aega kolmekesi." on tõeline maiuspala nii head situatsioonikomöödiat kui absurditeatrit armastavale vaatajale. Hästi läbikomponeeritud tekstis annab tooni tundlik, vahel absurdini viidud, veidi nihestatud huumor. Lugu, mis esmapilgul võiks tunduda veidi ehmatav või isegi küüniline, osutub hoopiski ühtaegu nii naljakakas kui ka liigutavaks. Lemmik näitleja Jan Uuspõld Jan Uuspõld on sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas. Ta on eesti näitleja ning töötab aastast 1998 Eesti Draamateatri näitlejana. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Jan on hea näitelja, ta alati elab enda rollides. Ta näidendid on humoorikad ja huvitavad. Jan Uuspõllul on kaks venda Andrus Uuspõld ja Jaanus Uuspõld. Janil on noorusaja suhtes Margit Roosaarega tütar Laura-Lisete. Ta elas pikka aega koos näitleja Liina Vahtrikuga. On olnud abielus Marion Uuspõlluga (neiupõlvenimega Marion Magdalena Poom), neil on poeg Fred.
Raamat Tekstisisene viide Viide loetelus “Kasutatud kirjandus” Üks autor (Pihlau, 2003) või (Pihlau, Pihlau, J. (2003). Edukas otsing Internetis ehk 2003, lk 24) kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn : Külim 2 autorit (Cargill & Webb, 1988) või Cargill, J., & Webb, G.M. (1988). Managing (Cargill & Webb, 1988, lk libraries intransition. Phoenix; New York: Oryx 54) Press. 3 ja enam autorit (Guerin et al, 2005) või Guerin, W. L., Labor, E., Morgan, L., Reesman, J. (Guerin et al, 2005, lk 67) C., & Willingham, J. R. (2005). A handbook of critical approaches to literature. New York : Oxford University Press. Ilma autorita (Intelligent Inf...
Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut: Lõuna-Ameerikas, inkade impeerium (praeguse Peruu aladel) ja asteekide riik Kesk- Ameerikas (pealinn Tenochtitlàn asus samas, kui praegune Mehhiko pealinn). (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 2.VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD: Inkade, asteekide ja maajade, aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri, nagu olmeekide, tolteekide jt. poolt loodud kunst on suurte erinevustega, kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailmakunsti arengus. (Kangilaski, J. 1998
Edukalt läbiviidud reformide tulemusena oli Eesti 1997. aasta lõpuks jõudnud maailma kiiremini arenevate riikide hulka, kus lisaks kiirele majanduskasvule (1997. aastal küündis majanduskasv 10,6 protsendini) iseloomustasid arengut inflatsioonitempo aeglustumine ning valitsussektori ülejääk. Tunnustusavalduseks Eesti senistele saavutustele on Euroopa Nõukogu otsus kaasata Eesti Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru. Tingituna peamiselt väliskeskkonna muutustest sisenes Eesti 1998. aasta lõpus esimest korda pärast taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud kasvutrendid veel taastunud, siiski säilisid ootused majanduskasvu taastumiseks aasta viimastel kuudel. Määratledes majanduse perspektiivseid arengusuundi toetavaid tegevusi, on valitsuse esmatähtsaks pidanud järgmisi üldeesmärke: · Eesti elanike elatustaseme tõus, · stabiilse majanduskasvu saavutamine, · uute töökohtade loomise soodustamine.
p 7 1952 . , (23.02.1911 -- 2.08.1999) - , , . , (1911--1998), , , . . -- , , . . , , . 1970--1975 (). 1975 . . , m -- « » (. . . . , ). . 1985-1990 . 20 1991 . 1998 - ( ) 31 1999 . «» . - 2000 , , , ; ( , -- ). -- . , - ; -- , , , , . , , . ( , ), , . , : « , , - , , -- , , ». , , . , . , . . , . . -6, , . , « » « » . 8 2008 , , . 12
ANDRUS ANSIP Content Introduction Achievements Appearance Character Hobbies-intrests Introduction Born 1st October, 1956 In late fifties Born in Tartu Estonian politician Started Reform Party Achievements Estonian Prime Minister (2005- Mayor of the Tartu (1998-2004) Chairman of the board of AS Tartu radio (1994-1998) Member of the council of Rahvapank (1993-1995) Appearance Tall and slim Black wavy hair Blue eyes Full lips Likes wearing formal clothes Character Correct person Self-centred Selfish Quick-tempered Stubborn Hobbies-intrests Skiing Roller skating Cycling Materials http://quizlet.com/10691878/enterprise- 3-unit-1character-flash-cards/ http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip https://quizlet.com/2673940/enterprise- 3-unit-1-flash-cards/ Google pictures Thanks for listening ...
