5.loeng Strateegia: Strateegilise juhtimise ajaloost: Vanus: Vana-Kreeka-spartalased; Vana-Rooma Faalanks. Sõna 'strateegia' tuleb Vana-Kreeka keelest (stratos-armee + ago- juhtima) ''Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistumine alistumiseks.'' ''Igaüks võib näha ja mõista minu võidutaktikaid, kuid mitte ükski ei saa näha strateegiat, millest võit kujuneb.'' Sun Tzu (544-490 BC) Strateegilise juhtimise klassikud: · (1954)Peter F. Drucker The practice of management · (1962)Alfred Chandler Strategy and Structure · (1965)Igor Ansoff- corporate strategy · (1980)Michael Porter Competitive Strategy · (1982)Kenichi Ohmae The mind of the strategist · (1994)Gary Hamel, C.K Prahalad Comepting for the Future · (1994)Henry Mintzberg-The rise and fall of strategic planning · Eestis TTÜ- Jaak Leimann Strateegilise juhtimise koolkonnad: 1) Di...
Muutused eaka inimese nägemisteravuses Koostaja: Lota Aadla OP1 Sisukord • Sissejuhatus • Katarakt • Sümptomid • Ravi • Glaukoom • Sümptomid • Ravi • Kokkuvõte Sissejuhatus Katarakt • Katarakt ehk hallkae. • Tekkepõhjused. • Sümptomid. • Ravi. Glaukoom • Glaukoom ehk roheline kae. • Tekkepõhjused. • Sümptomid. • Ravi. Kokkuvõte • Hoia oma silmi noorelt! Kasutatud kirjandus S. Koort, SA TÜK Silmakliinik, GLAUKOOM http:// www.kliinikum.ee/silmakliinik/attachments/027_glaukoom.pdf (7.10.2015) Trofimova, I. (1994). Sinu silmade tervis. Tallinn: Valgus. Aitäh tähelepanu eest!
looduse vastu sisuliselt soda inimese enda vastu.» 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros _Kliimamuutuste konventsioon _Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon _Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis RAMSARI KONVENTSIOON _Kõige vanem rahvusvaheline lepe _Iraan, Ramsar'i linn _Allkirjastati 1971 _Lepe jõustus 1975 _Eesti ratifitseeris 1993, lepe jõustus 1994 _2. Veebruar rahvusvaheline märgalade päev _1996 rahvusvaheline märgalade kaitse asta _2009 "Upstream, Downstream: Wetlands onnect us all " _159 riiki (oktoober 2009) _1 869 ala (oktoober 2009) _Venemaal 35 ala (1976/77) _Soome 49 ala (1974/75) _Rootsi 51 ala (1974/75) _Läti 6 ala (1995/1995) _Leedu 5 ala (1993/1993) _Eesti 12 ala (1994/1994) RAMSARI KONVENTSIOON _ Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...................................................
· 1988 - Rahvusvaheline Summerschool, Chateau Roux, Prantsusmaa · 1989-90 - Elwa Molin tantsu kooli, Tampere, Soome · 1990 - "Kolmas Aalto" Tantsukool, Helsinki, Soome · 1990-91 - California Club kaudu Bellezza, Milano, Itaalia · 1990-92 - Ballet Akademien, Stockholm, Rootsi · 1991 - Dans Akademien, Stockholm, Rootsi Fast Forward stuudiod, Stockholm, Rootsi 1991-2004 - "Tanssivintti" danceshool, Helsinki, Soome · 1994 - "Jätka" dancestudio, Viin, Austria · 1994-95 - Õppetöö Helsingi Linnateater, Soome - - Õppetöö koolis lavakunsti õpetajana · 1996 - Helsingi Linnateater (lavastaja Kenneth Kvanström), Soome - Jazz Dance Symposium Helsingi, Soome (koos Donald McKayle, Matt Mattox, Lynn Simonson, Michael Owens) õpetamise kaasaegse jazz · 1997 - Jazz kliiniku seminari tantsijad ja muusikud, Kälviä Soome - Õppetöö tänava tantsu kursus Varkaus, Soome
tulenevad probleemid, piirangud eneseväljendusvajadusele Tiit Haagmani arvates elas Urmas topelt kiirusega, kuid kahjuks oli Ruja oma ajast ees, mitte niivõrd ehk muusikaliselt, kuivõrd olemuselt. Urmas sorteeris ja koostas ise kogumikke. Suurem osa viimastest lauludest lõi ta Virva Osila luuleraamatust ,,Hingelind", mis sai ka tema poolt loodud kasseti nimeks. Mõni päev enne saatuslikku ööd, 28.septembrit 1994.a., tegi Alender kassetist ka koopia, kuid originaal jäi koos 6 Alendriga reisilaeva ,,Estonia". Kardetud ja Armastatud merest sai saatuse tahtel tema päris kodu. Reisilaeval ,,Estonia" laulis ta oma viimast laulu ,,Kui mind enam ei ole". Alender on avaldand rohkest heliplaate ja kassette: "Ruja", ,,Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "Pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind".
