f.Amsterdam 1999: Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutama kaasotsustamisega hääletamismenetlust). g. Nice 2003: Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus. h. Lissabon 2009: Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel. Peamised muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile,
the United Kingdom with the support of other NATO and non-NATO countries. Officially, the War on Terror label has not been used since Barack Obama came to office in 2009, but the war in Afghanistan continues. The campaign was launched in 2001 with the US/UK invasion of Afghanistan in response to the September 11 attacks. Since then, other operations have commenced, the largest being the War in Iraq, beginning with a 2003 invasion. Originally, it was waged against al-Qaeda and other terrorist organizations with the purpose of eliminating them. The phrase War on Terror was first used by former US President George W. Bush and other high-ranking US officials to denote a global military, political, legal and ideological struggle against organizations designated as terrorist and regimes that were accused of having a connection to them or providing them with support or were
on samade ettevõtete andmetega erinevatel aastatel.) ii-ruut-emp ja hii-ruut-teor. A B E F J Ettevõtte Ettevõtte kogukulud kogukulud 1 ha 1 ha põllum.ma põllum.ma a kohta, a kohta, Aasta Ettevõte kr/ha Aasta kr/ha 2001 107 3147,4 2003 4272,9 2001 115 3422,4 2003 8689,1 2001 124 4310,3 2003 6279,7 2001 140 1776,6 2003 3218,9 2001 152 7709,6 2003 10270,5 2001 159 6557,6 2003 7973,6 2001 168 9907,1 2003 15352,6 2001 172 7972,9 2003 6078,8 2001 201 5558,5 2003 5816,5 2001 202 7420,0 2003 8117,2 2001 214 4428,9 2003 4653,5 2001 215 3310,5 2003 1579,3
kogukulud kogukulud (Points: 7) Kasutage eelmise ülesan 1 ha 1 ha järgmised ülesanded: põllum.ma põllum.ma 1. Leht2 - kontrollida t-testiga, kas üldk a kohta, a kohta, Aasta Ettevõte kr/ha Aasta kr/ha (NB! tegemist on samade ettevõtete a 2001 107 3147,4 2003 4272,9 2. Leht3 - kontrollida üldkogumite disp 2001 115 3422,4 2003 8689,1 3. Leht1 - leida kartuli saagikuse kesk 2001 124 4310,3 2003 6279,7 Vastused vormistada tekstina lühidalt 2001 140 1776,6 2003 3218,9 4. Leht4 - leidke vastus esitatud küsim 2001 152 7709,6 2003 10270,5 küsimusele, hii-ruut-emp ja hii-ruut-te
Keskmine koguhulgast saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 (blank) 103 41,04761905 108 208,2 123 134 109 160 120 110 65 108,6956522 114 92,22222222 116 133,3333333 157,1428571 195,4545455 133,3333333 118 160 123 220 230 126 200 131 155 134 78,28185328 119,6112311 142 ...
Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Eesti: Meeste 100 meetri jooks 2001-2006 10,28 Argo Golberg 2003 10,48 Kristjan Rahnu 2002 10,51 Marek Niit 2006 10,56 Henri Sool 2003 10,60 Erki Nool 2001 10,62 Martin Vihmann 2002 10,66 Maidu Laht 2002 10,68 Kristjan Reinaru 2006 10,70 Maido Mesipuu 2006 10,72 Taavi Liiv 2006 Tuule tugevus teadmata:
AAFRIKA POLIITILINE KAART Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus 1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 2...
8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 aasta Joonis 3. Esmaselt registreeritud uute sõiduautode arv Eestis 1995-2003 Allikas: Lisa 2 4 4% 36% Faasan Metssiga
erinevad omadused, mis panevad paika inimese iseloomu ja käitumismaneerid. Uurimistöö käigus sain teada, et värvid mõjutavad inimest. Vahel ka nii, et inimene ei saagi sellest ise aru. 30 KASUTATUD ALLIKAD Maddron, T. 2002. Sinu elutruud värvid. Ersen. Karl, R. 1995. Elavad värvid: raamat värvide peidetud psühholoogiast. Sinisukk & Co. Verner-Bonds. L. 2003. Värviteraapia: abiks vaimse ja kehalise tasakaalu taastamisel. Egmon 31 LISAD Lisa 1 Ankeet Olen Tapa Gümnaasiumi 11.b klassi õpilane Sandra Paulus. Minu uurimistöö teemaks on" Kuidas värvid mõjutavad inimest". Uurimistöö eesmärgil palun Teil vastata järgmistele mind huvitavatele küsimustele. Aitäh! 1. Vanus? (Tõmmake ring ümber sobivale vastusevariandile.) Alla 15......................................