HANDO RUNNELI elu ja looming Hando Runnel sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muu...
Tallinna noored tegijad Algus : Tallinna noored tegijad alustasid ametlikult oma tegevusega 1998 aastal. Aluse panijad olid Ivar Sild, Jürgen Rooste ja Jaak Urmet (Wimberg). Tegevus Oma kolme tegevusaasta jooksul andis TNT hulga luuleõhtuid Tallinnas Tartus, Pärnus jm. Esinemised olid menukad, meelitades kohale rohkelt publikut ja teenides kiitvat tagasisidet nii kriitikutelt kui ka niisama kirjandushuvilistelt. Teiseks tähtsaks tegevussuunaks oli enda avaldamine trükisõnas, eriti TNT almanahhi "Mõned ei tahtnudki" väljaandmine. See ilmus lõpuks 2000
Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo ,,Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu ,,Tõun" Timm (laul, kitarr, steel-kitarr).1992.a salvestati kassett Jäähääl ning vigases inglise keeles CD, mis seni tirazheerimata. 2 aasta pärast mindi vahelduseks laiali. InBoil ja Jaan esinesid neil aastail Jääboileri nime all, esitades peamiselt Jääääre repertuaari trummikomplekti, saksofoni ja elektriviiuli professionaalsel kaasabil. 1996 ilmutati CD Jääääre lugudega `Parimad'. 1998 salvestas Jäääär koos Tõnis Mägi, Kärt Johansoni ja Riho Sibulaga CD `Öö on öö' millel Heikki Kalle ja Indrek Hirve looming. 1998 tuli Jäääär koosseisus Jaan, InBoil, Tõun ja Tarz jälle kokku. Järgneva 10 aasta jooksul salvestati `Tartu - väike puust linn' (1998), `Oota' (2003), `Väikesed raamatud' (2004), duubelplaat (teine ketas Jäääär `tribute') `Ei üle ega ümber' (2005), kontsertplaat koos hää sõbra Bonzoga `VIIS (4+1)' (2005), DVD `Vaaaata' (2006)
Põgenikud olid üle piiri Uganda lääneossa tulvanud pärast ugandalaste juhitud Demokraatlike Liitlasjõudude (ADF) rünnakut Kongo DV Põhja- Kivu provintsis asuvale Kamango linnale. ADF moodustati 1990. aastate keskel Lääne-Ugandas Kongo piiri lähedal asuvates Rwenzori mägedes. Osa ADF-ist liikus pärast Uganda valitsusvägede kahe aasta tagust rünnakut Kongosse. Ka Eestisse on põgenejaid tulnud (põhiliselt 1998. aasta kodusõja tõttu). Paguluse tagajärjed 2014. aasta Märtsis teel Ugandast Kongosse Alberti järvel põhja läinud ülerahvastatud pagulaspaadis leidis märja haua rohkem kui 251 kongolast, nentisid Kinshasa võimud. Juba esimese sadakonna veest välja toodud surnukeha seast olid rohkem kui pooled lapsed. Uppunud alusel tohtinuks olla maksimaalselt 80 inimest. Paadimees luges kokku 96 täiskasvanut, kuid lapsi oli nii palju, et neid ta ei jõudnud lugeda.
kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed") esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt üritanud pääsu Eurovisoonile. Tema ning Maarja, Evelin Samueli ja James Wertsi 2003. aastal esitatud ballaad "Know What I Feel" jäi Riiga-sõidust vaid 1 punkti kaugusele. Konkursi võitis toona ansambel Ruffus lauluga "80s Coming Back". Aastal 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999.
