NATO MÄNG Karl Joosep Mandri Santeri Sapp Margo Kalamägi NATO NATO liikmed Eesti Üldiselt NATO liitumine NATOst juhtorganid NATO-ga ja institutsiooni d 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 Mitu liikmesriiki on NATO-s? Vastus Mitu liikmesriiki on NATO-s? 28 Mida tähendab NATO? Vastus Mida tähendab NATO? Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni Millal loodi NATO? Vastus Millal loodi NATO? 04.04.1949 Mis lepingu alusel loodi NATO? Vastus
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25
Tulud Töötasu 500 Preemia 200 Elukaas- lase tööt. 800 Kokku: 1,500 Esiku remont Planeeritud eelarve Plaat 250 Värv 50 Tapeet 35 Pahtel 15 Kokku: 350 Remondi kulud 200 60 35 25 320 Köögi remont Planeeritud eelarve Värv 30 tapeet 70 linaleom 65 Kokku: 165 Köögi remondi kulud värvimine 35 tapeet 50 linaleom 55 Kokku: 140 Vannitoa remont Planeeritud eelarve värv 30
/ Puit 30 000 kr 600 kr kummut / Tööliste töötasu (sõltub toodete tootmismahust) 10 000 kr 200 kr kummut Tootmisosakonna juhataja töötasu 4 850 kr Reklaam kummutitele 6 650 kr Tegevjuht-raamatupidaja töötasu 8 500 kr Müügipersonali palk (4000 kr on püsitasu kuus ja ülejäänud osa sõltub müüdud
Müüritise kõik horisontaalvuugid peavad olema korralikult liimiga täidetud ning vuugid ei tohi olla õhemad kui 1 mm ja paksemad kui 3 mm. Igas vertikaalvuugis peab vähemalt ühel plokil olema soon. Vertikaalvuukide õhutiheduse tagamiseks täidetakse nimetatud sooned iga plokirea ladumise järel AEROC plokiliimiga. Mõõtmed Toode Pikkus (mm) Laius (mm) Kõrgus (mm) 600 300 200 Classic 300 600 250 200 Classic 250 600 200 200 Classic 200 600 150 200 Classic 150 Classic 100 600 100 200 Esimese plokirea paigaldus Vundamendi ja esimese plokirea vahele paigalda alati hüdroisolatsioon. Esimene plokirida paigalda müürimördiga
Töötajate põhiülesandeks on toodete müümine ja nende väljapanek. Töötajad peavad oskama ka tegeleda paberimajandusega/raamatupidamisega. Need ülesanded jaotatakse töötajate vahel ära. Järgnevalt näidatakse, kuidas kujuneb töötajate palk. Töötaja Töötaja Juhataja Tunnipalk(€) 3 3 3 Töötundi nädalas (h) 45 45 50 Töötundi kuus (h) 180 180 200 Brutopal k (€) 540 540 600 Tabel 1. Töötajate palga kujunemine Töötuskindlustusmakse(€ Amet Brutopalk(€) Sotsiaalmaks(€) ) Palgakulu(€) Töötaja 540 178,2 3,24 721,44 Töötaja 540 178,2 3,24 721,44 Juhataj
7 Ukse küljelatid 2 tootmisjääk 520 100 20 8 Ukse ülemine- ja alumine latt 2 tootmisjääk 20 9 Kapiküljed 2 tootmisjääk 630 400 20 Tooriku mõõtmed mm pikkus laius paksus 520 470 28 450 500 28 450 500 28 500 200 28 450 200 28 500 200 28 440 60 28 28 700 500 28 21 Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus Dokumentatsioon Koostejoonis KH/20.13.00.00KJ Koostud 1 Sahtel KH/20.13.01.00KJ 1 2 Uks KH/20.13.02