2002. . 1- . 2002. --, . 2- . - 4- . - 2- . 2002-2003 - "" 1- - "" , "-" . 2- - "-300", , " ". - "" , " " ( ARD ) , "Baila (Sexy 11 Thing)" ( , "Art on Ice" ), "Sex Bomb" ( ), ", " " "( " - 300- -") "Only You" "The Platters" -- "Have Some Fun Tonight" ( ). Campbell's Classic 2002. , . 2- . Bofrost Cup 2002. , . 1- Cup of Russia 2002. . 1- . Crest Whitestrips Challenge 2002. -. . 1- . 2003. . . 1- . - 1- . - 1- . - 2002/2003. . 1- . - 1- . 1- - 1- . 2- - 1- . 2003. , . 1- . - 1- . - 1- . - 1- . ABC Sports Challenge 2003. , . 1- . 2003-2004 - (" " , "Nyah" ). 1- - "-300", , " " ( Campbell's Classic, ). 2- - " " ("Art on Ice", "Magic Stradivarius", "King of the Forest" ( "String 'N' Beats"), "" -). - "-300" , ", " , "" , , " " , "Supertramp" - "The Logical Song" ( "Art on Ice" , 20- IV ), 5- (
. 6 . 2- . : .. «». - . .. 2002 2003 . . 1. . , , . 8 . , , . , . , ... . . , , , . . . . , . . , . 2. . 9 . 1). , ? 2). ? . 3) 3 . 3. . 2 . : ). . ). . ). , . ). . 4. , . 13 . ..., ..., ..., ..., ..., ..., ..., .... 5. . 9 . (), () , () , (), () , (), (), , (), () . 6
26 1969 v v : v : v v v ' ` v 5 , Ø Good Bye, (1991) Ø (1993) Ø (1995 ) Ø (1998) Ø The Best (1999) Ø (2000) Ø , ! (2002) Ø (2003) Ø . (2003) 1997 , '' 9 1999 , . 2000 v ' ` v Ø ' '. 2003-2004 y : 1. () 2. 1996 3. 2 1997 4. 1999 ( ) 5. 1999 () 6. 3: 2003 7. 2003 ( ) - !
Uuspõld show" (2004) (TV3) · Timo/Parun - "Ohtlik Lend (2006) (ETV) · Purgi-Juss - Kelgukoerad (2007) (Kanal 2) · Kalev - "Rikospoliisi ei laula" (2006) (soome) · Toomas - "Brigaad 3" (2008) (TV3) · Stilist - "Kälimehed" (2010) (TV3) · Mehis/Kalju/Lars - Kalevi naised (2011) (TV3) Tunnustused · 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest (Jörgen "Linnud", Karl Raismik "Noored hinged", Ekke "Domini Cane") · 2003 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale (Osvald Alving "Kummitused") · 2006 Balti Teatri Festivali "OmaDRAAMA" näitlejaauhind (Eduard Wiiralt, "Põrgu wärk"). Eraelu Jan Uuspõllul on vend Jaanus Uuspõld. Janil on esimesest abielust Margit Roosaarega tütar. Ta elas pikka aega koos näitleja Liina Vahtrikuga. 20. detsembril 2003 abiellus ta Marioniga. Neil on poeg.
demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu. Kuna kõikide oluliste eluvaldkondade jaoks oli oma eestkostja, siis oli ka oraatoritel oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, aga ka võrgutamiskunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka Hermes - jumal, kes oskas igast olukorrast välja tulla ja seetõttu kõnekunsti ja mõtlemisjumal ning koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Retoorika tekkis Antiik-Kreeka V saj. eKr. Ateenas, mis sai suureks kultuurikeskuseks. Kõnekunst Ateenas arenes Vana-Kreeka kirjanduse VI-III sajandil. eKr. põhjal: Aesop valmid, lüüriline luule, tragöödia, Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, ajaloolased Herodotos, Thukydides, Xenophon. (Udalõh 2010: 7) Alates 5. saj. teisest poolest hakkasid Kreeka linnriikides, eelkõige Sürakuusas ja Ateenas kujunema avaliku kõne kindlad põhimõtted
avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Poliitik pidi hästi kõnelema rahvakoosolekul, väejuht pidi suutma oma kõnedega innustada sõdureid, kodanik pidi suutma kõnelda kohtus, aga ka pidulikel üritustel, seltskondlikel koosviibimisel. Healt kõnemehelt nõuti erakodset mõistust, seaduste ja inimeste tundmist ning sõnaseadmisoskust oma kodumaa huvides. Seetõttu pidasid kreeklased kõnekunsti üheks töhtsamaks kunstiliigiks , nimetades seda kunstide kuningannaks. (Aava 2003: 9) Kuna kõikidel peamistel eluvaldkondadel olio ma eestkostja, siis olid ka oraatoritel oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, ag aka võrgutamisjunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka jumalate käskjalg Hermes, kes oskas igast olukorrast välja tulla. Paljude muude tähtsate ülesannete kõrval oli ta kõnekunsti ja mõtlemise jumal ning seetõttu ka koolide kaitsja. (Aava 2003: 9)
olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159).
K 9b 7 1952, « » . . 1998 , . 2008 Avon « ». « » 2001, 2002, 2003 . « » ( « ») 2002, 2003 . «» « » « » 2002 . « » ( , ) « » 2003 . 5 2003 . 24 2005 1 [1]. 2006, 2007, 2008, 2009 2010 « » Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kliendi hinnang Kliendi Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude summa teenindus hinnang kuupäev suurus arv kokku ele kaubale 1/25/2011 3 16 229.50 1 2 1/18/1999 28 114 5,009.80 6 5 1/1/2010 7 15 148.50 6 6 10/16/2006 825 62 2,000.00 6 6 10/11/2005 140 26 2,106.10 6 6 10/17/2011 14 2 69.90 4 6 4/12/2010 866 2 643.50 1 6 2/12/2009 2 11 1,199.50 5 5 6/1/2003 1191 110 4,291.40 5 3 4/12/2010 671 1 598.20 6 4 4/12/201...
Soomets ning Carita Vaikjärv. Priit Võigemast on kuulunud ansamblisse Püffel. Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatrinäitleja Evelin Pangiga. 12. märtsil 2007 sündis neile esimene laps, tütar Loviise. Teatrialane tegevus Priit Võigemast asus ,,Ugala" teatrisse näitlejana tööle 2002. aastal. Toon ära tema Viljandi teatris mängitud etendused ja rollid: · 2002: "Niskamäe kired" Antti · 2003: "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel · 2003: "Minu pere ja muud loomad" Gerald Durrell · 2003: "Kevade" Lesta · 2003: "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis · 2003: ,,Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi · 2003: "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe, vaim · 2004: "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax · 2004: "Aarete saar" Jim Hawkins · 2005: "Suvi" Tõnisson
eluks puudel. Neil on pikad ees-ja tagajäsemed painduvate sõrmede ja varvastega. Enamikul neist on küüniste asemel lamedad küüned, seega parema haarde saavutamiseks peavad nad võtma sõrmede ja varvaste abil okste ümbert kinni. Lisaks on esikloomaliste tunnuseks ettepoole suunatud silmad, mis aitavad neil maapinna kohal hüpates ja ronides vahemaid hinnata. Selliseid imetajaid on maailmas ligi 230 liiki ja nad on levinud peamiselt maakera soojades piirkondades (Burnie 2003: 242). Hegle Villak oma artikklis ,,Primaadid on väljasuremisohus" (EP 05.05.08) väidab, et ülemaailmse uuringu põhjal on 48% primaadiliikidest väljasuremisohus. Põhjusteks on elupaikade hävimine (Burnie 2003: 242) ning looduskaitse organisatsiooni president Russel Mittermeier on öelnud, et primaate ähvardavad ka jahimehed, kes neid toidu ja kaubanduslikul eesmärgil jahivad (Villak EP 05.05.08).
