9/11/01- Päev, mil kadus maailma turvatunne Katri-Helena Kaasik 12a 9/11 · Kell 8.45 rammis lennuk Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni. · 9.03-teine lennuk lõunatorni · 9.30 esimene kõne Georg W. Bush'i poolt .Teatas terrorirünnakust. al-Qaida poolt · 9.40-suleti kõik riigi lennuväljad ning maapiir Mehhikoga. · 9.43 rammis järmine lennuk Pentagoni hoonet. · 9.45-alustati Valge Maja ja Kapitooliumi evakueerimist. · 9.50-alustati päästetöid Pentagoni hoonest · 10.07- valises kokku lõunatorn · 10.10-kukkus alla neljas kaapertatud lennuk · 10.13 algas ÜRO peahoone töötajate evakueerimine · 10.27 varises kokku põhjatorn · 12.39- presidendi kõne rahvale · 13.50 Washingtoni linnapea kuulutas välja eriolukorra. Otsus evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud. · 14.00 USA börsid suleti kaheks päevaks · 17.20 varises kokku keskuste kõrval asunud ...
EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL MÄNNILE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Dia- Arvutusvalem: V=(d2L(0,0799+0,000146L)+0,0411L2)/10000 mee- d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeetrites; L- palgi pikkus detsimeetrites ter Palgi pikkus detsimeetrites cm 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 6 0.0033 0.0037 0.0041 0.0045 0.0049 0.0054 0.0058 0.0062 0.0067 0.0071 0.0076 0.0081 0.0086 0.0091 0.0096 0.0101 7 0.0044 0.0049 0.0054 0.0059 0.0064 0.0070 0.0075 0.0081 0.0086 0.0092 0.0098 0.0103 ...
I OSA ARUTLEVAD KÜSIMUSED (25 punkti) Valige üks teema ja kirjutage selle põhjal arutlus. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktoloogia kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla ühe leheküljelisi töid. 1. Kultuur – eestlase eneseteadvuse kujundaja. (19. saj) 2. Eesti saatuseaastad 1939 – 1940: kas olnuks alternatiive? 3. Esimese ja Teise maailmasõja järgsed kokkulepped: kas tähis uute vastuolude suunas? 4. Kas NSV Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? II OSA TÖÖ ALLIKATEGA (30 punkti) Allikad asuvad II OSA allikate lehel. 1. Töö pildiga (8 punkti). 1) Mida taotleti vastupanuliikumisega aastail 1940-1941? (2 p) a) ........................................................................................................................
Second level Third level Fourth level Fifth level Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Algas 7.oktoobril 2001 · Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. · Peamiseks põhjuseks olid 11.septembri terrorirünnakud Ameerikas. · Eesmärgiks oli Afganistani baasina kasutava Al-Qaeda terrorivõrgustiku hävitamine. · Taodeldi Afganistanis valitsenud Talibani reziimi kukutamist. · Rohkem kui kümme aastat hiljem võitlevad
Pärast Racaki massimõrva (1999 jaanuar, 45 tapetut albaanlast), otsustas NATO, et konflikti on võimalik lõpetada sõjalise rahuvalvamise üksuse paigutamisega regiooni, mis sunnib mõlemat osapoolt omavahelist sõdimist lõpetama Jugoslaavia keeldus 23. märtsil välisest rahuvalveüksuse paigutamisest ja NATO valmistus rahuvalveüksuste toomiseks regiooni jõuga, millele järgnes Jugoslaavia üksuste pommitamine, et Serbia väed ei sekkuks 2001 Makedoonia ülestõus, Makedoonia etniliste albaanlaste Rahvuslik Vabastusarmee ründas Makedoonia julgeoleku üksuseid, eesmärgiks oli albaanlaste õiguste ja autonoomia suurendamine. Lõppes Ohrid'i leppega Tagajärjed Tihti kirjeldatakse seda kui kõige ohvriterohkemat konflikti Euroopas peale Teist maailmasõda Konfliktid said kurikuulsaks toimepandud sõjakuritegude, etniliste
Eesti Vabariik aastatel 1991 – 2001 20. augustil 1991. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“. Peale selle otsuse vastu võtmist hakkasid ka teised riigid Eesti iseseisvust tunnistama. Peale omariikluse taastamist hakkas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja koostamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul. Sellele assambleele järgnes kohe üldrahvalik arutelu. 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel kiideti heaks uus põhiseadus. Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama eesti rahvuse ning kultuuri säilimise läbi aegade. Parlamendi- ning presidendivalimised võtsid aset 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses vooruse ehk siis üldvalimistel ei saavutanud mitte üksgi kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida riigikogul. President tuli valida kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi seast ja ...
