Võlad töövõtjatele 170 435 209 811 39 376 23,1 LÜHIAJALISED 3 29 282 3 623 494 3 294 212 1000,4 KOHUSTUSED KOKKU Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused 3 073 226 3 196 045 122 819 4,0 KOHUSTUSED KOKKU 6 342 507 6 819 539 477 032 7,5 Omakapital Osakapital 390 100 390 200 100 0,03 Finantsanalüüs Kohustuslik reservkapital 4 000 4 000 0 0 Jaotamata kasum 0 0 0 0 Aruandeaasta kasum(kahjum) -1 851 390 -3 359 855 -1 508 465 81,5 OMAKAPITAL KOKKU 430 295 440 539 10 244 2,4
Punktis C x ＝ 0.36 m 2 3 0.36 0.36 3 EIvw (0.36) ＝ 0.769 ⋅ 0.36 − 1.44 ⋅ ――− 2 ⋅ ――＝ 0.168 kN ⋅ m 2 6 3 0.168 ⋅ 10 w (0.36) ＝ ――――――― ＝ 0.00176 m ＝ 1.76 mm 9 −8 200 ⋅ 10 ⋅ 47.8 ⋅ 10 Punktis D x ＝ 0.84 m 2 3 2 3 0.84 0.84 0.48 0.48 3 EIvw (0.84) ＝ 0.769 ⋅ 0.84 − 1.44 ⋅ ――− 2 ⋅ ――+ 1.44 ⋅ ――+ 2 ⋅ ――＝ 0.143 kN ⋅ m 2 6 2 6 3 0.143 ⋅ 10 w (0
Kontoristid Kassakonto Pangalaenu konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 375 000 Algsaldo 305 000 3. 115 000 3. 115 000 4
5 40 0.6981317008 0.64279 60 1.0471975512 0.86603 1 80 1.3962634016 0.98481 0.5 100 1.745329252 0.98481 120 2.0943951024 0.86603 0 140 2.4434609528 0.64279 0 45 90 160 2.7925268032 0.34202 -0.5 180 3.1415926536 1E-016 -1 200 3.490658504 -0.34202 220 3.8397243544 -0.64279 -1.5 240 4.1887902048 -0.86603 260 4.5378560552 -0.98481 280 4.8869219056 -0.98481 300 5.235987756 -0.86603 320 5.5850536064 -0.64279 340 5.9341194568 -0.34202 360 6.2831853072 -2E-016 Koostage järgmiste fun
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Boeing 717 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Boeing Reisijaid: 106 Pikkus: 37,8 m Tiivaulatus: 28,4 m Tippkiirus: Mach 0,77 Lennukaugus: 2645/3815 km Boeing 727 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Boeing Reisijaid: kuni 189 Pikkus: 46,7 m Tiivaulatus: 32,9 m Tippkiirus: 890965 km/h Lennulagi: 910012 200 m Lennukaugus: 27504020 km Boeing 737 Tiivaulatus: 28,3 m kuni 34,3 m (93,0 ft kuni 112,6 ft) (36 m pikem -700, -800, -900) Pikkus: 28,64 m (94,0 ft) (100) 30,53 m (100,2 ft) (200) 33,4 m (109,58 ft) (300) 36,45 m (119,58 ft) (400) 31,01 m (101,75 ft) (500) 31,2 m (102,5 ft) (600) 33,6 m (110,3 ft) (700, 700ER) 39,5 m (129,5 ft) (800) 42,1 m (138,2 ft) (900, 900ER) Saba kõrgus: 12,6 m (41,3 ft) (600)
5 Trafode suurus ja arv (punkt 5) Elektrivõrku on määratud 20 trafot (kusjuures täidetud on tingimus n-1), trafode suurused on antud tabelis 1. Tabel 1 Alajaam Alajaama võimsus (MVA) Trafode arv Trafode võimsus 1. Everest 540,8 2 400 2. Lemba 447,2 2 250 3. Kuusk 403,1 2 200 4. Kimmel 335,4 2 200 5. Raigla 291,5 2 200 6. Assuküll 223,6 2 200 7. Einasto 180,3 2 100 8. Ploom 125 2 100 9. Püta 107,7 2 100 10. Karo 53,9 2 100
Ühiku Kuupäev Müüja Kaup Kogus Omahind Müügihind hind Leia kirjed, kus Kaup on a 05. nov Kork banaan 64,00 200 12800 16000 31. okt Kaasik banaan 76,00 150 11400 14250 23. okt Kaasik banaan 60,00 130 7800 9750 01. nov Kaasik banaan 20,00 200 4000 5000 28. okt Kaasik apelsin 14,20 200 2840 3550 15. okt Kuusk apelsin 14,10 200 2820 3525 24. okt Kaasik banaan 18,00 125 2250 2812,5 16. okt Kuusk apelsin 14,50 150 2175 2718,75 10. nov Kork apelsin 14,30 100 1430 1787,5 23. okt Kuusk banaan 72,00 10 720 900 24
4500.8 Muudele residentidele 7 570 000 7 570 000 0 0 0 0 7 570 000 Sihtasutus Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 200 000 200 000 0 0 0 0 200 000 Eesti Kodukaunistamise Ühendus 300 000 300 000 0 0 0 0 300 000 Sihtasutus Eesti Mälu Instituut 2 500 000 2 500 000 0 0 0 0 2 500 000
keedetud vahud lisandiga 100-150 puuviljad kastmega 100-150 Kondiitri- ja pagaritooted: pärmitaigna saiad 50 pärmitaignapirukad 60-80 magusad koogid 40-70 tordilõigud 70-100 Joogid: piim, keefir 200 kohv 100-150 tee 150-200 Külmtööt Kuumtöö Valmis- BRUTO - NETO t- Nimetus toote g lemiskao g lemiskao