) 300 , , , , ( ), (), ( ), ( ). . , . : , ( , , ), ( ) ( ). , . . . . (1) ( ) ( ). (2) , . (3) - , . (4) , ; (5) . , . , . ( , 50° ). (68° ) 1892, « ». - , . , - . 70- 20 . 1000 (0,9° 100 ). : 19101945, 1970- 1990-. 1998 20 . , . . 17,1 . 2 14,5 . 2 ( , , , ). : 90 - , . ( 16%- -) , .. 1900 . 9% , 20% . . , , : 80% , 8% , , 7% . .-. 2,21 . 2. , , , , . , , ( , ). 20 . 70%, . , - 40%, - - 10 15%. 1980- 1,34 . . . . . 20 . , 100 . . . , , , . : 1,6% (1998) 6,1% (2002). : 250 . 2 (1996) 372
Tema koostatud ,,Dictionary of Modern English Usage" (,,Nüüdisinglise keele kasutuse sõnaraamat"; 1926) on möödunud sajandi olulisimaid keeleraamatuid. KUIGI Kuigi Fowleri käsitlus on paljuski subjektiivne ja moraliseeriv, SIISKI on see raamat ajaproovile üllatavalt hästi vastu pidanud. JA Uus, ajakohastatud trükk ilmus 1998. aastal. Fowler oli õppinud Oxfordi ülikoolis klassikalisi keeli ning töötas aastaid koolmeistrina. SEETÕTTU Ühelt poolt iseloomustab teda peen keeletaju, NING teiselt poolt koolipapalik soov õpetada. Koos oma vennaga koostas ta ,,The Concise Oxford Dictionary" (,,Lühike Oxfordi sõnaraamat"; 1911) esimese trüki. NIMELT
MagasiniPelgulinna (nimetati ümber Veerenni Ristiku liiniks) ja Toompeasadama liin. Alates 1945-1950 hakati kasutama metallkorpuseid. Veoauto-buss Austro-Fiat 1949.a. Buss 1959 - 1978 1959. aasta alguses kolis bussijaam oma tänasesse asukohta Lastekodu ja Odra tänava nurgale. 1961. aastal toimus bussijaama uue 2-korruselise jaamahoone ehitus. Uus bussijaama kompleks valmis Eesti NSV 25. aastapäevaks. Buss 1979 - 1998 1990.aastal ilmusid tahhograafid ja mõiste - kaks bussijuhti(see tähendab piiratud tööaeg, kui on kauged reisid). 1999 - 2018 2000.aastast on turvavööd kohustuslikud kõikidel istekohtadel. 2005.aastast peab bussijuhil olema läbitud erialakoolitus. Buss Tallinnas Viru väljakul Rong Rong 1918-1938 Elektrirongiliiklus hakkas Eestis varem kui naaberriikides. Esimene elektriliin oli Tallinn-Pääsküla liin, mille
4 1909 14 2096 24 2038 34 1979 44 2014 5 2043 15 1993 25 1971 35 1939 45 1974 6 2024 16 1993 26 2015 36 1993 46 1977 7 2021 17 1996 27 2232 37 2040 47 1977 8 2015 18 1998 28 1999 38 1993 48 1961 9 2034 19 1998 29 1997 39 2043 49 2012 10 2034 20 1984 30 1966 40 1956 50 1973 Mõõtetulemuste graafiline esitus 2300 2200 2100 2000 1900 1800 1700 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 2
Puusepp teatekulla. Markus Puusepp võitis ka tavarajapronksi. Maailmakarika osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis orienteerumisjooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli orienteerumisjooksus kolmas 1992; Külli Kaljus orienteerumisjooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev orienteerumissuusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998. Euroopa noorte meistrivõistlustel 2006 võitis M16 vanuseklassis Lauri Sild kuldmedali tavarajal. Teates võitsid pronksi M16 vanuseklassis Raido Mitt, Kenny Kivikas ja Lauri Sild. 2007 võitsid M16 vanuseklassis Raido Mitt, Tauno Tiirats ja Kenny Kivikas teates hõbemedali. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Maret Vaheril 61 1986-2002(Seis 30. detsember 2002), neist kuldmedaleid 34. Meestest on kõige rohkem Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 35 korda (medaleid aastatel
Kaur Kender Claudia Oks M-13 Üldiselt ● Eesti postmodernistlik kirjanik ● Sündinud 27. mai 1971. a, Tartus ● Õppis Rakvere 3. keskkoolis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis ● Üks portaali Osta.ee loojatest ● Tuntuse pälvis 1998. a ilmunud esikromaaniga „Iseseisvuspäev“ ● Pälvinud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse proosaauhinna. ● On töötanud reklaamibüroodes ja pidanud selle teemalisi loenguid. ● On üks Nihilist.fm-i autoritest ● Tegeleb ka räppimisega ● Mänginud filmis „Ferdinand“ (2002) Teosed ● „Iseseisvuspäev“ (1998) ● „Yuppiejumal“ (1999) ● „Ebanormaalne“ (2000) ● „Läbi rahulike silmade“ (2001)
· Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Ravikloonimine · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Kloonimise verstapostid · 1938 Saksamaa Freibergi Ülikooli · 1998 Uus-Meremaal kloonitakse ühe teadlane Hans Spermann visandab lehmaliigi viimane elus olev esindaja. Kloonimist hakatakse pidama ohustatud kloonimistehnoloogia, soovitades asendada liikide päästerõngaks. munaraku tuuma keharakutuumaga. · 2000 Soti firma PPL Therapeu-tics kloonib · 1952 Pennsylvania teadlased kloonivad viis geneetiliselt modifitseeritud siga.
