Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lõiked Referaat Koostaja: Janno Roosipõld Juhendaja: Albert Ustimenko Õppegrupp: AT13 Viljandi 2013 Lõiked Lõikeid kasutatakse detaili sisemise ehituse näitamiseks [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:001 (E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi]. Lõige on kujutis, mis saadakse objekti mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole. Lõike tegemine ühes kujutises ei kohusta seda tegema teises kujutises. Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm k...
Kui elukaaslastest saavad lapsevanemad Vanavanemad ja sõbrad võivad pakkuda noorele perele olulist täiendust ja tuge. (Eckert 2001; 75) Paljude noorte emade suhted vanematega muutuvad varasemast palju lähedamaks. (Eckert 2001; 76) Noored isad võivad tunda end naise ja ämma lähedasest suhtest kõrvale jäetuna. (Eckert 2001; 77) Nii pere kui ka sõpraderingis toob lapse sünd kaasa muutused. Perekondlikud sidemed sunnivad vastseid vanavanemaid leidma suhtes poja või tütre ja tema lastega endale uue koha. Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78) Lapsevanemaks saades käivituvad meis lapsena omandatud perekonnakogemused ja mudelid. Kui suheldakse mõlema partneri vanematega, siis tulevad mudelid mängu ka isikute näol. Niipea kui partneritest saavad lapsevanemad, peavad nad vahetama lapsepõlves perekonnaelust saadud kogemusi. (...
temast saab mesilaste põhiline valgurikas söök suir. Suira keemiline koostis on lähedane õietolmu omale. (Rohtla, 2001) Meetaimede konveier Pidev korje ehk meetaimede konveier on niisugune mesilaste korjemaa kasutamise viis, kus mesilased kevadest sügiseni saavad rikkalikult nektarit ja õietolmu. On ka olemas looduslik, sega- ja kultuurtaimede konveier. (Kovaljov et al 1959) Kasutatud kirjandus: 1. A. Rohtla. 2001. "Meetaimed ja mesi". Valgus. Tallinn 2. M. A. Kovaljonov, A. S. Nuzdin, V. I. Poltev, G. F. Taranov, V. A. Temnov. 1959. "Mesindus". Tallinn 3. Vikipeedia. 2011. "Meetaimed". http://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed (16.02.2011)
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peate...
Arutlus Millised õpetajast tulenevad tegurid (mesosüsteem) võivad olla takistuseks väikelapse arengule. Miks? Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes (Tulva, Viiralt 2001, 31). Peamised takistused, mis võivad õpetaja töös väikelastega ilmneda on see, et õpetajad teevad lasteaeaiast väikese kooli. See tähendab, et selle asemel, et lasta lastel mängida vabamänge, suunatakse lapsi õppima ja tegevusest tegevusse liikuma, just nagu koolis. Samuti võib takistusteks olla ka see, et õpetajad võivad arvata, et lapsed õpivad ainult sõnadest ning ka see, et iga erineva asja omandamiseks on oma aeg. Samas tuleks
KRANIOMEETRIA ENNE DARWINIT JA PAUL BROCA AJAL Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Lühiülevaade raamatust .............................................................................................................. 4 Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit .............................................................. 5 Monogenism ja polügenism ................................................................................................... 6 Louis Agassiz (1807-1873) .................................................................................................... 6 Samuel George Morton (1799-1851) ..................................................................................... 8 Kranioloogia õitseaeg .....................
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3.Raamatu analüüs.................................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus..........................................
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Toote- ja impordimaksudest tuleva tulu dünaamika Eesti valitsussektoris aastatel 2001-2011(2) Protsentides 15,0 14,8% 14,5 14,0 13,8% 13,5 13,2% 13,0 12,5 12,3% 12,0 12,0% 11,5 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Toote- ja impordimaksude tase vaatlusperioodil võrdlusena kogu valitsussektori tasemega Tuhandetes eurodes 6200000 5 889 621 5200000 4200000 3200000 Valitsussektori kogutulud 2200000 1953944
. . 1997 " , ?", "" . . 1994 1999 . "", , 6 . , , . , "-2" - "". 2002 . , : 1. 1994 -- 2. 1995 -- 3. 1995 -- 4. 1996 -- : 1 5. 1996 -- : 2 6. 1997 -- 7. 1997 -- 8. 1998 -- 3 9. 1998 -- 10. 1998 -- 11. 1998 -- , 12. 1999 -- 13. 2000 -- 14. 2000 -- 15. 2000 -- . 16. 2000 -- -. 1- « » 17. 2001 -- . ru 18. 2001 -- 19. 2001 -- , , - 20. 2001 -- 21. 2001 -- 22. 2002 -- 23. 2002 -- -- 24. 2002 -- 25. 2003 -- 26. 2003 -- 27. 2003 -- 28. 2004 -- 29. 2005 -- 30. 2005 -- 31. 2005 -- 32. 2005 -- 33. 2006 -- 34. 2006 -- . 35. 2006 -- () 36. 2007 -- -2, 37. 2007 -- . 38. 2008 -- 39. 2008 -- 40. 2008 -- 41- -- 41. 2009 -- « » T A :
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest ...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifi...
