kaksteistsõrmikuks (e. duodeenum), tühisooleks(e. jejunum) ja niudesooleks (e. ileum) (Roosalu 2010: 112-113). Selgelt piiri nende vahel pole, kuid ainult kaksteistsõrmik paikneb kogu laiuses kinnitunult kõhuõõne tagaseina külge. Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi. Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult vastavalt soole osadele, olles kõige tihedamalt esindatud kaksteistsõrmiku keskosas (Roosalu 2010: 113). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret. Ühekihiline
omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule). öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule). Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile KILBIKUD Nende munad võivad liivas elustavat vett oodates kümme ja rohkemgi aastat säilida. Pärast vihma peavad vähikesed kiiresti kasvama, suguküpseks saama ning munema, enne kui nende kodulombike ära kuivab. ROHEKÄRNKONN elab oaasides,kus leidub pidevalt vett, kuhu nad saavad kudeda
1) http://www.plantaardig.com/groenteninfo/images/rabarber1.jpg 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Aaloe#/media/File:Starr_011104-0040_Aloe_vera.jpg 3)https://encryptedtbn3.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcRo_fBDAHzm251FNtUxCxNE3iiNPOBuZAIbxyb4cqKPxlr_6RHH&reload=on 4) http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/070513aa183.preview.jpg 5) http://herba.folklore.ee/pildid/piparm%C3%BCnt.jpg 6) http://www.cybernature.ee/herb/teekumf.jpg 7) Mandre, K. Saialille suvi. 2001. Maalehe raamat. lk 18, 30, 43, 8) Lääts, J. Kodumaa ravimtaimed. 1939. lk 143, 137, 134, 16.
Ligi pooled (42,9%) FADN üldkogumisse kuuluvatest tootjatest jäävad kõige väiksema majandusliku suurusega tootjate suurusgruppi. Igale FADN üldkogumisse kuuluvale põllumajandustootjale on määratud tootmistüüp vastavalt EL tüpoloogiale. Eestis on kasutusel seitse tootmistüüpi, millest tuleb ka hiljem ühes peatükis juttu. 2. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARVU VÄHENEMINE 2.1. Põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud väga kiiresti alates 2001. aastast. Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on peamine vähenemine toimunud väiksemate majapidamiste arvel. Väikesi, alla 10-hektarilisi majapidamisi oli 2007. aastal 13 500. Kuigi nende arv on viimase kahe aasta jooksul vähenenud neljandiku, oli nende osatähtsus mullu ikka veel 58% majapidamiste koguarvust. Vähenenud on ka keskmise suurusega, 1050- hektariliste majapidamiste arv. Samal ajal suurte, üle 50- hektariliste majapidamiste arv suurenes. Neid oli 2007
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Majutusteenindus REFERAAT Aines "Kunstiajalugu" Eesti kuntsnik Autor:Nelly Kukk Juhendaja: Malle Raudoja Pärnu 2007 Nelly Drell Nelly Drell on sündinud aastal 19.10.1979, Tallinnas. Tema kunstiline haridustee on väga pikk. 1987-1998 õppis ta Tallinnas Pelgulinna Keskkoolis, 1992-1996 Kevade tänava Kunstikoolis Tallinnas, 1998-2000 Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias, 2000-2001 Rahvusvahelises Kunsti Kollegeis Miamis (USA's) ja 2001-2003 New Yorgi Kunstiakadeemias. Ta on oma maalidega välja tulnud paljudel grupinäitustel, 2003.aastal New York'i Akadeemia Kipsi saalis lõpunäitusega, 2002.aastal maaliga "Punktide A+B vahel", Tribeca Saalis, New York'is, 2001.aastal maaliga "Ühendamata", Jackie Hinchey-Sipes, D.A.S.H Galeriis, Miamis, 1998.aastal Pelgulinna ...
Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega • toimetulekuks (nt probleemraamatud -> ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsi...
Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja. Ta tuli kirjandusse 1962.a. kirjutatud romaaniga "Hüvasti, kollane kass". Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool .............. ARVJOONISED Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute aluste õppeaines Juhendaja: dotsent .................. Tallinn 2010 Joonis 1. Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. Kõrgharidusest väljalangenud soo ja hariduse järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 2. Joonis 3. Toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinna indeks Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 3. Joonis 4. Kaupade eksport STIC kaubajaotise järgi Eestis 2008. ja 2009. aastal Allikas: Lisa 4. Joonis 5. Kahjustatud puistud, hektarites, maakondade järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Kahjustatud p...
............................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................................................................................10 2 Sissejuhatus Närvisüsteem on väga pikk ja keeruline organsüsteem, mis juhib signaale terves meie kehas. Psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest ja praktilisest determineeritud, on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist (Bachmann, Maruste 2001 : 42). Rajades käesoleva sajandi alguses kõrgema närvitegevuse füsioloogia alused, avas I. Pavlov uue ajajärgu kesknärvisüsteemi tegevuse uurimises ja ühtlasi psüühika olemuse mõistmises (Saarma 1984 : 28). Pavlov'i 1891-1900 aastatel meditsiinikoolis tehtud uurimustöö näitas, et närvisüsteem mängib domineerivat rolli füsioloogias ning edasiste uurimustega jõudis ta tingitud reflekside olemuseni (nobelprize www). 3 1
» - . . . -- .[10] 2005 , 16 20 , , « » , 1978 . , . [11][12] - .[10] ( -- 1999 ) 9 1999 . .[13] 16 1999 233- (84 17 )[14]. 1999 : (1999), (1999) 1999 -- , , 300 . , [15] , [15] , (. ). , , « »,[16] «-».[17] , ,[18][19][20] 1998 11 2001 . ( - . .) .[15][21] , , 2 . , , « » .[22] , , [23], «», «» ..[24] «» , , [25][26][27][28] « » 1999 , , , . , , « ». , , ; , « ». , , « , » «».[29] .[30] , .[31] , : , . , , , , , .[32] , ,
.....................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA......................................................5 2. LENNART MERI SIIRDUMINE POLIITIKASSE........................................ 7 2.1. Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendina............................................... 8 2.2 President Lennart Meri viimane aastapäevakõne 2001.a. Estonias..........10 3. FAKTID......................................................................................................... 12 3.1 Ametikohad ........................................................................................................................12 3.2 Raamatud ........................................................................................................................13 3.3 Filmid .......................................................
Kliendi hinnang Kliendi Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude summa teenindus hinnang kuupäev suurus arv kokku ele kaubale 1/25/2011 3 16 229.50 1 2 1/18/1999 28 114 5,009.80 6 5 1/1/2010 7 15 148.50 6 6 10/16/2006 825 62 2,000.00 6 6 10/11/2005 140 26 2,106.10 6 6 10/17/2011 14 2 69.90 4 6 4/12/2010 866 2 643.50 1 6 2/12/2009 2 11 1,199.50 5 5 6/1/2003 1191 110 4,291.40 5 3 4/12/2010 671 1 598.20 6 4 4/12/201...
Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Mere aasta eurooplaseks ning Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. 3. Haridus Lennart Meri on käinud koolis Berliinis, Pariisis, Jarnskis ja Tallinnas. Tal on 1953. Aastal saadud Tartu Ülikooli diplom cum laude, ajaloo erialal. 4. Perekond Lennart Meri oli abielus kaks korda.Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna
hilismodernse kultuurimustriga Toimumas on tehnokultuuri revolutsiooniline areng internet 2000 Rahvaloendus 31. märtsil Kaks ankeeti: leibkonna ja eluruumide ankeet isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 2003 27. juunil avati Lähimineviku Okupatsioonide Muuseum 1. juulil avati A Le coq Tartu Õllemuuseum
tunnetusliku kooskõla säilitamisele. Sellele ideele toetudes väitis Festinger, et tunnetuslik ebakõla on hoiaku muutumise peamiseks motiiviks. Meid kõiki mõjutab otseselt või kaudselt teiste inimeste käitumine. Käitumist mõjutab tavaliselt juba teiste inimeste kohalolek. Üksinda kodus olles võime me olla hoopis erinevad sellest, kes me oleme rühmas. Kasutatud kirjandus Talis Bachmann, Rait Maruste ,, Psühholoogia alused" 2001 Nicky Hayes ,, Sotsiaalpsühholoogia alused" 2002 Gillian Butler, Freda McManus ,, Psühholoogia. Põgus sissejuhatus" 2002
Arutlus Millised õpetajast tulenevad tegurid (mesosüsteem) võivad olla takistuseks väikelapse arengule. Miks? Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes (Tulva, Viiralt 2001, 31). Peamised takistused, mis võivad õpetaja töös väikelastega ilmneda on see, et õpetajad teevad lasteaeaiast väikese kooli. See tähendab, et selle asemel, et lasta lastel mängida vabamänge, suunatakse lapsi õppima ja tegevusest tegevusse liikuma, just nagu koolis. Samuti võib takistusteks olla ka see, et õpetajad võivad arvata, et lapsed õpivad ainult sõnadest ning ka see, et iga erineva asja omandamiseks on oma aeg. Samas tuleks
tingimustes, on riigiotsustusprotsessi juurest suur hulk elanikke eemal ühiskondlik identiteet kujuneb piiratud dimensioonis.o 1 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 102 2 )Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 163 3 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 92-931 4 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 92 2 Kodanikeõiguste kitsendusi ei rakendatud aga ainult straatumisiseselt, vaid ka sugudevaheliselt. Naisi kodanike hulka ei arvatud5 ning nende ülesanded piirdusid vastavalt trad. dogmaatikale6 majasiseste toimingutega
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Essee aines maastikuökoloogia ja -analüüs Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED............................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja humanitaarne. Loodusteaduslikus uurimisviisis vaadeldakse maastikku objektiivselt ehk maastiku moodustab kõik, mis seal on, uurimisprobleemiks on mosaiigi tervikuks moodustamine. (Palang 2001) Selles essees räägin erinevate inimeste poolt antud maastike vaadetest. Selle essee koos...
Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol, kaenlaaukudes, päraku ja suguelundite ümber. Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja hüdrofoobseks e. vett tõrjuvaks. Puuduvad need jalataldadel ja peopesadel. Nendes paikades ei esine knagi vinnie e. rasunäärmepõletikke (Nienstedt jt 2001 : 98) Karvad ja küüned on epidermise sarvkihi moodustised. Need on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Neil on kaitsefunktsioon. Karvad kaitsevad sooja ja külma eest
Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Käibevara osatähtsus % 49,17 48,41 47,80 47,05 48,26 45,34 41,95 42,38 39,97 34,43 29,89 33,00 33,40 Põhivara osatähtsus % 50,83 51,59 52,20 52,95 51,74 54,66 58,05 57,62 60,03 65,57 70,11 67,00 66,60 Kohustuste osatähtsus % 46,64 53,81 56,92 60,65 50,37 45,61 46,75 47,34 46,34 46,23 47,74 46,98 49,35 Omakapitali osatähtsus % 53,36 46,19 43,08 39,35 49,63 54,39 53,25 52,66 53,66 53,77 52,26 53,02 50,65
· , 1 2006 , 458 , 884 28564 . · -- . · : , , , , , , , , , , . · , . · 16 17 . (37 % ). 1 2008 [9] 46 314 736 , 31 643 316 -- 14 671 420 -- . (2001 ): · (77,8 %), · (17,3 %), · (0,6 %), · (0,5 %), · (0,5 %), · (0,4 %), · (0,3 %), · (0,3 %), · (0,3 %), · (0,2 %), · (0,2 %), · (0,2 %), · (0,2 %) , , 1989 , . 2001 , . 2001 . . , , , . , , [11]. : , 24 , -- -- 27,6 [12] , , , - , 20-30 (.. ""). , 1897 , , , («») . ( ) , , . , - « » -- , . , . «», 70- , . 30- , « ». . , 70- « - » . , , , -- . , , , ,
❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874 –1956 Pärnumaal Tahkuranna vallas ❖ 1901–1095 ajaleht Teataja ❖ 1905. aasta revolutsioon vangistus ❖ 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee esimees ❖ Ajutine Valitsus ❖ 11.1918 – 05.1919 EV pea- ja sõjaminister ❖ Riigihoidja ❖ 24.04.1938 EV esimene president
Seda nimetatakse sarnasuse printsiibiks. Ka homöopaatias on preparaate, mis vastavad teatud inimtüübile. Selleks on ka mitmete seksuaalhäirete puhul mõjuv ravim Seepia. Seepia tüüpi inimese probleemiks on seksuaalelus vahekorra soovimatus, mille põhjuseks on elu jooksul kogunenud negatiivsed kogemused. Patsientideks on nii naisi kui mehi ning ravi tagajärjel on seksuaalsus taastunud. (Stiil, 2001,august) Kasutatud kirjandus: Obsteetriukte & günekoloogide kuninglik kolleegium, 2001, Kõik naise tervisest, Ersen Dr. Stoppard M. 1999, Terve naine, Koolibri Tisler S. 2001, ajakiri Stiil(august), kommentaar artikklile: Kui ei huvita..., Tallinn Toomsalu H. 2001, ajakiri Tervis Pluss, Kas frigiidsust on võimalik ravida?, Tallinn
Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. Looming ja raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Jumala Lood" · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev)
antud märksõnu. Teostades otsingut eesti keeles, saab parema tulemuse kasutades sõna harrastused. Lisades soovitud piirangud on tulemus 13 2) Leidke Tallinna raamatukogudest teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsing avalehelt: Tallinna Raamatukogus, UDK ja sisesta indeks. Vastus: Beyond HTML : [covers Acrobat, Java, JavaScript, Shockwave, VRML, and more] / Richard Karpinski 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Valitud kataloogiosa: ÜLIÕPILASTÖÖD Otsingusõnad: kultuuridevaheline JA psühholoogia Ilmumisaasta: 2001 kuni 2001 Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel
elustiiliks. Kurdetakse ka selle üle, kui midagi kurta ei ole. (Sellised... 2001) Juutidest vanemad kasvatavad oma lapsi taldrikut alati tühjaks sööma. Emad näevad toitu taldrikule serveerides vaeva, et sinna ikka kenake kuhi moodustuks. Lapsed peavad ju korralikult toituma ning järgi jätmist peetakse solvavaks nende laste suhtes, kes elavad puuduses ja näljas. Toit on siin au sees ja seetõttu pole enne soolase toidu söömist magusat ette nähtud. (Sellised... 2001:43) Sama allikas jätkab, et kui Iisrael oli veel noor riik, arutleti seal rahvustoidu üle. Iga sisserännanute rühm oli kaasa toonud oma retsepte, mis aga olid teiste rahvaste omandiks. Algas suur köögilahing, mille tulemusena võitis rahvusroa tiitli algselt aromaatne oa- ja liharoog tchulent. Kahjuks tõi selle toidu lõhn kaasa kauged mälestused raskest diasporaa-elust ning tchulent taandus mahlase falafeli ees.