7 1995 66.2 71.3 61.1 4.9 5.2 4.6 1996 67.8 72.9 62.5 4.8 4.8 4.9 1997 69.5 74.5 64.4 4.1 4.0 4.2 1998 I kvartal 69.9 74.6 65.2 3.5 3.7 3.4 Tabel 7 Töötuse määr % vanuses 16-24 aastat noorte seas. . 1997 1998 Mehed 16-24 9.8 10.2 Naised 16-24 13.7 9.2 Keskmine 16-24 11.6 9.7 Riigi poolsed sammud töötuse vähendamiseks. 1992 aastal avaldas Norra tööturu amet pikaajalise plaani, mis pidi viima töötuse määra võimalikult madalale Eelarvest eraldatud raha, uute töökohtade loomise jaoks. Koolireform.
kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991 Rakvere aukodanik, 1995 Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisauliige, 1996 Tartu Ülikooli audoktor, 1998 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004 Aasta helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005 Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007
ja peadirigendina aastail 1975-1994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooper nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 19911996 rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. ISIKLIK Eri Klas määratleb end juudi rahvusest. Aastatel 1966-1968 oli ta abielus ooperilaulja ja näitleja Nieves Lepaga.
Kõrgõztan 35,3 6,7 11,5 16,4 23,1 42,3 Turkmeenia 35,8 6,7 11,4 16,3 22,8 42,8 Eesti 39,5 6,6 10,7 15,1 21,4 46,3 Siirdemaade keskmine* 29,0 8,4 13,2 17,7 23,3 37,4 *Andmed puudusid Albaania, Makedoonia, Taga-Kaukaasia riikide ning Tadzikistani ja Usbekistani kohta Allikas: WDI 1998 Tabeli andmetel ei saa teha järeldust, et riigi arengutase (rikkus) ja tulujaotuse ühtlus on omavahel mingil kombel seotud. Soome ja Rumeenia tulujaotuse näitajad on väga analoogsed, tulu per capita ostujõu pariteedi järgi hinnatuna aga esimeses üle nelja korra kõrgem. Samuti on tabelis kõrvuti tulujaotuse poolest sarnased Eesti ja Turkmeenia, kuigi viimases on tulutase peaaegu kaks korda madalam. Muidugi ei saa üksiku näitaja väärtuse
19891992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Looming Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal Tihti tema heliloomingus leiab prantsuse spektraalmuusikat, Gregooriuse koraali, IRCAMi(Akustika ja Muusika Uurimise ja Koordineerimise Instituut) eksperimente ja idamaise muusika jooni Kirjutanud ka suurvorme Teosed "a travers" ("Kaudu") 1998 "Sinine" 1998 "Sula" 1999 "Traces"("Jäljed") 2001 "Hõbevalge" 2007/2008 "Ma kuulsin sind laulmas" 2010 Tunnustused 2000 Heino Elleri muusikapreemia 2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist 2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda) 2004 Valgetäht V klass 2004 150 000 krooni suurune kultuuri aastapreemia 2006 Noore kultuuritegelase preemia
Curriculum Vitae Personal Details: Sally Marrell 52 Hanover Street Edinburgh EH2 5LM Scotland Phone: +0131 449 0237 E-mail: [email protected] Education: 1998-2000 Lancaster University Degree in French 1994-1998 Manchester University Degree in Management Studies 1990-1994 Manchester University ...
esimeseks tööväärtusteooria arendajaks Benjamin Franklinit (Marx, 1865). William Petty on ka nii nimetatud tööväärtusteooria looja. Petty näitas, et kaupade hinna aluseks on töökulu, kuna kõik ülejäänud kulud on selleks taandatavad. Kuid hinnataset mõjutavad kõik turu tegurid, millest tuleneb nõudlus: asenduskaupade olemasolu, uudsus, mood, jäljendamine, tarbimise tradistsioonid (Kumm, 1998, 14). Loomuliku hinna ehk kauba maksumuse all peab ta silmas väärtust, poliitilise hinna all turuhinda. Kauba loomulik hind määratakse selle tootmiseks kulutatud tööajaga ning loomulik hind on proportsionaalne hõbeda tootmise ekvivalendiga. Vahetusväärtust ei loo Petty arvates mitte iga töö, vaid ainult selline, mis on seotud kulla ning hõbeda tootmisega. Adam Smith nõustus eelkapitalistliku ühiskonna teooriaga, aga nägi viga selle rakendamisel kaasaegsesse kapitalismi
Limusteohustatus 8b.klass 12.02.2009 Limused Limused ehk molluskid (Mollusca) on pehme, segmenteerumata, Enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud (Vikipeedia) . Ohustatuks on Eestis tunnistatud 39 liiki limuseid (Talvi, 1998). Neist 10 liiki elab vees ja 29 maismaal. Naabermaades on magevee- ja maismaalimustest Punasesse raamatusse kantud Rootsis 38 ja Soomes 37 liiki ning Ida-Fennoskandias üks liik (Gärdenfors, 2000; Kotiranta et al.,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõg...