Eesti Panga statistika analüüs. (2001-2010) 1.Ehitus Faktid: · Ettevõtete ehitustööde tipphetk oli 2007-ndal aastal. · Eluruume ehitati kõige rohkem 2007-ndal aastal. · Mitte eluruume ehitati kõige rohkem 2008-ndal aastal. Analüüs: Ehitus ettevõtete ehitus tööd kasvasid kuni 2007-nda aastani ning siis hakkas langema. 2010-ndal aastal saavutasid ehitustööd sama taseme mis 2004-ndal aastal. Valminud eluruumide kasuliku pinna tõus oli 2001-2007 aastani silmnähtav, kuid alates 2008-ndast aastast algas langus ehituses. Mitteeluhoonete tippaeg oli 2008-dnal aastal, kuigi eluruumi pinnad hakkasid 2008-ndal aastal juba langema . Mitteeluruumide pinna langus oli võrdväärne 2002-nda aasta ehitusstatiskikaga. 2.Tarbimine Faktid: · Jaekaubanduse ettevõtte jaemüügi tippaeg oli 2008-ndal aastal. · Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal. Analüüs: Jaekaubanduse ettevõtete su...
Kuidas otsingu läbi viite? Ester lihtotsing, märksõna hobid. Vastuse esimene osa: hobid ei kasutata selles kataloogis, kasutusel on harrastused . Harrastused alt tuli 10 viidet seotud märksõnadele nt huviharidus, isetegevus. Ester liitotsing, märksõna harrastused, keel inglise, teavikulaad raamat, valitud kataloogi osa Eesti Rahvusraamatukogu. Vastuse teine osa: Leiti 13 kirjet Kirje: De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook. Seoul: Hollym. 2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Üliõpilastööd, aasta 2001, märksõna kultuuridevaheline , märksõna psühholoogia, Leiti 1 kirje. Kirje: Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
Saan 12 vastet. De VilleColby, J. (2001). The expatriate handbook: Seoul, Koera. Seoul: Hollym. 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avasin UDK/MESH otsingu ning sisestasin indeksi 004.738.52 (035). Sain 71 vastet. Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London : Facet Publishing. 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valisin liitotsingu. Valisin kirjeks üliõpilastööd, märksõnaks kultuuridevaheline psühholoogia ning aastaks 2001. Vastuseks sain 1 kirje. Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
· aktiivsuspedagoogika, · vabaduspedagoogika, · sotsiaalpedagoogika. Aktiivsuspedagoogikas rõhutati lapse oma toimetulekust ja aktiivsust, töökasvatust ning kooli ja elu lähendamist. Vabaduspedagoogikas rõhutati lapse tegutsemisvabadust, austust lapse vastu, lapse iseseisvust ja sõltumatust. Laps ise otsustab oma õppimise üle. Sotsiaalpedagoogikas rõhutati ühistööd ja ühtekuuluvust. Tuliseks teemas oli ka klassi ja kooli omavalitsus (Tuulik, 2001:72). Reformpedagoogika sünonüümiks on lapsekeskne pedagoogika (Tuulik, 2001:72). Kasvatuse lapsekesksus on lapsest lähtuv pedagoogika. Lapsekeskse pedagoogika esimeseks esindajaks oli Jean Jacques Rousseau. Rousseau rõhutas lapsepõlve ainulaadsust ja lapse isikupära. Tema pedagoogika kesksed teemad on lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem. Lapses peitub sünnist saadik liikumapanev jõud, mis juhib tema arengut õiges suunas.