a) Püsikulu ja kasum on omavahel võrdsed, b) Muutuvkulu ja kasum on omavahel võrdsed, c) Kogutulu ja kogukulu on omavahel võrdsed, d) Kogutulu ja keskmine kulu on omavahel võrdsed. 5. Kui tulufunktsioon on R (Q ) 9Q ja kulufunktsioon on C (Q ) 5Q 2, siis a) tasuvuspunktiks on Q=0,5 b) tasuvuspunktiks on Q=10 c) tasuvuspunktiks on Q=0 d) tasuvuspunkt puudub. 6. Kui kulufunktsioon on C (Q) 0,2Q 3 3Q 2 2Q 200, siis a) Püsikulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, b) Muutuvkulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, c) Keskmine kulu on 0,2Q 2 3Q 2 200, d) Muutuvkulu on 200. e) Püsikulu on 200 7. Kasumifunktsioon on võrdne a) Tulufunktsiooni ja muutuvkulufunktsiooni vahega, b) Tulufunktsiooni ja püsikulufunktsiooni vahega, c) Tulufunktsiooni ja kogukulufunktsiooni vahega, d) toote hinna ja Keskmise kulu vahega. 8. Keskmine kulu on a) Püsikulu ja muutuvkulu vahe,
TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. · Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. · 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m kompleksujumises. · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas ujus Martti Aljand 100 meetri kompleksujumises uue Eesti rekordi 53,97 ning pääses sellega poolfinaali. Aljandi aeg oli eelujumiste 11. tulemus. · 2009. aastal Roomas toimuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel püstitas Martti Aljand 100 meetri
järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist. Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm. Vundamendi peale asetada bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon kapillaarse niiskustõusu vältimiseks. Vundamentide ümber paigaldada ühe meetri laiuselt horisontaalne XPS isolatsiooniplaat külmakerke vältimiseks. Isolatsiooni plaat katta PE kilega. Vundamendid katta välisküljelt tsementkiudplaadiga. 2.3.2. Trepid
w 800 520 800 512 0 w 800 512 984 512 0 w 984 512 984 456 0 157 896 552 1016 552 0 w 896 552 880 552 0 w 880 552 880 568 0 w 880 568 848 568 0 w 896 584 800 584 0 w 800 584 800 568 0 w 896 616 752 616 0 w 752 616 752 568 0 w 896 648 696 648 0 w 696 648 696 568 0 w 960 680 640 680 0 w 640 680 640 568 0 w 992 680 992 688 0 w 992 688 584 688 0 w 584 688 584 568 0 w 1024 680 1024 696 0 w 1024 696 520 696 0 w 520 696 520 568 0 156 632 152 664 152 1 0.0 156 736 152 752 152 1 0.0 w 624 168 624 200 0 w 728 168 736 168 0 w 728 168 728 200 0 w 624 200 728 200 0 w 824 200 920 200 0 w 920 168 920 200 0 w 920 168 928 168 0 w 832 168 824 168 0 156 928 152 944 152 1 0.0 156 832 152 864 152 1 5.0 w 728 200 824 200 0 w 824 200 824 168 0 150 904 128 920 128 1 3 0.0 w 688 152 696 152 0 w 800 160 800 152 0 w 928 152 928 128 0 w 928 128 920 128 0 w 976 152 976 136 0 w 832 152 832 184 0 w 736 152 736 184 0 w 816 136 896 136 0 w 888 152 888 120 0 w 888 120 904 120 0 150 904 160 904 176 1 2 0.0
690 13,3 17501,6 6849,5 8838,3 -2016,8 334,8 -1555,0 1284,3 6529,0 55,2 -3264,5 14493 -0,500 0,866 720 40 22588,7 20600 11407,3 9192,69 0,0 9192,7 0,0 6529,0 0,0 0,0 17936 0,000 1,000 Mootor 1800 cm³: D 81 mm A= 51,5 cm² mkeps = 585 g - 200 g = 385 g s 86,4 mm = 628rad/s mkolb = 305 g + 200 g = 505g r 43,2 mm l 130 mm max a 0 = r * 2 * (cos + * cos 2 ) 22588,7 0,3323 n 6000 p/min cos 2 sin [ o ] cos sin( + ) cos( + ) [ °] sin = * sin cos = 1 - sin 2 1 0,000 0,000 1,000 0,000 1,000 0 0,5 0,166 9,555 0,986 0,637 0,771 30
11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200 400 2300 3300 3300 2400 100 400 100 200 300 C
