"2004" - 5165 õppematerjali

Aasia tsunami 2004

Suur Sumatra Andamani maavärin Toomas Le 209 Mis asi on Suur Sumatra Andamani maavärin ? Suur SumatraAndamani maavärin on viimase aja suurim ja laastavaim looduskatastroof mis tõi endaga kaasa hiigel tsunami  Andmed India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese

Keemia riigieksam 2004 lahendused

Eesti Vabariik aastatel 1991-2004

1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige Märtsist 2004 sai Eesti NATO liikmeks

Eesti Vabariik aastatel 1991-2004

EESTI VABARIIK AASTATEL 1991-2004 Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega algas põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja üleminek turumajandusele. Välispoliitikas võeti suund Läänele, et siduda end võimalikult tihedalt Euroopaga. Tänu sisepoliitilisele stabiilsusele ja edukale majanduspoliitikale kulges integreerumine Läänega Eestile soodsalt: 2004. aastast on Eesti Vabariik Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) täieõiguslik liige. PÕHISEADUSLIKU RIIGIKORRA ÜLESEHITAMINE Omariikluse taastamise järel algas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab, et riik peab "tagama

Tsunami

toimub mõni piisavalt tugev maavärin, mis võiks vallandada tsunami hoiatatakse inimesi koheselt raadio teel. Paljud riigid üritavad oma rannikualasid tsunamide eest kaitsta, näiteks Jaapanis on populaarsetele ranna-aladele püstitatud nn ,,tsunamiseinad", mille kõrgus ulatub 5 meetrini. Selline takistus peatab tsunami hoogu. On ka kindlaks tehtud, et puud takistavad samuti laine edasiliikumist. Sellepärast istutatakse nt. Hawaiil ranna äärde palmialleed. 26 detsembril 2004 aastal, kell 7.58 kohaliku aja järgi toimus India ookeanis, Sumatra saare looderannikust 250 kilomeetri kaugusel, 9.1 magnituudine maavärin ­ tugevuselt neljas maailmas, pärast 1900. aastat. Tugevaim viimase 40 aasta jooksul. Maavärin oli ebatavaliselt pikk ­ 8 kuni 10 minutit. Maavärin oli nii tugev , et selle järeltõuked ulatusid 6.6 magnituudini ja toimusid veel 3-4 kuud pärast esimest värinat. Kolm päeva enne Kagu-Aasia tsunamit toimus maavärin Uus-Meremaa

Norra majanduse areng aastatel 1991-2004

1994 lõppes finantsreform ja sõlmiti nn. EFTA leping 1996 sõlmiti Schengeni viisavabaduse leping 1997 eksborditi 450 miljardi eest kaupu teenuseid Periood 1998-2003 SKP muutus 0,4lt % (2003) kuni 2,9 % ( 2000) Langus algas 1998 aastal mõjutatuna aasia finantskriisist Nafta hind 1998 aastal 12.6 $ barrel Majanduskasv pärast 2003 aastat Majanduskav 2004 3,3 %, ennustatakse 2005 3,25 % ( Eestis 6,2 % ja 5.75 %) SKPst moodustas import 28 %, import 41 % ülejäänud 31 % siseriiklik II Inflatsioon ja erinevad kaubad Inflatsioon Kütuse ja mõningate kaupade hinna muut Elektrienergia ja laenuintressid 1998 15,30 ööri/ kwh 1999 14,7 ööri/ kwh 2000 12,9 ööri/ kwh 2001 17,4 ööri/ kwh 2002 11,2 ööri/ kwh 2003 11,1 ööri/ kwh 2004 11 ööri/ kwh

Indian Ocean earthquake and tsunami 2004

Indian Ocean earthquake and tsunami 2004 Reneli Saumets Rauno Tapner 11M Basic ●26 December 2004 ●West coast Sumatra Indonesia ●Indian plate was subducted by the Burma Plate Areas affected ●Sri Lanka ●Myanmar ●Indonesia ●Madagascar ●India ●Somalia ●Thailand ●Kenya ●Maldives ●Tanzania ●Malaysia ●South Africa Earthquake ●9.1-9.3 magnitude ●One of the biggest in the world ●Duration between 8.3-10 minutes ●Depth: 3okm Tsunami ●Waves up to 30m ●Killed 230 000-280 000 and more missing ●Total damage 19.6 billion USD

Ajaloo tasemetöö 2004 6 klass

ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ AJALUGU 6. KLASS 6. MAI 2004 VARIANT A ÕPILASE NIMI __________________________________________________________ POISS TÜDRUK KOOL _____________________________________________________________________ MAAKOND ____________________________ LINN __________________________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _______________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA _______________

Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia

Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...