5. mai kolmapäev Sissetulek: 500.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Puudub puudub Hapukoor 9.- 493.- Porgand 1.- 2 õuna 3.- 6. mai neljapäev Sissetulek 200.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Plokk suitsu Puudub Puudub 30.- 170.- 7. mai reede Sissetulek 500.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst 2 fizzi 24.- Puudub Puudub Tankisin 228.- pensiini 150.- 1 vein 98.- 8. mai laupäev Sissetulek 100.-
Mis tähendab et töötaja pole võimeline oma töökohustusi täitma. TA saab TL üles öelda olulise ja mõjuva põhjuse olemasolul, s.t. erakorraliselt. Tööandja saab tõendada et ülesütlemine toimub seaduslikul alusel, sest kui juhiload on vajalikud töötegemiseks siis nende puudumisega läheks töötaja oma tööd tehas vastuollu seadusega. 3. Inventuurikäigus avastati kaupluses puudujääk 600 eurot, tööandja pidas selle vahetuse 3 liikme töötasust kinni, igalt 200 eurot. Kas TA käitumine on õiguspärane, kuidas peaks tööandja toimima ja mida silmas pidama. Sinu vastus: tööandja käitumine on vale. Esiteks kas tööandja on sõlminud töötajatega varalise vastutuse lepingu, kas see on allkirjastatud. Seejuures saab olla töötajal ainus ligipääs varale sammuti et töötaja teaks kellel veel on ligipääs, et saaks kaaluda teistest töötajatest tulenevat lisariski. See
värvati vabatahtlikke Eesti SS-Leegionisse. Sinna soovisid minna vabathtlikult väga vähesed. Kuna sinna ei tahetud minna vabatahtlikult asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 aastal sündinud noormehed. Saksa sõjaväes käis läbi üle 70 000 eesti mehe neist umbes 20 000 vabatahtlikku ja 50 000 mobiliseeritut. Langes kokku üle 20 000 mehe, 1944. aastal langes ainuüksi 10 000 12 000 meest. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulusid Tavesõjaajal soome läinud eestlased, kes otsustasid sel hetkel meie põhjanaabreid aidata. 200. Jalaväerügemendiülemaks määrati Eesti sõjakoolis õppinud ja eesti keelt valdav kolonelleitnant Eino Kuusela. Koguarv oli 200. Jalaväerügemendil umbes 1700 inimest. 200 jalaväerügement ootas, et neid kutustaks Eestisse tagasi sõjatandrile. Teade, et kodumaale võib pöörduda jõudis JR 200 võitlejateni 12 augustil. Otsus oli
-- . 17,075 . ². -- 143,4 . ( 1 2005), 4/5 ( ), -- 73%; 79,8%; 180 ( 2002 .). 12 1990 ( ) , - - . . - . . 1- · 17 075 200 ² · % . . 0,5 % 8- · (2006) 142 685 000 · 8,4 ./² , . , . , . (, , , ), (- -). : , , , , , ; -- (), , , . . , . -5,5 °C ( , +1,2 °C, +4 °C). , , 0 -50 °C, 1 25 °C; 150 2000 . -20 °C , , . ( ) : , , , , , , ( ). ( ) . 70 % -- . 2-3 ( , -- 8-9 ). 1/2 , 25 84 . . : (
6 100 3,995 3,635 2,85 0,5 1,145 40,175 0,785 7 120 4,764 4,320 3,42 0,5 1,347 47,263 0,900 8 140 5,499 4,999 3,99 0,5 1,509 52,947 1,009 9 160 6,282 5,682 4,56 0,5 1,722 60,421 1,122 10 180 7,092 6,392 5,13 0,5 1,962 68,842 1,262 11 200 7,696 7,126 5,70 0,5 1,996 70,035 1,426 12 220 8,633 7,874 6,27 0,5 2,363 82,912 1,604 13 240 9,436 8,671 6,84 0,5 2,596 91,088 1,831 14 260 10,114 9,514 7,41 0,5 2,704 94,877 2,104 15 280 11,016 10,416 7,98 0,5 3,036 106,520 2,436
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Vabariigi eelarve mahu uuring Juhendaja: Maire Nurmet Koostajad: xxx Tartu 2010 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi eelarve mahu muutusi 2005-2011 aastate lõikes. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. RIIGI EELARVE MAHU KULUTUSED AASTATEL 2005-2011 RIIGIEELARVE MAHU MUUTUS (mld.) Aasta Tulud Kulud Finantsinvesteeringud 2005 53,07 53,04 -0,3 2006 66,9 66,6 - 2007 ...