Die Bundesrepublik Deutschland Deutschland · Amtssprache-Deutsch · Hauptstadt-Berlin · Staatsform - Parlamentarische Bundesrepublik · Regierungsform - Parlamentarische Demokratie · Staatsoberhaupt-Christian Wulff · Regierungsschef Angela Merkel · Einwohnerzahl - 81,752 Mio · Währung - Euro · Nationalhymne Deutschlandlied · Nationalfeiertag 3.Oktober · Telefonwahl - +49 · Internet-TDL - .de · 16 Deutsche Ländern Nationalhymne · Verwendungszeitraum 1922-1945 1952-heute · Text - August Heinrich Hoffmann von Fallersleben · Melodie - Joseph Haydn · Dritte Strophe "Das Lied der Seutschen" Christian Wulff · Christian Wilhelm Walter Wulff · 19. Juni 1959, Osnabrück · Präsident seit dem 30. Juni 2010 · Zehnter · 2003-2010 Ministerpräsident (Niedersachsen) · 1994-2008 Vorsitzender (CDU) Angela Merkel · Angela Dorothea Merkel · 17. Juli 1954, Hamburg · Politiker...
Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Mere aasta eurooplaseks. Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega.
Ta ei nõustunud Saksamaale pandud suurte reparatsioonidega, mis ignoreerisid majanduslikku reaalsust. Keynes ennustas rahalepingujärgse süsteemi kokkuvarisemist ja neid majanduslikke segadusi, mis sellele järgnevad. Keynes pöördus tagasi Cambridge'i ja jätkas seal õppetööd. Peale selle tegutses ta ka praktikuna: juhtis kindlustusfirmasid, osales aktiivselt liberaalse partei tegevuses, kirjutas artikleid, toetas kunsti, muusikat ja balletti. Keynes suri 1946. aastal (Krinal, 1998: 293-294) 3.2 J. Keynesi majandusteooria Keynesi teooria lähtus seisukohast, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeeringuid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sel juhul peaks Keynesi arvates sekkuma valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksude vähendamise abil nõudlus turgudel ning selle kaudu suurem toodang ja majanduse kasv. (Raagmaa, 2003: 14) J
Hiljem selgus, et see on nii lai teema ja selle kohta saab päris palju kirjutada. Punases raamatus on liike palju, aga ma valisin need liigid mida Eestis rohkem tuntakse. Oma referaadis kirjutan punasest raamatust üldiselt ja tutvustan eesti punast raamatut. Räägin ka põhjustest, miks paljud liigid on väljasuremisohus või juba välja surnud ja inimtegevusest, mis seda kõike põhjustavad. Aastaarvu, millal ilmus viimane eesti punane raamat, leidsin internetist, sest raamatukogus oli vaid 1998. aasta raamat. 3 Punane raamat Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on märgitud vastavate liikide levik, uurituse aste, seisund. (,,Eneke", 1984, lk165) Punased raamatud või nimestikud on hoiatatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Nende ülesandeks on: teatada avalikkusele elustikuliikide
, . - ( , , , , , , , , .) 2000- , . 1992 ( « ») - . (. ), ( -- 2000 ) , ; -«» , ; . , , , 122 . . 2008 , [6], , 1990- «» , 2007 [7]. : · 1996 , , . · 26 1997 -- , . , , , 1997 [8]. · 25 1998 , . [9]. · 25 1998 -- , -- c 26 1999 -- . 1997 « - » - . . . -- .[10] 2005 , 16 20 , , « » , 1978 . , . [11][12] - .[10] ( -- 1999 ) 9 1999 . .[13] 16 1999 233- (84 17 )[14]. 1999 : (1999), (1999) 1999 -- , , 300 . , [15] , [15]
et saadan oma toast ta ära ta peagi naaseb silmis sära ja kordab oma küsimust on neegri noku süsimust? 4 Contra teosed Ohoh! - 1995 Kesmasolin - 1996 Üüratu üürlane - 1996 Contramutter - 10. lend - 1997 Päike ja lamp - 1998 Ei ole mina su raadio - 1998 Tarczan 1998 Naine on mees - 1999 Suusamütsi tutt - 2000 Contra on õhk - MC/CD 2000 [Lugejad sügisel tibutavad..." -2001 Tuul kägistab ust - 2002 Tähekaardid - 2002 Presidendi suur saladus - 2004 Contrarünnak - 2004 Liivatee imepeen seeme - 2005 Viie pääle - 2005 Minu jonn - 2006 Kuuseebu - 2006 Kuldmuna - 2007 Tahaksin olla autobuss - 2008 5