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Allar Kikkas Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused Uurimistöö Juhendaja: õp Liidia Pogorelov Alatskivi 2012 RESÜMEE Käesolevas uurimistöös andsin ülevaate 11. Septembril 2001 aastal toimunud Maailma Kaubandusekeskuste katastroofist. Põhieesmärk oli uurida kaubanduskeskuste oletatavaid kokkuvarisemise põhjuseid. Lisaks sellele uuriti ka terroristide töö käiku. Uurimiseks kasutati teatmeteoseid ja veebiallikaid ning refereeriti ja otsiti välja ainult kõige olulisem. Uurimise tulemusena leiti, et kokku varisesid tornid sellepärast, et korruste toed hakkasid tänu põlevale kütusele sulama ning seetõttu kukkusid korrused
Ei ole plaanis. · Mis on su tulevikuplaanid? Tulevikuplaanid on mul seotud teatriga. Kõige rohkem tööd on monoteatris. 1.küsimused - SLÕL online (http://www.ohtuleht.ee/219294) 23. veebruar 2007, 12:28 2. küsimused - www.Publik.ee videost (http://publik.delfi.ee/news/inimesed/online-intervjuu-lugejate-kusimustele-vastab-jan- uuspold.d?id=21685645) 10. märts 2009,15:42 JAN UUSPÕLD KUI NÄITLEJA TUNNUSTUSED · 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest (Jörgen "Linnud", Karl Raismik "Noored hinged", Ekke "Domini Cane") · 2003 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale (Osvald Alving "Kummitused") · 2006 Balti Teatri Festivali "OmaDRAAMA" näitlejaauhind (Eduard Wiiralt, "Põrgu wärk"). TEISTE ARVAMUS Küs: Kirjeldage enda arvamust Jan Uuspõllust.
............................................................ 8 Poliitika.................................................................................. 9 Kokkuvõte............................................................................ 10 Kasutatud kirjandus............................................................. 11 Sissejuhatus Lennast- Georg Meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitin ning Eesti president aastatel 1992- 2001. Lennart meri on õppinud Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas ning paljudes teistes koolides. 1953. aastal lõpetas Meri Tartu Ülikooli diplomiga, erialaks oli ajalugu. Elulugu (1929- 2006) Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured.
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade tekstianalüüsist ja tekstihooldest. Töös tuleb juttu sellest, mida need mõisted tähendavad ning milleks on tekstianalüüs ja tekstihoole vajalikud. Töö põhineb eesti keeleteadlase ja Tartu Ülikooli õppejõu Reet Kasiku kolmel artiklil: „Tekstil on mitu palet“ kogumikust „Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist“, ilmunud aastal 2002, „Keel tekstidena“ ajakirjast Oma Keel, ilmunud 2001 ja „Tekstianalüüs ja tekstihoole“ ajakirjast Keel ja Kirjandus, ilmunud aastal 2002. Referaat on jaotatud viieks peatükiks. Esimeses peatükis tuleb juttu teksti olemusest, selle ülesannetest ning sellest, kuidas ajakirjandus loob meid ümbritsevat maailma. Teine peatükk kirjeldab keele uurimismeetodeid ning seda, mida keele puhul uuritakse. Kolmandas peatükis seletab töö autor lahti keelehoolde eesmärgid ja ülesanded.
Osaleb meeleldi kõikvõimalikel ümber järve jooksudel ja rahvajooksudel Isiklik rekord on 2:08.53, mille ta jooksis 7. aprillil 2002 Pariisis. See on ühtlasi Eesti tipptulemus. Saavutused · 2002 Euroopa meistrivõistlused 2. koht · 1994 Eesti meister 5000 m 14.19,96 · 1995 Eesti meister 5000 m 14.31,62 · 1996 Eesti meister 10 000 m 29.33,52 · 1998 Eesti meister 5000 m 14.24,52 ja 10 000 m 29.33,26 · 1999 Eesti meister 10 000 m 29.14,03 · 2001 Eesti meister 10 000 m 30.45,58 · 2003 Eesti meister 5000 m 14.19,06 Viimaste aastate tulemused 1993: 2:25.14 1994: 2:19.44 1995: 2:16.22 1996: 2:23.14 1997: 2:15.37 1998: 2:15.35 1999: 2:12.38 2000: vigastus 2001: 2:11.09 2002: 2:08.53 2003: 2:09.15 2004: 2:09.34 2005: maraton -- 2:12.12; poolmaraton -- 1:04.26 2006: 2:11.22 2007: 2:14.49 Paremad tulemused tiitlivõistlustelt 1999: Helsingi maratoni 1. (2:19.18) 1999: Frankfurti maratoni 1. (2:12.38) 1999: Stockholmi maratoni 3
Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas Rahvastik Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. Rahvuslik koosseis 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488 (0,65%). Iive Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja
Seaduslik perekonnaseis teadmata 8 101 Allikas: Eesti Statistikaamet. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=RL210&ti=NAISED+ELUKOHA%2C+S%DCNNITATUD+LASTE+ ARVU+JA+SEADUSLIKU+PEREKONNASEISU+J%C4RGI %2A&path=../Database/Rahvaloendus/07Laste_arv_naistel/&lang=2 (09.12.2009) 7 Lisa 2. EUR/USD vahetuskursuse liikumine 2000 2009. aastatel Aasta Vatetuskukss 2000 0,8234 2001 0,9104 2002 1,055 2003 1,1732 2004 1,1725 2005 1,1617 2006 1,372 2007 1,4985 2008 1,6036 2009 1,44 Allikas: Meta Trader 4 Admiral Markets AS. http://www.fxservice.com (08.12.2009) 8 Lisa 3. Eesti Rahvastiku koosseis vanuserühma järgi seisuga 1.Jaanuar 2008. aasta
.............................................................................3 Eakate ja laste osatähtsus Eesti omavalitsustes...........................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Antud töö on tehtud Eesti keskmise brutotunnipalga kohta, aastate 2001, 2004, 2007, 2010, 2013 maakondade jaotuse järgi. Töö on valitud sellepärast, et uurida maakondade keskmiste brutotunnipalkade erinevust. 3 Eesti keskmine brutotunnipalk Tabel 1. Eesti keskmine brutotunnipalk (eurodes) aastatel 2001, 2004, 2007, 2010, 2013 maakondade järgi. 2001 2004 2007 2010 2013 Harju maakond 2,42928 3,18727 4,85089 5,32576 6,42
Praktikum 1 (12.09.2012) 1. Ester-lihtotsing, märksõna- hobid(pole kasutusel)-harrastused- 10 viidet Nt: huvid, huviharidus, isetegevus jne. Liitotsing- inglise k, eksemplari asukoht. Tüüp-raamat. Viide: De Ville-Colby, J., The expatriate handbook : Seoul, Korea; Hollym, Soul, 2001 2. Liitotsing, märksõna, aasta, käsikiri. Kadõkova, S. Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika. Eraldi lehele Taru Ester. Tallinnas 16 ja Tartus 10.
2018 SISUKORD 1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA........................................................................3 1.1 Välisriikide eriteenistused Afganistani sõjas..................................................3 1.2 Afganistanlaste vastupanu ja välisabi...........................................................3 2 AFGANISTANI SÕDA (20012014)........................................................................5 2.1 Invasiooni algus 2001. aastal........................................................................5 2 1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA Nõokogude-Afganistani sõda toimus 19791989. aastal. Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, kus NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi
Ninakanüül on patsiendile meeldivam kui mask või nina-neelu kateeter. Hapniku manustamise kiirus on tavaliselt 1-3 l/min. Mask. Hapnikku on võimalik manustada täpsema kontsentratsiooniga. Kasutatakse siis kui patsient vajab rohkem hapnikku või pole suuteline nina kaudu hingama (Gross & Vahtramäe). Maski kasutamine segab rääkimist, söömist, köhimist. Ebameeldivusi võib valmistada ka maski alla kondenseeruv aur (Jaanson 2001 ). Nina- neelu kateeter e. nasofarüngeaalne kateeter. Kasutatakse raskematel haigusjuhtudel, kuna võimaldab tavalise ninakanüüliga võrreldes efektiivsemat hapniku manustamist (Gross & Vahtramäe). Kateeter viiakse 15-17 cm sügavusele. Vajaliku pikkuse saab mõõta ninajuurelt kõrva alumise otsani. Patsiendile on see küllalt ebamugav. Sisseviidud kateeter kinnitatakse teibiga otsmikule või põsele. ( Jaanson 2001.) Ambu