(Kraavi 2005: 11) Postmodernses maailmas ei ole inimesed enam veendunud, et teadmine on oma olemuselt hea. Viimase sajandi optimism asendub pessimismiga. Usk, et me iga päev ja igal viisil saame paremaks, on kadunud. Esilekerkiva põlvkonna liikmed ei ole enam kindlad inimkonna võimes lahendada maailma suuri probleeme. Nad vaatavad elule kui millelegi väga haprale ja usuvad, et inimkonna jätkuv eksistents sõltub pigem uuest vaatepunktist elule ja koostööst, mitte aga vallutamisest. (Grenz 2003: 19) 1.1 Postmodernne teadvus Postmodernistlik teadvus ei ole alal hoidnud eelmiste põlvkondade optimismi. Vastupidi modernistidele iseloomustab postmoderniste pessimism. Esimest korda lähiajaloos ei jaga uus põlvkond oma vanemate veendumust, et maailm on muutumas paremaks paigaks kui enne. Alates laienevatest osooniaukudest ja lõpetades teismeliste vägivallaga näevad inimesed probleeme üha kuhjumas. Nad ei ole enam veendunud, et inimeste leidlikkus suudab lahendada need hiiglaslikud
Seksuaalsus Neurootiliste vaevuste põhjuste hulgas mängivad seksuaalsed faktorid olulist ja kindlat võib-olla isegi erilist rolli. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu ei alga alles puberteedieas, vaid näitab ilmseid avaldumismärke juba üsna pea pärast sündi. Mõistete ,,seksuaalne" ja ,,genitaalne" vahel tuleb selget vahet teha. Esimene on laiem mõiste, mis hõlmab palju tegevusi, millel pole genitaalidega mingit seost. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu täidab kehapiirkondade stimuleerimisest tuleneva naudingu funktsiooni tegemist on funktsiooniga, mis hiljem saab naudingut taastekitava funktsiooni iseloomu. Sageli need kaks funktsiooni täielikult ei kattu. (Freud, 2003, lk 96) Seksuaaltungi arenemist kirjeldab Freud järgmiselt: ,,Lapse seksualiteet on väga mitmekesise ilmega. Temas leiduv mitmeid osiseid (komponente), mis kõik põlvnevad isesugustest allikaist.
Sarah Connor Leben Sarah Connor wurde als Sarah Lewe. 13. Juni 1980 in Delmenhorst. Zwei Kinder. Musikalischer Werdegang Bereits mit 16 Jahren Sarah Connor wurde von sang... 2002 bis Ende 2008 1997 trat ihr Idol Michael Im März 2009 erschien Jackson... der Song Takin' Back My ,,Alten Kesselhaus" Love... Connors Album Key To My Soul erschien am 17. November 2003 Alben Green Eyed Soul 2001 Soulicious 2007 Unbelievable 2002 Sexy as Hell 2008 Key to My Soul 2003 Sarah Connor 2004 Naughty but Nice 2005 Christmas in My Heart 2005 Dvd Sarah Connor Live in Concert A Night to Remember: Pop Meets Classic (2003) Sarah & Marc in Love (2005) Christmas in My Heart (2006) Sarah Connor Under My Skin http://www.youtube.com/watch?v=-
Vaatamata toiduainete müügile keskendunud supermarketite lisandumisele hakkas toidukaupade läbimüügi osatähtsus jaekaubanduses alates 1990. aastate keskpaigast vähenema. Püsivhindades arvestatuna suurenes tööstuskaupade müük aastatel 1995–2000 67%, toidukaupade jaemüük aga kõigest 26%. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Kaubakategooriatest kasvasid rohkem mootorsõidukite, nende varuosade ja kütuse müük. Võrreldes 1990. aastaga sõiduautode arv 2003. aastaks Eestis peaaegu kahekordistus. Teisisõnu oli sõiduauto keskmiselt igal kolmandal inimesel Eesti 1,4 miljonist elanikust. Peamiselt tingis autode hulga elatustaseme tõus, aga ka pangalaenude ja liisingute populaarsuse kasv, mille põhjuseks oli omakorda laenutingimuste lihtsustumine. Autoturu kasvu näitasid ka uued tanklad ja automüügikeskused. Eesti iseseisvuse algul levinud pruugitud autode sissetoomine Euroopast asendus järk-järgult uute autode müügiga