Valisin oma uurimustöö teemaks 11.septembri terrorirünnakud kuna see teema paelub mind ja ühtlasi tahan teada mis juhtus. Eesmärgiks või suurimaks küsimuseks on minu jaoks mis juhtus ja kuhu lennukid sõitsid sisse. Kes planeeris selle,millised on spetsialistide arvamused ja,kui palju ohvreid oli ja mis võeti ette pärast terrorirünnaku toimumist. 3 Mis juhtus 2001. aasta 11. septembri hommikul võtsid 19 kaaperdajat pärast õhkutõusmist oma kontrolli alla neli lennukit. Välja valiti spetsiaalselt pikad lennud, et lennukites oleks palju kütust. Kell 8.46 kohaliku aja järgi järgi juhtis viis kaaperdajat lennu number 11 New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni, mis kukkus kokku kell 10.28 ja kell 9.03 rammis veel viie kaaperdajaga lennuk number 175 lõunatorni, mis kukkus kokku kell 9.59. Põhjatorni rusud kukkusid Maailma Kaubanduskeskuse 7
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivaldselt destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamise kaudu. 11 september 2001. 2001. aasta 11. septembril lendasid World Trade Centeri kaksiktornidesse sisse kaks reisilennukit, mis olid kaaperdatud al-Q`idah' enesetaputerroristide poolt. Terroristide plaani järgi pidid kaks lennukit lendama kaksiktornidesse, üks Pentagoni ning veel üks Valgesse Majja (teise versiooni järgi Kapitooliumi). Lennuk, mis lendas Pentagoni, tappis seal kokku 40 inimest (terroriste arvestamata). Neljas lennuk, mis pidi
Vana-Kreeka usundid Maailma Usundid Kohustuslik kirjandus: 2001.a Avito "Vana-Kreeka inimene" peatükk "Inimene ja jumalad" Kreeka religioon on sümbioos, segu erinevatest mõjudest. Mõjud on nähtavad 3 suusalt. Kreeta tsivilisatsioon - vahemere aluskiht - on kindlasti hilisema kreeka religiooni mõju. Üld mulje on see, et see on olnud jumalanna keskne. Jumalanna keskne religioon on väga ammune. Juured püsisid väga kaua. Tänapäeva Türgis (kesk-aasia) austati palju mäe-jumalannasid (Kybele). Vahemere aluskiht (supstrad) - 1 kiht.
Kassa 500 Kreeditorid 70000 Arveldusarve 223000 Maksuvõlad 35000 Põhivara 2100000 Aktsiakapital 2153000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2828500 KOKKU 2828500 OÜ Irolin 2001 Raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs. Arvutame välja maksevõime: Maksevõime üldine tase (CR) = Käibevara/Lühiajalised kohustused CR = 1345252/6391182 = 0,21 Mis on äärmiselt nõrk,ettevõtte maksevõime on peaaegu,et olematu. Likviidsussuhe (QR)= Käibevara Kauba ja tootmisvarud / lühiajalised kohustused QR = (1345252-256044)/6391182 = 0,17 Rahaliste vahendite tase = raha ja väärt paberid /
100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Eesti: Meeste 100 meetri jooks 2001-2006 10,28 Argo Golberg 2003 10,48 Kristjan Rahnu 2002 10,51 Marek Niit 2006 10,56 Henri Sool 2003 10,60 Erki Nool 2001 10,62 Martin Vihmann 2002 10,66 Maidu Laht 2002 10,68 Kristjan Reinaru 2006 10,70 Maido Mesipuu 2006 10,72 Taavi Liiv 2006 Tuule tugevus teadmata: 10,64 Tarmo Jallai 2006 Meeste 200 meetri jooks 2001-2006 20,96 Marek Niit 2006 21,05 Martin Vihmann 2005
Euroopa riigid rahvusvahelistes organisatsioonides ISLAND NATO Schengen (2001) NORRA NATO Schengen (2001) ROOTSI EL Schengen (2001) SOOME EL Eurotsoon Schengen (2001) VENEMAA SRÜ (Sõltumatute rahvaste organisatsioon) EESTI EL NATO Schengen (2007) LÄTI EL NATO Schengen (2007) LEEDU EL NATO Schengen (2007) VALGEVENE SRÜ UKRAINA SRÜ INGLISMAA EL NATO Schengen --> piiratud liikmesolek IIRIMAA EL Eurotsoon Schengen --> piiratud liikmesolek PRANTSUSMAA EL Eurotsoon NATO Schengen (1995) HISPA...