"See on siis kevad" Marja-Liisa Vartio Kristina Pärtel 12 A Marja-Liisa Vartio Sündinud Nurmijärvil. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kirjutas romaane, luuletusi ja proosat. Üks soome romaanikirjanduse uuendajatest. Aastast 1994 endanimeline auhind. Marja-Liisa Vartio Põhitegevus ja probleemid Piinlikult detailsed kirjeldused taluelust Töö ja igapäevaelu Privaatelu, inimeste tunded ja mõtted Inimestevahelised suhted Suhted mehe ja naise vahel Minevik Naise surm
Kuumematel suvedel soojeneb selle vesi üle kahekümne kraadi. Ülalpool Peeda jõe suudmest ülesvoolu asub kõrge pais, mis isoleerib kärestikud ülejäänud jõest. Ometigi on sellesse jõkke kolinud forellid, kellele justkui ei sobi sellised soojad-mudased-aeglase voolga tingimused. Forellid on kolinud sellesse jõkke ja laiendanud oma levikut kilomeetrite viisi. Mitteametlikel andmetel on tabatud forelle ka Peeda jõe suudmest 8km allavoolu. (E.Pihu) Peeda jõe ülemvool Aastal 1994 kevadel lõhkus suurvesi Suure-Kambja tehisjärve paisu ja veekogu jooksis tühjaks. Seega avanes kaladel võimalus liikuda ülesvoolu. Aastal 1996 taastati pais, ning ilmselt jäi siis ka osa kalu ülesvoolu lõksu. Aastal 1998 tabasid kontrollpüügi käigus Ervin Pihu ja Rein Järvekülg Tartu-Võru maantee lähedalt üle kilo kaaluv forell, mis on tõestuseks, et kalad on kolinu ka ülesvoolu. (E.Pihu) Peeda jõe- Idaoja hoiuala Hoiuala paikneb Tartumaal Kambja vallas
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas
b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus
-- , , - , , , , , . , , -, , ( ). 330 , 70 . , , (), , ( ) ( , 1920-30-e ). . 2001 . - 110 ( 240 ) . «» «», XVII -- «» (). 1508--16 36 10--12 , . , « » ( ); . ( -- , , ), - , . (1535--1538) -. 1547 ; 1595 , : ( ), ( ), ( , -). -- . -. XVII , - . (1636--1637) . 1624 -- 1625 () , . -- « » ( ) -- ; , , , , , , . - - , -. , . - , -- - . , -- , , , . , , , - . ( ) ( ), ( ) -- ( , ). 1679--80 - , , . - ( ). 1689 , . 1702--03 « » -- - , 1720--30- . -- « ». 1707--08 ...
Jean-Michel Jarre Jean Michel Jarre [zan mis'ell zarr] ehk Jean-Michel André Jarre sündis 24.Augustil 1948a Lyonis.Ta on elektroonilist muusikat kirjutav prantsuse helilooja, Hollywoodi filmimuusika autori Maurice Jarre'i poeg. Jean Michel Jarre on kuulus oma vabaõhukontsertide poolest, kus ta kasutab laialdaselt laserprojektsiooni ja ilutulestikku.Tema kontserditest kolm on Guinessi rekordite raamatus,kuna kontserditel oli nii palju rahvast(üle miljoni). Tema arvukatest teostest on eriti tuntud Oxygène part IV ja Equinoxe part V. Üht tema albumitest, Musique pour supermarchés (prantsuse keeles 'muusika supermarketitele'), toodeti ainult üks eksemplar ning müüdi oksjonil väga suure raha eest. 1986 töötas Jarre koos NASAga uue albumi (Rendez-Vouz) kallal ja valmistas ette uut kontserti; astronaut Ronald McNair pidi mängima saksofoni orbiidil liikuvalt kosmosesüstikult Challenger. Sellest pidi saama esimene ...
Indoneesia. 1 barrel = 158,92 liitrit (praegu ~ 50 USD) Organisation of Petroleum Exporting Countries Toorainekartell EFTA Euroopa Vabakaubandus Piirkond (Assotsiatsioon) Loodi 1960. aastal Eesmärk vabakaubandus Euroopa piirkonnas Ajalooline tähtsus EL-iga kauplemisreeglid samad Praegu 4 liiget: Norra, Island, Sveits, Liechtenstein. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. aastal Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, samuti tahab saada tolliliiduks. ASEAN Kagu-Aasia Maade Organisatsioon Loodi 1967. aastal 10 liikmesriiki: Myanmar, Tai, Laos, Kambodza, Vietnam, Singapur, Malaisia, Indoneesia, Brunei, Filipiinid. Eesmärk kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik koostöö, arengu kiirendamine (aastaks 2010 kaotada põllumajandusbarjäärid).