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Linda Kirsipuu SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2009 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID...................................................................4 2. LEVINUMAD SULFIIDID.............................................................................................................5 2.1. Püriit..........................................................................................................................................5 2.2. Galeniit............................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16. 06. 1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26. 07. 1999. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 14. 06. 2000 (RT I 2000, 55, 362) 21. 07. 2000 24. 01. 2001 (RT I 2001, 17, 78) 1. 01. 2002 15.05.2002 (RT I 2002, 47, 297) 1. 01. 2003 19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 29. 01. 2003 (RT I 2003, 20, 120) 1. 07. 2003 1. peatükk ÜLDSÄTTED [Paragrahvi 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna
• Macao Sümfooniaorkester • Põhjamaade Sümfooniaorkester • Krasnojarski Sümfooniaorkester • Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester Heliloomingu iseloomustus • Habras, õrn, tulvil poeetilisi nägemusi • Romantilised toonid • Rikkalikud harmoonia- ja tämbrivärvid • Keerukad tekstuurid Preemiad • 2001 Heino Elleri nimeline preemia • 2002 Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase preemia • 2003 Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koht • 2006 Kultuurkapitali stipendium “Ela ja sära” • 2007 aastapreemia Eesti Muusikanõukogult Tähtsamad teosed • “Metsalill” (oboele ja klaverile, 2002) • “Laul Päikesele” (lastekoorile, 2002) • “Thulema laulud” (flöödile ja klaverile, 2002) • “Hümn” (klaverile, 2003) • “Solano” (altflöödile, tšellole ja klaverile 2003) • “Eldorado” (sümfooniaorkesterile
SAS 0, 1, 1E, 3, 5, 6, 10, 30, 50, 0, 1, 5 ja 6 RAID LVL 60 Tüüp SAS SAS Andmeedastus kiirus 6GB/s 6GB/s Windows 7/2008/vista/XP/ Windows 7/2008/vista/XP/ 2003. Linux, FreeBSD, Solaris 2003. Linux, FreeBSD, OS 10/11 x86, x84_64. Mac OS X Mac OS X 10.4x/10.5x/10.6, 10.4x/10.5x/10.6, Vmware 4.0 Mõõtmed 6,6" x 4,367" - Siiniga xPCI express 2.0 PCIe 2.0 x8 ühilduvus
16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ( . . 31 1999 7 2000 ). 2007 « » ( ); . [] · 1 ( 1999) o 1.1 o 1.2 o 1.3 o 1.4 o 1.5 · 2 ( -- 1999 ) o 2.1 1999 o 2.2 · 3 o 3.1 3.1.1
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Kaisa Elbrecht KAADMIUM Referaat Õppejõud: Olga Mazina Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE............