Referaat ajaloost Terrorirünnak USA-le: kaksiktornide lagunemine Juhendaja: Koostaja: 11. septembril 2001. aastal sooritati USA vastu selle riigi ajaloo suurim terrorirünnak, milles hukkus üle kolme tuhande inimese. Sel päeval kaaperdasid enesetaputerroristid neli reisilennukit. Kaks lennukit rammisid New Yorgis asuva Maailmakaubanduskeskuse 110-korruselisi pilvelõhkujaid- Pärast plahvatusi tekkis tulekahju ning mõne aja pärast varisesid mõlemad tornid kokku. Kolmas lennuk lendas USA kaitseministeeriumi hoonessepealinnas Washingtonis. Hoone sai küll kannatada, kuid ei hävinud
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi, Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Oma Keel 2001, nr 1, lk 20-27 Referaat Tartu 16.03.2014 Inglise keel ei ole riiklikul tasemel normeeritud. Keelekorralduslikku akadeemiat on püütud luua nii Ameerikas kui Suurbritannias, aga see ei ole õnnestunud. Inglise keelt normeerib tegelik keelekasutus. Standardiks peetakse erinevates ringkondades nii tavainimeste poolt igapäevaselt kõneldavat keelt kui eliidi lihvitud keelekasutust.
Tartu Ülikool Isikunimed eesti fraseoloogias Referaat Koostaja Juhendaja Tartu 2009 2 Sisukord 1. Fraseologismidest üldiselt........................................................................................4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias..........................................................................5 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur........................................................................5 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine...............................................................6 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid............................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................8 ...
liibüa · Muhhameedi maailmas on 2 suuremat terroristliku organisatsiooni. 1) hamas, mis põhiliselt palestiinlaste organisatsioon, mis peab lokaalset sõda juutide vastu 2) teine suurem on al-qaida, mis omab alaorganisatsioone pea kõikides moslemi riikides · Lisaks konfliktidel islam vs kristlus on ka islami sisene konflikt siiitide ja sunniitide vahel. · Iraan on ainus siiitlik riik maailmas 1. 11.sept 2001 new yorky kaksiktornide pommitamine 2. 7. Okt 2001 kuulutati sõda afganistaanile 3. 20. Märts 2003 kuulutati sõda iraagile mis lõppes 1.mai 2003 4. 2010 toodi iraagist välja suurem osa võõrvägesid 5. 2014 tuuakse võõrväed välja afganistaanist
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud ...