1 Gunpowder Plot 2011: WWW 2 Fraser 1996:233 4 kiriku ja riigi valitsejana. Karistused keeldumise eest olid karmid; määrati trahve ja järjepidevalt seadust eiravad inimesed riskisid vangistamise ning hukkamisega. Katoliiklus muutus äärmuslikuks, kuid hoolimata ähvardustest saada hukatud jätkasid preestrid usu praktiseerimist salajamisi. 3 3 Haynes 1994: 12 5 KASUTATUD KIRJANDUS Anonymous. Gunpowder Plot. http://en.wikipedia.org/wiki/ 05.05.2011 Fraser, Antonia. 1996. The Gunpowder Plot. London: Phoenix Haynes, Alan. 1994. The Gunpowder Plot: Faith in Rebellion. Sparkford: Hayes and Sutton 6
Pressisõber ja -vaenlane 2015 Pressisõber Pressisõber on aunimetus, millega Eesti Ajalehtede Liit tunnustab aasta avatuimat ajakirjandusega suhtlejat. Pressisõpra valitakse alates 1994. aastast. Pressisõber on avaliku elu tegelane, kes: - suhtleb ladusalt pressiga ja selle kaudu avalikkusega - annab vajalikus mahus ja objektiivset (ausat) teavet oluliste asjade/sündmuste kohta - on pressile operatiivselt kättesaadav - julgeb välja öelda seisukohta rasketes küsimustes Pressisõber saab auhinnaks nimelise messingist ruupori. Pressivaenlane Paralleelselt kuulutatakse välja ka aasta pressivaenlane, kes pressisõbra vastandina on
h 2013 Eri Klas Eri Klas on sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas ja on Eesti dirigent. Eri Klasi ema oli pianist ja pedagoog Anna Klas. Eri Klas on tuntud kogu maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, nagu näiteks Berliini ja Müncheni filharmoonikuid. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 19911996 rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas
20.8.1991.a Eesti taasiseseisvumine 1993.a Kopenhaageni leping 1994.a Eesti sõlmis EL'iga vabakaubanduslepingu (kaotati kaitsetollid) 01.1.1995.a vabak.leping jõustus 12.6.1996.a kirjutati alla Eesti lepingule EL'iga liitumiseks 28.11.1995.a Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks EL'iga 12.1997.a Eesti kutsuti liitumisläbirääkimistele 3.1998.a liitumisläbirääkimised 12.2002.a jõuti nendega lõpule Kopenhaagenis 14.9.2003.a EL liitumiseks referendum 01.5.2004.a EL'iga liitumine 21.12.2007.a Schengeni viisaruum (ala Euroopas, kus on kaotatud riikidevaheline piirikontroll) 01.1.2011.a valuuta EURO
Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik põhineb usul või vähemalt lootusel, et need mudelid toodavad teaduslikke arusaama ja informatsiooni, mis on puutumata tänapäeval rohkem tunnustust leidnud mõistestamise ja analüüsi moodustest. Seda ebakindlamat ettevõtmist ajendab mitte ainult eelnevate kaastööde sisu, vaid ka selle sümpoosiumi loominguline vaim, kus nad esmakordselt esitati (Bronfenbrenner 1996, lk 619).
teadmata. Lennuväljal määratleti 604,55 t mustmetallide ja 316,15 t värviliste metallide jäätmeid, 414,4 t mitmesuguseid kemikaale, 94,1 t mineraalõlide ja 4,1 t värvijäätmeid, 2,6 t akusid jne. Naftasaadustega saastatud pinnase mahuks hinnati 1 040 325 t. Arvukad avariid lennuväljal ja Kärkna kütuselaos vaikiti maha." Raadi tiigi reostus ulatus ka Tartu sainataarvee kaitsetsooni, kus seda tuvastati aastatel 1982- 1992. Tõkestustööd algasid 1994. aastal ning kestsid möödunud sajandi lõpuni. Samiinset pinnast oli umbkaudu 1000 kuupmeetrit ning se eulatus 1,6 meetri sügavusele. Suuremad saneerimistööd lõpetati 1999. aastal, kuid puhastamisjärge ootab endiselt Raadi tiik. Tallinnas asuvad sõjaväe objektid - Tallinnas asusid mitmed sõjaväeobjektid, mis reostasid erineval määral pinnast. 1) Kose Tee 9 katlamaja - Endise Scheeli mõisa kõrvale rajati katlamaja 1952. aastal. 1982.
