Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"2001" - 4522 õppematerjali

2001

Kasutaja: 2001

Faile: 0
thumbnail
2
rtf

My Chemical Romance

My Chemical Romance on Ameerika rock-bänd New Jerseyst. Bänd alustas tegevust 2001. aastal. Bändi liikmed on Gerard Way, Ray Toro, Frank Iero ja Mikey Way. Varajane karjäär (2001-2002) Bänd formeerus, kui umbes üks nädal pärast 9.11.2001 rünnakuid said kokku Gerard Way ja endine trummar Matt Pelissier. Gerard oli näinud, kuidas lennukid World Trade Center'isse sisse lendasid. See mõjutas tema elu nii palju, et ta otsustas alustada bändi. Gerard kirjutas oma esimesee laulu "Skylines and Turnstiles", et väljendada oma tundeid 11. septembri kohta. Mõne

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Muusikal "Aida"

ja 24. veebruaril New Yorgis. Proovid algasid 20. septembril 1999 New Yorgis ja jätkusid 23. oktoobril Chicagos. Eelesietendused algasid 12. novembril ning esietendus toimus 9. detsembril 1999. Chicago etendused kestsid 2000. aasta 9. jaanuarini. Aida Broadwayl Broadway eelesietendused algasid 25. veebruaril 2000 ja esietendus oli 23. märtsil 2000. 17. augustil 2002 mängiti Aidat Broadwayl Palace Theatre 'is 1000. korda. Broadway etenduse plaat ilmus 13. juunil 2000. Plaat võitis 2001. aasta 21. veebruaril parima muusikaliplaadi Grammy auhinna. Aida Hollandis 21. augustil 2001 esietendus hollandikeelne Aida Scheveningenis. Aida osas olid Chaira Borderslee, Carolina Dijkhulzen ja Leona Philippo. Radamest mängis Bastiaan Ragas, Amnerist Antje Monteiro, Zoserit Frans van Deursen ja Merebit Marlon David Henry. Detsembri lõpus 2001 ilmus plaat. Lavastus kandideeris viiele John Kraaijkampi muusikaliauhinnale: parimale muusikalile, parimale naispeaosatäitjale (Antje Monteiro),

Muusika → Muusika
22 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Olav Ehala

1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor ning oli 2001–2014 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2001 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks 3 Looming Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile

Muusika → Eesti muusikaelu 20.saj algul
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laste psühhosotsiaalne areng

Mari-Liis Männik Laste psühhosotsiaalne areng Mitmed sotsiaalteoreetikud (Beck, Lash, Giddens et al., 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007). Sotsiaalse kuuluvuse kohta tooksin välja ka veel selle, et mida vanemaks saadakse, seda paremini ja tugevamini hinnatakse ning võrreldakse enda minapilti teistega. Sotsiaalsed oskused paranevad vanemaks saades, näiteks osatakse töödelda seda infot, milline ma olen ning milline on minu arvates minu ideaal. Pööraksin ka tähelepanu sellele, et teismeliste enesehinnang on väga muutuv ning seda ideaali võivad mõjutada eelkõige sotsiaalsed suhted ning ühiskonna poolt kujundatu...

Psühholoogia → Psühholoogia
14 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Terminaator

· "Kaitseta" · "Ingli puudutus" · "See ei ole saladus" · "6 jalga niisket maad" · "Carmen" · "Vastasmaja aknad" Singlid: · 2006: "Nii ma jälle läen" · 2006: "Head ööd" · 2006: "Siis, kui maailm magab veel" · 2007: "Juulikuu lumi 2007" Albumid: · 1994: "Lõputu päev" · 1995: "Minu väike paradiis" · 1997: "Pühertoonia" · 1997: "Kuld" · 1998: "Singapur" · 2000: "Head uudised" · 2001: "Risk" · 2003: "Kuutõbine" · 2005: "Go Live 2005" · 2006: "Nagu esimene kord" · 2006: "Romeo & Julia" (ei antud välja Terminaatori nime all) · 2007: "20" · 2009: "Ingli puudutus"

Muusika → Muusika
37 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Saksamaa lauljast powerpointi esitlus koos põhjalikuma tekstiga.

Leben Sarah Connor wurde als Sarah Lewe. 13. Juni 1980 in Delmenhorst. Zwei Kinder. Musikalischer Werdegang Bereits mit 16 Jahren Sarah Connor wurde von sang... 2002 bis Ende 2008 1997 trat ihr Idol Michael Im März 2009 erschien Jackson... der Song Takin' Back My ,,Alten Kesselhaus" Love... Connors Album Key To My Soul erschien am 17. November 2003 Alben Green Eyed Soul 2001 Soulicious ­ 2007 Unbelievable ­ 2002 Sexy as Hell 2008 Key to My Soul ­ 2003 Sarah Connor ­ 2004 Naughty but Nice ­ 2005 Christmas in My Heart ­ 2005 Dvd Sarah Connor Live in Concert ­ A Night to Remember: Pop Meets Classic (2003) Sarah & Marc in Love (2005) Christmas in My Heart (2006) Sarah Connor Under My Skin http://www.youtube.com/watch?v=- PSBi7ziinM&feature=fvst