1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle teistele ametikohtadele Vanemuise draamatrupis. Alates 2011. aasta kevadest on Lennuk teleseriaali "Õnne 13" stsenarist. Näidendid
4 1 Saksamaa ettevõtted Eestis Saksamaa tunnustas Eestit suveräänse riigina de jure 9. juulil 1921. Diplomaatilised suhted taastati kahe riigi vahel 28. augustil 1991, mille järel rajasid mõlemad riigid oma diplomaatilised esindused vastavalt Bonni ja Tallinnasse. 1999. aasta veebruaris avati Tallinnas Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna uus hoone. Eesti ajalooline saatkonnahoone Berliinis avas taas oma uksed 27. septembril 2001, pidulikul tseremoonial osales president Lennart Meri. Saksamaa kui Eesti peamise kaubanduspartneri majanduse hea käekäik mõjutab otseselt ka Eesti majandust, kuna Saksamaa on üks viiest Eesti peamisest kaubanduspartnerist, kuid majanduskriisi ajal näitaja natuke muutus. Investeerimiskohana on Saksa investorite huvi Eesti vastu pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Pärast kahte rasket aastat tunnevad Saksa ettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus märgatavat tõusutrendi
Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks Aastal 2001, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks Aastal 2005 sai Lennart Meri Jeruusalemma Sõltumatu
keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga .............................................................................................................. 7 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG...........................................................9 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001.....................................................9
..................................... 14 PEAMISED INSTITUTSIOONID:............................................................................................................... 15 KESKKONNAPOLIITIKA LÜHIÜLEVAADE:.................................................................................................. 15 VI KESKKONNAPROGRAMM 2001-2010:............................................................................................... 16 EUROOPA LIIDU SÄÄSTVA ARENGU STRATEEGIA 2001:.......................................................................... 16 EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED:............................................................................. 16 KLIIMA SOOJENEMINE: KESKMINE TEMPERATUUR JA SELLE KÕIKUMINE:.................................................. 17 KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSED:......................................................................................................... 17 KLIIMA SOOJENEMISE MÕJUD:....
Autlus filmi ,,Tunnid" põhjal Naise elu ühes ainsas päevas. Film rääkis kolmest naisest, kes kõik olid seotud romaaniga ,,Proua Dalloway".Esimene neist oli Clarissa Vaughan , kes korraldas pidu oma AIDS-i haige sõbra ja poeedi Richardi auks(2001).Teine naine oli Laura Brown,kes oli 1950. aastate California koduperenaine,kes oli rase ning kellel oli väike poeg Richie.Kolmas naine oli Virginia Woolf ise,kes kannatas depressiooni ja vaimse tasakaalutuse all ning samal ajal kirjutas oma romaani.(1920.) Kui võtta seda filmist pärit lauset nii nagu ta on,tundub see muidugi väga ängistavana,kuna kõigi nende naiste päevad olid täis masendust,depressiooni ning isegi hullumeelsust.Nad ei hoolinud enam suurt elust ning nad olid minetanud võimaluse taas õnnelikeks saada.Nende ängistus tundus maha suruvat kõik muu ning nad vajasid mingit turgutust, et sellest välja tulla.Võiks öelda, et peale Woolfe`i see ka mõlemal nais...
Paljassaare Kalatööstus AS asutati 1990. aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena. Alustades kandis ettevõte Esva nime ja oli ainus paneeritud kalatoodete tootja nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 19952000 vahetusid AS-i Paljassaare Kalatööstus omanikud mitu korda, tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuulub ettevõte Viiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus. Töötajaid on 251-500. Tegevusvaldkonnad: kala ja kalatööstus. Tegevusalad: Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, valmissööda tootmine loomakasvatusele, muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu
Referaadi eesmärk on uurida moesõnade tekkimise ja jätkuva kasutuse tagamaid, tuvastada mõesõnade alaliike ja tuua näiteid kasutatud kirjandusest. Teemad on jaotatud kaheks vastavalt moesõnade väärkasutuse erinevatele põhjustajatele. Kastatud allikaid on kolm: Helika Mäekivi 2004. aastal ilmunud artikkel "Moesõnad" ajakirjast Oma Keel, Reet Kasiku artikkel 2005. aasta Õpetajate Lehes "Tekstiuurija märkmikust", samuti Kasiku "Puudest ja inimestest", ilmunud 2001. aasta Oma Keeles. 4 1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel Väljendite liigkasutamisega kaasneb nende metafooriks muutumine, mis muudab need tarbetuks ja väsitab kuulatajat või lugejat. Samuti kaob sõnade laialdasel väärkasutamisel vahel nende algne tähendus. 1.1. Tõlgitud moesõnad Tõlgete kohandamine eesti keelde on paramatu
Mis oleks päästnud Enroni? 2001. aastal toimus meeleavaldus, kus üks protestija viskas Enroni juhile kreemitordi näkku, süüdistades teda energiakriisi tekitamises. Avalikkuses tekitas see pahameelt ning majandusanalüütikud hakkasid Enroni tegevust analüüsima. Enron proovis viimase õlekõrrena ettevõtet müüa 10 miljardi dollari eest, kuid raamatupidamisaruannetest leiti, et ettevõte on halvas seisus ning ettevõte kuulutas samal aastal välja pankroti. Enron oli 20. sajandi suurim elektri ja maagaasi turundajaid USAs. Nende põhitegevuseks oli energia ostmine ning hiljem selle maha müümine kui hinnad tõusid. Mis tegi Enroni nii innovaatiliseks ning erinevaks teistest energiat müüvatest firmadest oli see, et nad ei omanud reaalseid varasid, nagu elektrijaamu, vaid nad olid kõigest vahendajateks. Aja jooksul hakkasid aga teised ettevõtted nende tegevust kopeerima, mis tähendas Enroni kasumi vähenemist. Enroni pr...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989);
ALUMIINIUM Alumiiniumi omadused Kaal - Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Saamine - Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalli elaniku kohta) Rakendused - Ehedalt ja kergsulamitena konstruktsioonimaterjalina, elektrijuhtmetena, valgust ja soojuskiirgust peegeldavate katetena. Võimaliku ebasoovitava biotoime ja alumiiniumi pinna halva puhastatvuse tõttu on vähenenud alumiiniumi kasutamine köögitarvete valmistamiseks. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3...
nii vabatahtlikele kaitseliitlastele kui kaaderkoosseisule tsentraliseeritult ja ühtse standardi järgi. Kaitseliit teeb koostööd paljude sõsarorganisatsioonidega naaberriikidest Läti, Leedu, Soome Rootsi, Taani ja Norra maakaitseüksustega. Eriti tihe on koostöö USA Marylandi Rahvuskaardiga. KAITSELIIDU KOOL Kaitseliidu Kool alustas oma tegevust 3. märtsil 2001. aastal. Alates 2003. aasta algusest toimub õppetöö Raplamaal Alu mõisas Kaitseliidu kooli hoones. Kooli tegevusvaldkonnaks on kaitseliitlastest allüksuste pealike ja instruktorite väljaõppe planeerimine ja läbiviimine, erialakursuste korraldamine ning kaadritöötajate täiendõppe korraldamine. Seni viidi kaitseliitlastest juhtide väljaõpet peamiselt malevates ja Kaitseliidu peastaabi poolt korraldatud kursustel.
survestamine; TERRORISM LK 163-164 Millised on olnud ajalooliselt erinevad terrorismi põhjused? Tooge näiteid. Juutide vastu algasid terrorirünnakud Iirimaa ühendamiseks. Palestiinlased olid ühisriigi loomise vastu; enesetapurünnakud. Terrorirühmad ütlevad, et õige on end tappa õigel põhjusel. Ainuke võimalus terror; Al Qaida USA vastu terror. MAAILMA KAUBANDUSKESKUSE HÄVITAMINE LK 164-166 Kas 11.sept 2001 oli uue ajastu algus? Põhjendage vastust. Saadi aru, et peab terrori vastu võitlema. Üliriigid said aru, et peavad ka kolmandate riikidega arvestama. Terror on jõudnud igasse eluvaldkonda.
ideological struggle against organizations designated as terrorist and regimes that were accused of having a connection to them or providing them with support or were perceived, or presented as posing a threat to the US and its allies in general. It was typically used with a particular focus on militant Islamists and al-Qaeda. The ideology of violent extremists has been discussed frequently since the tragic events of Septenber 11, 2001. It is clear thet an ideology of Islamist or Islamic political opposition and radicalism has been key to understanding various events and movements that go back even further, to the Islamic Revolution in Iran, for example. The "war on terror" has created a culture of fear in America. The Bush administration's elevation of these three words into a national mantra since the horrific events of 9/11 has had a pernicious impact on American democracy, on America's psyche and on U.S
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
Keskmine koguhulgast saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 (blank) 103 41,04761905 108 208,2 123 134 109 160 120 110 65 108,6956522 114 92,22222222 116 133,3333333 157,1428571 195,4545455 133,3333333
Kartuli Aasta Ettevõte saagikus 2003 109 120,0 2003 110 108,7 2003 123 230,0 min 50,0 2003 142 140,0 max 400,0 2003 144 300,0 r 8,73022 2003 162 130,0 38,88889 2003 173 205,7 2003 203 183,4 2003 204 180,0 2003 209 233,3 2003 212 160,0 2003 214 166,7 2003 215 130,0 2003 220 60,0 2003 222 180,0 2003 227 106,7 2003 229 200,0 2003 230 150,0 2003 231 240,0 2003 233 200,0 2003 234 87,5 2003 236 50,0 intervall in. ül. Piir 2003 237 60,0 kuni 50 50 2003 240 250,0 50-100 100 2003 241 ...
Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
Kartuli Aasta Ettevõte saagikus 2003 236 50,0 2003 423 50,0 max 400 2003 220 60,0 min 50 2003 237 60,0 r 8,7302202834 2003 563 62,5 2003 591 62,5 2003 442 63,6 2003 608 64,0 2003 585 65,2 2003 440 75,0 intervall int. Ül. Piir sagedus 2003 355 80,0 kuni 80 80 11 2003 574 82,5 80-120 120 24 2003 322 85,0 120-160 160 38 2003 421 85,2 160-200 200 53 2003 820 ...
2) · Jaan Zorro - "Sipelga 14" (2007) (Kanal 2) · "Pehmed ja karvased" (2003) (ETV) · "Viva Las Vegas" (2003) (TV3) · "Jan E. Uuspõld show" (2004) (TV3) · Timo/Parun - "Ohtlik Lend (2006) (ETV) · Purgi-Juss - Kelgukoerad (2007) (Kanal 2) · Kalev - "Rikospoliisi ei laula" (2006) (soome) · Toomas - "Brigaad 3" (2008) (TV3) · Stilist - "Kälimehed" (2010) (TV3) · Mehis/Kalju/Lars - Kalevi naised (2011) (TV3) Tunnustused · 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest (Jörgen "Linnud", Karl Raismik "Noored hinged", Ekke "Domini Cane") · 2003 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale (Osvald Alving "Kummitused") · 2006 Balti Teatri Festivali "OmaDRAAMA" näitlejaauhind (Eduard Wiiralt, "Põrgu wärk"). Eraelu Jan Uuspõllul on vend Jaanus Uuspõld. Janil on esimesest abielust Margit Roosaarega tütar.
AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JAGUNEMINE MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL 2001. JA 2007. AASTAL.....................................................................................7 3.1. LAMBA- JA KITSEKASVATUS EESTIS AASTATEL 2001-2005................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................................11 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1. Lorenz'i kõverad leibkondade netosissetulekute põhjal 1998 ja 2007 aasta kohta
. . , ." . , , , , . ", . . 6 . , : " ". . , . . ." - , . , - , . , , , , , . , "" . , , , . . , . , , , - " , , ". , . " , . , , ". . " . , . , , - . ." , - . . 2001 . ? " ". " . ". . - " ". " . . . ." . , - , 7 . " : , , , , ". , . " ". " . . , , . . - . , , , . . , : , . , , 10 ." , - - . - . " , , . : , , ". - , . " . - !" , . - "". " . , , . , , .
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0
Karja suurendamisel tekkis vajadus ka uue tehnika soetamiseks ning muude investeeringute tegemiseks. Käesolevaks ajaks (2003) on talus 300 lüpsilehma, 361 noorveist ja ligikaudu 1260 ha haritavat maad. Allpool joonisel on välja toodud lüpsilehmade arv aastate lõikes. 350 300 Lehmade arv 250 200 pead 150 100 50 0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 aastad Lüpsilehmade arv aastast 1991 2002 Need andmed on võetud Jõudluskontrolli Keskuse aastakokkuvõtetest 31. detsembri seisuga. Jooniselt loeb välja, et 1999. ja 2001.aastal on loomade arv vähenenud, see on tingitud loomade prakeerimisest aasta lõpul kuna järgneval aastal riikliku toetuse väljamaksmiseni lehmade karjast väljaviimine oli keelatud. Alates 2003. aastast on
Teemad olid väga põhjalikud ja oli kasutatud palju teaduslikke fakte. Artiklid olid hästi kirjutatud, kuid palju jäi ka keelebarjääri taha kinni. Võrreldes Eesti ja välisartikleid, oli tunda suuri erinevusi. Käsitlused olid väga erinevad ja kasutusalad suured. Küll oli Eesti artikleid kergem lugada ja mõista, kuid siiski tundusid välisartiklid uuenduslikumad ja teaduslikumad. Kasutatud allikad Luik, V., 2001, Mis on maastik? Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 7. Jauhiainen, J.S., 2001, Maastiku uuema ühiskonnageograafilise lähenemise aspektist. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 22-29 Kont, A., 2001, Maastik maastikuteaduses ja maastikuökoloogias. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk
Toimingu teostamiseks vajalikud vahendid: · Kandik · Tehaspuhtad kindad; · Neerukauss; · Steriilsed näpitsad · Steriilne rätik · Steriilsed kindad · Steriilne pintsett; · Steriilne sidumismaterjal; · Steriilsed tutikud; · Füsioloogiline lahus või vesinikperoksüüd; · Desinfitseerimisvahend Toimingu teostamise põhimõtted: 1. Identifitseeri patsient, küsides tema ees- ja perekonnanime (Moreau 2001: 245); 2. Selgita protseduuri käiku patsiendile, taga privaatsus, pese käed ja vajadusel pane kindad kätte (Moreau 2001: 245); 3. Anna patsiendile mugav asend, mis võimaldab sidumiseks kõrvale juurdepääsu (Moreau 2001: 248); 4. Taga piisav valgustatus (Moreau 2001: 248); 5. Veendu steriilse sidumiskomplekti steriilsuses; 6. Teosta hügieeniline kätepesu; 7. Desinfitseeri käed (Iivanainen jt. 2003:100); 8
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. ...
..................................................18 2 SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on valgud ja nende funktsioonid inimorganismis. Valgud ehk proteiinid on tähtsad polümeerid kõikides bioorganismides kaasa arvatud inimese omas. Nende tähtsus on põhjus, miks see referaat on kirjutatud. Töös on kasutatud põhimaterjalina ,,Bioloogia Gümnaasiumile I osa" aastast 2003 ja ,,Meditsiiniline Biokeemia I osa" aastast 2001, Kuid lisamaterjalina on lisatud infot Internetist. Töö jaguneb nelja peatükki: esimene ja teine peatükk käsitlevad täpsemalt valke, nende keemilist koosnevust ja struktuursust, kolmas peatükk uurib valkude klassifitseerimist süvenedes kõige enim levinumale klassifitseerimismeetodile ehk struktuursele klassifitseerimisele ja neljas ehk viimane peatükk süveneb inimese organismis leiduvate valkude funktsioonidesse ja seeläbi nende tähtsusesse meie elus.
Uuringud Radioloogilised uuringud aitavad selgitada murru lokalisatsiooni, väärasendit ning võimalikku killustumist (Roberts jt 2007). Röntgenülesvõte tehakse mõlemast puusast, et saada ettekujutus ka tervest puusast. Selgitatakse kukkumise põhjus ja vigastuse mehhanism (nt. komistamine, ootamatu haigushoog, eelnev halb enesetunne, peapööritus, valu). Mõõdetakse vererõhku ja pulsisagedust, arvestatakse seesmise verejooksu ja verejooksust tingitud soki võimalikkust. (Mustajoki jt 2001.) Ravi on tänapäeval enamasti kirurgiline, üksikutel juhtudel piirdutakse vaid säästliku reziimi rakendamisega (Meitern 2001). Opereeritakse võimalikult varakult, soovitavalt 1.-2. päeval 2 vigastuse tekkimisest. Murru fikseerimise meetodina kasutatakse osteosünteesi (liugnael, kruviplaat, gammanael), pool- või täisproteesi. (Mustajoki jt 2001.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
