ülemaailmselt kuulsaks. Tema väärtus järsku hakkas tõusma, ning nüüd on tema väärtus umbes 150 millionit Inglise naela. Manchester Unitede meeskonnas on Ronaldo osalenud Champions Leauges alates 2007 aastast ning 2008. Aastal jõudsid nad finaali ning alistasid Chealseat penaltitega.
Rasmus Kalj ujärv Hanna-Katr yna 10.b Elulugu Ta sündis sündinud 28. märtsil 1981 Tartus Koolihariduse omandas Miina Härma Gümnaasiumis Õpingud jätkusid 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis Ta lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal R.Kaljujärv Eesti Draamateatris 2006. aastal teatrisse NO99 2002. aastal pälvis Kaljujärv Voldemar Panso preemia. Ta on näidelnud 30 teatrilavastuses ning 7 filmis Näitlejana teatsis 2002 2004 "Kosjasõit" (lavakunstikool) "Tagasi Metuusala juurde" 2003 (lavakunstikool) "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) "Naine valges" (Eesti Draamateater)
Jazzy Jeff'iga. Smithi lavanimeks oli sel ajal "The Fresh Prince". Sõna Prince panid talle hüüdnimeks lapsepõlvesõbrad, kuna tal õnnestus alati pahandustest puhtana välja tulla. 1992. aastal alustas ta filminäitleja karjääri filmis"Where the Day Takes You". Koos Martin Lawrence'ga suutis ta saada suurema tuntuse filmis "Pahad poisid". Kuid erilist tähelepanu peaks pöörama hoopis tema järgmisele filmile - "Iseseisvuspäev" see on 2004. aasta oktoobri seisuga Maailma kõigi aegade kassaedetabelis 11. kohal ning just tänu sellele filmile paljud Will Smithi tunnevadki. Lisaks "Iseseisvuspäeva" Steven Hiller'i rollile on Smith mänginud näiteks Agent Jay'd "Mehed mustas" kahes filmis. 2001. aastal kandideeris ta ka Oscarile filmiga "Ali", kuigi see Oscar läks aga teisele afro-ameeriklasele Denzel Washingtonile. Will Smith on praegu teist korda abielus. Esimesest abielust on tal 1 ning teisest 2 last
muuta. Eelarve abil saab määrata kindlaks tulevaste perioodidega seotud probleemid ning leida võimalike lahendusi. Eelarvestamise abil võidetud lisaaeg võimaldab organisatsioonil minimiseerida prognoositud probleemide negatiivset mõju organisatsiooni tugevusele. Eelarve koostamine ergutab juhte ette mõtlema, probleeme ennetama ning mõtlema, kuidas probleeme võimalusteks muuta. Läbi eelarvestamise luuakse eeldused ressursside optimaalseks kasutamiseks (Karu, Zirnask 2004:26) Eelarvestamise tugevusteks on see,et ta aitab organisatsioonil püstitada oma eesmärgi, otsustada millised tegevused on organisatsioonile vajalikud ja millised ei ole. Kindlasti eelarvestamise plussiks on personali motiveerimine. Kui töötajaid kaasatakse eelarvestamisprotsessi on nad rohkem motiveeritud eesmärgi poole püüdlema. Kuna eelarveperioodi oodatavad tulemused on detailselt kirjeldatud, siis töötajad teavad, mida neilt oodatakse.(Karu, Zirnask 2004:28)
varje, mis on omakorda kunstniku sõnul tekkinud naise pea kohal olevatest pilvedest. (http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna- lunden-le-chapeau-de-paille) ANALÜÜS: Selle teose zanriks on õlimaal. Teos on stiilist äärmuslik barokk ning täpsemalt nimetatakse seda kunstivoolu Flandria maalikunstiks, mis sai 17. sajandil populaarseks Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades. (Kangilaski 2004: 131-132) Autor kujutab pildil naist, kelle pealagi on varjatud kübaraga ning, kelle õlgu katab õhuline siidsall. Taustaks olevatelt pilvedelt laskub vari naise peale. Minu arvates on kunstnik väga osavasti kasutanud värve, sest punane ja roheline sobivad Susanna näotooniga imehästi. Mina arvan, et pildil olev naine varjab mingisugust saladust või hirmu kellegi ees, sest naise näoilme peegeldab sellist tunnet. Susanna hoiab pingeliselt oma suud kinni ning
välisriigis, juhul kui selles riigis puudub Eesti saatkond; õigus pöörduda petitsioonidega Euroopa Parlamendi poole ning esitada kaebus Euroopa ombudsmanile; õigus kirjutada ükskõik millisele ELi institutsioonile ükskõik millises ELi ametlikus keeles, sealhulgas eesti keeles õigus pääseda ligi ELi ametlikele dokumentidele Euroopaliiduga liitumise plussid: Tööturu avanemine Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsi avasid oma tööturu 1. maist 2004. 1. maiks 2006 pidid ülejäänud liikmesriigid komisjonile ametlikult teatama, kas nad kavatsevad jätkata siseriiklike meetmete kohaldamist maksimaalselt veel kolme aasta jooksul (sel juhul nõutakse tööluba) või hakkavad nad kohaldama ühenduse korda, mis tähendab, et kõik ELi kodanikud võivad sellesse liikmesriiki vabalt tööle asuda. 1. maist 2006 on oma tööturu eestlastele avanud Soome, Hispaania, Kreeka ja Portugal ning 27. juulist 2006 Itaalia. 1
MÕISTED Asjaajamiskord on organisatsiooniline normdokument, mis reglementeerib asutuse dokumenditöö korraldamist. Asjaajamiskorra peamine ülesanne on esitada asutuse dokumendihalduse poliitikad ja vastused Dokumendihaldus on üksikdokumendiga selle elukäigu haldamiseks teostatavad toimingud. Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumentide loetelu on arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks koostatud loetelu. Sari on liigitusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. Plank on kilndla formaadiga trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid ja jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkim...
Pildid: USGS Maigi Astok Maigi Astok TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vaata pilte: http://www.tsunamis.com /tsunami-pictures.html Maigi Astok Maigi Astok 32 m laine ... Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Indoneesia 2004 Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Itaalia Maigi Astok 6,3-palline maavärin Itaalia keskosas Abruzzo maakonnas. Aprill 2009 Maigi Astok Maigi Astok Sumatral Maigi Astok Jaapanis Maigi Astok Kobe 1995 Maigi Astok Maigi Astok Chuetsu 2004 Maigi Astok Sumatra maavärin 2004 Katastroof toimus mõni päev enne aastavahetust (2004/2005) ja tabas mitmeid Kagu-Aasia piirkonna riike 26
Force) in Kosovo (ESTPLA). · 29.03.2004 Estonia becomes a full member of NATO. · March 2005 Istanbul summit. Estonia takes part as a full member for the first time. The goals are set up for the use of forces (8% of forces of member states participate in international operations and 40% of forces are rapidly deployable). · 17.09.1991 Estonia became a memeber of the United Nations. · 1993 was established European Union. · 2004 Estonia joined with European Union. Estonian participation in NATO operations Estonia engaged in different operations from 1995. Estonia strongly supports NATO's open-door policy and closer cooperation with NATO partner states. In addition to greater participation, Estonia increases its contribution to sharing reform experience. Estonia supports states which pursue Euro-Atlantic structures in preparation for a membership and is ready to provide guidance and support. Each state needs a
....................................................... 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemetsa artikli ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" põhjal. Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 3" , mille koostajaks on Maire Raadik. Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist ,,Test ja testima", mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku artiklit ,,Võõrad võõrsõnad" ja Argo Mundi artiklit ,,Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme", mis on mõlemad ilmunud 2008
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut KUIDAS ON AJALOOLISELT KUJUNENUD EUROOPA KOMISJONI ROLL JA PÄDEVUSED? MILLISELT ON ARENENUD TEMA FUNKTSIOONID JA KUIDAS ON NEED MÕJUTANUD EUROOPA LIIDU ARENGUT? Analüüs Õppeaine: Euroopa Liit Tallinn 2014 Sissejuhatus Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täitevvõimu organ ja seotud otsustetegemise protsessiga kõikidel tasanditel (Nugent 2006, 149). Komisjon on sõltumatu ja kohustatud esindama kõikide liikmesriikide kui Euroopa Liidu terviku huve (Nicoll, Salmon 1990, 52). Antud analüüsis keskendub autor Euroopa Komisjoni rolli, pädevuste ning funktsioonide kujunemisele ja analüüsib, kuidas on need mõjutanud Euroopa Liidu arengut üldiselt. E...
"Sari, Samu es a titkok" (2008), leedu keeles "Sirle, Simas ir slepiniai", (Kronta 2010) "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) 5 "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd); läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avīze 2009); vene keeles "Ноябрь, или Гуменщик", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008), prantsuse keeles "Les Groseilles de Novembre", tõlkija Antoine Chalvin (Le Tripode 2014) "Sibulad ja šokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002)
· varda, rihmarataste ja teiste detailide omakaalud. Paindeülesande arvutusskeem Peatasand = ristlõike kesk-peatelje ja tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004 84 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Varraste peatasandid xy-tasand Peatasandid z z
· varda, rihmarataste ja teiste detailide omakaalud. Paindeülesande arvutusskeem Peatasand = ristlõike kesk-peatelje ja tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004 84 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Varraste peatasandid xy-tasand Peatasandid z z
Sisepinnal üheaegselt mõjuvate sisejõudude arvust lähtuvalt jagunevad tööseisundid üldiselt kaheks: Lihttööseisundid: detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks Liittööseisundid: detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon Priit Põdra, 2004 111 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1.2. Lihttööseisundid Lihttööseisunditeks loetakse: · tõmme ja surve (ehk pike) detailis mõjub vaid pikijõud N; · vääne detailis esineb vaid väändemoment T;
· 1993 - Kolme tantsu programmid Soome TVs · 1994-95 - Solistina Muusikalis "Mambo Kings", Helsingi linna teater, Soome · 1998 - TV Reklaam Moodsa Kunsti Muuseumile "Kiasma", Helsinki, Soome · 1998-99 - "Crossroads" oma toodang, Helsinki, Soome · 1999 - Tantsimine Marimekko moeshowl, Helsinki, Soome · 2003 2003 - Black Dance Festival, Vienna, Austria Must Tantsu Festival ,Viin, Austria - Dancing National Ballet Eestis "Must ja Valge" · 2004 - Eesti Kunsti ja kultuuri Gala Night, Tallinn 4 Russell Leon Adamsoni õppetöö(2004.aasta seisuga) · 1986 - Janet Lister kooli, Cheltenham Inglismaa · 1987 - "Pineapple" tantsustuudiod, London "The Fitness Centre", London - Fitness keskus ", London · 1988 - Rahvusvaheline Summerschool, Chateau Roux, Prantsusmaa · 1989-90 - Elwa Molin tantsu kooli, Tampere, Soome
korraldab käitleja sellise toidu tarbijalt tagasinõudmise. (7) Iga käitleja, kes on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toidutoorme või toidu tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tegemisega, on kohustatud vajaduse korral abistama turult kõrvaldamise ja tarbijalt tagasinõudmise meetmeid võtnud käitlejat nimetatud toidutoorme ja toidu turult kõrvaldamisel ja toidu tarbijalt tagasinõudmisel. [RT I 2004, 27, 177 - jõust. 1. 05. 2004] § 26. Toiduhügieen (1) Käesolevas seaduses käsitatakse toiduhügieenina meetmeid, mida käitleja rakendab kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides toidu nõuetekohasuse tagamiseks. (2) Käitlemisettevõte, selle territoorium, hooned, rajatised ja ruumid ning nende planeering, samuti sisseseade ja käitlemisvahendid ning töökorraldus peavad vastama käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjades
...........10 2. ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS..............................................................10 3. ÕIGUSKEEL..................................................................................... ......11 KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida ühte objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigusakti, mis on vastu võetud pärast 2002. aastat. Töö autor valis õigusaktiks 2004. aastal kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seaduse. Soolise võrdõiguslikkuse teema on väga aktuaalne, kuna igapäevaelus inimeste teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest ja seadusest ei ole piisav ning märkimist väärib asjaolu, et Eesti õigusloome ajaloost ei ole võimalik leida palju selliseid õigusakte, mille vastuvõtmine on põhjustanud nii kirglikke poliitilisi vaidlusi. Järgnev töö on jaotatud peatükkideks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Lisaks
Selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid ja tegureid, isegi toit mida me igapäev eluspüsimiseks vajame. Paljud ei tule selle pealegi, et tervisehädasid võiks põhjustada allergia ehk ülitundlikkus mõne toiduaine suhtes. Krooniline nahapõletik või erinevad lööbed, kinnine või pidevalt tilkuv nina, astma, iiveldushood, kõhuvalud, seedehäired jne. Need on vaid üksikud näited kaebustest, mis võivad allergia korral esineda. (Allergia ja toit, 2004:7). Allergiliste inimeste hulk suureneb aastast aastasse. Kuna ainuüksi toidust tingitud vaevuste käes kannatab umbes 10% lastest ja 5% täiskasvanutest, siis soovibki autor oma töös rääkida just toiduallergiast. 2 MIS ON TOIDUALLERGIGIA JA KELLEL SEE AVALDUB? On inimesi, kellest ei saa kunagi allergikut ning on perekondi, kus allergia avaldub ühel või teisel moel kõikidel pereliikmetel. Miks?