KÕRBETAIMED Õppematerjal VIII klassile Võhma Gümnaasium 2001 Tiiu Uibo Töö koostanud: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBETAIMED TAIMKATE koosneb suurt kuumust ja kuivust taluvaist, pisilehistest ja lehituist, astlalistest, turdlehistest, vahakirmekattega, lühikese vegetatsiooniperioodiga, aeglase kasvuga ning suhteliselt hästi arenenud pindmise ja haruneva (pinnaseveetoitelistest) või sügava ja väheharuneva juurestikuga (põhjaveetoitelistest) taimedest. Tavalisimad on efemeerid, ühe ja kaheidulehelised tava ja turdpüsikud, poolpõõsad, kõvalehised ja lehitud
Liitotsing, märksõna ,,harrastused", keel ,,inglise", teaviku laad ,,raamat", asukoht ,,Rahvusraamatukogu". De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook : Seoul, Korea. Seoul: Hollym 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, UDK ,,004.738.52 (035)" Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London : Facet Publishing. 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna"kultuuridevaheline psühholoogia", aasta ,,2001", kataloog ,,üliõpilastööd". Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. Magistritöö. Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool.
reflektoorsete reageeringutega ümbritsevale keskkonnale. Selliste orienteerumisreflekside ülesandeks on kindlustada organismi ohustavate sündmuste ja olude märkamine. Orienteerumisrefleksi käivitumisel koondub kogu meie tähelepanu vastavale märguandele ning käivitub sellega seostuva informatsiooni töötlemine. Teadvustatud kontrolliprotsessid, mida nimetatakse metakognitsiooniks, ulatuvad tähelepanu suunamisest kuni kõige keerulisemate mõtlemisprotsesside jälgimiseni" (Krull, 2001, lk 242-243). Kognitiivsed õppimisteooriad 13 Kokkuvõte Kognitiivsed õppimisteooriad said laiemalt tuntuks 1960. aastatel. Kognitiivsete õppimisteooriate kohaselt ajendab õpilast õppima tema sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvalt sisemine aktiivsus. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate teoreetiliseks lähteallikaks on Piaget' tunnetusprotsesside üldmudel, kus õppimine tähendab uue teadmise
„What is a Landscape“) on autor toonud ühe definitsioonina välja, et maastiku saab määratleda elupaikade kaudu, sest tavaliselt asub üks populatsioon kindlal maa-alal, kus on ühesugused elamistingimused. Kuna populatsioonid on erineva suurusega on ka maastiku suurused selles käistluses väga erinevad, ulatudes väiksest metsatukast tervete ökoregioonideni. See käsitlus meeldib mulle, sest on seletatud, kuidas maastike üksteisest eristada. Kasutatud allikad: Luik, V., 2001. Mis on maastik? Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 7. Oja, T., 2001. Maastikuteaduse objektist. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 53-56. Peil, T., 2001. Maastike keskel. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K.
· "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga) 1.4 Tunnustused · 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium · Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" · 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" - parim laulutekstide autor · 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" - parim näitekirjanik · 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk · Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest · Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia · 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia · 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 3 2. JAAN KRUUSVALL Jaan Kruusvall, õieti Jaan-Vahur on sündinud 7
Ühiskondlik võim ja kuidas seda omandada Võimu kõige laiem definitsioon on võime midagi muuta. Selles tähenduses on võim inimestele hädavajalik. Inimkonnal on loomuomane vajadus ennast teostada ning eneseteostus saab toimuda just läbi millegi muutmise ehk läbi võimu. Seda võimu kasutatakse, et seada iseendale piire ja et osata ennast maailma paigutada. (Poggi, 2001:3) Võimusuhteid saab vaadelda nii inimese ja looduse kui ka inimeste endi vahel. Võimusuhteid, mis leiavad aset inimeste vahel saab koondada ühise nimetaja alla ühiskondlik võim. Ühiskondlikku võimu tahetakse omandada eelkõige sellepärast, et inimesed mõistavad kui ohtlikud võivad teised inimesed nende jaoks olla. Võimu omandades avaneb aga võimalus teiste tegevusi, vabadusi ja soove piirata ning muuta nad nii üksteisi kui ka võimu omaniku jaoks kahjutuks. (Poggi, 2001:15)
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) ...