0,6 100 2,570 2,052 0,2625 0,3 50 2,548 2,031 0,2410 0,0 0 2,460 1,970 0,1665 0,3 50 2,535 2,011 0,2245 0,6 100 2,570 2,049 0,2610 0,9 150 2,600 2,085 0,2940 1,2 200 2,624 2,125 0,3260 1,5 250 2,645 2,160 0,3540 1,8 300 2,661 2,185 0,3745 2,1 350 2,678 2,210 0,3955 2,4 400 2,691 2,231 0,4125 2,1 350 2,690 2,230 0,4115 1,8 300 2,668 2,229 0,4000
Maailmas on umbes 9000 erinevat linnuliiki. Eestis on registreeritud 375 linnuliiki. Suurim lind on jaanalind. Väikseim lind on kimalaskoolibri. Linnud on peale nahkhiire ainsad selgroogsed olendid, kes suudavad lennata. Papagoid on ühed värvilisemad linnud maailmas, kes enamus elavad lõunapoolkeral, neid on umbes 300 liiki. U. 130 kakulist u. 340 liiki koolibrisi u.200 rähni u. 5000 liiki värvulisi u 200 liiki rannikulinde sookurgi ja nende sugulasi on u. 200 liiki ja nende hulka kuuluvad ka mõned maailma kõige ohustatumad liikid. U 230 liiki jahilinde U 280 röövlindu U 150 liiki luiki,parte ja hani U 120 liiki haigureid U 60 liiki pelikane ja nende sugulasi 4 liiki kaure U 20 pütti U 100 tormilindu
hulka arvatakse kõik toidutegemisel ja valmistoitudes sisalduvad rasvad · Määrderasvadena soovitatakse kasutada nn pehmeid võisid ehk või ja taimerasva segusid, vähem margariini · Salatite valmistamisel on soovitatav kasutada külmpressitud õli ja praadimiseks puhastatud ehk rafineeritud õli 46-aastase väikelapse näidistoidusedel HOMMIKUSÖÖK 200 g piimaga keedetud teraviljaputru 100 g marju (maasikad, mustikad, vaarikad) 200 g kakaod (200 g 3,5% piima, 1 tl kakaod, 2 tl suhkrut) LISAPALA 1 puuvili LÕUNASÖÖK lihapallid (kotlet, kala) kartulipudruga (100 g), hautatud köögivili oliiviõliga või toorsalat 1 tl
kalade saamiseks kaheaastaseid ... jne 10 t 2+ karpkalu = 10 000 kala (a' 1 kg) = ellujäämus 90-95% 2-a. kaladest 2a. = 10 000 / 0,9 = 11 100 = 90% 1+ -st 10 000 / 0,95 = 10 500 1+ = 11 100 / 0,9 = 12 300 = 75-80% 1-a.-st 10 500 / 0,9 = 11 600 1.a = 12 300 / 0,75 = 16 400 = 65-70% 0+ -st 12 300 / 0,8 = 15 300 11 600 / 0,75 = 15 500 11 600 / 0,8 = 14 500 0+ = 16 400 / 0,65 = 25 200 16 400 / 0,7 = 23 400 15 300 / 0,65 = 23 500 15 300 / 0,7 = 21 800 15 500 / 0,65 = 23 800 15 500 / 0,7 = 22 100 14 500 / 0,65 = 22 300 14 500 / 0,7 = 20 700 Vastus: 0+ 20 700 25 200 tk ja 1+ 11 600 12 300 tk 2. Noorkalakasvandusel on tellimus 20 000 kahesuvise karpkala müügiks. Kui palju on selleks vaja toota karpkala vastseid? Lahendus: Selleks, et saada 20 000 tk 1+ st kahesuviseid kalu on vaja
Saadud ettemaksed 3 000 4 Nõuded ostjate vastu Müügitulu 26 400 Ostjate tasumata arved 26 400 5 Laekumine ostjalt Arvelduskonto 28 200 Ostjate tasumata arved 28 200 6 Tarnevõla tasumine Arvelduskonto 9 000 Võlad tarnijatele 9 000 7 Palga arvestamine Palgakulu 18 000
. 4000 Siina Keerup 48304234375 Veebruar 3 300 0 .. 4000 Tarvo Süld 35003023443 Mai 3 600 0 .. 4000 Rein Tosso 35107254839 Aprill 3 600 0 .. 4000 Toomas Hunt 35702147076 Veebruar 3 600 0 .. 4000 Riho Jaanus 35606145216 Jaanuar 4 000 4000 .. 8000 Lembit Ratassepp 38703287443 Märts 4 000 4000 .. 8000 Argo Raidjõe 37308282281 Oktoober 4 200 4000 .. 8000 Riina Riisalu 45809188076 Märts 4 300 4000 .. 8000 Signe Räämet 47306223892 Jaanuar 4 300 4000 .. 8000 Külli Kasemaa 47912295542 Aprill 4 300 4000 .. 8000 Elisabeth Mullari 47110254862 Aprill 4 400 4000 .. 8000 Indrek Mullari 35903198724 Oktoober 4 700 4000 .. 8000 Sirje Laasik 47310281910 Aprill 4 800 4000 .. 8000