Geomeetria ülesanded ( 1996-2004 matemaatika eksamis)

GEOMEETRIA Eksam 9.klass 1. (1996) Võrdhaarse kolmnurga haar on 1,3 dm ja alusele tõmmatud kõrgus 0,5 dm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt. 2. (1996) Täisnurkse trapetsi teravnurk on 71° ning alused 35 cm ja 28 cm. Arvuta trapetsi pindala. 3. (1997) Ristküliku diagonaal on 25 cm ja ta moodustab ristküliku ühe küljega nurga 650. Arvuta ristküliku ümbermõõt. 4. (1997) Ristküliku diagonaal on 15 cm ja ta moodustab ristküliku ühe küljega nurga 350. Arvuta ristküliku pindala. 5. (1997) Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 2,4 cm ja 3,2 cm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt ja pindala. 6. (1997) Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus on 1,5 dm ja kaatet 1,2 dm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt ja pindala. 7. (1998) Kahe sarnase ristküliku ümbermõõdud on 54 cm ja 10,8 cm. Suurema ristküliku üks külg on 10 cm. Arvuta väiksema ristküliku pindala. 8. (1998) Võrdhaarse kolmnurga...

Uuri ja kirjuta konspekt

Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa

Hotellituru statistika

Hotellituru statistika Sissejuhatus Eesti majutusettevõttes ööbis 2004. aastal 1 922 126 turisti ja 2009 aastal 2 147 133. Majutusettevõtetes olid 2004. aastal ülekaalus väliskülastajad. Majutatud Eesti külalisi oli 547 712 ja turiste 1 374 414. 2009. aastal oli majutusettevõtetes Eesti elanikke 766 593 ja väliskülastajaid 1 380 540. Majutusettevõtetesse saabusid kõige rohkem külalisi Soomest, Lätist, Rootsist ja Venemaalt. Reisi eesmärgid Puhkusereisil Lääne Eestis peatusid 2009. aastal 43 106 inimest ja kogu Eestis 1 387 909. Tööreisi Lääne Eestis 11 936 inimest ja kogu Eestis 497 324

MOOTOR ja selle kasutamine

Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem..

Vana-Rooma jurist

Jurist - kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Õiguse (ius) tundmist peeti Vana-Roomas püsivust ning harjutamist nõudvaks intellektuaalseks valdkonnaks. Tänapäevalgi hinnatakse pea tuhandeaastast tööd, mida roomlased arhailisest Rooma vabariigist kuni 12 tahvli seaduste ning Justinianuse Corpus Iuris Civilis'eni tegid. Rooma juristid ei olnud ainult õpetlased ega targad, vaid sajandite vältel ise ka selle õiguse loojad, kusjuures nad said väga hästi aru, et tegemist on pidevalt muutuvate selgitustega. Õigusteaduse kuldajal (2 saj. lõpp eKr ­ 3. saj esimesed kümnendid pKr) olid nad lausa Rooma loojad, aidates kokku panna Gaiuse ,,Institutsioone". Selle sama pika perioodi vältel saab vaadelda ka juristide sotsiaalse positsiooni ning mõjuvõimu muutumist. Selle järgi saab juristide tüüpe jagada neljaks. Esimene neist jääb 4. sajandisse eKr, ked võib kujutada kui arhailist preestrit. Seda iseloomusta...