4!6 500 5 6 0,9 1,0 11 1,2 50 2,5 45 7!10 700 5 7 1,0 1,2 13 1,4 80 3,0 45 Mehed 11!14 1000 5 8 1,2 1,4 16 1,7 150 3,0 50 15!18 1000 5 10 1,4 1,7 18 2,0 200 3,0 60 19!30 1000 5 10 1,4 1,7 18 2,1 200 3,0 60 31!60 1000 5 10 1,4 1,6 18 2,0 200 3,0 60 61!75 1000 5 10 1,2 1,4 15 1,7 200 3,0 60 üle 75 1000 5 10 1,0 1,2 13 1,5 200 3,0 60 Naised 11
II vooru koduste ülesannete lahendused 1. (Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 696 136 600 136 0 0 false 5.0 0.0 L 696 168 600 168 0 0 false 5.0 0.0 L 696 200 600 200 0 0 false 5.0 0.0 L 696 232 600 232 0 0 false 5.0 0.0 L 696 360 584 360 0 0 false 5.0 0.0 L 696 392 584 392 0 0 false 5.0 0.0 L 696 424 584 424 0 0 false 5.0 0.0 L 696 456 584 456 0 0 false 5.0 0.0 x 554 143 580 149 0 24 a0 x 545 368 572 374 0 24 b0 154 816 120 880 120 1 2 0.0 150 816 152 872 152 1 2 0.0 w 696 112 696 136 0 w 736 360 696 360 0 w 736 128 816 128 0 w 696 112 760 112 0 w 760 112 816 112 0 w 816 144 760 144 0 w 760 144 760 112 0 w 736 360 736 168 0 w 736 168 736 160 0
w 1032 640 1032 600 0 w 976 688 976 632 0 w 976 632 984 632 0 w 984 632 984 600 0 w 984 632 1048 632 0 w 1048 632 1048 600 0 w 1056 656 1056 624 0 w 1000 624 968 624 0 w 968 624 968 600 0 w 1000 624 1056 624 0 w 1000 624 1000 600 0 w 1032 688 1032 656 0 w 1032 656 1016 656 0 w 1016 656 1016 600 0 w 1032 656 1032 648 0 w 1032 648 1064 648 0 w 1064 648 1064 600 0 150 1224 104 1232 104 1 2 0.0 150 1224 136 1232 136 1 2 5.0 150 1224 168 1232 168 1 2 0.0 150 1224 200 1232 200 1 2 0.0 150 1224 336 1232 336 1 2 0.0 150 1224 304 1232 304 1 2 0.0 150 1224 272 1232 272 1 2 0.0 150 1224 240 1232 240 1 2 0.0 150 1224 512 1232 512 1 2 0.0 150 1224 544 1232 544 1 2 0.0 150 1224 576 1232 576 1 2 0.0 150 1224 608 1232 608 1 2 0.0 150 1224 472 1232 472 1 2 0.0 150 1224 440 1232 440 1 2 0.0 150 1224 408 1232 408 1 2 5.0 150 1224 376 1232 376 1 2 0.0 152 1264 152 1272 152 1 4 5.0
soojuska Tüüp us Tk s us stus stus kokku du (mm) W/m CV1 Köök-tuba 1059,12 1400 300 540 2 540 1080 1 Tuba CV2 689 700 200 700 2 348 696 (17,3m2) 2 CV1 Tuulekoda 641,99 1800 300 546 1 694 694 1 CV2 Esik 304,21 800 200 550 1 314 314 1 CV2 Garderoob 321,03 700 200 700 1 348 348 2
0 150 1040 432 1112 432 1 2 5.0 150 1040 464 1112 464 1 2 0.0 150 1040 496 1112 496 1 2 0.0 150 1040 528 1112 528 1 2 0.0 152 1144 56 1208 56 1 4 0.0 w 1112 16 1144 16 0 w 1144 16 1144 40 0 w 1112 48 1144 48 0 w 1112 80 1112 64 0 w 1112 64 1144 64 0 w 1112 112 1128 112 0 w 1128 112 1128 72 0 w 1128 72 1144 72 0 152 1144 192 1224 192 1 4 0.0 152 1152 336 1232 336 1 4 0.0 152 1168 472 1232 472 1 4 5.0 w 1112 152 1144 152 0 w 1144 152 1144 176 0 w 1112 184 1144 184 0 w 1112 216 1112 200 0 w 1112 200 1144 200 0 w 1112 248 1128 248 0 w 1128 248 1128 208 0 w 1128 208 1144 208 0 w 1112 296 1152 296 0 w 1152 296 1152 320 0 w 1112 328 1152 328 0 w 1112 360 1112 344 0 w 1112 344 1152 344 0 w 1112 392 1136 392 0 w 1136 392 1136 352 0 w 1136 352 1152 352 0 w 1112 432 1168 432 0 w 1168 432 1168 456 0 w 1112 464 1168 464 0 w 1112 496 1112 480 0 w 1112 480 1168 480 0 w 1112 528 1128 528 0 w 1128 528 1128 496 0 w 1128 496 1168 496 0 w 1168 496 1168 488 0 w 800 504 1000 504 0 w 800 536 992 536 0