välja selle teemaline artikliseeria, kuid keegi ei osanud siis arvata, et see saavutab tohutu edu ning et sellest saab moesõna reklaami- ja turundusinimeste hulgas kõikjal maailmas. Reklaamiinimesed, kes püüdsid siiani strateegia abil inimesi ostma meelitada, vahetati aga loovinimeste vastu välja ning nii saidki reklaamistrateegikutest turundusstrateegikud (Ries & Trout 2003). Toote positsioon on toote koht tarbijate teadvuses võrreldes konkurentidega, vaata Joonis 1 (Vihalem 2003:64). Joonis 1. Toote positsioonid (Vihalem 2003:64) Joonisel 1 on kirjeldatud analoogsete toodete positsioone tarbija teadvuses ning nagu näha, on toode A ideaalpunktile kõige lähemal ning toode D kõige kaugemal. Positsioneerimise mõistel pole ühest definitsiooni, seega allpool on toodud neist kõige levinumad: Toote positsioneerimise võtted turunduses 5
· kooskõlastada tegevusi; · korraldada inimeste tööd; · juhtida organisatsiooni talitlemist. 6 2. TÄNA JA EILE Juhtimise uurimise algusaegadest alates ja need uuringud said õige hoo alles 1930. aastatel- on enamus teadlasi, kirjanikke ja praktikuid juhtimise realiteetide osad lähtunud kahest eelduse rühmast (Drucker, F. P. 2003, lk. 15): Esimene neist moodustab aluspõhja kui tegevusharule: 1. Juhtimine on ärijuhtimine. 2. Organisatsioonil on või peab olema - ÜKS, ainuõige struktuur. 3. Inimeste juhtimiseks on- või peaks olema ÜKS, ainuõige viis. Teine ellduste rühm on aluseks juhtimispraktikale: 1. Tehnoloogiad, turud ja lõplikud kasutusalad on ette kindlaks määratud. 2. Juhtimistegevuse ulatus on õiguslikult defineeritud 3. Juhtimine on suunatud sissepoole 4
väljendunud. Kinnitust on leidnud mitmed hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. Teaduslikes uuringutes pole leitud kindlat kinnitust oletusele, et hüperaktiivsetel lastel esineb alati mingi ajukahjustus. Mõnede uuringute tulemused tõestavad, sünnitraumaga või sünniaegsest hapnikupuudusest tingitud ajukahjustustega lastel esineb hüperaktiivsust eakaaslastega võrreldes sagedamini. (Roomeldi, Haldre, Susi, Metsis, Kõrgesaar 2003:13) Ainult 5%-l hüperaktiivsetest lastest on leitud raske närvisüsteemi kahjustus. Seega, põhjusi, miks lapsed on hüperaktiivsed on mitu ja täit tõde polegi selles osas olemas. (Roomeldi jt 2003:11). Vähemalt keskmise raskusega hüperaktiivsusega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid hüperaktiivse lapse jaoks enamasti sobimatud. Paljud lapseeas esinevad psüühikahäired võivad hüperaktiivsusega sarnaneda
Kooli nimi "Mälestusnäitus" Kunstiretsensioon Nimi klass Tallinn 2007 MARKO MÄETAMM Sündinud 1965. aastal Viljandis Haridus: 1993 1995 magistriõpe Eesti Kusntiakadeemias, kaitses M.A. 1988 1993 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond. 2003. aastast EKA vabade kunstide dekaan. Personaalnäitused: 2004 "John Smith Narvas" (koos Kaido Olega) Narva kunstigalerii; "Kõnelevad majad" Arton galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni so...
2000, lk 100). Põhilised ettevõtte tegevust iseloomustavad finantsandmed on kirjas raamatupidamise aruannetes. Vastutus nende koostamise eest lasub ettevõttejuhtkonnal. Kuna seadusandlikult on sätestatud aruandluse esitamise kindel kord, tähtajad ja vormid, siis on nendest dokumentidest võimalik ettevõtte finanntsseisundit iseloomustavad andmed üheselt mõistetval kujul välja lugeda (Rünkla 2003, lk 42). Vastavalt raamatupidamise seadusele on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest (Raamatupidamise seadus § 4). Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse
1 lapse isa ( Cristiano Ronaldo Junior ) ääreründaja Klubid mida on esindanud Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) 253 Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) Manchester United (20032009 ) Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) Manchester United (20032009 ) Real Madrid ( 2009... ) Koondise karjäär Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Kapteniks saamine 11. juuli 2008 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Kapteniks saamine 11. juuli 2008 Osalenud mitmetel suurturniiridel Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Kapteniks saamine 11
· 19951999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees · 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president Teenetemärgid Maarjamaa Risti ordeni kett 2001 · Soome Valge Roosi ordeni Suurrist ketiga 2001 · Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni Suurrist 2002 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist 2002 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002 · Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003 · Portugali Printsi Dom Henrique'i ordeni suurkett 2003 · Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003 · Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003 · Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003 · Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonezski orden 2003 Kronoloogia · 14. august Arnold Rüütel esines Eesti Keskerakonna erakorralise volikogu ees ning vastas küsimustele. Ta andis nõusoleku kandideerida valijameeste kogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi
2000 KONKREETSED LAHENDUSED Sammas galerii, Tallinn 2001 RADIKAALSELT KORREKTNE ja LOODUSE PILDID Tallinna Kunstihoones 2001 VAIKUST LÕHESTAS VALI KÄRGATUS Tartu Kunstimajas 2001 24 TUNNINE LOENG, Kunstplaze Unabomber, Pärnu 2002 MEIE KONSEPTSIOON ON TULEVIK, koos Anton Starkopfiga, Narva galerii 2002 In Graafika, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzhis 2002 43 LIIKUMATUT PILTI, Vaal galerii, Tallinn 2003 LOODUSE MÜSTILINE OLEMUS, NoMi galerii, St.Petersbourg, Venemaa 2003 XX SAJANDI SALADUSI Haapsalu Linnagaleriis 2003 MAALID AASTAST 1988, Puurmani mõisas 2004 DIE BRANDSTIFTUNG DEN PRIVATISIERUNGSDOKUMENTEN, Open Space, Berliin, Saksamaa 2004 MA NÄGIN SEDA. RIIGISALADUS - KOTTIDA RAHVAST, Tartu Kunsti Maja 2004 Graafika näitus Estonia Kontserdisaalis, Tallinn
50000 50000 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 0 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Energia import ja eksport
närvirakkude aktiivsust, kuid mitte meetodeid, mistõttu on võimatu kindlaks määrata, kui tugevalt patsient valu tajub Aktuaalsed õendusprobleemid Õendustegevus · Tasakaaluhäired, mis on tingitud · Aidata ja julgustada patsienti, et saavutada lihaste nõrkusest ja lihaste liikumisvõimalusi, mida tema haigus kangusest ehk spastilisusest võimaldab(Sulsenberg (toim.), 2003: 177). · Juhendada ja ergutada patsienti säilitama või parandama oma teovõimet, et ta suudaks igapäevaste toimingutega võimalikult iseseisvalt hakkama saada (Sulsenberg (toim.), 2003: 177).
30 ,1984 . , . , 3 2007. 1 , 2003 Williams BMW . , 1999 2003. JLR. 6 . V6 2003, 3 . 2004 Hitech Racing, 2006 2007 , , . 3 ''Three Bond Racing'' 2006 2007 , . 2008 BMW Sauber 7 10 GP2 FMS International. ! 9
5 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus Retoorika tähendab kõnekunsti ja oskust kasutada keelt efektiivselt ja mõjuvalt (The Free Dictionary). Laiemalt rääkides tähendab retoorika oskust suhelda avalikult ja/või mõjutada inimesi ning muuta nende veendumusi enda esinemisega. Seetõttu võib pidada retoorikat ka veenmiskunstiks. (Aava 2003: 5-7) Inimese veenmisel saab kasutada kas loogilist ja struktuurset argumenteerimist või inimesega manipuleerivat demagoogiat. Argument on aga kindla struktuuriga põhjendatud korrektne seisukoht. Selle ülesehitus põhineb väitel, eeldusel, tõestusel ja järeldusel. Demagoogias, vastupidiselt argumendile, puudub kindel struktuurne ülesehitus. (Aava, Katrin 2003: 49-50) Üldiselt kasutab demagoogilisi võtteid demagoog ehk isik, kes avaldab mõju inimeste
2. Selgita protseduuri käiku patsiendile, taga privaatsus, pese käed ja vajadusel pane kindad kätte (Moreau 2001: 245); 3. Anna patsiendile mugav asend, mis võimaldab sidumiseks kõrvale juurdepääsu (Moreau 2001: 248); 4. Taga piisav valgustatus (Moreau 2001: 248); 5. Veendu steriilse sidumiskomplekti steriilsuses; 6. Teosta hügieeniline kätepesu; 7. Desinfitseeri käed (Iivanainen jt. 2003:100); 8. Desinfitseeri kandik, lase kandikul kuivada (Iivanainen jt. (2003: 101); 9. Pane valmis vajalikud vahendid, aseta vahendid steriilse näpitsa abil steriilse rätiku peale (Iivanainen jt. 2003: 101); 10. Ava õigesti steriilne komplekt; 11. Pane kätte tehaspuhtad kindad; 12. Eemalda haavalt vanad sidemed; 13. Vaheta kindad, pane kätte steriilsed kindad; 14. Puhasta haav füsioloogilises lahuses või vesinikperoksüüdis niisutatud tutikutega; 15
Johnny Cash An American legend Sündis-suri • Johnny Cash (õieti John R. Cash, sünninimi J. R. Cash;sündis 26. veebruar 1932 .suri 12. september 2003.Ta oli USA kantrilaulja ja laulukirjutaja. Tema hüüdnimi oli The Man in Black ('mees mustas'). Kantrimuusika • Kantrimuusika (ka kantri, country, country and western) on USA lõunaosariikide muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi alguses traditsioonilisest folkloorist, keldi muusikast, bluusist ja gospelist. Mõjukaimad kantrilauljad on Jimmie Rodgers ja Hank Williams. Päritolu • Nooruspõlves uskus Cash kuuldud juttude põhjal, et
A B C D E F G H I J K L M N O P 1 Pensionifondi juhtimine 2 3 Kulud võlakirjadele (aastal 2003) ja tulud võlakirjadelt (teistel aastatel) 4 Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 5 Võlakiri 1 $980 $60 $60 $60 $60 $1 060 6 Võlakiri 2 $970 $65 $65 $65 $65 $65 $65 $65 $65 $65 $65 $1 065
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE..................................................... 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE.......................................