Nr. Nimi Palk Preemia Lisatasu Avanss Sünnipäev 1 Mari 1000 171,0685 700 200 22.10.1985 2 Jüri 10000 2511,233 600 200 15.04.1977 3 Kati 11000 3202,959 500 200 02.01.1943 4 Mati 12000 1092,164 400 200 11.08.1981 5 Pille 13000 4566,027 300 200 07.03.1956 6 Kalle 14000 3796,493 200 200 17.05.1959 7 Malle 15000 3466,849 100 200 27.02.1985 Kokku 76000 18806,79 2800 1400 Täna 18.12.2012 Töö alustamine Staaz TM 21% Neto palk Pension 01.06.2004 8,55 0,00 1671,07 NO TM% 21% 01.06.2000 12,56 2280,86 10630,37 NO TMVM 2250 01.06.1998 14,56 2615,12 11887,84 YES 01.06.2008 4,55 2360,85 10931,31 NO 01.06
...lk.12 2 - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , . . ; . ( 1917) censuses . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 -. , . , -. 1939 15 200 -. , , . 3 1943 . , . . 1950 , , . , -. - .. , , -, , . , - . , - . 1980- . - . - . , , , , . . - . , . - , , , . . . . -. , . . . , , ,, " . , , , self-awarenesses
Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisstiilid Liblikaujumine Seliliujumine Rinnujumine Vabaujumine Kompleksujumine Michael Fred Phelps S a a vutus e d 14. august 400 m kompleksi Kuldmedal, MR 4.08,26 15. august 4x100 m vabalt Pronksmedal 3.14,62 16. august 200 m vabalt Pronksmedal 1.45,32 17. august 200 m liblikat Kuldmedal, OR 1.54,04 17. august 4x200 m vabalt Kuldmedal 7.07,33 19. august 200 m kompleksi Kuldmedal, OR 1.57,14 20. august 100 m liblikat Kuldmedal, OR 51,25 21. august 4x100 m kompleksi Kuldmedal, MR 3.30,68 Allikad Http://et.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps http://www.facebook.com/home.php#!/photo.php?fbid=132964450101845&set=a.1046 http://www.google.ee/images
MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL ANDMED: M = 3300 Nm, d = 60 mm, l = 45 mm Liistu ristlõige: b = 18 mm, h = 11 mm Süvise sügavus: t1 = 7 mm, t2 = 4,4 mm Liistu 18x11 pikkus ll l (5...10) = 45 (5...10) = 40...35 mm Valime ll = 40 mm Muljumispinge: C = 2M / (d(h t1)(ll b)) = 2 * 3300 / (0,06 * (0,011 0,007) * (0,04 0,018)) = = 6600 / (0,06 * 0,004 * 0,022) = 6600 / 0,00000528 = 1250 MPa > [] C 200 MPa, liistu materjaliks on teras C45E ning valitud liist ei rahulda tugevustingimust. Kuna ülekoormus on liiga suur ka juhul, kui paigaldada kaks liistu 180 kraadise nurga all, siis asendame liistliite hammasliitega. Valime kergema seeria hammasliite: 8x42x46, siis hamba faas f = 0,4 mm ja laius b = 8 mm. Hammaste töökõrgus: h = (D d) / 2 2f = 1,2 mm Keskmine raadius: r = (D + d) / 4 = 22 mm
E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust B ärikasum pluss finantskulud ja -tulud C majandustegevuse kasum enne tulumaksu D ärikasum enne kulumit E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõte müüb 2 toodet: aknaid ja uksi. Akende müügihind on 200 € tk., uste müügihind 400 € tk. Kuu algul oli ettevõtte laos 300 akent ja 250 ust. Kuu jooksul toodetakse 900 akent ja 1250 ust. Kuu lõpuks prognoositakse akende laovaruks 100 akent ja 200 ust. Ettevõtte müügitulu sellel kuul on 1100 1300 A 740,000 220000 520000
deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Enam tuntud on tarbijahinnaindeks (THI), mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum. Table 1. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga. 200 200 200 200 200 200 200 200 200 201 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 2011 Kokku, % 5,8 3,6 1,3 3 4,1 4,4 6,6 10,4 -0,1 3 5
59815 32208 104094 196117 toodet 2012 aasta jooksul aastas päev Palgakulud Tabel 2 Brutopalk/inimese kohta (Eur) Töötajad 2013 2014 2015 2016 2017 Direktor 18 000 24 192 25 800 25 800 25 800 Peakokk 16 200 21 768 23 376 23 376 23 376 Vanemkelner/Ettekandja 14 400 14 400 20 964 20 964 20 964 Kokk 10 800 10 800 16 128 16 128 16 128 Abitööline 7 200 7 200 11 280 11 280 11 280 Kelner/Ettekandja 8 400 8 400 12 900 12 900 12 900 Koristaja 7 200 7 200 11 280 11 280 11 280
150 1128 296 1136 296 1 2 0 152 1168 72 1176 72 1 4 5 152 1168 208 1176 208 1 4 5 152 1168 344 1176 344 1 4 5 w 1136 24 1160 24 0 w 1160 24 1160 56 0 w 1160 56 1168 56 0 w 1136 120 1160 120 0 w 1160 120 1160 88 0 w 1160 88 1168 88 0 w 1136 88 1152 88 0 w 1152 88 1152 80 0 w 1152 80 1168 80 0 w 1136 56 1152 56 0 w 1152 56 1152 64 0 w 1152 64 1168 64 0 w 1136 160 1160 160 0 w 1160 160 1160 192 0 w 1160 192 1168 192 0 w 1136 192 1152 192 0 w 1152 192 1152 200 0 w 1152 200 1168 200 0 w 1136 224 1152 224 0 w 1152 224 1152 216 0 w 1152 216 1168 216 0 w 1136 256 1160 256 0 w 1160 256 1160 224 0 w 1160 224 1168 224 0 w 1136 296 1160 296 0 w 1160 296 1160 328 0 w 1160 328 1168 328 0 w 1136 392 1160 392 0 w 1160 392 1160 360 0 w 1160 360 1168 360 0 w 1136 360 1152 360 0 w 1152 360 1152 352 0 w 1152 352 1168 352 0 w 1136 328 1152 328 0 w 1152 328 1152 336 0 w 1152 336 1168 336 0 w 1136 432 1160 432 0 w 1160 432 1160 464 0 w 1160 464 1168 464 0 w 1136 496 1152 496 0
0 120 10 30 100 155 10 30 150 190 10 30 200 225 10 30 250 260 10 30 300 295 10 30 Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 350 330 10 30
w 1536 600 1504 600 0 w 1504 600 1504 728 0 w 1504 728 1536 728 0 w 1344 456 1344 600 0 w 1344 600 1488 600 0 w 1488 600 1488 760 0 w 1488 760 1536 760 0 w 1344 664 1472 664 0 w 1472 664 1472 792 0 w 1472 792 1536 792 0 x 1595 701 1610 704 0 15 y0 x 1596 733 1611 736 0 15 y1 x 1594 766 1609 769 0 15 y2 x 1596 798 1611 801 0 15 y3 L 176 184 176 152 0 0 false 5 0 L 192 184 192 152 0 1 false 5 0 L 208 216 208 152 0 1 false 5 0 L 224 184 224 152 0 1 false 5 0 L 256 184 256 152 0 1 false 5 0 L 288 200 288 152 0 1 false 5 0 x 286 139 300 142 0 13 a0 x 268 140 282 143 0 13 b0 x 250 139 264 142 0 13 a1 x 198 139 212 142 0 13 b2 x 231 139 245 142 0 13 b1 x 163 141 177 144 0 13 b3 x 182 139 196 142 0 13 a3 x 214 139 228 142 0 13 a2 w 192 184 192 248 0 w 224 184 224 232 0 w 256 184 256 216 0 w 288 200 288 248 0 w 192 248 448 248 0 w 720 136 1104 136 0 w 720 184 1120 184 0 w 1216 728 1184 728 0 w 1184 728 1184 184 0 w 1184 184 1120 184 0 w 1216 520 1200 520 0
Ettevõte kavandab 4 erinevat reisikoti tootmist. Kottide valmistamiseks kasutatakse 5 materjali: pärisnahk; kangas nr 1; kunstnahk; kangas nr 2. Kotid plaanitakse teha materjalidest, mis jäid üle mööblivalmistamisel. Materjali kogus vastavalt 400 m, 200 m, 100 m, 150m. Muud tingimused on esitatud tabeli kujul järgmised: Materjali kogus ühele tootele Materjali Materjal kogus meetrites Reisikott 1 Reisikott 2 Reisikott 3 Reisikott 4 0 1 4 Pärisnahk 400 2