wordpress.com/category/loodus/page/3/ (Loodus igapäevaelus) 4. http://garden-birds.co.uk/ (British garden birds) 5. www.hampshirecam.co.uk/apr2307.html (Spring Birds) 6. http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7278&old_art=34720&old_num= (Maaleht ,,Tunne tihaseid") 7. Euroopa linnud, Lars Jonsson, 1992, Eesti entsüklopeedia kirjastus, lk 460- 468. 8. Loomade elu/Linnud, R.Ling, 1980, Tln ,,Valgus", lk 390-393. 9. Eesti elusloodus, H. Relve, 2001, kirjastus Varrak, lk 248-250. Pildid: www.pildialbum.ee/pics/all/score http://nagi.ee/photos/stna/169725 (rasvatihane1) http://www.pildialbum.ee/pics/all/score (rasvatihane 2) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PARCAE2.htm (sinitihane) http://www.llk.ee/galerii/index.php(tutt-tihane) http://www.naturephoto-cz.com/penduline-tit:remiz-pendulinus-photo-475.html (musttihane ja kukkurtihane) http://www.aves.be/septembre07.htm (sootihane) http://www.vogelstimmen-wehr.de/vogstim9.htm (põhjatihane)
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini ta...
on ta ju silmakirjalikki ta ei ütle, vaid mõtleb neist halvasti; ta põlgab oma ülemust, kes räägib grammatiliselt ebakorrektset eesti keelt ning huvitub Hollywoodi staaride dieetidest; ei mõista Kristiinat, kes elab väga raskesti üle suhte purunemist kauaaegse elukaaslasega. Riinul endal on seljataga suhe mafioosse äriga tegelenud Silveriga; selles suhtes näib Riin olevat olnud allasurutud, ta kirjeldab meest sõnadega: "Silver muidugi oli meessovinismi võrdkuju." (Rakke 2001: 151) või: "Siis hakkasin ma natuke mõtlema. Ja tulid esimesed tülid. Minupärast oleks võinud nad lihtsalt vaidlusteks jääda, kuid Silverile käis munade peale, et mu jutus oli loogika. Tavaliselt lõpetasin tüli sellega, et vaatasin talle lamba pilguga otsa ja palusin vabandust, et ma lihtsalt tahtsin natuke arutleda, et mul polnud kavaski teda solvata või mida iganes." (Rakke 2001: 95). Oma igavat tööd üritab Riin kompenseerida raju pidutsemisega, mille lahutamatuks osaks on
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava SOBILIK TEHNILINE VARUSTUS JA KESKKOND ARVUTI KASUTAMISEL referaat Läbiv pealkiri: Arvutitöö ergonoomika Tartu 2014 Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel Arvutitöö ergonoomika Tänapäevases ühiskonnas pole ammu enam arvutiga töötamine inimese jaoks valik, vaid pigem paratamatus. Kiirelt arenevas infoühiskonnas veedab üha enam inimesi suure osa oma päevast arvuti taga. Statistikaameti andmetel (2014) veedab keskmine eesti mees oma vabast ajast arvuti taga keskmiselt kaks tundi. Naised veedavad vaba aega arvutis pool tundi. Arvuti t...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamis...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 1 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.04.2011 Tallinn 2011 Mõõtetulemused Katse nr Ti Väärtus (ms) 1 2001 2 1995 3 2157 4 1912 5 1904 6 2043 7 2214 8 2033 9 1804 10 1758 11 1981 12 1768 13 1747 14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744
Õppematerjal 8. klassile Maailma suurimad kõrbed Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Maakera suurim kõrb, hõlmab enamiku Põhja Sahara Aafrikat. Piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni (Sahara idapiiriks
Sonaat klaverile kahele käele 1988, versioon klaverile neljale käele 1988 "On siiski kurb", laul metsosopranile/baritonile ja klaverile 1988 "Nahakaupleja Pontus", ballaad häälele ja klaverile 1989 Keelpillikvartett 1989 "Praeludium et invention" klaverile 1990, "Praeludium", oreliversioon 2000 "Kuus vaimulikku laulu" baritonile, segakoorile ja orelile 1987-1989, versioonid baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1. Psalm 130 "Põhjatuma häda seest hüüan sinu poole" 2. Oh võitlejad, et käige peale 3. Psalm 42 "Otsekui hirv" 4. Psalm 47 "Rõõmulaul Kristuse taevaminemisest" 5. Passacaglia 6. Motett. Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas" Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998 Sonata da chiesa / Kirikusonaat viiulile ja orelile 1991, versioon tsellole ja orelile 2001 Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999
50000 50000 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 0 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Energia import ja eksport
Tunnustused 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" parim laulutekstide autor 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" parim näitekirjanik 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 2010. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis Etno/Folgi auhinna. Sõprade laul 3(luule)
ALUSNAHA EHITUS JA ÜLESANDED Alusnahk ehk subkuutis (tela subcutanea) asub pärisnaha all ning koosneb kohevast sidekoest ning rasvkoest. Sidekoelised vahemikud jaotavad rasvkoe väikesteks kambrikesteks. ,,Peopesades ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustuvate patjadena." (Nienstedt, W. jt. 2001: 96-97; Silm, H. (toim.). 2006: 15). Kambrikestes asuva rasvkoe paksus erineb piirkonniti ning sooti. Naistel koguneb rasv rohkem üle keha ühtlaselt, meestel rohkem aga kõhupiirkonnas. Paksemat rasvkude sellegi poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel inimestel on nahaaluskude u 2-10 mm paksune, paksematel aga isegi kümnekonna sentimeetrine. Naissool võivad rasvarakud kasvada nii suureks, et nahk muutub muhklikuks.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tä...