seitsmendalt"(1992) ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Jalutuskäik vikerkaarele"(1994) ,,Atentaat Caesarile"(1997) ,,Kakand ja kakand"(1998) ,,Hiired pööningul"(2001) ,,Rehepapp"(2001) ,,Eesti matus"(2002) ,,Adolf Rühka lühikene elu"(2005) ,,Aabitsa kukk"(2006) ,,Voldemar"(2007) Tunnustused 1993 Lutsu huumoripreemia 1995,2000 Eesti kirjanduse aastapreemia 1998 Friedebert Tuglase novelliauhind 2001 Virumaa kirjandusauhind 2006 parim lastekirjanik(,,Limpa ja mereröövlid") Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist ,,Korra pidigi Rääk alla prantsatama,aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu." ,,Vägivald on tore asi!"kiitles Zdanov,võttis võileivalt kilu ja peksis seda rihmaga. ,,Lähme jah!Ma näitan sulle Leninit
Lapsena ei huvitanud teda temaealiste tavalised huvid. Viivi Luik avastas juba noorena, et teda köidavad kõige rohkem vaid raamatud. LOOMING: Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975 8) „Maapäälsed asjad“ 1978 9) „Luulet 1962-1974“ 1977 10) „Rängast rõõmust“ 1982 11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998 12) „On aastasaja lõpp“ 1993 13) „Elujoon“ 2005 14) „Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997“ 2011 Proosa: 1) „Salamaja piir“ 1974 2) „Seitsmes rahukevad“ 1985 3) „Seitse naist“ 1989 (essee) 4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu) 6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006 7) „Varjuteater“ 2011 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974 3) „Leopold aitab linnameest“ 1976
Ants Torim Rannajoon - juriidika Kaarel Lauk Mall Kivisalu Arutelu 1 Rannajoon Eesti põhikaardil Kiira Mõisja, M.Sc. Kartograafia büroo Maaamet 2 EPK10 kaardistusobjektid Projekt algas 1992.a. Kaardistatud objektide kaupa Rannajoont on kaardistatud: 1996 1998 1999 2001 2002 EPK on valminud paralleelselt õppimisega: probleemid, mida ise oleme teadvustanud probleemid, millest meid on teavitatud 3 EPK10 kaardistusobjektid Aasta 1996 1997 1998 1999 2001 2002 4 EPK10 tootmistehnoloogia AEROPILDISTUS STEREOKAART ORTOFOTO VÄLITÖÖ DIGIEDITEERIMINE, EPK 1:10 000 RELJEEFI DIGIMINE, KARTOGR
Eestis elav ja töötav teitest rahvusest tuntud inimane Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Mida ja kuidas ta maalib?.......................................................................................................4 Mis juhtub maalidega..............................................................................................................4 Veel temast..............................................................................................................................5 Näitused..................................................................................................................................5 Lisad 1......................
1500 m jooks 4.29,48 748 8641 1 Ateena 2004 Sai 8235 punktiga 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid 10,60/1,5, 7.63/2,0, 14.90, 2.03, 46,23, 14,40/0,0, 43.40, 5.40, 67.01, 4.29,58. Kergejõustiku Euroopa meistrivõitlustel on Nool saavutanud 1998 Budapestis kulla ja 2002 Münchenis hõbeda. Kümnevõistluse tulemuste pingerida Tulemused üle 8200 punkti: 8815 2 Edmonton 07.08.2001 8742 3 Götzis 04.06.2000 8706 2 Talence 30.07.2000 8672 1 Götzis 31.05.1998 8667 1 Budapest 20.08.1998 8664 2 Talence 19.09.1999 8641 1 Sydney 28.09.2000 8628 1 Tallinn 05.07.1998 8604 2 Götzis 27.05.2001 8575 1 Götzis 28.05.1995 8543 6 Atlanta 01.08
Ülesanne 1.2 (iseseisev töö) Kirjaniku lühitutvustus MART KADASTIK Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene il...
ansambel Sound Pressure, "Arhitektoonika V" (1991) New Yorgi kitarrivirtuoos John Tamburello, "Arhitektoonika VI" (1992) festival Helsingin Juhlaviikot ning "Arhitektoonika VII" (1992) Strasbourgi festival Musica. Heliloojalt on teoseid tellinud ka American Wind Symphony Orchestra ("In the memory of clear water", 1990), Stockholmi Saksofonikvartett ("Lamentatio", 1995), festival Bachwoche Ansbach ("Lighthouse", 1997), Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester (Viiulikontsert, 1998, Klaverikontsert, 2006), Cabaza löökpillikvartett ("Motus II", 1998), Dortmundi ooperiteater ("Wallenberg", 2001) jt. Tüüri muusika esiettekandeid on teinud Hilliard Ensemble ("Excitatio ad contemplandum", 1996), David Geringas ja Lausanne´i Kammerorkester (Tsellokontsert, 1997), Birminghami Sümfooniaorkester ja Paavo Järvi ("Exodus", 1999), Staatsphilharmonie Rheinland-Pfalz Ralf Otto dirigeerimisel ("Aditus", 2000), Pedro Carneiro ja BBC Walesi Rahvusorkester
Rahvastik Maret Vihman. 1.6. I IVE *loomulik e. looduslik IIVE *mehaaniline iive Koppel,L. Põhikooli lõpetajate geograafia eksamist, 2002 järgi Iseärasused Ida- Virumaal: *~1950.a. *~1970- 1990 *Eesti rahvaarv vähenes 1998. ja 1997.aastal ~8000 inimese võrra. *1999.a. vähenes rahvaarv ~6500 inimese võrra. 1999.a. sündis 12 463 ja suri 18 431 inimest. *2006.a. vähenes Eesti rahvaarv ~3000 võrra. Mida toob endaga kaasa –iive? - - - 1.7.RAHVASTIKUPÜRAMIIDID *sooline struktuur * vanuseline struktuur *mis vanuses elanikke on kõige rohkem, kui palju? *mis vanuseni on meeste ülekaal?
1. Sissejuhatus Nikolai Tesla oli leiutaja, füüsik ning mehaanika- ja elektriinsener. Kõike paremini on tuntud tema tööd elektri ja magnetismi vallas. Järgnev referaat räägibki Nikolai Teslast - tema biograafiast, elusloost ning tema suurematest saavutustest ja nendeni jõudmisest. On võetud ka kokku, milles seisneb Nikolai Tesla tähtsus. 2. Biograafia Tesla oli tõeline visionäär, kes oli kaugel ees oma aja teaduse arendajatest. Paljudes USA osariikides peetakse tema sünnipäeval Nikola Tesla päeva. Nikola Tesla on sündinud 10. juulil 1856 neljanda lapsena Smiljanis, praeguses Horvaatias. Tema isa, Milutin Tesla oli Serbias õigeusu preester ja tema ema, Djuka Mandic väga andekas käsitööriistade leiutaja ning ka meisterlik käsitööline. Nikola õppis Realschule'is, Karlstadt'is, Polütehnilises Instituudis Grazis ning Austria ja Praha ülikoolis. Alguses tahtis Nikolai spetsialiseeruda füüsikale ja matemaatikale, kuid hiljem hämmastas ted...