Kohustused kokku 310 439 Omakapital Aktsiakapital 406 000 Ülekurss 79 100 Kohustuslik reserv 40 000 Jaotamata kasum 14 000 Aruandeaasta kasum 200 766 Omakapital kokku 739 866 PASSIVA KOKKU 1 050 305 31.12.2009 KASUMIARUANNE Skeem 1 Müügitulu 504 000 Kauba, tooraine ja materjalik kulu -196 300 5 000 Muu tegevus kulu -19 004 10 000 Tööjõu kulud Palgakulu -58 699
Sepikujahu 600 65 9 3 Kuklijahu 650 65 9 3 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid 150 15 3 1 665 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3 Linnased 650 165 Maisitärklis 600 60 9 3 HELBED Kaerahelbed 350 35 5 285-330 Kookoshelbed 450 45 8 3 225 Maisihelbed 150 15 3 1 665 Odrahelbed 310 30 5 2 250-285 Kartulihelbed 620 62 160(250) Riisihelbed 300 30- 6 2 250-335
kummalgi liinil on 2. Reisija ajaväärtus on 2/h. Vajalik investeering oleks mõlema liini puhul eraldi 20 000 . Teenusepakkuja piirkulu (arvestuslik kulu ühe lisanduva reisija teenindamiseks) on 1.5 . Kas oma kasumit maksimeeriv firma investeeriks liinidesse? Kas sotsiaalse rahulolu maksimeerimiseks tuleks liinidesse investeerida? Kt = 60-30 = 30 min H = 2 Vt = 2 / h Kasum? Tulu? G1 = 2 + 1h * 2 /h = 2+2 = 4 Q1 a = 1000-50*4 = 800 Q 1 b = 200 G2 = 2 + 0.5h * 2 /h = 2+1 = 3 Q2 a = 1000-50*3 = 850 Q 2 b = 400 G = Kt * Vt = 1 / h Q a = 50 Q b = 200 TR a = 800 * 1 + ½ * 50 * 1 = 825 päevas = 825 * 365 = 300 000 / a TR b = 200 * 1 + ½ * 200 * 1 = 300 päevas = 300*365 = 109 500 / a Teenusepakkuja: A kasumi muut reisija kohta 0.50 , kokku 0,50*50 = 25 / päevas = 9125 / a B 0,50*200 = 100 / päev = 36 500 / a A: 9125 20 000 = kahjum, EI
Talvesaapad maksid esialgu 800 krooni, pärast 720 krooni, seega nende hind langes 80 krooni. Järelikult nende kaupade esialgne hind kokku oli (x+800) krooni, pärast hinnalangust aga (0,8x+720) krooni. Et ostja säästis esialgsega võrreldes 12%, s.o 0,12(x+800) krooni, mis on teiselt poolt hind pärast langust ehk (0,8x+720) krooni, saame võrrandi 0,8x+720=0,88(x+800). Selle võrrandi lahendiks on x=200. Vastus: Pluusi esialgne hind oli 200 krooni. 2
astauhik astauhik uhik auhik k TJAÜ tas id_aastas as as X9 X10 X11 X12 X13 X14 X15 X16 X17 X18 0,00 1,00 137,00 0,00 0,00 138,00 0 0 0 1 597 0,00 0,80 24,00 0,00 0,00 24,80 0 0 0 1 890 0,00 0,00 0,45 0,00 0,00 1,00 1 200 0 200 0 0,00 1,00 121,31 0,00 0,00 122,31 0 0 0 1 845 0,00 1,00 123,00 0,00 0,00 124,00 0 0 0 2 390 0,00 1,00 17,66 0,00 0,00 18,66 0 0 0 2 295 1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1,90 2 880 2 200 0 0 1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2,00 2 560 2 300 0 0
R1 + R3 Rt + R4 R1 R4 = R3 100 R3 R1 = 100 1 100 = 100 R3 = R4 R4 R3 U t200 = E - R4 0,100 = 3,3 R3 - R3 R1 + R3 Rt + R4 100 + R 140 + R 200 3 3 2 R3 - 1080 R3 + 14000 = 0 R3 = 1066,88 2.Basseinis (mahuga 700m3, sügavusega 3 m) on vaja mõõta vee hulka täpsusega ± 100 m3 . Vee mõõtmiseks kasutatakse nivooandureid, milliste väljundid muutuvad, kui vee nivoo ületab anduri asetuse. Valida minimaalne arv andureid, määrata millistele kõrgustele põhjast (h) tuleb nad asetada ning millist vee hulka (V) nad näitavad. Esitada graafik: V(h) näit sõltuvat nivoost.