on eesti filminäitleja. Lõpetas aastal 1959 Tallinna Draamateatri õppestuudio. Ta on mänginud umbes 50 filmis. Eve Kivi töötab Kanal2 reklaamitoimetuses. Osales tõsielusarjas ,,Dzunglistaar". Filmirolle: · 1956 ,,Tagahoovis" · 1958 ,,Esimese järgu kapten" · 1959 ,,Vallatud kurvid" · 1961 ,,Ohtlikud kurvid" · 1969 ,,Viimne reliikvia" · 1971 ,,Don Juan Tallinnas" · 1972 ,,Väike reekviem suupillile" · 1994 ,,Tulivesi" Videoklippe: http:// www.youtube.com/watch?v=AUE5X_bljsU&feature= http://www.youtube.com/watch?v=DDQXANhEQ38 Koostas: Carolyn Grents, 10A
. . . «», 98 % . . -- , . . , , . ( 500 ). 90 % . . , . -- -- 16 . -- , , 3300 , . , , -- , , , , . 14 /³. «15» «16» 1983--1984 . «» 1989 1994 ( 300 ) . , , , . () ; , . -- , . -- -- . , , . 11 . , , , . , : , . , , . , . -- . 6 2012 . 4 1639 (1619--1641) . « -- ,--
. . . «», 98 % . . -- , . . , , . ( 500 ). 90 % . . , . -- -- 16 . -- , , 3300 , . , , -- , , , , . 14 /³. «15» «16» 1983--1984 . «» 1989 1994 ( 300 ) . , , , . () ; , . -- , . -- -- . , , . 11 . , , , . , : , . , , . , . -- . 6 2012 . 4 1639 (1619--1641) . « -- ,--
Juridica 2010/7 Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed Karin Sein lk. 508-516 1. Sissejuhatus Alates 2002. aasta 1. juulist kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse *1 (TsÜS) 4. peatükk reguleerib tehingu vormiga seonduvaid küsimusi. Tehingu vormi sätete peamiseks eeskujuks olid Saksamaa tsiviilseadustiku *2 (BGB) vastavad sätted, kuid paljuski tugineti ka 1994. aastal jõustunud ja kuni 2002. aastani kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse *3 (1994. aasta TsÜS) normidele. Käesolevas artiklis antakse esmalt ülevaade peamistest tehingu vorminõuete uuendustest võrreldes varem kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega, käsitletakse vorminõuete ulatust ja funktsioone ning seejärel analüüsitakse vorminõude järgimata jätmise tagajärgi Riigikohtu asjakohaste lahendite põhjal. 2
võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 Otepääl ja 1973 Võrus, meistrivõistlused 1984 Tartus, karikavõistlused 1978 Tammeveskil ja 1988 Võrus; maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteerumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orineteerumisjooksus 1998 Otepääl. Olulisemaid medalivõite Maailma meistritevõistluste medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 orienteerumissuusatamises Maret Vaher samuti pronksi. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Üliõpilaste orinteerumisjooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi (1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli
Strateegiline planeerimine ja analüütilised meetodid. 1969 Peter F. Drucker "The Age of Discontinuity" Lineaarsete arengute katkevus, ootamatud sündmused, vajadus innovatsioonidele 1980 Michael Porter "Competitive Strategy: Techniques for Analyzing Industries and Competitors" Kululiidri, fokuseerimise ja diferentseerimise strateegiad, viie konkurentsijõu analüüsimeetod 1975 (1982) Kenichi Ohmae "The Mind of Strategist" Strateegia on irratsionaalne ja mittelineaarne. 1994 Gary Hameli ja C. K. Prahaladi "Competing for the Future" Strat. on õppimise ja avastamise protsessi tulemus 1994 Henry Minzberg "The Rise and Fall of Strategic Planning" Strateegia on süntees. Strat. väljatöötamiseks on vaja loovust ja intuitsiooni Strateegilise juhtimise koolkonnad 1. Disain 6. Õppimine 2. Planeerimine 7. Võim 3. Positsioneerimine 8. Kultuur 4. Ettevõtluse 9. Keskkond 5. Kognitiivne 10.Konfiguratsioon
Karl Säre – Eesti Kommunistliku Partei esimees Saksa okupatsiooni ajal Karl Siegmund Litzmann – Eesti Kindralkomissariaadi ülem Saksa okupatsiooni ajal Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal Nikolai Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950 Johannes Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978 Karl Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987 Vaino Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990 Siim Kallas – Reformierakonna asutaja 1994, peaministri kandidaat Tiit Made – IME-idee autor, EV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liige Edgar Savisaar – Rahvarinde üks asutajatest, üleminekuvalitsuse peaminister Lagle Parek – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ja esimees, Eesti Kongressi liige Tunne Kelam – ERSP esimees Arnold Rüütel – EV president 2001-2006, Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Lennart Meri – EV president 1992-2001
Tony Blair Anthony Charles Lynton Blair on sündinud 6 mail 1953. Ta oli Suurbritannia peaminister 2. mai 1997 27. juuni 2007. Alates 1983 kuulus ta Parlamenti ja 1994. aastal sai Briti Leiboristliku Partei esimeheks ja tema juhtimisel võitsid leiboristid järjest kolmed parlamendivalimised. Ta astus kõikidelt positsioonidelt tagasi 2007. aastal. Tony Blair'il on üks vanem vend Sir William Blair, kes on kohtunik (High Court of Justice) ja noorem õde Sarah. Lapsepõlves elas ta perega nii Sotimaal Edingburghis kui ka Adelaide'is Austraalias. Suurema osa lapsepõlvest elas ta siiski Durhamis Inglismaal, kus tema isa õigusteaduse loenguid andis
kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. 8. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti? Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon RIO DE JANEIRO (1992) Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja kinnitati see presidendi poolt 26. mail 1994. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Ramsari konventsioon Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994. Konventsiooni
[redigeeri] Poliitiline tegevus Aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale. Ta on olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige 19871990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 19891992, Eesti Komitee liige 19901992, kultuuri- ja haridusminister 19921994, Tallinna linnavolikogu liige 19961999 ja 19992000. Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige 19921995, 19951999 ja alates 1999. Ta kuulus 1990 1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. Ta valiti Riigikogu VIIXI koosseisu liikmeks. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Formaalselt oli ta Andrus Ansipi valitsuses portfellita minister, rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult[1]. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Rummo sai 2011
Ta elab Sveitsis Vufflens-le- Châteaus Zürichi lähedal.Hobideks on kardisõit ning jooksmine,meeldib ka ratsutada.Ta on pühendunud oma perele,eraelule,turvalisusele ja stabiilsusele. F1-s osales aastatel 19912006, 2010 Maailmameister aastatel 1994-1995, 20002004. Treening Esimene vormel 1 piloot, kes saavutas meistritiitli just tänu väga heale kehalisele ettevalmistusele, oli Michael Schumacher. Olgugi, et on vaieldamatu tema võidusõitjatalent, on tema 1994. ja 1995. aastal saavutatud meistritiitlid tunnustuseks tema suurepärasele kehalisele ettevalmistusele kogu hooaja jooksul. Schumacher on treeninud 365 päeva aastas. Kuu enne hooaja algust lisanduvad jõuharjutused ning spetsiaaltreening nendele lihastele, mis on võistluste ajal eriti pinge all. Hooaja kestel koosneb nädal tavaliselt kolmest vähemalt tunnipikkusest vastupidavustreeningust (jooks, jalgrattasõit) ning 2-3 treeningust jõusaalis. Juhul, kui
konkureeriva firma soov teada saada võistleva firma plaane. Andmete saamiseks teiste firmade andmebaasist piisab vaid arvutisüsteemile ligipääsemisest kasutades selleks erinevaid terminale, sideliine ning võrke (Praust 1997, lk 172). Kusjuures kõige enam pääsetakse arvutitele ligi, kui ollakse Interneti võrguühenduses. Siinkohal tasub mainida häkkereid ja kräkkereid. Häkkeriteks peetakse noormehi, vanuses 14-21 eluaastat, kellel on keskmisest kõrgem intelligentsuse tase (Hanson 1994, lk 59). Samas ei pruugi keskmisest kõrgema intelligentsuse tasemega inimesed hiilata igas eluvaldkonnas. Enamasti on nad head vaid teatud aladel. Kõiki häkkereid ei saa halbadeks pidada. Nimelt on pahatahtlikke häkkereid kuni 1% kõigist häkkereist (Hanson 1994, lk 59; Praust 1997, lk 173). Neid nimetatakse kräkkeriteks. Kräkkerite jaoks ei kehti häkkerite eetikanormid. Kräkkerid nuhivad ringi erinevates arvutisüsteemides omakasu eesmärgiga (Praust 1997, lk 175)
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008...
Tarbijakäitumine Kiire kaootiliste kasvu aastad 1991-1994 Noorusliku optimism aastad 1995-1998 · uued brändid · pallju uringuid selleks,et kaardistada brändide tuntust,tarbimist,turuosa,mainet 1995-1998 Lääne turundajad · Läänetarbijate tarbimis-ja ostukäitumine olid võõrad,tellisidmahukaid U&A (usage and attitude)uuringuid · Rahvusvahelised turundajad panustasid rohkelt reklaami ning blokeensid mõned turud(tarbijateadvuses) 1995-1998 1996.aastal tõid nii blokeeritud turu näide Leaf Oy kui ka Kalev ... 1995-1998-relansseerimise näide Näide Eestis Kalev,Mars,Snickers oli üle 40 % turust Anneke (ilma meedia toetuseta) Karuna (ulutaslik meediakampaania) Leedu brand Lineaarse kasvuaastad 2001-2008 jaemüüjate tugev... Jaekaubandus- B,C-Stockmann D,E-Prisma
Antonio Banderas Sündinud: 10.08.1960 Málaga, Hispaania Kuulsamaid rolle: “Rütm kisub kaasa” (2006) “Zorro legend” (2005) “Shrek 2” (2004) “Ükskord Mehhikos” (2003) “Väikesed spioonid 3D: Mäng läbi” (2003) “Zorro mask” (1998) “Evita” (1996) “Desperado” (1995) “Intervjuu vampiiriga: vampiiri kroonika” (1994) José Antonio Dominguez Bandera sündis Málagas, Hispaanias. Ta lapsepõlve unistus oli saada jalgpallistaariks, kui ta unistus purunes kui ta murdis 14 aastaselt jalaluu nii tõsiselt, et edasine mängimine enam kõnealla ei tulnud. Enda karjääri näitlejana alustas ta televisioonis ja teatris Madriidis. Esimene film, kus Antonio mängis oli „Laberinto de pasiones“, mis valmis aastal 1982. Kuulsaks sai ta aga 1995. aastal kassahitis „Desperado“ Rasmus Roos
Erkki-Sven Tüür (1959) Looming · ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980) · ,,Lumen et cantus" (1982) · ,,Päikesevene" (1983) · Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ant...