Vana-Rooma vabakslastu

Vabakslastu Kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Ajaloolane Eduard Meyer on rõhutanud vabakslaskmist ning seega orjade võimalusi sotsiaalse tõusu ja vabaduse saavutamiseks. Mihhail Rostovtsevi sõnul näitab see, et ka antiikaja majandus tegi läbi kapitalistliku arengufaasi. Veyne'i järgi ei olnud enamikel vabakslastutel peremehi, tänu kellele oleksid nad saavutanud täieliku vabaduse. Nad ei olnud siiski tõelised kodanlased ega saa selleks iial. Enim analüüsitakse tuntud vabakslastut nimega Trimalchio, kellest on kujunenud justkui vabakslastute sümbol. Paljud vabakslastutest olid varem töötanud põllumajanduses ning võisid saada maavaldajateks. Samas leidus vabaks- lastuid, kes olid täiesti varatud. Sellisel ühiskondlikul tegelaskujul on vähe kindlaid kontuure, erinevalt aristokraatiast. Ühest küljest oli vabakslastu olnud ori, mida ta ei unustanud iial, ning teisest küljest on tal mitmeti mõiste...

Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid

maareformist üle 20 aasta ning peaaegu kõik erastamisele ja tagastamisele kuulunud maad on leidnud omaniku, reformimata on ca 9% maismaast (Maa-amet). Põllumajanduse kokku tõmbumine 90ndate alguses avaldas mõju ka põllumajandusmaa kasutusele. Kui 1990. aastal oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, siis 1995. aastaks vähenes see veelgi ning langes 873,8 tuhande hektari piirile. 2001. aastaks oli põllumaa kasutus vähenenud 677,8 tuhande hektarini ning langes veel kuni aastani 2004, mil pindala oli 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal). Aga alates 2005 aastast hakkas põllumaa pindala taas tõusma (Rando Värnik et. al 2011). Põllumajandusmaade vähesus ja põllumajandusettevõtete soov oma tegevust laiendada suurendas maade rentimist. Aastal 2003 oli põllumajandusettevõtetel renditud keskmiselt 45,6% põllumajandusmaad (Eesti Maaelu arengukava… 2006)

Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegevused

maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks.  Tänaseks on Maa-ameti andmetel reformimata alla 10% maismaast.  Põllumajanduse kokkutõmbumine 90ndatel avaldas mõju ka põllumaa kasutusele  90ndate algus hakkas põllumajandusmaa kasutus vähenema, aastal 1990 oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, 1995. aastal 873,8 tuhat/ha. 2001 oli põllumaa kasutuse suurus 677,8 tuhat/ha ja aastal 2004 oli põllumaa pindala 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal).  Aastal 2005 hakkas põllumajandusmaa pindala taas tõusma. aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku kasutatav 792 409 882 322 898 532 914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907 põllumajandusmaa

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON XIII kodutöö

1) Ülevaade (1-2 lehekülge oma teksti) YAR 2016 (New York) peamistest erisustest võrreldes eelmise YAR 2004 (Vancouver) versiooniga. Miks YAR 2004 ei leidnud populaarsust/kasutamist meresõitjate juures? When the YARs were last updated in 2004 at Vancouver there was, for the first time, a lack of consensus between the main commercial stakeholders regarding many of the changes, with shipowning interests also taking the view that the proposed changes were premature, given that the 1994 rules were only a decade old. The 2004 YARs were therefore incorporated in relatively few contracts of carriage. The YAR 2016 largely reflect the YAR 1994, which BIMCO has to date recommended as the basis

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

Seetõttu oleme me suures sõltuvuses rahvusvahelisest kaubandusest. Üldine seaduspärasus ütlebki seda, et mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel riigil vajalikke ressursse kõigi vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks, seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest. Nii eksport kui import on keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete osas vaatlusalusel perioodil kasvanud. 2005.a.oli ekspordi ja impordi kasv võrreldes 2004. aastaga ligi 17%. 2006.a. oli impordi kasv mõnevõrra kõrgem kui ekspordi kasv, vastavalt 24% ja 19%. 2006. aastaga võrreldes kasvas keemiatööstuse sektori eksport 2007.a. 15,6%. 2007. aastal oli keemiatööstuse impordi kasv 2006. aastaga võrreldes 9,5%. Seega on tööstusharu ekspordikasv suurem kui impordil. Kuid võrreldes andmeid eelnevate perioodidega on tõus olnud 2007. aastal mõnevõrra väiksem. 2008.a. oli keemiatööstuses ekspordikasv viimaste