peab teadma voltmeetri ja ampermeetri sisetakistusi kasutatud mõõtepiirkondade puhul. Takistust mõõdetakse lisaks ka otseste takistuse mõõtmise mõõteriistadega takistussillaga ning multimeetriga (testriga). 2. Katseskeem 3. Kasutatud mõõteriistade parameetrid Voltmeeter: sisetakistuse väärtused mõõtepiirkond 7,5 V 83,3 mõõtepiirkond 15 V 166,7 Ampermeeter: sisetakistuste väärtused mõõtepiirkond 200 mA 1,3 mõõtepiirkond 100 mA 5 mõõtepiirkond 50 mA 20 4. Katsetulemused Tabel 1 Katsetulemused Jr Mõõ- Pinge U Vool I Takistussild Tester Lüliti k. detav [V] [mA] [] [] asend nr takisti C C C C C C C C
toimingutega. Venetsueelas kehtib järgmine nõudluse-pakkumise skeem televiisoritele: Ühe televiisori hind Nõudmine televiisoritele Televiisorite pakkumine Venetsueela turul Venetsueelas dollarites tuh. tk. tuh. tk. 100 900 0 200 700 200 300 500 400 400 300 600 500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? Tasakaalukogus = 450 000 Tasakaaluhind = 350 2
Variant B 20.10.2017 1) Leida toereaktsioonid liigendites A ja B. (25p) = 0 | - cos 15° - cos 45° = 0 = 0 | - sin 15° - sin 45° - 500 = 0 FA = 707,11 N; FB = -965,93 N. 2) Redel kaaluga G = 200 N ja pikkusega l = 5 m toetub vastu siledat seina ja hõõrdega põrandat. Hõõrdetegur põrandaga on = 0,40. Missugune on minimaalne nurk , mil redel on veel tasakaalus (ei hakka liikuma)? Missugused on sellise korral toereaktsiooni väärtused seina ja põrandaga? (25p) = 0 | - + 0,40 = 0, = 0 | - 200 = 0,
DAIMI KOOK Põhi * 200 grammi Digestive küpsiseid (tõenäoliselt võib ka niisama jahu ja särkivärki panna, aga küpsisepõhi on tunduvalt parem) * 100 grammi toasooja võid * 2 supilusikatäit suhkrut Kate * 300 grammi maitsestamata toorjuustu * 200 grammi creme fraiche'i (hapukoor) * 5 munakollast * 2 detsiliitrit suhkrut * 1 sidrun * 1 pakk Daimi sokolaadi graanuleid või hakitud Daimi (lähimas poes neid graanuleid ei olnud ja ma ei viitsinud kaugemale minna, nii et ma tegin lihtsalt sokolaadi tükkideks) Valmistamine
Ai Kogujääk sõelal i [%] Liiva sõelkõver esitati koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks lisas 1. Tabelis 8.4.1.1. on toodud terastikuline koostise määramise tulemused. 7.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolomeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. Andmed toodud tabelis 8.5.1. 4 8. Katse tulemused 8.1 Puistetihedus Tabel 8.1.1. Puistetiheduse 0L leidmine
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 184 128 120 128 0 0 false 5 0 L 184 80 120 80 0 1 false 5 0 L 184 48 120 48 0 0 false 5 0 154 240 48 304 48 1 2 5 154 360 56 424 56 1 2 5 150 288 96 336 96 1 2 0 150 288 136 336 136 1 2 0 150 288 176 336 176 1 2 0 152 384 136 440 136 1 3 0 w 184 24 360 24 0 w 360 24 360 40 0 w 360 40 360 48 0 w 184 24 184 48 0 w 208 80 184 80 0 w 184 64 184 72 0 w 184 64 200 64 0 w 184 72 184 80 0 w 200 64 200 40 0 w 200 40 240 40 0 w 160 64 160 128 0 w 160 64 160 56 0 w 160 56 240 56 0 w 160 128 184 128 0 w 304 48 344 48 0 w 344 48 344 64 0 w 344 64 352 64 0 w 352 64 360 64 0 I 216 104 256 104 0 0.5 w 288 88 256 88 0 w 256 88 256 104 0 w 208 80 208 104 0 w 208 104 216 104 0 w 184 128 264 128 0 w 264 128 264 104 0 w 264 104 288 104 0 w 272 88 272 128 0 w 272 128 288 128 0 w 272 88 288 88 0 w 144 144 144 48 0 w 144 48 184 48 0 w 144 144 288 144 0 w 248 144 248 184 0 w 248 184 288 184 0 w 248 144 288 144 0