Keeled → Saksa keel
13 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Wimberg

nominent) on Wimbergi, Jürgen Roosteja Karl Martin Sinijärve ühine jõuluteemaliste lasteluuletuste kogu. "Bootleg" (2006) on pdf-kogumik luuletusi ja mitmesuguseid muid ilukirjanduslikke lühivorme, mille ametliku avaldamise mõttekuse on autor kahtluse alla pannud, kuid mis luulest rohkem huvitatutele võivad siiski pakkuda lugemiselamust. Lasteluulekogu "Härra Padakonn" (2008) sisaldab kuut humoorikat lühipoeemi, mille kirjutamise idee sündis 2001. aasta varakevadel koos muusiku ja animaatori Kaspar Jancisega uut multifilmisarja kavandades. Multifilmisari jäi sündimata, kuid kuus lühipoeemi veidi kummalisest, kuid üdini helgest ja heatahtlikust härra Padakonnast said kirjutatud. "Härra Padakonn" oli nii Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia kui ka Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia nominent. KUUETEISTKÜMNEAASTASED Jalas valged papud, seisab seal ja

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Ansambel Apelsin

ANSABEL APELSIN algus Ansambel Apelsin alustas 12.mail 1974.aastal, kui astuti üles ETV ekraanil Mati Talviku saates "Suveõhtu". Nime pani ansamblile Tõnu Aare: miks mitte Apelsin ­ hea, mahlane, rõõmsameelne, meeldib nii vanadele kui noortele ja saadaval ainult pidupäeviti (siis olid meie maal sellised ajad). Esimesse koosseisu kuulusid Tõnu Aare, Ants Nuut, Harry Kõrvits ja Jaan Arder. Saatuse tahtel saadeti viimane aga 1974. aastal Siberisse aega teenima. 1975.a. lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid. «Avastasime ta Arderiga Pirita restoranist, kus ta vahel laulmas ja end näitamas käis,» meenutas ta. «Tavaliselt ta ise lava peale ei tulnud, vaid laulis lava tagant, sest muidu ei mahtunud teised poisid kitsukesele lavale ära.» KoosseisTõnu Aare - vokaal, akustiline ja elektrikitarr, suupill, banjo, mandol Ants Nuut - tromboon, tuuba, bariton, vokaal Jaan Arder - vokaal, akus...

Muusika → Muusikaajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Anu Välba

Margit Kilumetsaga. Anu Välba ja Marko Reikop KUS ANUT NÄEB? • „Hommik Anuga“ • On mänginud lühisarjas „Metsapeatus“ • Oli saate „Ringvaade“ nägu koos Reikopiga SAAVUTUSED • Anu Välba on korduvalt valitud parimaks naissaatejuhiks televisioonis (ajakirja Nädal küsitlus, kolleegipreemiad).  • Reikop ja Välba alustasid eestlaste äratamisega juba 2001. aastal ning tegid “Terevisiooni” viis aastat ja viis kuud, kuni 2006. aastani. Samal aastal alustasid nad otsesaatega “Paar”. • Anu tunnistas Reikopile eetris, et ootab last. Ta sai 15. augustil emaks, poja nimeks sai Karl. • Paljud ei tea, et Anu on ka mitme mängufilmi juures töötanud – produktsiooni assistendina, töötades koos nt Ilmar Raagi ja Rene Vilbrega. „MIINUSMÄRGIGA KUULSUS“

Ühiskond → Ühiskond
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Berlinale

igaastaseid üritusi filmi-ja kultuurimaailmas. Esmakordselt toimus Berlinale 1951. aastal ning selle algatajaks oli kuulus saksa filmiajaloolane Alfred Bauer. Seda võib lugeda ühekse esimeseks suuremaks kultuurisündmuseks Euroopas peale teist maailmasõda. Samuti pani see sündmus aluse Saksamaa filmitööstuse taasülesehitamisele. Bauer oli ka 1976. aastani festivali peakorraldaja ning juht. Aastatel 1980-2001 juhatas Berlinalet Moritz de Hadeln ning alates 2001. aasastast on festivali juht Dieter Kosslick. Berliini filmifestivali üks suurtoetajaid ja peamiseid korraldajaid on tänapäeval Berliini Kultuurisündmuste Amet (Kulturveranstaltungen des Bundes in Berlin. (Tamla 2009) Berlinalet peeti algselt suvel, kuid alates 1978. aastast toimub Berliini filmifestival iga aasta veebruaris (Valck 2007). Alates esimesest Berlinalest jagatakse festivali raames välja ka parima täispika filmi auhinda, mis on skulptor Renee Sintenise loodud Berliini Kuldkaru

Meedia → Meedia
1 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Eesti tööturg