kunstisituatsioonist. Preemiaid · 1993 "Tokko & Arrak" galerii preemia · 1996 Jyväskylä rahvusvahelise graafikatriennaali Noore Graafiku preemia · 1997 Eesti Maalijate Liidu preemia · 1997 Ado Vabbe preemia · 1998 Terzo premia International Exhibition of Art "Citta Di Locri" · 2001 Konrad Mäe preemia · 2001 Tartu Kultuurkapitali preemia · 2002 Grand Prix Kaliningradi VII rahvusvahelisel graafikabiennaalil · 2005 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia VIGALA SASS JA SAATANLIK JÄNES - LASTE TERVISE RIKKUJA - KAS SIIS SEE ONGI SEE RIIK, MILLE EEST MEIE KUNAGI VÕITLESIME õli papil, 240 x 220 cm, 1997 ISIKNÄITUSED:
Reinhardt Verlag. 2. Constable, R. 2008. The Role of the School Social Worker. Chicago: Loyola University. 3. Eesti Entsüklopeedia. [http://entsyklopeedia.ee/]. 15.03.2017 4. Higy, C., Haberkorn, J., Pope, N., Gilmore, T. 2012. The Role of School Social Workers from the Perspective of School Administrator Interns: A Pilot Study in Rural North Carolina. International Journal of Humanities and Social Science. Vol.2 (2) pp. 8-15 5. Hämäläinen, J. 2001. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. 6. Juhila, K., Pösö, T., Hall, C., & Parton, N. (2003). Introduction. Beyond a Universal Client. Hall, Christopher; Juhila, Kirsi; Parton, Nigel; Pösö. Tarja (toim.) Constructing Clienthood in Social Work and Human Services. Interaction, Identities and Practices. London and New York: Jessica Kingsley Publishers, 11–24 7. Kadajas, T
paremat maitset ja lõhna. Kitsamas mõttes on maitseained vürtsitaimede aromaatsed osad, mida tarvitatakse värskelt või kuivatatult. [kalev.ee] Vürtse kasutatakse äärmiselt paljude, nii soolaste kui magusate roogade maitsestamisel. Vürtsid on tavaliselt troopiliste alade taimedest saadavad ained, mille maitse on suuremal või vähemal määral aromaatne, kirbe või terav. Nimi ise tuleb saksa murdekeelsest sõnast Wurz. [Renate Kissel, 2001, lk.16] Klassikalisi ehk ehtsad vürtse, nagu nelk, pipar, kaneel, tarvitatakse ainult kuivatatult. Need säilivad üsna kaua, on kergesti transporditavad ja kasutatakse kogu maailmas. Tihti tuleb vürtse algul röstida või õlis kuumutada, et nende maitse paremini esile tuleks. Eriti oluline on see India vürtside puhul. Enamik ehtsaid vürtse on troopilise või lähistroopilise päritoluga. Kodumaistest vürtsidest kuuluvad siia köömned ja kadakamarjad, meil
sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga, kellega on tal 3 last (kaks poega ja üks tütar). Aino Pervikut on kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga „Paula õpib emakeelt“ 2004. a. IBBY aunimekirja. Oli 2006. ja 2007 a. Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001 a. Valgetähe V klassi ordeniga. AINO PERVIKU LOOMING Aino Perviku raamat „Kersti sõber Miina“ ilmus 1961. aasta ja on üsna tavapärane tüdrukutejutt (R. Krusten 1995: 211). „Kersti sõber Miina“ käsitleb keskmise kooliea isiksuseeetikat ja inimsuhteid ( O. Kruus,… 1995 ja 2000: 405). Matkalugu „Rein karuradadel“ (1962) valmis Eno Rauaga kahasse ja selle põhjal on raske öelda, milline on just A. Perviku osa ja edasiminek (R. Krusten 1995: 211). „Rein karujahil“
1992 11 1993 12 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastaaeg Kevad Suvi Sügis Talv
Pikkus (cm) Minimaalne Nimi pikkus 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Ats 174 174 175 176 178 180 174 Kalle 169 171 173 173 174 174 169 Mati 179 180 181 181 182 182 179 Ants 160 160 170 170 174 174 160 Keskmine 170,5 171,25 174,75 175 177 177,5 170,5