0 150 992 328 1000 328 1 2 0.0 150 992 296 1000 296 1 2 0.0 152 1032 72 1040 72 1 4 0.0 152 1032 208 1040 208 1 4 0.0 152 1032 344 1040 344 1 4 0.0 w 1000 24 1024 24 0 w 1024 24 1024 56 0 w 1024 56 1032 56 0 w 1000 120 1024 120 0 w 1024 120 1024 88 0 w 1024 88 1032 88 0 w 1000 88 1016 88 0 w 1016 88 1016 80 0 w 1016 80 1032 80 0 w 1000 56 1016 56 0 w 1016 56 1016 64 0 w 1016 64 1032 64 0 w 1000 160 1024 160 0 w 1024 160 1024 192 0 w 1024 192 1032 192 0 w 1000 192 1016 192 0 w 1016 192 1016 200 0 w 1016 200 1032 200 0 w 1000 224 1016 224 0 w 1016 224 1016 216 0 w 1016 216 1032 216 0 w 1000 256 1024 256 0 w 1024 256 1024 224 0 w 1024 224 1032 224 0 w 1000 296 1024 296 0 w 1024 296 1024 328 0 w 1024 328 1032 328 0 w 1000 392 1024 392 0 w 1024 392 1024 360 0 w 1024 360 1032 360 0 w 1000 360 1016 360 0 w 1016 360 1016 352 0 w 1016 352 1032 352 0 w 1000 328 1016 328 0 w 1016 328 1016 336 0 w 1016 336 1032 336 0 w 1000 432 1024 432 0 w 1024 432 1024 464 0 w 1024 464 1032 464 0
(E - A) ¹ (E A) X = (E - A) ¹ Y ehk X = (E A) ¹ Y. Maatriksit (E A) ¹ tähistatakse tähega B ning nimetatakse täiskulukoefitsentide maatriksiks. ÜLESANNE · On antud kahe haruga osa maatriksbilansist: haru 1 2 lõpptoodang kogutoodang 1 400 220 880 1500 2 600 800 200 1600 lisaväärtus 500 580 1080 - kogutoodang 1500 1600 - 3100 Uus planeeritav kogutoodang esimeses harus on 2100 ja teises harus 2400. Tootmistehnoloogia jääb samaks. Leia lõptarbimisse jõudvad toodangumahud. Lahendus: 1. Leian otsekulukoefitsentide maatriksi. Jagan vahetarbimisse minevad
võrdsed? 3)Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool või kaaliumnitraat? 4) Moodusta ise küsimus kaaliumbromiidi kohta! 5) Moodusta ise küsimus naatriumkloriidi ja temperatuuri 80 oC kohta. Ülesandeid CuSO4 lahustuvus temperatuuril 60 oC on 40 g · 100 g 100 grammis vees lahustub CuSO4 (40 grammi) · 50 grammis vees lahustub CuSO4 (20 grammi) · 200 grammis vees lahustub CuSO4 (80 grammi) · 30 grammis vees lahustub CuSO4 (12 grammi) · 130 grammis vees lahustub CuSO4 (52 grammi) · 7 grammis vees lahustub CuSO4 (2,8 grammi) · Lisades 200 grammile veele 90 grammi soola on lahus (küllastunud/küllastumata/küllastunud sademega) · * Lisades 30 grammile 10 grammi saadakse küllastumata soolalahus. Mitu grammi soola tuleks lisada, et lahus oleks küllastunud? (2 grammi)
· Ettevõtte puhaskäibekapital = 2 020 000 1 225 000 = 795 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = 2 020 000 / 1 225 000 = 1,65 (hea) · Likviidsuskordaja = (2 020 000 - 940 000 - 0) / 1 225 000 = 0,88 (rahuldav) V: Firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist. Kõik eelnevalt arvutatud arvud paranevad pärast laenu saamist. c) Võõrkapitali kasutamine enne laenu saamist: · Võlakordaja = Ettevõtte võlakohustused / koguvara = 2 200 000 / 3 600 000 = 0,6 (Ettevõtte võlgnevus moodustab kogukapitalist 60%, mis on üsna suur kogus) · Omakapitali võlasiduvus = Ettevõtte võlakohustused / omakapital = 2 200 000 / (600 000 + 800 000) = 1,57 Võõrkapitali kasutamine pärast laenu saamist: · Võlakordaja = 2 525 000 / 3 925 000 = 0,64 · Omakapitali võlasiduvus = 2 525 000 / (600 000 + 800 000) = 1,8