1999 2000 2001 Mitte-eestlaste ja noorte töötus võrreldes keskmise töötuse määraga 30 25 20 15 10 5 1Q-97 4Q-97 1Q-98 3Q-98 4Q-98

Majandus → Majandus
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Andres Tarand

Andres Tarand Andres Tarand sündis Tallinnas 11. jaanuaril 1940. 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli klimatoloogina ja töötas aastail 1965­1968 ning 1970­1990 Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna botaanikaaias, aastail 1978­1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja 1988­1990 direktor. Nõukogude ajal osales ta Antarktika-ekspeditsioonil ja talvitus Molodjoznaja uurimisjaamas. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal nn Neljakümne kirjale. Laulva revolutsiooni aastatel astus Andres Tarand aktiivselt poliitikasse, osales Rahvarinde, Põhiseaduse Assamblee (1991- 1992), Eesti Kongressi (1990-1992), Eesti Komitee (1990) ja EV Ülemnõukogu (1990-1992) töös. Aastatel 1992 ja 1995-2004 oli ta Riigikogu liige ning aastatel 2004-2009 Eesti saadik Euroopa Parlamendis. 1992­1994 oli Andres Tarand keskkonnaminister ja 1994­1995 peaminister. Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (alates 1996.a-st; kuni 2004.a oli erakonna nimi...

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Reaalarvud ja avaldised

a n : a m = a n- m (a ) n m = a n m ( ab) n = a n b n n n a a = n b b Kasutatud kirjandus: Eksaminandile matemaatika riigieksamist, REK, 2001 Valemid asuvad keskkonnas www.kool.ee Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti · Juure mõiste ja omadused ( a) n n =a n

Matemaatika → Matemaatika
19 allalaadimist
thumbnail
164
xlsx

Infotöötluse teine kontrolltöö

Swe/Lin01 03.07.10 22.07.10 Astrid Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvis 1960 2. Koostada arend Swe/Lin03 04.05.10 25.05.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 mille originaalke Am/Gar04 19.06.10 01.07.10 Erle Stanley Gardner Karmiinpunase suudluse 2001 Am/Sto01 22.10.10 04.11.10 Rex Stout Gambiit 1997 3. Koostada uuele Am/Sto06 02.03.10 16.03.10 Rex Stout Ajujaht isale 2006 lõikes. Koostada s E/Kiv05 19.11.10 01.12.10 Andrus Kivirähk Kaka ja kevad 2009 I/Pra02 02.03

Informaatika → Infotöötlus
4 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

Hockenberry & Barrera 2007.) Areteriaalne pulss - tekib südame vasaku vatsakese süstoli järgselt tekkinud rõhulaine levikust südamest aorti ja sealt mööda arterite seinu edasi, põhjustades arteri seinte 2 võnkumist. Pulss on seega arterite rütmiline laienemine ja kokkutõmbumine südame töö ja puhkeperioodi ajal. Pulss annab informatsiooni südame kontraktsioonidest ühes minutis. (Kingisepp 2001, Aylott 2006, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Blagdon jt 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Pulsi löögisagedus ehk frekvents - löökide arv minutis (Novak 2004). Pulsi rütm - südamelöökide regulaarsus (Novak 2004). Pulsi pinge - väljendab seda kas pulss on pehme, elastne, paindlik või kõva. Lastel on arter pehme, elastne ja ühtlane (Novak 2004). Veresoonte lupjumine põhjustab pulsi kõvastumist (Iivanainen jt 1997).

Meditsiin → Meditsiin
26 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Бриллиантовая рука

. «» : « » , . « » , c, o - - , - «» . , , . « !» . , . «» . 1970 « ». -- , «» -- , -- , -- , Click icon to add p ic ture 2001 . http://www.youtube.com/watch?v=T61R1GdP6YE http://www.youtube.com/watch?v=lk6Z8hyyfeQ http://www.youtube.com/watch?v=7GYV6Ecqcf0 « », « », « », , ... - ­ ! , ! , , - . - - ! , ? - ! , !

Keeled → Vene keel
3 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Usain Bolt

M Kaspar Kolk 10B 21 1986 - , , 1998 , 2001 2002, 2003 - 2005 - 2007, 2009, 2011, 2013 - 2008, 2012 - «» (. Lightning Bolt) «» (. Lightning Bolt) «» (. Lightning Bolt) https://www.youtube.com/watch? v=3nbjhpcZ9_g !