toita. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Couzens, D. Linnud. Euroopa linnuriikide täielik käsiraamat. Varrak, 2005 2. Ernits, P. Mõned mu naabrid. Varrak. Tallinn, 2003 3. Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 4. Ling, R. Loomade elu 6. köide. Linnud.:Kirjastus Valgus, Tallinn, 1980 5. Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat, Tallinn, 1994 6. Poots, L. Loomade elu 7. köide. Kirjastus Valgus, Tallinn, 1987 7. TÜ Loodusteaduste didaktika lektoraat. Eesti selgroogsed. [WWW]. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm (18.04.2010) 8. Wapedia. Keelikloomad. [WWW] http://wapedia.mobi/et/Keelikloomad#1 (02.05.2010) 9. Wapedia. Keelikloomad. [WWW] http://wapedia.mobi/et/Linnud#1 (21.04.2010) 14
polaaraladel aga tublisti rohkem. Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on E.Kyrö(1993) andmeil 10-30 km. kõrgusel isosfääris (lisa 1). Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. See põhjustab looduslikult polaaraladel talve lõpul ja kevade algul tavatult kõrgeid osooniarve. "Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel (2*10-6 mahu % ) ja kevadel (kuni 7*10-6 mahu%)" (EE nr. 7 1994,lk. 110). Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel (põhjapoolkeral septembris, oktoobris). Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused. K.Eerme(1992) andmeil oleks juhul, kui ei toimuks antropogeensete saasteainete emissiooni, hilistalvel polaarjoone taga osooni sisaldus osoonikihis keskmiselt 450 Dü ja sügisene 280 Dü. Meie laiuskraadidel on osoonikihi paksus
Kirikul on kõrge torn: selle roosaknaga (nüüd asub seal kell) alaosa on ruudukujulise põhiplaaniga; kitsam, siksakilise lõpetusega ülaosa aga plügonaalne; torni katab telkkiiver. Algselt oli kirik seest võlvimata valgeks krohvitud ruum, mis oli kolmest küljest ümbritsetud vääridega. Lääneseinas paiknes preliväär, millel asus A.Martini Riias valmistatud orel. Esialgse altarimaali ,,Jeesuse ristilt mahavõtmine" valmistas 1863. aastal akadeemik Gorbanov Peterburist. 1994. aasta septembris põletasid Eestit vallutava Punaarmee eest taganeva Saksa armee üksuse sõdurid Tori kiriku hoone koos sisustusega maani maha. Sõja järel püüdis kogudus kirikut taastada, kuid 1961. aastal keelasid võimud taastamistöö. Kiriku varemetesse rajati lasketiir. Kui 1980. aastal lasketiir maha jäeti, kasvasid kirikusaali puud.(Lisa 1) Kirik jäi varemetesse. Puud langetati 1989. aasta sügisel. Kriku ametlik taastamine algas 7.aprillil 1990. aastal
arusaamine, 2) võime mõista ja edastada suulisi ja kirjalikke juhiseid, 3)võime mõista ja kasutada kujundlikku kõnet.( Creaghead ja Tattershall , 1991, viidatud Harrison, J. jt., 1996 järgi) Kuna vähemasti pool õpetaja kõnest moodustavad väljendid, mida saab mitmeti mõista(Lazar et al., 1989, viidatud Harrison, J. jt.,1996 järgi)ja teades, et emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilastele on nende mõistmine raskusivalmistav(e.g., Warr-Leeper, et al., 1994, viidatud Harrison, J. jt., 1996 järgi), siis on õpetaja juhtnööride mittemõistmine üsna tõenäoline. Viia kokku õpetaja juhtnööride keerukuse aste ja õpilase alles arenemisjärgus olev keelevõime on oluline, et vähendada võimaliku vastumeelsuse teket õpilase ja õpetaja vahelises suhtluses. Eriti komplitseeritud pragmaatilised ja semantilised nüansid õpetaja juhtnöörides ei sobi kokku emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilase keeleprobleemidega. (Harrison, J. jt. ,1996)
julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry Kissinger ja hilisem 11. septembri ajal New Yorgi linnapea olnud Rudolph Giuliani. Enne kui uue presidendi tulek ja muutuvad ajad komisjoni hingusele saatsid, jõudsid teadlased tuvastada turvariskid, mis on päevakohased ka praegu. Komitee hoiatas, et kui valitsus ei suurenda oma tähelepanu terrorismivastasele võitlusele, ei suuda USA ennast rünnaku vastu kaitsta. Richard M. Nixon suri 22. aprillil 1994 Watergate: president astub tagasi 9. august 1974 Öine sissemurdmine Demokraatliku Partei peakoerterisse Washingtoni Watergate'I kompleksis 17. juunil 1972 polnud ainult kriminaalne tegu. See oli uskumatu poliitiline rumalus. Vabariiklik Partei võis vaadata novembris ees ootavatele valimistele vastu teatud hingerahuga, mida aga president Richard M. Nixon ega ka tema lähimail nõuandjail õnnetuseks kusagilt võtta polnud .