b epüür b,max Joonis 10.1 10.2. Ümarvarda astmeline vääne 10.2.1. Ühtlaselt väänatud ühtlane ümarvarras Eelnevast: Nihkepinge on võrdeline suhtelise nihkedeformatsiooniga: = G (Hooke'i seadus nihkel) Priit Põdra, 2004 155 Tugevusanalüüsi alused 10. DETAILIDE VÄÄNDEDEFORMATSIOONID Ühtlase ümarvarda suurim R T T max = G ning max = = R
Eukarüoodid Allikas: Vikipeedia Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemi...
Kodutöö majandusteaduste alustes 1) Sisemajanduse koguprodukt a. Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga.
projektide juhtimine 1998 - 2000 TPT juhatuse esimees Tööülesanded: ettevõtte juhtimine 2000 - 2002 TPT nõukogu esimees Töösisu: ettevõtte strateegiliste eesmärkide seadmine ja juhatuse töö kontrollimine 2003 - 2004 TPT juhatuse esimees Tööülesanded: ettevõtte juhtimine 2005 - 2008 Tere AS (endine TPT) nõukogu esimees Tööülesanded: ettevõtte strateegiliste eesmärkide seadmine ja juhatuse töö kontrollimine 2008 - k.a. Rubla AS (likvideerimisel) nõukogu esimees Tööülesanded:
Kommunikatsiooni protsess võib toimuda ainult järgmiste põhielementide juuresolekul: saatja (kommunikaator või edastaja), sõnum, kanal, saaja (retsipient või vastuvõtja). Kommunikatsiooni protsessis alati osalevad vähemalt kaks inimest – teabe saatja ja vastuvõtja. Saatjana võib olla iga isik, kellel on teatud ideed, mõtted, informatsioon ja kommunikatsiooni eesmärk. Saatja sõnastab mõtet, mida, kuidas ja miks ta tahab anna teisele suhtlemise liikmele edasi. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 248). Kodeerimine on saatja teabe tõlge kommunikatsiooni sümbolide kompleksis (sõnade, tegude, näoilmete, jne.). Kodeerimise põhivorm on suhtlemise keel. (ibid). Teade on suhtluse käigus ühelt isikult teisele edastatud teave, sõnum, üksikfaktide jada, vahendatud info vms. Teates on ka teavet sõnumi saatja isiksuse, suhtlemismaneeride, tõekspidamise jms. kohta. (Janek Tuttar 2011). Sõnum – see on teave, millel on märatud
2008 on viies vanemahüvitise maksmise aasta. Esimese viisaastaku kontosse peaks jääma enam kui 75 000 lapse sünd. Just nõnda ongi juhtunud ka tänapäeva Eestis: alates 2002. aastast ei ole enam tulnud ette sündimuse vähenemist ja sündimus hakkas suurenema emapalga kehtestamisega samal ajal. Vanemahüvitist ehk rahvakeeli emapalka hakati Eestis maksma alates 2004. aasta 1. jaanuarist. Fakt on see, et kõige järsem sündimuse suurenemine okupatsioonijärgses Eestis leidis aset just aastal 2004, kui hakkas kehtima vanemapalk. Siis sündis 931 last rohkem kui aasta varem. Sealt edasi on sündimus erinevalt 1990. aastate pikast vähenemisest ja sellele järgnenud mitmeaastasest paigaltammumisest hakanud jõudsalt suurenema. Kui aastal 2003, enne vanemapalka, sündis 12 931 last, siis tänavu sünnib tõenäoliselt juba tublisti üle 16 000 lapse.
On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat", I koht * 2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Sanna ja salakütid" eest. * 2008 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Printsess Luluu ja härra Kere" eest. * 2009 Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhind raamatu "Härra Linnu lugu" eest.
Märt Avandi 10.C Jaanika Orav Märt Avandist Ta on 26. veebruaril sündinud eesti näitleja. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiu mi 1999.aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