Keeled → Vene keel
2 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Priit võigemast

"Thijl Ulenspiegel" ­ kuningas Felipe; vaim (Ugala) 2003 "Toomas Nipernaadi" ­ Toomas Nipernaadi (Ugala) 2003 "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" ­ Mees, Peremees, Põis (Ugala) 2003 "Kevade" ­ Lesta (Ugala) 2003 "Minu pere ja muud loomad" ­ Gerry Durell (Ugala) 2003 "Ullike ootamatuste saarelt" ­ Ingel (Ugala) 2003 "Niskamäe kired" ­ Antti (Ugala) 2003 "Bent" ­ Rudy (Vanalinnastuudio) 2003 "Tabamata ime" ­ Advokaat Kurg (diplomilavastus) 2001 "Musketärid ­ kakskümmend aastat hiljem"- Vikont de Bragelonne (Linnateater) 2001 "Seitse venda" ­ Eero (diplomilavastus) 2001 "Bastien ja Bastienne" ­ Kammerteener (diplomilavastus) 2001 "Kolmekrossiooper"- Filch (Linnateater) 1999 "Hamlet"- Laertes (Linnateater) 1999 "Buratino" ­ Buratino (diplomilavastus) 2000 LAVASTUSED "Tabamata ime" lavastaja assistent "Bastien ja Bastienne" lavastaja

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat boad püütonid ja nende sugulased

kiirikmaod ja tüügasmaod. Kasutatud kirjandus 8 A.G. Bannikov, I.S. Darjevski, M.N. Denissova, N.N. Jordanski, N.N. Drozdov, 1985. Loomade elu 5.köide:Kahepaiksed ja roomajad. Valgus, Tallinn. H.Rauk, V.Masing, T. Orav, 1983. Elus loodus (The Penguin Book of the Natural World Penguin Books), Valgus, Tallinn. David Burnie , 2001. Loomad (DK Animal), Dorling Kindersley Limited, London. 9

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis

15-64 aastaste meeste tööhõive 50aastaste ja vanemate pensionil olevate naiste tööjõus osalemise määr Pensionile jäänud inimeste seas näeme Eestis, et naiste ja meeste tööhõive on suhteliselt sarnane. Eestis ei ole tavaks töötada üle 70 eluaasta, kuid kuni selle vanuseni ollakse, vaatamata vanusele, suhteliselt aktiivsed. Eriti tähelepanuväärne on naiste kõrge tööhõive. 50aastaste ja vanemate pensionil olevate meeste tööjõus osalemise määr 19. märtsil 2001. aastal allkirjastati Euroopa Komisjoni sotsiaal- ja tööhõive voliniku ja Eesti sotsiaalministri poolt Eesti Tööhõive Prioriteetide Ühishinnang: Joint Assessment of Employment Priorities in Estonia (JAP). Dokumendi ettevalmistamist alustati ühiselt Euroopa Komisjoni ja Eesti Sotsiaalministeeriumi poolt 2000. aastal ja see viimistleti lõplikult 2001. aasta alguses. Dokumendi eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas

Geograafia → Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mikro-ja makroökonoomika kodutöö

3. Ei arvestata tulusid varimajandusest 4. Ei mõõdeta kahjulike kaupade tõttu tekkivaid kulutusi d) Reaalse SKP arvutamisel kasutatakse baashindadena 2005.aasta hindu. Sellepärast on 2005.aasta nominaalne ja reaalne SKP samad ning deflaator 100. Eestis on keskmine hinnatase aasta aastalt kasvanud. 2011.aastal on see ligikaudu 55% võrra kõrgem kui 2000.aastal. SKP deflaator= (Nominaalne SKP / Reaalne SKP) x 100% e) Nominaalse ja reaalse SKP kasvumäär (%) 200 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 0 Nomin. - 13,16 11,55 12,12 11,08 15,45 19,75 20,0 1,461 -15,117 3,365 11,658 6 4 1 4 1 6 0 Reaalne - 6,282 6,560 7,765 6,343 8,854 10,09 7,49 -3,671 -14,258 2,264 7,636 7 2

Majandus → Mikro- ja makroökonoomia
197 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Eesti jaVenemaa

Nimi Klass : 12 : 24 1990 1918 : : : : : : 17 075 400 ² : : 141 888 900 . : 45 226 ² : : 1 342 400 (2007) . : ( ) : : (1637) - (38) : : (162 ) (4400) : : - (318) (5642) - , , - . , - , , ! ! : , , , , , ! ! , ! ! , ! . ...

Keeled → Vene keel
21 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Uurimustöö pakendi seadusest

Kitsendavad õigusnormid on selleks, et välistada olukorda, kus õigusnormi faktilises koosseisus olevat sõna, selle sõna mõttest lähtuvalt, ei saaks laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Näited PakS-est seletavate õigusnormide kohta: § 1 Seaduse reguleerimisala (4) Käesoleva seadusega ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Norm selgitab, millistest teistest seadustest tuleb veel selle seaduse kohaldamisel lähtuda. § 1 Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
294 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri

Laansalu novellid "... kujutavad tööinimesi, võitlevad õigluse eest, propageerivad tööarmastust." 1 Teosega "Tuuline saar" sai Laansalu juba 1977. aastal filmistsenaariumide võistlusel II auhinna ja sellest sai esialgne stsenaarium mängufilmile "Pihlakaväravad". 1970-ndate aastate algul asus Laansalu-Tohvri kirjutama pikemat proosat ­ romaane. Esimese romaani ,,Majad jõe ääres" kirjutas Erik Tohvri 1972. aastal, kuid see jäi sahtlisse seisma. Hiljem saatis ta selle 2001. aastal välja kuulutatud romaanivõistlusele. Teos sai zürii poolt ära märgitud. Ka järgnevatele romaanivõistlustele esitas kirjanik oma teoseid. Viimasel neljal aastal on Erik Tohvri olnud üliviljakas. Pooled teosed on suuremal või vähemal määral autobiograafilised.2 Kokku on Erik Tohvril trükist ilmunud 14 raamatut. Kirjutamise kõrval on Tohvri töötanud välja teooria, kuidas inimese omadusi kujutada graafiliselt

Kategooriata → Uurimistöö
22 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia referaat migreen

Migreeni korral tuleks pöörduda arsti juurde, ei tohi kasutada korraga rohkem kui ühte ravimit, mis arst on välja kirjutanud ja jälgida kogust, mis on määratud. Migreeni ravimiseks on palju erinevaid mooduseid. Referaadis olen lähemalt rääkinud võimalustest ravida end ravimtaimede abil, homöopaatiaga, akupunktuuriga ja hüpnoteraapiaga, kuid neid mooduseid on veel teisigi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Thomas, P. Peavalu. Tln.: AS Pakett, 2001. 133lk. 2. Loogna, G. Peavalu. Tln.: Valgustus, 1987. 80lk. 3. Ostrov, R. Peavalud ja migreenid. Sinisukk, 2002. 128lk. 4. Stromfeld, J; Weil, A. Vabastage end peavalust. ERSEN, 2006. 212lk. 5. Terviseportaal. Migreen. 2001. http://www.inimene.ee/? disease=m&sisu=disease&did=142 (03. Jan. 2010) 6. Wikipedia. Migraine. http://en.wikipedia.org/wiki/Migraine (06. Jan. 2010) 7. Torn, V. 2006. Peavalukeskus rohkem aega ning mitmekülgsem peavalu käsitlus. http://www.epl.ee/

Bioloogia → Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Lapse areng ja arvuti

indikaatorid 2005/2006. õppeaastal võrreldes rahvusvahelise HBSC uuringu keskmiste näitajatega 2001/2002. õppeaasta tulemustega) . Arvutit kasutatakse koolipäevadel vabal ajal internetis surfamiseks, suhtlemiseks või kodutöö jaoks. Koolipäevadel kodus 2 või rohkem tundi arvutit kasutanud õpilaste osakaal 7 oli 2006. aastal olenevalt vanuserühmast 9­26% võrra suurem kui 2001. aastal. Arvutikasutajate osakaal oli kõige enam suurenenud 15aastaste tütarlaste seas. 2001. aastal istus neist 2 või rohkem tundi vabal ajal arvuti ees 17%, 2006. aastal aga juba 57%. 2006. aastaks oli kadunud sooline erinevus 15aastaste arvutikasutuses: 57% nii tüdrukutest kui ka poistest kasutas arvutit koolipäevadel vabal ajal 2 tundi või kauem. Hiljutises uurimuses oli noorukite väheliikuva eluviisi indikaatorina määratud vabal ajal

Informaatika → Informaatika
91 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

LAHUSED

lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas ­ benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) 5.1 5.2 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Lahuste kontsentratsioon n aine [mol] mol C m = , NB! murru nimetajas lahusti, Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (sageli mahus) nimetatakse m lahusti [kg] kg s.t vee mass kilogrammides. lahuse kontsentratsiooniks

Varia → Kategoriseerimata
27 allalaadimist
thumbnail
46
doc

LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS

palju kui samal ajal kaotatakse. Organisatsioonis peab kolleegide vahel olema ausus ja lugupidamine ning üksteisega arvestamine, kuna organisatsioon ei koosne ainult juhist. Pealegi tsentraliseeritud organisatsioon ei ole piisavalt paindlik ja avatud uuendustele, et jääda püsima tihedas konkurentsis ning pidevalt muutuvas keskkonnas. Autokraatlik stiil aga pidurdab ettevõtte arengut. 44 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Belasco, J. A., Stayer, R. 2001. Piisoni lend. 2. Kotkas, M. 2000. Organisatsiooniline käitumine. Tartu Ülikooli Kirjastus. 3. Kotkas, M. 1999. Juhtimise alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. 4. Scholtes, P. R. 2001. Juhi käsiraamat. Tallinn. Kirjastus TEA 5. Steiger, R. 1997. Inimkeskne juhtimine. Tartu. OÜ Fontese Kirjastus 6. Türk, K. 2001. Eestvedamine. Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Vadi, M. 2000. Organisatsiooni käitumine. Tartu Ülikooli Kirjastus 8. Winston, S. 1997. Tipptasemel juht. Tallinn

Majandus → Juhtimine
55 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kasutatud kirjanduse näide

KASUTATUD KIRJANDUS 1. ANNUS, E., Epner, L., Järv, A., ... (jt.) Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001. 2. JANSEN, E., Põldmäe, R. Carl Robert Jakobson: lühimonograafia. Tallinn: Eesti raamat, 1968. 3. Vikipeedia-http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson 18