Drittes Reich`i majandus ja Saksamaa majandus aastast 2004

KUUSALU KESKKOOL Drittes Reich`i majandus ja Saksamaa majandus aastast 2004 SISSEJUHATUS Saksamaa majandus moodustab kogu Euroopa Liidu majandusest 21% ja on maailmas üks suurima jõukusega riike. Saksa majandus keskendub põhiliselt tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Kuid nii kõrge majanduseni jõudmine ei ole sakslastele olnud kerge, Saksamaa majandus on käinud läbi aastate üles-alla. Valisin just selle teema, sest mind huvitab väga Saksamaa ajalugu. Saksamaa majanduse

Geograafia põhja vesi

Põhjavesi MarkoEero Kruus  Mis on põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Osa põhjaveest liigitatakse mineraalainete suurenenud sisalduse põhjal ka mineraalveeks  Mis on põhjavesi? Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pandivere kõrgustiku põhjavee skeem Põhjavee võtt aastatel 2004 2006 

Gunnar Graps

Järvamaa KHK Referaat Gunnar Graps Ivar Vaas TE12 2012 Gunnar Graps (27. november 1951 Tartu ­ 17. mai 2004 Tallinn) oli populaarne eesti muusik, kes viljeles mitmeid erinevaid muusikastiile, põhiliselt siiski rokki ja bluusi. Aastal 2004 omistati Grapsile Eesti Muusikaauhindade jagamisel elutöö auhind. Teda on võrreldud Mick Jaggeri ja Alice Cooperiga. Tema isa, Igor Graps, oli Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri dirigent ning hiljem Vanemuise orkestri tsellist. Gunnar Grapsi ema oli tantsuõpetaja. Muusikukarjääri algus, 1960. aastad

Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks

Eesti pidi alles tekkima ­ vaimses mõtte, inimeste arusaamades ja teadmistes. Selles tähenduses ei sündinud Eest mitte sedamööda, kuidas jää ja vesi ära läksid, vaid sedamööda , kuidas vabanenud maale asusid inimesed. Me võime fantaseerid, et esialgu nad pelgasid ­ sinna, kust meri nii nõiduslikul kombel lahkunud oli, võis ta ju ootamatult sama nõiduslikult tagasi pöörduda - , aga ükskord nad siiski tulid ja jäid. Ja sellega algas Eesti tekkimise lugu. (L. Vahtre, 2004, lk 7) Soovist ise Eestist ja eestlaste elust ning tegemistest rohkem teada saada oli põhjuseks, miks valisin oma essee kirjutamiseks just sellise teema. Eesti järjepidev asustus sai alguse kümmekond tuhat aastat tagasi. Esimesed asustused, kust väljakaevamise tulemustena on leitud inimtegevuse jälgi pärinevad Kunda lähistelt Pulli talu juurest. Seda nimetataksegi Pulli asulaks. Koduloomadest tunti koera, elatusid nad jahist ja

Tutanhamon

Ajaloo referaat Triin Erg 6 b klass detsember,2004  Ainult Tutanhamoni hauakamber jäi rüüstamata Vanad egiptlased olid veendunud, et inimese hing saab igavesti elada vaid siis, kui keha säilitada ka pärast surma. Seetõttu surnud mumifitseeriti. Vaaraode mumifitseeritud kehad asetati puhkama püramiididesse, kuid kuna püramiididest kiputi vaaraodele hauataguseks eluks kaasapandud varandust ärastama, rajati hauakambrid kavalalt kõrbekaljude vahele vanast Teebast ja Niilusest eemale, Kuningate orgu. Peale paari suveniirikaupmehe valitseb seal nüüd tühjus. Aga ka siinsed hauakambrid rüüstati ja teadlased on leidnud puutumatuna vaid ühe - Tutanhamoni hauakambri. Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao hauakamber. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga...

The histori of Hybrid cars

o 1900: The Lohner­Porsche Elektromobil  makes it debut at the Paris Exposition o 1917: Woods Motor Company introduces  the Woods Dual Power o 1968: GM develops the GM 512 o 1989: Audi demonstrates the  experimental Audi Duo  1997: Toyota introduces the Prius  1999: Honda introduces the Insight  2000: Toyota begins marketing the Prius in  the United States  2002: Honda introduces the Accord Hybrid  2004: Ford introduces the first hybrid SUV,  the 2005 Ford Escape HTTP://WWW.HOWSTUFFWORKS.COM/FU EL-EFFICIENCY/HYBRID-TECHNOLOGY /HISTORY-OF-HYBRID-CARS.HTM THANK YOU FOR LISTENING!

Väliskaubandus: impordi ja ekspordi mahtude muutus aastatel 2004-2011

VÄLISKAUBANDUSE MAHTU MUUTUS AASTATEL 2004-2011 Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste euroliidu riikidega, sh. Põhjamaade, Läti, Leedu, Saksamaaga, ei olnud siis enam väliskaubandus, vaid osa Euroopa Liidu siseturust. Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni. Eesti hakkas nendega kauplema vastavalt Euroopa Liidu väliskaubandusreeglitele. Graafik 1. 2004. aasta impordi ja ekspordi muutus. Bilanss. Selle graafiku järgi on näha, et 2004. aasta alguses impordi maht oli natuke suurem ekpordist. Kuni aprillini ekspordi ja impordi kasv oli sujuv, kuid aprillis hakkas import kahekordselt kasvama võrreldes ekspordiga. Seotud see oli, minu arvates, sellega, at 2. aprillil 2004. aastal oli Eesti liitunud NATO-ga ning paljud ettevõtted hakkasid rohkem kaupu ja teenusi pakkuda meie riiki. Üheks põhjuseks oli ka see, et sama aasta 1. mail Eesti

Keskkonnakaitse kaitsejõududes

Keskkonnakaitse kaitsejõududes Strateegilised keskkonnadokumendid: Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon, ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes", Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine, Keskkonnakorralduskava, Kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014: looduslik mitmekesisus, planeeringud, keskkonnaseire, riigihanked, ehitus, tehnika, mahetoit, keskkonnajuhtimine. Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätme...

Tšehhi Vabariik - esitlus

Nimi...  FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse  PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg  LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid.  KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima

Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...

Euro kasutuselevõtu võlud ja valud

Euro kasutuselevõtu võlud ja valud Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel. Aastast 2011 võeti Eestimaal kasutusele Euroopa Liidu ühisvaluuta euro. Eestlastele oli see nagu iga teine muutus, millega tuli kohaneda. See aga tõi kaasa omad plussid ja miinused, millega me eurooplased peame edaspidigi arvestama. Üheks olulisemaks positiivseks muutuseks pean seda, et ühinedes Euroopa Liiduga ja omades ühisvaluutat, saame me nüüd pea et igas liikmesriigis maksta sama rahaga. See teeb reisimise

Eesti keele aruanne

Lp õpetaja Mari Luige 37-90 10001 Tallinn 7.mai 2004 aruanne Osalesin hiljuti projekti "Tervis ­kõige kallim vara" lõpuseminaris Räpina linnas, Põlvamaal. Koolituskursuste läbiviijaks oli Räpina Rahvakoolituse Keskus. Seminar toimus 23.aprillil 2004. See seminar oli üliõpilastele. Hommikul, kell 10-10.15 oli osavõtjate registreerimine, hiljem oli loetud kokkuvõte koolides korraldatud ankeetküsitluse tulemustest. Projektijuht oli Rein Sokk. Korraldatud ankeetküsitluse teemad olid: õpilaste toitumine kodus ja koolis, õpilaste sportlikud harjumused, keskkond eluviisi mõjutajana. Kell 12-13 oli lõuna, kus menüüs oli esitatud ainult kodumaine liha ning puu-ja juurviljad. Väga tervislik lõuna terviseseminaril

EESTI KIRJANIK EDGAR VALTER

ETTEKANNE 7-B klass GEORG ROOSALO  Leelo Tungal on kirjutatud Edgar Valteri 75. sünnipäevaks 2004. aasta septembris luuletusi, millel väga täpselt iseloomustas teda. Esitan lõigu sellest: Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt... Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt… 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 2  21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05

Estonian political parties

Estonian Political parties The Estonian Reform party is a liberal party that was founded in 2004. It represents liberal ideas such as free market, equality and international relationships.The Reform party is the most economically liberal party in Estonia and it is led by Andrus Ansip. The Union of Pro patria and Res Publica was founded in 2006, when two conservative parties merged. The party's political ideology is conservatism and Christian Democrasy. It has about 8000 members. This Party won 19 seats in the Parliament in previous elections. The Social Democratic Party was founded in 1990

Toiduohutuse kordamisküsimused 2013

Toidu ohutus. Toidu hügieen, ülesanded Toidu ohutus-Kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil tarbimisel või valmistamisel kahjuu tarbijale. Toidu hügieen- kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks kõigis toiduahela etappides. Ülesanded: Kõik tegevused, mis 1) kaitsevad toitu saastumise eest 2) hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknevaks. 3) hävitavad toidus kahjulikud ained, organismid kuumtöötlemisega või muude meetoditega. Toidu turvalisus.- kui kõigil inimestel on pidev füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. 1) kohane või kättesaadav toiduvaru 2) stabiilne toiduvaru ilma kõikumistet 3) juurdepääs toidule ja võimalus seda endale lubada 4) kvaliteetne ja ohutu toit Mida tähistavad järgmised akronüümid: FAO.-Food and Agricultural Organisation of the United ...

Keila-Joa mõis

Keila Kool Referaat Keila-Joa mõis Krister Klement 12a 2009  Sissejuhatus 1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Ee...

Maaelu arendamise perspektiivid suurenevas Euroopas

Maaelu arendamise perspektiivid suurenevas Euroopas: Ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandusliku ülemineku mõju uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele Sissejuhatus Selle töö eesmärgiks on luua asjakohane teoreetiline raamistik maaelu arendamisega seotud küsimustele suurenevas Euroopas ning analüüsida maaelu arendamise perspektiive Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele 2004. aastal lisandunud riikides. Euroopa Liidu laienemine Kesk- ning Ida-Euroopa(KIE) riikide seas on märkimisväärselt mõjutanud nende põllumajanduse ning maaelu arengu poliitikaid. Üks rohkem vaidlust pakkunud teema seoses EL laienemisega on olnud küsimus, kas liitunud KIE riigid peaksid saama täieliku ligipääsu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetustele, eriti otsetoetustele ning struktuurifondidele. Hiljutised uuringud hindavad EL-i mõju eelarvekärbetele KIE

Loomulikiive rändesaldo

Joonis 1. Eesti rahvastikusündmused alates aastast 2004 aastast 1) Eesti rahvaarvu muutust on suuresti põhjustatud sisse- ja väljarändest, mis tulenes paljultki tänu Euroopa liiduga ühinemisest (2004 aastal). Suur osa Eestisse tulijatest (2014- 2017 aastal) on tegelikult just tagasi tulijad, ehk siit varem välja rännanud inimesed. Kindlasti mõjutas sisserännet osaliselt ka 2013. aastal esitatud Eestile varjupaiga taotluste arv. (2) Sektordiagramm 2. 2004. aasta Eestisse saabuvate sisserändajate sünniriik

Euroopa Liit

Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a

Eesti

Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Riigikord o 3.1 Valitsus * 4 Territoorium ja haldusjaotus * 5 Sümbolid ja tähised * 6 Rahvastik o 6.1 Keel * 7 Riigikaitse

The most important key dates in Estonian history

Estonia is annexed to Soviet sphere of influence 1945-1991 ­ Soviet occupation 1988 ­ Activities of Popular Front and the Singing Revolution 19-21 August 1991 ­ coup d'état in Soviet Union 20 August 1991 ­ Estonia declares independence and is recognised by about 40 countries. 1992 ­ New constitution is adopted, money reform, Estonia is admitted to Council of Europe 1997 ­ European Union starts accession negotiations 2004 ­ Estonia becomes a member of EU and NATO I think that the history of Estonia is richer in different rulers than some other country's history and the influence of these cultures can still be seen in our modern Estonia.

Hollandi referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ******** Holland Referaat Juhendaja: ******* Pärnu 2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik............................................................................................5-4 Loodusvarad..........................................................................................6 Majandusharud......................................................................................7 Välismajandus sidemed.........................................................................8 Kasutatud m...

Essee psühholoogias teemal "Eestlased kõrvaltvaates"

Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise k...