vabalt valida. Karistused Taimekaitsevahendi pakendi ja selle märgistuse nõuete ning taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Taime, taimse saaduse või muu objekti esmatöötlemisel, tootmisel, ladustamisel, pakendamisel, sisseveol taimekaitsenõuete rikkumise eest, samuti taimepassi või fütosanitaarsertifikaadi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Taimekaitseseadme ohustusnõuete rikkumise eest, samuti sellise seadme tootmise, importimise, turustamise ja ülevaatuse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. KUIDAS OLEKS PIDANUD FIRMA TEGUTSEMA? Firma oleks pidanud taimekaitsevahendeid ja põllumajandussaadusi hoidma eraldi ruumis. Kuna ostad võivad ise vabalt valida, siis peab olema kindlasti iga taimekaitsevahendi kohta olema ostjale nähtav
NO3 x M(NO3-)=14+16*3=62 g/mol 76 g/mol 0,05 mg/l 62 g/mol x x = 0,04 mg/l NO2- mgN/l NO2- - N 0,003 mg/l NO2- x M(NO2-)=14+16*2=46 g/mol 60 g/mol 0,003 mg/l 46 g/mol x x = 0,0023 mg/l 0,44 + 0,05 + 0,003 = 0,493 mg/l Üldlämmastiku sisaldus on 0,493 mg/l 3. Kas proovi rauasisaldus vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Rauasisaldus 0,66 mg/l = 600 g/l Lubatud 200 g/l Ei, rauasisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele! 4. Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ - 38,5 mg/l M(Ca) = 40 g/mol 2+ Mg - 12,9 mg/l M(Mg) = 24 g/mol M(CaCO3) = 40 + 12 + 3*16 = 100 g/mol 0,0385 g/l : 40 g/mol = 0,0009625 mol/l 0,0129 g/l : 24 g/mol = 0,0005375 mol/l 0,0009625 + 0,0005375 = 0,0015 mol/l 0,0015 mol/l * 100 g/mol = 0,15 g/l = 150 mg/l CaCO3 Proovi üldkaredus: 150 mg/l CaCO3 5. Kas seda vett võib kasutada joogiveena
B-B 0,32 -0,01 0,330 32,1 0,500 13 C-C 0,17 -0,01 0,180 17,2 0,200 12 Radiaalviskumise tolerantsid m tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine mm 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 3 5 8 1 20 30 50 50 120 200 300 500 800 2 >3 10 6 10 1 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 6 >10 18 8 12 2 30 50 80 120 200 300 500 800 1200 0 >18 30 10 16 2 40 60 100 160 250 400 600 100 1600 5 0
LABORATOORNE TÖÖ NR. 4. PROFIILIDE KOOSTAMINE Eesmärk: Joonestada maapinna piki- ja ristprofiilid antud kõrgusandmete alusel. Ülesanne 1. Pikiprofiil joonestada horisontaalmõõtkavas 1:5000 ja vertikaalmõõtkavas 1:200. Ristprofiilid on mõõtkavas 1:200 (horisontaal- ja verikaalmõõtkava on ühesugused). Projektjoone lahendamisel tuleb arvestada kolme fikseeritud punktiga: 1. Projektjoon algab ja lõpeb olemasoleva maapinna kõrgusega 2. Oja ületamisel Pk 4 kohal, kus truubi põhja sügavus peab olema projekteeritava tee pinnast 1,80 m madalamal. Tabel 1.1. Maapinna punktide kõrgused (variant 6) Metoodika: Fikseeritud punktid joonisel 1.1. on: 1. Pk 0, mille kõrgus on 63,721 m, 2. Pk 10, mille kõrgus on 63,927 m 3. Pk.4, mille kõrgus on 59,916+1,8= 61,716 m. Seda maapinna punkti peab projektjoon läbima vähemalt 1,8 m kõrgemalt (üleujutuse vältimiseks). Leian fikseeritud punktide kõrguste ja nende vahekauguste järgi ar...
NO3 x M(NO3-)=14+16*3=62 g/mol 76 g/mol 0,05 mg/l 62 g/mol x x = 0,04 mg/l NO2- mgN/l NO2- - N 0,003 mg/l NO2- x M(NO2-)=14+16*2=46 g/mol 60 g/mol 0,003 mg/l 46 g/mol x x = 0,0023 mg/l 0,44 + 0,05 + 0,003 = 0,493 mg/l Üldlämmastiku sisaldus on 0,493 mg/l 3. Kas proovi rauasisaldus vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Rauasisaldus – 0,66 mg/l = 600 μg/lg/l Lubatud – 200 μg/lg/l Ei, rauasisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele! 4. Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ - 38,5 mg/lM(Ca) = 40 g/mol Mg2+ - 12,9 mg/l M(Mg) = 24 g/mol M(CaCO3) = 40 + 12 + 3*16 = 100 g/mol 0,0385 g/l : 40 g/mol = 0,0009625 mol/l 0,0129 g/l : 24 g/mol = 0,0005375 mol/l 0,0009625 + 0,0005375 = 0,0015 mol/l 0,0015 mol/l * 100 g/mol = 0,15 g/l = 150 mg/l CaCO3 Proovi üldkaredus: 150 mg/l CaCO3 5. Kas seda vett võib kasutada joogiveena
C D Min MinStr MinStlb Max -200 100 -200 4 45 41
RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4. koht Pekingi eelolümpial ,,Swimming China Open" 200m kompleksujumises · 2007. a Tallinna meistrivõistlused mitmevõistluses 1. koht
Hoone müügihind 700 000 31.10.2007 Hoone ja maa ost Turuhinnaks hinnati maad 115 tuh ja hoonet 230 tuh Hoone 200 000 Hoone soetusmaksumus: Maa 100 000 230000/(115000+230000)*300000= 200 000 Raha -300 000 Maa soetusmaksumus:
Lisaks sisaldab uurimustöö võrdlevat iseloomustust kahe tugeva jooksja vahel. Töö tegemiseks kasutasin internetis leiduvat informatsiooni ning ühte autobiograafilist raamatut. Ka aastatepikkune järjepidev suurvõistluste jälgimine ning huvi kergejõustiku ja jooksmise vastu aitas uurimustööd koostada. 1. MUSTANAHALISED TÕEPOOLEST VALITSEVAD JOOKSUMAAILMA Võttes vaatluse alla viie populaarse jooksudistantsi, 100 m, 200 m, 1500 m, 5000 m ning maraton, viis maailma kiireimat meest läbi aegade, on tulemused ülekaalukalt mustanahaliste kasuks. Nimetatud edetabelis on 25st mehest 24 mustanahalised. Ainuke valge mees on 1500 meetri jooksja Fermín Cacho, kes hõivab oma tulemusega viienda koha. Lisaks näitavad tulemused seda, et kiireimad sprinterid tulevad Ameerika mandrilt, kesk- ja pikamaajooksjad aga enamasti Aafrikast. Saja ja kahesaja meetri jooksate seas jagavad tipptulemused
Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alk...