eelmänge (prva-ragasid), samas kui Ntyastra kästiles draamat üldiselt. Vana-India perioodist välja jääb 8.-9. sajandil Matanga kirjutatud Brhad-de, mis reprodutseerib, lisab ja täiendab tegelikult Ntyastra teksti. See tekst märgib muusikast rääkivate tekstide seas pöördepunkti: tegu on teoreetilise tekstiga, mitte praktiliste 1 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22, pp. 150-151. 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_classical_music (13.05.2011) 3 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22, pp.151. 4 Erinevatel andmetel kirjutatud 2. saj e.m.a 2. saj m.a.j (http://en.wikipedia.org/wiki/Natya_Shastra) või 4.-5. sajandil Gupt dünastia ajal (The New Grove Dictionary of Musica and Musicians). 5 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001.
8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 aasta Joonis 3. Esmaselt registreeritud uute sõiduautode arv Eestis 1995-2003 Allikas: Lisa 2 4 4% 36% Faasan Metssiga
.imporditud kerge kütteõli ja diislikütus 25314 16910 19982 17774 16853 ..imporditud autobensiin 18945 9379 10336 12484 11137 133.62% 180.30% 193.32% 142.37% 151.32% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 6504 5411 1533 5447 3345 3427 6416 23687 25886 21634 21225 20617 22279 22608 110 97 70 107 76 82 112 8 12 16 17 21 28 26 133854 130595 112822 97831 108330 106183 111103
, , . , , . , , , , ?! .. «», « », , , . , « » «». , , , , , , , . , . , . , «» , , , . , , , « ». , , , , . , , , , , «» . , , , . , . .. . , , . , , , . « ...» , . , .. , . : 1. « »., .: .., .. ., « ». 2001. 2. « », .1., .. .. . ., « +». 2001. 3. « », .1., .. .. . - ., « +». 2001. 4. «». .. ., « », 1976. 5. « ». . , «», 1989. « ». 1. . 2. .. . 3. . 4. .
Seega nagu näeme siis oli korduvalt ammugi enne Euroopa Ühenduse asutamist 20 sajandil ning selle arenemist Euroopa Liiduks avaldatud mõtet luua omavahel tihedalt seotud Euroopa riikide liit. Algselt püüti seda teha sunniviisilitelt sõjaliste vahenditega. Samas pakuti välja ka rahumeelseid, vabatahtlikke lahendusi, eriti pärast Esimese maailmasõja laastavat kogemust. Siiski sai Euroopa Liidu moodustamisel oluliseks tõukeks Teine maailmasõda ja selle tagajärjed (Tanning, 2001:18) Integratsiooni eesmärgiks oli luua Saksamaa ja Prantsusmaa vahele tugevad sidemed, mis välistaksid hukatuslikud sõjad. Integratsiooni mõjutas ka Euroopa kahestumine (kommunism versus kapitalism) samaaegselt peetava külma sõjaga. Võib öelda, et konkreetne algatus Euroopa riikide vahelise koostöö tõhustamiseks tuli hoopis väljaspoolt Euroopat: puhkev külma sõja oht ning Euroopa suured majandusprobleemid sundisid USA-d teavitama 1947
aastal (erinevalt Taani seadusest saab samasoolise paari teine osaline vanemlikud õigused oma partneri lapse kasvatamisel). Rootsis on partnerlusseadus jõus 1995. aastast ja praegu käib töö selle sätete laiendamisel. Soomes jõustus teiste Põhjamaadega analoogne partnerlusseadus 2002. aastal. 2001, aasta augustist liitus ka Saksamaa samasooliste partnerlust seaduslikult tunnustavate riikide hulka. Hollandis oli partnerlusseadus jõus aastast 1998. 1. Aprillist 2001 oli Holland esimene riik maailmas, kus sama-ja erisooliste abielu on täiesti võrdsustatud. 76% hollandlastest suhtub homoseksuaalsusesse mõistvalt. Juunis 2001 jälgis Hollandi eeskuju ka Belgia, kuid piiras samasooliste abielupaaride lapsendamisõigust. Katoliiklikes maades on homoseksuaalidel mõnevõrra raskem oma õigusi kehtestada. Sellegipoolest said Prantsusmaal 1998.aastal homoseksuaalsed paarid oma abielu seaduslikult vormistada
Uurimustöö The Rasmus Uurimustöö Koostaja: Liivi Arro 8Klass Juhendaja: Rasmus Lipson Harjumaa 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................. 2 1.The rasmus sissejuhatus..........................................................................3 2.Albumid.............................................................................................3 3.Singlid...............................................................................................4 4.Auhinnad............................................................................................4 5.Pildid.............................................................................................................................5-6 6.Kasutatud kirjandus.........................