(Europe's Way to the Information society. An action plan) 1994 . " ", , , . 2000 , " 2002" (eEurope Action Plan 2002), . - 2010 . : , , ; ; ; ; , , ; " ": ; ; ; . , . , 98/34/ , (, 22 1998 ); 2000/31/ 8 2000 , , ; 2001/29/ (, 22 2001 ). - , , , , . , . , . (RT I 2004, 29, 191); ( RT I 2000, 26, 150); (RT I 2004, 87, 593); (RTI, 16.03.2007, 24, 127); (RT I, 06.01.2011, 34); (RT I 2000, 92, 597); (RT I 2010, 41, 241) (RT I 2001, 61, 364); - (RT I 2003, 27, 166) - (RT I 2002, 50, 313). 5- . , 5- " ". 6- (2002-2006 ) " " (eEurope), - , . e-Content - ,
Peeter Simm 24.02.1953 7 fakti eluloost • Lahkus 15aastasena kodust, et õppida Nõo keskkoolis füüsikakallakuga klassis • Lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) cum laude • 1993.aastal asutas stuudio Lege Artis Film • 2001.aastal tunnustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide režissööri erialal. • Aastatel 1975-1993 töötas Tallinnfilmis,
· Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal. · Aleksander Kurtna nimeline parima näidendi tõlkeauhind 1987. aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal. · Riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal. · Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal. · Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhind 2001. aastal. · Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal. · 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. " Rahvusvaheline mees " · Eesti taasiseseisvumise romaan. · 1991-92 ENSV välisministeeriumi ümberkujundamine.
Rein Rannap Sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965 - 1972) ja Konservatooriumis (1972 - 1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures; seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977 - 1979). 1991 kuni 1995 õppis ta Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemm...
meie ees kohustus kas lepingust või deliktist tulenevalt, st kellelt me soovime, et ta PEAB midagi kas ANDMA, TEGEMA või KOHUSTUST TÄITMA (G. 4, 2). Võlaõigussuhte tekkimiseks käesolevas kaasuses on täidetud kõik vajalikud juriidilise tehingu tingimused: asi kui res mancipi,3 lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks (sõlmides asjale omandiõiguse saamiseks ostu-müügi lepingu), lepingupoolte 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 122. 2 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 127-128. 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 100 3 nõusolek consensus lepingu contractus kui juriidilise fakti - sõlmimiseks ning ostuhinna tasumine.4 Vanimaks ja ühtlasi peamiseks verbaalseks lepinguks Rooma õiguses oli stipulatio / stipulatsioon. Stipulatio on suuline lubadus täita teatav kohustus. Stipulatsiooni vormis võidi
Islamiusulised peavad paastukuuramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas-Mekas(Saudi-Araabia). (,,Islam Eestis'' 2008) Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas: arvatakse maailmas elavat 2 miljardit usku tunnistavat moslemit ja see arv kasvab jõudsalt. (,,Islam Eestis'' 2008) Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. (,,Islam Eestis'' 2008) 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1.Matthew S. London ,,Islam'' 2001 2.,,Islam Eestis'' (koostaja: Toomas Abiline) 2008 3.http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm 4. http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html 13
Islamiusulised peavad paastukuuramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas-Mekas(Saudi-Araabia). (,,Islam Eestis'' 2008) Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas: arvatakse maailmas elavat 2 miljardit usku tunnistavat moslemit ja see arv kasvab jõudsalt. (,,Islam Eestis'' 2008) Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. (,,Islam Eestis'' 2008) 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1.Matthew S. London ,,Islam'' 2001 2.,,Islam Eestis'' (koostaja: Toomas Abiline) 2008 3.http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm 4. http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