BMW i3 REX ajami liigi järgi on tegemist järjestik hübriidajamiga mille komponendid on veojõuaku, jõuelektroonika, generaator, sisepõlemismootor, elektri mootor, kütuse paak. 1. SISEPÕLEMISMOOTOR 2. KÜTUSEPAAK 3. VEOJÕUAKU 4. JÕUELEKTROONKA 5. EL. MOOTOR 6. GENERAATOR Sele 1. Hübriidajami põhimõtteline skeem I3-le ei ole BMW-l vastavat analoogi. Kasutan Mercedes- Benz 2018 aasta A klassi mudelit A 200 4 AMG LINE Widescreen. Foto 2. Mercedes - Benz A 200 AMG LINE Widescreen [4] Tabel 1. BMW i3 ja Mercedes - Benz A 200 AMG LINE Widescreen võrdlus BMW i3 MB A 200 Kaal kg 1270 1275 Teljevahe mm 2570 2730
Kõvaduse määramisel tegime iga kord 3 katset, tabelis on toodud 3 katse keskmine. Masina viga on välja arvutatud. Karastamistemperatuuri valisime vastavalt süsinikusisalduse alusel. Kuna kõik katsekehade paksus oli 3mm, seega karastusaeg on kõigil 9 minutit. Noolutamise ainult kolme väikest terast, mida karastasime vees. Kasutasime kolme noolutusviisi: madal-, kesk-, kõrgnoolutus. Nooltusahju (200 ºC) temperatuur tõusis algul 220 ºC juurde, ning 12- ndal minutil langes 200 ºC peale. Noolutusahju (350 ºC) tõusis algul 377 ºC juurde, ning 10- ndal minutil langes 350 ºC peale. Noolutusahju (500 ºC) temperatuur oli pidevalt 500 ºC juures. Teras Karast. Aeg Jahutusviis Kõvadus Noolutus Noolutusaeg Kõvadus peale temp. (min) pärast temp. (ºC) (min) noolutust (ºC)
30 3500 -$31 125 -$21 125 -$11 125 -$1 125 $8 875 $18 875 $28 875 $28 875 $28 875 31 4000 -$35 200 -$25 200 -$15 200 -$5 200 $4 800 $14 800 $24 800 $34 800 $34 800 32 4500 -$40 850 -$30 850 -$20 850 -$10 850 -$850 $9 150 $19 150 $29 150 $39 150 33 Nõudluse ootuste mudel
Jim Vallance Songs for other artists: · Kiss · Prism · Rod Stewart · Neil Diamond In 1978 demo recordings to A&M Records Other artists "Let Me Take You Dancing" Self-titled debut album February 1980 October 29 to November 29, 1979 at Manta Studios in Toronto Gold in Canada New York City Bob Clearmountain 1981 FM radio hit "Lonely Nights" January 1983 Breakout album Music videos Number eight on the Billboard 200 Three times platinum in Canada Platinum in the United States Gold in Australia Best-selling album Number one on the Billboard 200 November 1984 Best Male Rock Performance Five times platinum 1987 Cliffhanger Studios in Vancouver, British Columbia AIR Studios in London and Warehouse Studio in Vancouver "Heat Of The Night" and "Hearts On Fire" Top 10 on both sides of theAtlantic. Over ten million copies
1.Trinistori lülitusskeem Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.). Võtame üles trinistori tunnusjoonte sarja U(B0) = f (IG) vähemalt viie erineva juhtvoolu IG korral ning mõõdame jääkpinged Ut. Katsetulemused kanname tabelisse 1. Tabel 1. Trinistori katsetulemused IG Parame eter 13,7 15 16 16,5 18,5 19 U(BO) 220 200 182 162 118 16 IA 0,34 0,33 0,31 0,31 0,25 0,12 UG 0,66 0,73 0,77 0,79 0,85 0,86 UT 0,83 0,81 0,81 0,81 0,80 0,76 Joonestame saadud tulemuste põhjal sõltuvuste IA = f (UA) ja U(B0) = f (IG) graafikud. 0.4 0.35 0.3 0.25