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Maria Sharapova, Мария Юрьевна Шарапова

: 188 c o e, : , , 19 1987 a 4 a y 2001 . : · a (2004) · -- (2007) · (2008) 101 -- Nike : 41 : "Pearl Harbor" : : , : , , y, : Canon, Colgate , Palmolive, Prince, Sony Ericson : People, Maxim, FHM, SportExpress, http://www.youtube.com/watch?v=Ypjer_gaso&feature

Keeled → Vene keel
13 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Games Programming with Java and Java 3D

and PDAs. 1.1. Revenue PCs and game consoles account for almost all the income from games ­ about 1/3 from PCs (dominated by Windows), and most of the rest from three games consoles (Sony's PlayStation 2, Microsoft's Xbox, and Nintendo's GameCube) [Veronis Suhler Media 2000]. In October 2002, consulting firm Strategy Analytics (http://www.strategyAnalytics.com) predicted game console shipments to top 41.9 million units in 2002, an increase of 84% over the 2001 level. The PlayStation 2 is expected to account for 63% of sales, followed by the GameCube with 21% and the Xbox with 16%. These numbers highlight the domination of the PlayStation 2 which has accounted for 72% of global cumulative shipments, compared to 16% for the GameCube and 12% for the Xbox. NPDFunworld (http://www.npdfunworld.com/) reported that console game sales in 2002 rose by about 20% over the record US$9.4 billion in 2001. Individual game

Informaatika → Java programmeerimine
22 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Daria dontsova

K 9b 7 1952, « » . . 1998 , . 2008 Avon « ». « » 2001, 2002, 2003 . « » ( « ») 2002, 2003 . «» « » « » 2002 . « » ( , ) « » 2003 . 5 2003 . 24 2005 1 [1]. 2006, 2007, 2008, 2009 2010 « » Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Keeled → Vene keel
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Motivatsioon ja motiivid

mis tulemas , ette selle jaoks pingutada . Näiteks , kui käisime kunagi põhikooli korvpalli võistkonnaga korvpalli mängimas , siis mul tekkis selline tunne , et miks pean mina ainult rabama ja tööd tegema , et teised saaksid siis kergemini korve visata ja kaitses puhata . Sellest tekkis mul tõsine motivatsiooni puudus . ------------------------------------------------------------------ ¹. ,,Psühholoogia alused" 2001 , lk. 73 ; ².http://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon Ma ei käinud vist kuu aega trennis ,sest ma ei saanud aru ,et miks ma pean teistele asja kergemaks tegema . Lõpuks ma jõudsin siiski järeldusele , et ma teen ju sporti oma heaolu jaoks . Ma läksin trenni tagasi ja seletasin teistele olukorda . Trennikaaslased mõistsid mind ja lubasid ka rohkem pingutada . Ma sain aru , et nende motiiviks tõusis see , et kõigil oleks hea mängida . Keegi ei peaks kellegi

Psühholoogia → Psühholoogia
136 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Dan Põldroos

1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased ­ 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 ­ 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Iraani veekriis

Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa. Iraani pindala on 1 648 195 km2. Iraani veekriis on islami maailmas üks raskemaid ning selle põhjenduseks on võimalik välja tuua mitmeid eri aspekte nii demograafilist plahvatust, vee ebapraktilist kasutamist kui ka halbu klimaatilisi tingimusi. Iraani veeprobleem on oluliselt võimendunud viimase 25 aasta ulatusliku elanike juurdekasvu tõttu ­ 1961aasta andmetel elas riigis 24,3 miljonit inimest, 2001 aga juba 66 miljonit inimest ka tuleviku prognoos ei näita langemise märke, nimelt analüüsid pakuvad 100 miljoni piiri täitumist 2021aastaks. Ka on rahvastiku paiknemine äärmiselt ebaühtlane ­ väga madal riigi lõuna ja ida osas, kõrge aga lääne ja põhja osas. Vee kättesaadavus on kehvem maa piirkondades, linnades on aga elanike suure juurdekasvu tõttu sama probleem aina sügavamalt maad võtmas. Kõik veeprobleemid pole aga inimtekkelised ­ ka on tõsiseks probleemiks põud

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Odavise

Tema nimel on 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel visatud olümpiarekord (90.57m). Andrus Värnik- Eesti odaviskaja, kes tuli 2005 tuli Helsingis maailmameistiks tulemusega 87.17m. Tema isiklik rekord on 87.83m, mis on ühtlasi ka Eesti rekord (visatud Valgas). On olnud ka Eesti aasta meessportlane aastatel 2003 ja 2005. Moonika Aava- Eesti odaviskaja, kes hoiab 2004 aasta visatud Eesti rekordit milleks on 61.42m. Pekingi olümpiamängudel saavutas ta 26. koha tulemusega 56.94m. Aastal 2001 saavutas ta juunioride Euroopa meistrivõistlustel 3. koht. 2