3 aastat oli Urvaste postiülem, hiljem oli aga vabakutseline luuletaja. 2004 aastast alates töötas Urvaste Valla Lehe toimetajana, kust ta hiljem alusetult vallandati. Elanud on ta Urvastes, Viljandis, Tallinnas,Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ühendused kuhu kuulunud: · 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise liige. · 1992. aastast Eesti Luuleliidu liige. · 1998. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. · 1999. aastal liitus Tuleviku Eesti Erakonnaga. · 2004. aastast Rohelise Urvaste liige. Autasud: · 2001. aasatal Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat. · 2003 aastal Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest · 2007.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Margus Konnula on väga aktiivne sportlane ning on osalenud väga arvukatel
Veidi üle poole umbes 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab maastikukaitseala. Läänemaa-Suursoo maastikukaitseala asub Harju- ja Lääne maakonnas Harjumaal Padise vallas Änglema ja Hatu külas ning Läänemaal Risti vallas Kuijõe ja Piirsalu külas, Oru vallas Seljaküla külas ja Nõva vallas Nõmmemaa, Vaisi, Hindaste ja Variku külas. Geograafilised koordinaadid on 59° 07 32 N, 23° 51 50 E. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala moodustati 1981. aastal sookaitsealana. 1998. aastal moodustatud maastikukaitseala pindala on 9056 ha, millest Läänemaale jääb 5000 ha, Harjumaale 4056 ha. Pilt #2; http://register.keskkonnainfo.ee See on üks suurimatest ( 7. koht) Eesti soodest üldse. Maastikukaitseala. Kaitseala eesmärk on Läänemaa Suursoo soostiku ja sealsete kaitsealuste looma- ja taimeliikide kaitse. Ligi 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab kaitseala inimtegevusest suhteliselt
* 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest * 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik * 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige * 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest * 1986 Helsingi Ülikooli audoktor * 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige * 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 * 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York * 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) * 1998 Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal * 1999 Lapi ülikooli audoktor * 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind * 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk * 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor * 2000 Turu Ülikooli audoktor * 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind * 2001 Eesti Teaduste Akadeemia liige * 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits)
energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära." 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo, mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid. 6. Teos ,,À travers" Loodud 1998, teose muusika siirdub aeglaselt kõrgematest registritest madalamale; helikoe teisenemise aeglus teeb suurteks kõlasündmusteks üksikud kiiremad muudatused nagu oboesoolod või vaskpillide sisseastumine. Teost alustab flööt ja naaseb lõpuks täpselt oma algusmaterjali juurde, ent ansambli täiskõlas, otsekui uues kontekstis. Selline muusikaline raamistus võiks anda ideid teose pealkirja kitsamaks tõlgendamiseks. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998
detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004
Toomas Uba (1943-2000) Toomas Uba oli sündinud 2. novembril 1943 aastal, Talinnas. Toomas Uba isa Reginald Uba (aastani 1936 Suban) osales 22aastaselt Berliini olümpiamängudel (1936) 1500 meetri jooksus, hiljem oli kergejõustikukohtunik. Süstis pojale spordivaimustust, üheskoos pandi juba 1952, aastast alates pidevalt kokku spordikaustikuid. Legendi järgi tegi Toomas Uba esimese spordireportaazi kaheksa- aastasena, valgustades köögiaknalt emale-isale Helsingi olümpiamänge. Toomas Uba abikaasa nimi oli Mall, pojad Tarmo ja Margus. Margus on rahvusvahelise kategooria tennisekohtunik, osalenud olümpial Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU televisioonirühmas. Harrastas paljusid spordialasid (näiteks suusatamine, jooks, ujumine, tennis ning paljuid spordimänge), Eesti noorteparemikku pääses võrkpallis. Lõpetas 1962 Tallinna 21. Keskkooli ja 1968 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti fil...
Essee Toivo Tulev Tänapäeva heliloojad Valisin helilooja Toivo Tulevi, kuna leidsin, et tema looming sobib mulle ning on nauditav. Räägin lähemalt tema eluloost, loomingust ning analüüsin kahte pala: ,,For my little brother" ja ,,For my little sister". Toivo Tulev on eesti helilooja. Ta sündis 18.juulil 1958. aastal Tallinnas. 1980. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja kompositsiooni erialal ning 1990. aastal Tallinna konservatrooiumis Eino Tambergi kompositsiooniklassi. Hiljem, 1991.aastal, täiendas ta enda teadmiste pagasit ka Stockholmi Kõrgemas Muusikakooli, Sven- David Sandströmi juures. 1996. aastal läbis Toivo elektroakustilise muusika stuudiumi Kõlnis ning aastatel 1995-1998 õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Ees...
Sang in the Amherst Glee Club Brown spent on year abroad in Sevilla, Spain Music career After graduating he made a children's cassette SynthAnimals. In 1991 moved to Hollywood to become a pianist In 1994, Brown released a CD ,, Angles & Deamons" Writing career In 1993 Brown was inspired by the novel The Doomsday Conspiracy to write thrillers In 1996, Brown quit teaching to become a full-time writer First book published in 1998 (,,Digital Fortress") Books Digital Fortress, 1998 Angels & Demons, 2000 Deception Point, 2001 The Da Vinci Code, 2003 The Lost Symbol, 2009 Style Short chapters Historic plot Good character development Code breaking Suspense Figures of Speech Predictable Angles & Deamons Published in 2000 Main character Robert Langdon He tries to stop the Illuminatis from destroying Vatican City The plot is about Langdon
Pikkus (cm) Minimaalne Nimi pikkus 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Ats 174 174 175 176 178 180 174 Kalle 169 171 173 173 174 174 169 Mati 179 180 181 181 182 182 179 Ants 160 160 170 170 174 174 160
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