1. Nimeta üks asi, mida saad teha, et meie keskkond säiliks • Pakendite taaskasutamine • Prügi sorteerimine • Veepudeli ostmise asemel kodust vee kaasa võtmine • Kilekottide taaskasutamine • Puude ja taimede istutamine • Liha söömise vähendamine 2. Milliseid neist materjalidest saab taaskasutada? a) Klaaspudel b) Plastpudel c) Plekkpurk d) Piimapakend e) Kõiki e) Kõiki 3. Kui kaua lagunevad plastpudelid? a) 5-10 aastat b) 20-30 aastat c) 50-80 aastat d) 100-120 aastat Plastpudelid lagunevad 50-80 aastat. Kui nad on maa sisse maetud, siis 500- 1000 aastat. 4. Nimeta 2 asja, mida saab plastpudelitest teha • Uusi plastpudeleid • Riidematerjale nt fliispusa, vatiin, jalgpallisärk 5. Kui kaua laguneb (alumiiniumist) plekkpurk? a) 100-200 aastat b) 200-500 aastat c) 600-800 aastat b) 200-500 aastat 6. Mitu korda saab alumiiniumpurki taaskasutada? a) 1 korra b) 10 korda ...
vahukoort,1pk.kohupiima ja 2-3 banaani). Kreem panna tordi vahele ja peale, tort kaunistada ja külma(võiks lasta 1öö seista). Kaunistada värviliste nonsparellidega, laastukestega... Võib küpsetada ka plaadikoogina ja siis pealt katta kreemiga ning kaunistada. 3.Toorjuustukook 1,5pk.selga küpsiseid(pipark.maitselist) 50 g.võid(äranäg.järgi,võib ka rohkem) Kondens.piima 300g. Sulat.juustu 300 g.(merevaik või...) Vahukoort 200 g. Zelatiini 20 g. Küpsis purustada, või sulatada ja segada omavahel kokku. Saadud segu suruda vormi põhja ja ahju 200c juures 3-5 min. Kond piim ja juust segada, lisada vahust koor ja sulatatud jahutatud zelatiin. Koogi põhi katta kompotimarjadega ja juustusegu kallata peale ning külmkappi. Head isu! 4.Apelsinikook 200 g.võid või margar. 4 muna 1 tass suhkrut 1 apelsini koor ¾ tassi piima ½ apelsini seest mahl Vaniljet noaotsatäis 400 g.jahu 2 tl.küps
e) Tartus ehitatakse uus sild üle Emajõe, pole kumbki, tegemist valitsuse (omavalitsuse) investeeringuga, mis läheb valitsuse kulutuste alla f) ettevõte ostab vana tootmishoone. Ei kajastu üldse SKP-s 5. Olgu majanduses vaid kaubad A ja B. Leida SKP1nominaalne, SKP2nominaalne, SKP2reaalne ja SKP deflaator ja inflatsioon. A hind kogus B hind kogus 1. aasta 2 100 2,5 200 2. aasta 2,5 200 3 250 SKP1nominaalne,=2*100+2,5*200 = 700 SKP2nominaalne, = 1,2*200+3*250 = 1250 SKP2reaalne 2*200+2,5*250 = 1025 SKP deflaator. (1250/1025)*100=121,9 inflatsioon ~ 22% 6. Tabelis on toodud suhkru müügihinnad ja vaheprodukti väärtused tootmise erinevatel etappidel. Täitke lüngad tabelis. Leidke igal etapil lisandunud uus väärtus ning SKP arvestusse minev summa.