Sel perioodil käis teda leivaga varustamas üks munk lähedalt kloostrist, kes õpetas Benedictusele ka askeetlikku elu. Lõpuks kogus Benedictuse enda ümber jüngrid, jagas nad gruppidesse nii, et nad rajasid mägedesse 12 kloostrit. Benedictus nimetas igale kloostrile abti ning läks seejärel Monte Cassino mäetippu ning lõi sinna täielikult kloostrivendlikult ühiselulise kloostri, mida ta juhtis elu lõpuni. Ta suri seal ilmselt vahemikul 546 ja 550 ning maeti ka sinna. (Lawrence 2001: 20). Umbes 20 aastat peale ta surma tungisid Itaaliasse lombardid ja 577. aastal põletati maha ka Monte Cassino (Lawrence 2001: 36). Monte Cassino uus tõus algas alles pärast 2 717. aastat, kui abt Petronax asutas Benedictuse kloostri uuesti (Dinzelbacher & Hogg 2004: 64). Kuna Benedictus alustas oma religioosset teed eremiidina, pole selge, kust sai ta nii laialdased teadmised kloostrialasest kirjandusest ja kloostrivendlikust praktikast, kuid
·Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt ·Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Raamatud: romaanid ja kogumikud ·"Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) ·"Pagari piparkook" (1999, Kupar) ·"Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) ·"Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) ·"Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) ·"Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava
Vasteks sain 12 teavikut. Näiteks: Salt, L.E., Sinclair, R. (1956). Oxford junior encyclopaedia. London: Oxford University Press 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valisin parempoolsest menüüst UDK/MESH, otsingulahtrisse lisasin 004.738.52 (035) ja otsisin Tallinna täielikust kataloogist. Näiteks: Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London: Facet Publishing 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnaks kultuuridevaheline psühholoogia, aastaks 2001. Valitud kataloogi osa: üliõpilastööd. Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused : magistritöö. Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool.
11611 13639 16108 7782 7206 11915 1995 1996 1997 1998 1999 2000 16853 16195 17003 18861 17335 16359 11137 13001 12381 12141 9430 7982 151,32% 124,57% 137,33% 155,35% 183,83% 204,95% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 2001 2002 2003 2004 2005 2006 3427 6416 3531 2678 3550 4726 22279 22608 26592 27132 27170 25044 82 112 113 84 150 150 28 26 68 108 270 323 106183 111103 132096 124121 129423 125022
Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Lennart Meri vanemad olid Eesti Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann Karjäär
omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule). öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule). Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile KILBIKUD Nende munad võivad liivas elustavat vett oodates kümme ja rohkemgi aastat säilida. Pärast vihma peavad vähikesed kiiresti kasvama, suguküpseks saama ning munema, enne kui nende kodulombike ära kuivab. ROHEKÄRNKONN elab oaasides,kus leidub pidevalt vett, kuhu nad saavad kudeda
kaksteistsõrmikuks (e. duodeenum), tühisooleks(e. jejunum) ja niudesooleks (e. ileum) (Roosalu 2010: 112-113). Selgelt piiri nende vahel pole, kuid ainult kaksteistsõrmik paikneb kogu laiuses kinnitunult kõhuõõne tagaseina külge. Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi. Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult vastavalt soole osadele, olles kõige tihedamalt esindatud kaksteistsõrmiku keskosas (Roosalu 2010: 113). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret. Ühekihiline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