Moesõnade liig- ja väärkasutamine

...............................9 Kirjandus...........................................................................................................................................10 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on uurida moesõnade tekkimise ja jätkuva kasutuse tagamaid, tuvastada mõesõnade alaliike ja tuua näiteid kasutatud kirjandusest. Teemad on jaotatud kaheks vastavalt moesõnade väärkasutuse erinevatele põhjustajatele. Kastatud allikaid on kolm: Helika Mäekivi 2004. aastal ilmunud artikkel "Moesõnad" ajakirjast Oma Keel, Reet Kasiku artikkel 2005. aasta Õpetajate Lehes "Tekstiuurija märkmikust", samuti Kasiku "Puudest ja inimestest", ilmunud 2001. aasta Oma Keeles.  4 1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel Väljendite liigkasutamisega kaasneb nende metafooriks muutumine, mis muudab need tarbetuks ja väsitab kuulatajat või lugejat

Töökeskkonna riskianalüüs elektroonikatehases

FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................

Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro?

Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? 2004. aastal astus Eesti Euroopa Liitu. Rahva hirm muutuste ees oli suur. Esiti tõi Euroopa Liit kaasa suhkru hinna tõusu ja sellest tulenevalt rahva rahulolematuse. 1. Jaanuaril 2011. Aastal võtab Eesti vastu euro. Keegi ei oska veel midagi kindlat oodata, kuid ärevust on õhus tunda. Euro kasutusele võtuga muutub reisimine olulisemalt lihtsamaks . Pole tarvis vahetada kroone ümber vahetada ega murda pead selle üle, mida järelejäänud sentidega teha

Eesti loodusgeograafia 1.kursuse konspekt

EESTI LOODUSGEOGRAAFIA  1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud:

Sloveenia

Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas.  Andmed: Riigihümn Zdravljica President- Borut Pealinn- Ljubljana Pahor Pindala- 20 273 km² Peaminister- Janez Jansa Riigikeel- sloveeni Iseseisvus- 25. juuni Rahvaarv- 2 050 200 1991 (2011) Rahaühik- euro Riigikord parlamentaarne (1.jaanuar 2007) vabariik 1. maist 2004.a. Euroopa Liidu liige President Borut Pahor (22.dets.2012 )  Lipp ja vapp Kilbil on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt. Aadria merd ning Sloveenia jõgesid Dravat ja Savat Majandus: Maksud kõrged Tööturg painudmatu Masina- ja keemiatööstus

KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA –SUHETEST

Tallinn Ülikool KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA –SUHETEST Referaat Koostaja: Katriin Mangus Juhendaja: R.Palmaru Tallinn 2014 1 KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA -SUHETEST 1) Arusaamad inimloomusest Mida tähendab olla inimene? Millised on kultuuri arusaamad õigetest ja korrektsetest inimsuhete mudeleist? Igal kultuuril on omad arusaamad sellest, mida tähendab olla inimene, millised on meie põhiinstinktid ja millist käitumist peetakse ebainimlikuks (mis võib põhjustada isegi grupist väljasaatmist). Inimeseks olemine ei ole ainult füüsiline vaid ka kultuuriline süsteem, mida on näidanud meile ka ajalugu. Näiteks õigustati orjandust ühiskonnas selle kaudu, et orje ei peetudki inimeseks. Etnilistes ja relig...

Jürgen Rooste Referaat

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ...

Uurimistöö teemal "Tüdrukute kirjalik pärimus. Salmikuluule"

ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemalisest kogumikust ,,Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist". Mina kasutasin oma uurimistöös 5 salmikut ja need pärinevad 1920- 2004 ajavahemikest. 1.Salmikuluule ülevaade 1.1. Salmikuluule roll tänapäeva folklooris Tavaliselt ei seosta tänapäeva noor inimene salmikuluulet ja folkloori omavahel Salmikuluulet käsitletakse kooliprogrammis minimaalselt- rahvaluule alaliigina. Rahvaluule ehk folkloor ehk suuline pärimus on osa traditsiooonilisest igapäevasest kultuurist, mis levib suhtlemisprotsessis inimeselt inimesele. Talle on omane traditsioonile tuginemine ja anonüümsus