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 16195 17003 18861 17335 16359 19185 22371 13001 12381 12141 9430 7982 11372 11876 124.57% 137.33% 155.35% 183.83% 204.95% 168.70% 188.37% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 3531 2678 3550 4726 4405 2174 3492 26592 27132 27170 25044 29119 29593 34060 113 84 150 150 176 82 169 68 108 270 323 405 569 819
....2003;Kõre 2003).Varasemad küsitlused kodutute hulgas vastavad katseuuringu mahule(Hallik 2001;Linnas 2003;Lelov 2003;Prohhorenkov 2003).Suurim uuring on tehtud 1998.aastal Narvas(Sergejev,Jakovleva 1998). Tartu linna kodutute uuringu eesmärgiks oli kodutuse põhjuste (ühiskondlike ja individuaalsete riskide) hindamine,kodutute allesjäänud ressursside (perkond,tervis,töövõimalused jne.)kaardistamine ning rehabilitatsioonivajaduste ja võimaluste hindamine.Uuring viidi läbi 2003.aasta novembris-detsembris.Uurimus viidi läbi intervjuu vormis,mis võimaldas küsimusi vajadusel selgitada ja luua usaldav suhe uurija ja uuritava vahel.Uuringus kasutati tõenäosuslikku valikumeetodit,millest omakorda kihtvalikut ehk stratifitseeritud valikut.Kihtideks olid vanusegrupp ja sugu.Antud uuringus oli eesmärgiks küsitleda kõiki naisi,keda on võimalik leida uurimisperioodi jooksul ja eesmärgiks oli ka küsitleda kõiki kuni 25-aastasi ning üle 65-aastasi inimesi.
mahus (1-leheküljelise artikli puhul ei tohiks tsitaat olla pikem kui üks lõik). Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada TSITEERIMINE Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: „Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt “ (Säljö, R., 2003: 263-264). TSITEERIMINE Pikema tsitaadi puhul ei kasutata jutumärke. Kui tsitaadis on rohkem kui 50 sõna või kolm rida, on soovitav kasutada tsitaati eraldi taandega lõiguna (Leki, 1998). Sel juhul jutumärke ei panda. Nii vasakult kui ka paremalt jäetakse tsitaadile vaba ruum ja tekst joondatakse mõlema ääre järgi. TSITEERIMINE Näide: Euroopas sai mõiste „infoühiskond“
Seoses Elmar Truu lahkumisega erakonnast, oli Rahvaliidu fraktsioonis 14 esindajat.Rahvaliidu XI koosseisus on 6 liiget. Erakonna esindajad valitsustes Rahvaliidu eelkäijate ridadest kuulusid valitsusse: Aavo Mölder 1992-1995 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Rahvaliit valitsustes: Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister; Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister; Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister; Tiit Tammsaar 2003 - 2004 põllumajandusminister; Ester Tuiksoo 2004 - 2007 põllumajandusminister; Aivar Sõerd 2005 - 2007 rahandusminister; Rein Randver 2006 - 2007 keskkonnaminister.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