trahviühikut. § 208. Tehno kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. § 210.Juhtima lubamine mootorsõidukit või maastikusõidukit, millel omal jõul ei ole lubatud sõita. Karistus kuni 100 trahviühikut. § 213.Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik sõidumeerik, mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata, juhtima lubamise eest karistatakse sõiduki omaniku rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 216.Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme paigaldamise või sõidumeeriku töökojas kontrollimisel seadme eemaldamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. § 220.Mootorsõidukit või maastikusõidukit, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab kehtestatud normatiivi, juhtima lubamise eest karistatakse selle omaniku või valdajat rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. §225
Lillekimp on sellel juhul ettevõtlusega seotud kulu. Tulumaks = 320 * 20/80 = 80 eurot; Sotsiaalmaks = (320+80) * 0,33 = 132 eurot. 8. Madrusele kingituse osas nii nutikäekell kui ka lillepott on erisoodustused, kuna lillepotti ta näiteks saab kasutada kodus kaunistuseks ka tulevikus. Tulumaks = (250+25) * 20/80 = 68,75 eurot; Sotsiaalmaks = (250+25 + 68,75) * 0,33 = 113,44 eurot. 9. Kuna kuu lõpus tuli välja, et 200 euro eest ostetud väikevahendite ostudokumendid on puudu või ei ole need korrektsed, reeder ei saa tõendada, et need kulud on seotud ettevõtlusega. Sellega need 200 eurot on ettevõtlusega mitteseotud kulud ja maksustavad tulumaksuga kasutades määra 20/80. Tulumaks = 200 * 20/80 = 50 eurot. 10. Autosse kütuse ostmine on ettevõtmisega seotud kulu ja kütuse maksumuse osas lisamaksukohustusi ei tekki. Oletame ka et hetkel kehtib nn „ühe aasta reegel“ ja käibemaksu
juuni Raha laekumine krediitmüügist 567 400 -567 400 juuni Ostjate maksmata arvete mahakandmine -8 900 8 900 30. juuni Ebatõenäoliste laekumiste hinnanguline kulu (2% krediitmüügitulust) -11 200 -11 200 perioodi (01.-30.06.2009) käive 567 400 0 560 000 -576 300 8 900 -11 200 0 560 000 -11 200 0 30.06.2009 jääk 567 400 193 700 -5 100
Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688 Pikaajalised kohustused kokku 2 116 985 2 185 688 Kohustused kokku 8 194 226 7 195 187 Omakapital Aksiakapital Ülekurss nimiväärtuses (aazio) 4 2 200 000 2 200 000 Kohustuslik reservkapital 220 000 220 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 730 173 11 946 116 Aruandeaasta kasum 2 186 095 1 784 057 Omakapital kokku 17 336 268 16 150 173 Kohustused ja omakapital kokku 25 530 296 23 345 360 Kasumiaruanne (skeem 2) Lisa 2006 2005
Sh. Hoone maaalune kubatuur 0 m3 Sh. Hoone maapealne kubatuur 593 m3 Hoone alune pind: 120,5 m2 Krundi pind: 1810 m2 Täisehituse protsent: 6,66 % 5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. R = d/ R = Rse + R1 + R2 + R3 + ... + Rsi U = 1/R Lubatud soojajuhtivus U 0,22 W/m² ºC Välisseinad: - Krohvikiht 5 mm, = 0,21 W/m² ºC - Vahtpolüstürool 150 mm, = 0,041 W/m² ºC - Fibo-plokk 200 mm, = 0,24 W/m² ºC - Krohvikiht 5mm, = 0,21 W/m² ºC R = 0,04 + 0,005/0,21 + 0,15/0,041 + 0,2/0,24 + 0,005/0,21 + 0,13 = 4,71 U = 1/4,71 = 0,21 W/m² ºC Välisseina soojajuhtivus vastab lubatud soojajuhtivusele. Katuslagi: - Tuuletõke Isover RKL 50 mm, = 0,036 W/m2 ºC - Soojustus Isover KL 200 mm, = 0,036 W/m² ºC - Õõnespaneel 220 mm, = 1,8 W/m² ºC R = 0,04 + 0,05/0,036 + 0,2/0,036 + 0,22/1,8 + 0,13 = 7,24 U = 1/7,24 = 0,14 W/m² ºC
Err:502 Err:502 Detaili mõõtmed Materjal - teras h 25 cm Mark Hind /m3 Maksumus d 15 cm Te02 153 #NAME? a 25 cm Te04 167 #NAME? b 30 cm Te07 240 #NAME? k 20 cm Te08 180 #NAME? p 10 cm Te10 260 #NAME? S #NAME? cm2 Te11 200 #NAME? V #NAME? cm3 Te15 200 #NAME? Värvi #NAME? m2 Te16 167 #NAME? Materjali #NAME? m3 Te23 93 #NAME? Te31 213 #NAME? Te39 253 #NAME? Te47 170 #NAME? Te56 222 #NAME?
T-9.8 Rahalises vääringus on kõige suurem kaubaressursi maksumus soetushinnas. ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.1 Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmist: Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.jaanuar Algvaru 100 80 6.jaanuar Ost 60 90 13.jaanuar Müük 70 200 21.jaanuar Ost 150 90 24.jaanuar Müük 210 220 27.jaanuar Ost 90 100 30.jaanuar Müük 30 - 250 a) Koostada jaanuarikuu kasumiaruanne, näidates ära järgmised read: Müügitulu, Müüdud kaupade omamaksumus, Brutokasum. Kasuatada: · LIFO-meetodit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