PERE TOIMETULEK JA EELARVE Vastavad vaid need kellel on pere olemas ja vähemalt kaks last. Tulemuseks soovin teada saada kuidas suhtuvad pered sissetulekusse ja kuidas nad hoiavad kokku. 1. Kui suur on Teie pere ❏ 200 - 350 sissetulek? ❏ 350 - 500 ❏ 500 - 750 ❏ 750 - 900 ❏ 900….. 2. Kas Teie pere tuleb välja oma ❏ Jah tuleme sissetulekuga? ❏ Enam vähem
sisu Arvutada pakkimata CIF eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus bitikiirus video edastuskiirus pilt on ruuduline 600 triibud on raskelt LISA SIIA CIF loetatavad, 200 on loetatavad kuid ääred 352x288 30,0 31000 kb/s ARVUTUSED! on udused. Arvutada pakkimata QCIF eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus video edastuskiirus
Veel on riikidest esindatud Island ja Norra. Kirjeldav statistika ja graafiline analüüs 1,600 1,400 1,200 1,000 800 600 2007 2010 400 200 0 Joonis 1. Riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused aastatel 2007 ja 2010. Allikas:Eurostati andmebaas; autorite koostatud. Kirjeldav statistika on välja toodud järgmistes tabelites. Tabel 1. Kirjeldava statistika analüüs 2007 aasta kohta. Descriptive Statistics
Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetusmaksumus € Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (€) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 €/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 €/tk = 480 €
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 97 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 200 kN l=4m Varras on karprauast Sellise skeemi korral µ = 1/2 F = [ ] tugevustingimus A F s = [ s ] = [ ] stabiilsustingimus A muutub vahemikus 0 ... 1, lähendan seda katseliselt, võttes algul väärtuseks 0,5. = 0,5 F 200 * 10 3 A = = 0,0025 m 2 = 25 cm 2 [ ] 0,5 * 160 * 10 6 Vaatan tabelist, et sobib karpraud N° 20a, mile ristlõike pindala on 25,2 cm2. Leian saleduse:
Inflatsioonimäär (THI põhine) Riigid Eesti 5,6 3,6 1,4 3,0 4,1 4,4 6,7 Läti 2,5 2,0 2,9 6,2 6,9 6,6 10,1 Suurbritannia 1,2 1,3 1,4 1,3 2,1 2,3 2,3 Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (nominaalne) Riigid Eesti 9200 10 200 11 300 12 400 13 800 15 400 17 100 Läti 7700 8400 9000 9900 10 900 12 200 13 900 Suurbritannia 23 700 24 700 25 200 26 800 27 400 28 400 29 100 Püsivhindades SKP kasvutempo (reaalne) Riigid Eesti 7,5 7,9 7,6 7,2 9,4 10,0 7,2 Läti 8,0 6,5 7,2 8,7 10,6 12,2 10,0
1. nov 31. dets 207 30 145 31 100 1. jaan 28-29. veebr 223 35 145 31 100 1. märtsist 242 40 145 31 100 Praetud viiludeks, kuubikuteks poolvalmis raguu jaoks: 1. sept- 31. okt 160 25 120 17 100 1. nov- 31.detsember 171 30 120 17 100 Praetud fritüüris kangidena: 1. sept- 31. okt 267 25 200 50 100 1. nov- 31. dets 286 30 200 50 100 1. jaan- 28-29. veebr 308 35 200 50 100 1. märtsist 333 40 200 50 100 Praetud fritüüris ribadena: 1. sept- 31. okt 333 25 250 60 100 1. nov- 31. dets 357 30 250 60 100 1. jaan- 28-29. veebr 385 35 250 60 100 1
Ader 2000 Külvik 11000 Bürootehnika 0 1730 0 Arvuti 890 Toolid 300 Laud 340 Seadmed 200 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 0 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 0 0 Kapitalirenditavad materiaalsed põhivarad (soetusmaksumuses) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 Masinad ja seadmed 0 20000 27000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