Sport → Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

KAHE ELUETAPI VÕRDLUS

erinevates vanustes. Kõik ei ole muidugi samasugused ning ei arene sama kiiresti, kuid sellegipoolest on erinevusi ning sarnasusi. Ise tahaks ma öelda, et olen kasutanud väga palju näiteid oma elust ning arvan, et need kaks eluetappi on väga huvitavad. Kasutatud kirjandus Ilse Hell ja Oliver Arnim, ’’Tahan Teada’’, 2007, Kirjastus Ilo, lk 31 Dr Richard C. Woolfson, ’’ Arukas Imik ’’, 2001, Kirjastus Sinisukk, lk 3 ’’The Ultimate Book of Knowledge’’, 2007, Kirjastus Egmont Estonia, lk 13

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Inimõiguste piiramine

Inimõiguste piiramine Inimene ja õigus 10. klass Õiguspärane inimõiguste piiramine • Riigi kohustus kaitsta oma rahvast ja territooriumi välisagressiooni eest • Vajadus kindlustada kodurahu ja sisemist stabiilsust • Hädaolukord (erakorraline olukord) • Vajadus kinni pidada riigi ajaloolisest traditsioonist ja poliitilisest doktriinist • Muud erakorralised asjaolud Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 31. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Artikkel 7. Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. • Art 12 (3). Inimõigusi võib piirata, kui see on vajalik “riikliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise või moraali või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks”. Arusaamad pärast 9/11 sündmusi

Õigus → Õigus
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal

See oli aga tekkinud sellest, et sealne valitsus armastas kulutada rohkem kui teenis ja puudujääv raha trükiti juurde. Argentiina ankurvaluutaks võeti Ameerika dollar. Peale valuutakomitee sisse seadmist algasid Argentiina jaoks head ajad, sest inflatsioon suruti maha. Tekkis siiski suur probleem, sest riigivõlg laenamisest oli suur, kuid valuutakomitee ei luba valitsusele laenata ega raha juurde trükkida. Suur Argentiina kriis algas 2001. aastal, kuid juba paar aastat varem algas Argentiina allakäik. Nimelt 1999 aastal devalveeris Brasiilia oma valuuta ning sellega vähenes Argentiinas eksport 28%. Riiki tabas majanduslangus. Peale ekspordi kannatas ka tööhõive ning toodangumaht. Lisaks vahetus valitsus tihti ning kadus ka poliitiline stabiilsus. Samal ajal kallines ka USA dollar, mis omakorda muutis peeso kallimaks ning langesid eksportartiklite hinnad (vili).

Majandus → Majandus
1 allalaadimist
thumbnail
53
xlsx

Diagrammid

Diagrammid. Üldine Diagrammid Näide. Toiduainete läbimüük Kaup 2000 2001 2002 Liha 340 302 390 Piim 245 260 230 Jahu 175 150 190 Tulpdiagramm - Column Sektordiagram 500 390 400 340 302 23%Liha Tuh

Informaatika → Informaatika ll
9 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Rootsi referaat

SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK'i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK'i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK'i.) Seoses muutustega statistilise arvestuse alustes on viimase viie aasta SKP kasv ümberhinnatud ning viimaste andmete järgi oli 1997. aasta juurdekasv 3,8% (varasema statistika järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%. SKP arvestuslik kasv tekkis peamiselt üldvalitsuse kulutuste ümberhindamisest - kui kulutusi ravimitele, arstidele ja hambaarstidele käsitleti varemalt subsiidiumitena, siis uue korra järgi käsitletakse neid kaupade ja teenuste tellimise eest teostavate maksetena. ENERGIAMAJANDUS Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust)

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Funktsionaalne lugemine ja viitamine

loetelus APA stiilis: ­ Perenimi, eesnimi (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. ­ Nt. Toomla, R. (1999). Eesti erakonnad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. · Õigusteadustes: ­ Autori perekonnanimi, initsiaal(id). Pealkiri. Trüki või kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: kirjastus, ilmumisaasta ­ Nt. Hager, G. jt. Eraõigus. I osa. Justiitsministeerium 2001 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 40 Kasutatud kirjanduse loetelu - APA stiil · Peab olema esitatud tähestikulises järjekorras · Toodud vaid need allikad, mis tekstis viidatud. · Artiklite, raamatute, kogumike ja dokumentide peal- kirjades väikesed tähed (v.a. alguses, isiku/kohanimed). · Vaid ajakirjade pealkirjad läbivalt suurte algustähtedega · Raamatute, kogumike, ajakirjade ja dokumentide

Õigus → Õigus alused
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Mälestusnäitus" Retsensioon

Kooli nimi "Mälestusnäitus" Kunstiretsensioon Nimi klass Tallinn 2007 MARKO MÄETAMM Sündinud 1965. aastal Viljandis Haridus: 1993 ­ 1995 magistriõpe Eesti Kusntiakadeemias, kaitses M.A. 1988 ­ 1993 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond. 2003. aastast EKA vabade kunstide dekaan. Personaalnäitused: 2004 ­ "John Smith Narvas" (koos Kaido Olega) Narva kunstigalerii; "Kõnelevad majad" Arton galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 ­ "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 ­ "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni so...