Urmas Oti külalised olid modell Carmen Kass, poliitik Mart Laar, kirjanik Andrus Kivirähk, poliitik Edgar Savisaar, helilooja Erkki-Sven Tüür, meediaärimees Hans H. Luik, poliitik ja sportlane Erki Nool - Iganädalane talk-show "Happy Hour" Kanal 2-s pani rõhu aktuaalset teemat kandvatele külalistele. LISAINFORMATSIOON - 1996.a. 8. juuni - Anti kätte ETV aastapreemiad. Populaarseim meessaatejuht Urmas Ott, - 1994.a. 1. juuni - ETV aastapreemiad - Televollid - said Urmas Ott (meessaatejuht) - 1993.a. 27. juuni - Esimesed "Tele-Vollid" said Enn Eesmaa, Reet Oja ja Urmas Ott - 1992.a. jaanuar - Urmas Ott sai ETV aastapreemia ajakirjanikuna, - 1990.a. 9. - 10. juuni - Pikim saatepäev ETV ajaloos - kokku 24 tundi, sealhulgas "Öö-TV" (20.45 - 9.00). Saatejuhid Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Sein, Raul
Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus o 21. koht 10 km klassikas o 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus o 44. koht 30 km klassikas · 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 26. koht 50 km klassikas o 36. koht 10 km klassikas o 55. koht 15 km jälitussõidus · 1998. aasta taliolümpiamängud Naganos o 8. koht 10 km klassikas o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus19. koht 30 km klassikas · 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys o olümpiavõitja 15 km klassikas
Juhendaja: Koostaja: 10.klass Märts 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Kaart 3. Loodus 4. Rahvastik 5. Majandus 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus 1. RWANDA asub Ida-Aafrikas, ekvaatorist vahetult lõuna pool, lähimast sadamast 1600 km kaugusel. Pärast iseseisvumist 1962. aastal on riigi poliitikat mõjutanud rahvuslikud pinged. Pärast presidendi hukkumist lennuõnnetuses 1994. aastal algasid poliitilised ja rahvuslikud vägivallapuhangud, milles hinnangute järgi hukkus 500 000 ruandalast. Üle poole ellujäänutest asustati ümber, paljud varjavad end naaberriikide põgenikelaagreis. Pindala: 26 338 km2 Rahvaarv : 8 807 200 (2006.aastal) Pealinn: Kigali ( 800 000 elanikku) Haldusjaotus: 5 provintsi
ruumalalt 42 korda suurem kui Maa. Oma mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun sarnane Uraaniga. Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist, nagu Uraanis, on ka Neptuunis metaani, mis annab planeedile sinaka värvuse. Neptuuni ülemistest pilvedekihtides on rohkem metaani, kui Uraanil ja seega on Neptuun sinisem. Planeedi pinnalt võib leida ka heledaid ja tumedaid jooni. Automaatjaama ,,Voyager 2" poolt avastati planeedilt Suur Tume Laik , mis 1994. aastaks oli aga juba kadunud. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Sarnaselt teisele hiidplaneetidele, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni 2 suuremat ja kitsamat rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 km kaugusel planeedi tsentrist. On veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad.
Koostööd soosivad evolutsioonilised mehhanismid Teilo Tõnn London (Ettekanne EMÜ kursusel „Evolutsioonilised mehhanismid“) 2015 1 Loodusliku valiku teooria Teooria põhineb eeldusel, et Halvemini toime tulevad indiviidid võistlevad organismid jäävad omavahel, püüavad jääda konkurentsis alla ja nende ellu ja maksimeerida oma allajäämist põhjustavad sigimisedukust. geenid kaovad, surevad välja. Kõik elusorganismidel esinevad tunnused on välja kujunenud kohastumise teel – elusolendid sobituvad neid ümbritseva elus ja eluta loodusega. Need, kes keskkonda paremini sobituvad, naudivad suuremat sigimisedukust. Nende geene jõuab järgmisse põlvkonda rohkem. 2 Sugulusvalik (kin selection) Altruistlik tegu on kas...
iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus. ÜHINEMINE EUROOPAGA Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Eesti geopoliitilise asendi tõttu sai omariilkuse kindlamaks garantiiks ühinemine Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning Euroopa Liiduga. Ühinemisprotsess arenes sisepoliitilise stabiilsuse ja eduka majanduspoliitika tõttu Eestile soodsalt. 1994.aastak võeti Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks ja 1998. aastal algasid ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Need kulgesid edukalt ja alates 1.maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige. EESTI NATO-S JA OSALEMINE RAHUOPERATSIOONIDES Eesti ühinemine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kui demokraatlikke riike ühendava kaitseorganisatsiooniga on andnud Eestile kõige reaalsema julgeolekutagatise ja
Jaan Toomik Jaan Toomik on videokunstnik ja maalija ning filmitegija. Biograafia · Jaan Toomik sündis 2. oktoobril 1961. aastal Tartus. 9 aastasena kaotas ta isa, arstist ema kasvatas teda. · Ta on end kirjeldanud kui alates hilisest teismeeast ülimalt tundlikku noormeest, kes huvitus ainult filosoofiast ja kaunitest kunstidest. Lõpetas keskkooli Haapsalus 1980. Seejärel NSVL armeeteenistus Volgogradis 1981-1983 aastatel. Seal tegi ta mõndasid portreesid oma kaaslastest. · Pärast armeeteenistust astus Toomik toonasesse Eesti Riiklikkusse Kunstiinstituuti Tallinnas, kus ta 1985 kuni 1991 õppis maalikunsti kateedris. Sellest perioodist on säilinud mõned varjamatult neoekspressionistliku pintslitööga suuremõõtmelised maalid nt "Menstruatsioon", "Tantsija". · Jaan Toomik on osalenud erinevatel rahvusvahelistel kunstisündmustel alates 19...
Gread 2010 õ.a. History: California Bakersfieldis was a heavy metal band called LAPD, which included guitarists James "Munky" Shaffer and Brian "Head" Welch, bassist Reginald "Fieldy" Arvizu and drummer David Silveria. After completion, LP, the singer left the band and invited Sexarti soloist Jonathan Davis got a new band called Creep. When the band moved to Los Angeles, Huntington Beach party, the name was changed Kon. Korn released on October 11, 1994. Korn is an American metal band. Kon is one of the 1990th years of the most popular newcomers, whose success began with underground music fans rely upon an increase of up to celebrities and MTV favorite video. Korn´s latest album is Remember Who You are. Music albums: "Kon" (1994) "Life is Peachy" (1996) "Follow the Leader" (1998) "Issues" (1999) "Untouchables" (2002) "Take a Look in the Mirror" (2003) "Greatest Hits, Vol. 1" (2004) "See You on the Other Side" (2005) "Live and Rare" (2006)
Dennis R. Lillicrap & John A. Cousins Foof and Beverage, 1994 WORDS (pp. 140-148, 246-247, 287-289) 1. a constant standard- pidev standard 2. a cruet- maitseainetops 3. a disposable filter- ühekordne filter 4. a fine powder- (peen) pulber 5. a glass container with a lip- tilaga klaasanum 6. a goblet- pokaal 7. a heaped teaspoonful- kuhjaga teelusikatäis 8. a jug of cream- koorekann 9. a level dessertspoonful- triiki magustoidulusikatäis 10. a napkin- riidest salvrätik 11. a new brew of coffee- uus kohvilaar 12
Tema kirjandusteostes on läbivateks teemadeks Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet. 2006. aastal kirjandusteadlaste, kirjandusväljaannete toimetajate, kirjanike ja õppejõudude seas läbi viidud küsitluses osutus taasiseseisvunud Eesti parimaks romaaniks Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni". Proosaraamatud Proosaraamatud "Matsi põhi" (romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut"), ER 1983 "Korter" (romaan), ER 1985 "Nime vaev. Romaan", Ilmamaa, Tartu 1994 "Surma sünnipäev. Novelle ja laaste", Tuum 1996 "Ahasveeruse uni" (romaan), Tuum 2001 "Katkuhaud" (romaan), Varrak, Tallinn 2007 Tunnustused Tunnustused 1994 ja 1999 Juhan Liivi luuleauhind 2001 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2002 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 Herderi auhind 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2008A. H. Tammsaare nimeline Albu valla kirjanduspreemia romaani "Katkuhaud" eest 2010 Balti assamblee kirjanduspreemia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