Kultuur-Kunst → Kunst
78 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Ringhäälingumuuseumi referaat

Ringhlingumuuseum Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Sisu 4) Kokkuvte 5) Kasutatud materijal Sissejuhatus 1999. aasta novembris alustasime kogumistga ja sama aasta detsembris avasime esimese ajutise nituse. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Tri linn, ning rahvusringhlingu 75. aastapeval (18. detsembril 2001) avasime psinituse esimese osa klalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuvtjaid kinkisid. Tnaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna tele...

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Kaasaegse kunsti kajastamine eesti meedias

Taasiseseisvumisega olukord aga muutus – järgnevat arengut võib nimetada ehk kultuuriliseks plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali sisenuna kunsti sündsusetute rünnakute ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.”

Kultuur-Kunst → Kaasaegse kunsti küsimused
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Refereering Muistne vabadusvõitlus

rahvapärimus jääb hätta sadade aastate taguste sündmuste edasikandmisel, aga tähtsaim, et see maa on olnud meie rahva oma ja võetud meilt jõuga, jäi ellu rahvusliku ärkamisajani ja Eesti Vabariigi sündimiseni. KASUTATUD ALLIKAD Arold, I. jt. 2013. Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur. “TEA entsüklopeedia” eriväljaanne. Tallinn. TEA. Helme, M. 2010. Lembitu - Eesti kroonimata kuningas. Tallinn. Kunst. Kuum, J. 2001. Lembitu vaim. Saku. AS Rebellis. Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T. 1997. Eesti ajalugu I. Tallinn. Avita.

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Curriculum vitae

Curriculum Vitae Surname: First name: Age and date of birth: Address: Telephone number: Nationality: Marital status: Education: 2001-2010 - 2010/ - Primary School exams: Qualifications: Languages: Estonian ­ mother tongue Russian- satisfactory English- satisfactory Present occupation: STUDENT Work experience: Intrests: Referees: Tauno Mardikas +37256281975 [email protected] Maarja Peek +37253867665 [email protected]

Keeled → Inglise keel
42 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kristina Šmigun

Viimasel laskumisel oli Kristina võimalus võita karikasari, kuid kahjuks ta kukkus... Kristina kaotas lõpuks Bentele 11 punktiga. 1999. aastal valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissuusatajaks. 2000/01 hooajal toimus MM Lahtis. Kristina tahtis olla selleks ajaks oma parimas vormis. Esimesed maailmakarikaetapid ei olnud just Kristina parimad, kuid mitte ka kehvemad. Ta saavutas kaks poodiumikohta veel enne aastavahetust. 2001. aasta algas Salt Lake Citys, kus ilmastikutingimused olid drastiliselt erinevad ­ see sai ka saatuslikuks paljudele Euroopa suusatajatele. Kuigi Kristina saavutas 4. ja 5. koha, ta siiski külmetus ning vorm langes. Euroopas veetis ta mõnda aega ka Itaalias, kus taaskord sai külma ning enne MMi ei suutnud ta ka täielikult taastuda, siit ka tulemused: 30 klassikalises 41, 10km klassikalises 12. koht.

Sport → Kehaline kasvatus
69 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Curriculum Vitae

Curriculum Vitae : Passel Svetlana : 19.05.1973, K-Järve : Kalevi 34-32; 30324 K-Järve : 33 73700(); GSM 56794105 . : [email protected] : : 1998.1999 Eesti Mäehariduskeskus (juuksur) 1989.1992 K-Järve Poliitehnikum (tehnik-tehnoloog) 1980.1988 Kohtla-Järve 13 kool : 2005- 2010 OÜ `Malakhat'- 2001- 2002 FIE `Ilona'-juuksur 1992- 1999 K-Järve AS'Kiviter'- 1991- 1992 K-Järve AS'Kiviter'- : : : -, - : - 1995. : , , - .

Keeled → Vene keel
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Matemaatika valemid

· Kahe punkti vaheline kaugus tasandil ­ d = AB = ( x 2 - x 1 ) 2 + ( y 2 - y1 ) 2 , kui A ( x 1 ; y1 ), B( x 2 ; y 2 ) Sirge tasandil · Sirge üldvõrrand ­ Ax + By + C = 0 s = ( - B; A ) · Tõusuga k ja algkordinaadiga b määratud sirge ­ y = kx + b · Tõusuga k ja punktiga (x1; y1) määratud sirge ­ y ­ y1 = k(x ­ x1) Kasutatud kirjandus: Eksaminandile matemaatika riigieksamist, REK, 2001 Valemid asuvad keskkonnas www.kool.ee Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti x - x1 y - y1 = s = ( x 2 - x 1 ; y 2 - y1 )

Matemaatika → Matemaatika
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun