Oma ,,sõnumit" annab ta edasi heli, mitte sõnaga. Näitena võib tuua seitsmeminutilise loo ,,Valged hommikud", mille puhul vokaal tuleb sisse alles viiendal minutil. Pärast Messi laialiminekut hakkas Grünberg süvendatult tegelema elektroonilise muusikaga, olles jällegi selle esmaloojaks Eestis ja üheks esimeseks Nõukogude Liidus. Ta andis välja albumi ,,Hingus" (1981). Juba 70' algul tekkis Grünbergil huvi budismi vastu (plaat ,,Milarepa" 1993. A on Tiibeti joogi ja luuletaja Milarepa tekstidele loodud lauludest ja instrumentaalpaladest) ja seda huvi on läbi aegade olnud kuulda ka tema muusikalises loomingus, mida võib kirjeldada kui mediatiivset, sujuvalt voolavat ja rahulikku. Kuulates lugu ,,Valgusõis" plaadilt ,,Hingus", tekivad mingit tausta teadmata mõttesse sõnad ,,orientaalne" ja ,,kosmiline". Suure osa Grünbergi muusikast moodustab filmimuusika rohkem kui 100-le filmile
Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht, pedagoog, ühiskonnategelane, muusikakirjanik, laulutaat. Laulupidude traditsiooni väärtustamine, üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht. Peetakse oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatriooni aastatel. Lõpetas TallinnaKonservatooriumi 1931.aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsio oni erialal (professor Artur Kapi klass), õppis ka klaverit ja orelit. Töötas pärast
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
Pedusaar, nad olid abielus 1940-1949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga. Nad said tütre nimega Kristiina Ross, kes sündis 1955. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Nende lapsed olid Maarja Undusk(sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross(sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958)
Dan Brown 22 June 1964 in New Hampshire (USA) an American author of thriller fiction best known bestselling novel The Da Vinci Code. of cryptography, keys, symbols, codes, and conspiracy theories historical and regilios motifs. into over 40 languages as of 2009 sold over 80 million copies. In 1991 to Hollywood - taught classes at Beverly Hills Preparatory School. 1993 - english teacher 1996 a full-time writer journolist Works CDs SynthAnimals, a children's album Perspective, 1990, Dalliance. Music CD Dan Brown, 1993, DBG Records Angels & Demons, 1994, DBG Records Musica Animalia, 2003, a children's CD comprising 15 tracks songs portraying animals in poem & song Novels Digital Fortress, 1998 Angels & Demons, 2000 Deception Point, 2001 The Da Vinci Code, 2003 The Lost Symbol, 2009 Films
laude inglise filoloogina. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva on pälvinud palju erinevaid tunnustusi, näiteks Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 ( Annus, E. jt. 2001. Eesti Kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. ; URL- https://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva ) 1.2 Looming Oma luulelaadi väljakujundamisel on Kareva mõjutusi saanud kõrge vormikultuuriga lüürikuilt, Eestist arbujailt, hiljem on ta leidnud vaimse kontakti ameerika luuletaja E. Dickinsonga.
a. 16. oktoober - asutati Eesti Raadio segakoor ● 1949. a. 8. august - moodustati Raadioinformatsiooni Komitee, mis allus Ministrite Nõukogule ● 1956. a. 1. mai - ultralühilainesaated Tallinnast, algas saatesari “Perekond ja kodu”, mis kestis 30 aastat ● 1963. a. 1. september - esimene laste unejutt ● 1964. a. 13. aprill - esimene saade “Tere hommikust, põllumehed!” ● 1964. a. 22. juuni - esimene “Muusikaline tund” ● 1993. a. 1. mai - Raadio 2 algus ● 1993. a. 1. mai - programmi Raadio 4 algus ● 1994. a. - juuni - võeti vastu Ringhäälinguseadus ● 1994. a. 1. juuli - avati ER korrespondentpunkt Brüsselis ● 1994. a. 17. detsember - ER esimene CD ("Estonian Radio Chamber Orchestra”, ER001) ● 1995. a. 1. aprill - Klassikaraadio algus ● 1995. a. 20. detsember - avati digitaalmontaaži kompleks (muusika Fondivõtted) ● 1996. a. jaanuar - esimesed omatoodetud CD-
-1993. aastal perioodikas ilmunud artiklite, vestete jms. koguga, see on suhteliselt kaootiline, jagab muljeid, teadmisi ja kuulujutte kõigest võimalikust - ajaleht, Albaania, porno, Kingissepp, Milius. Need pole otseselt õpetusliku taotlusega lood, kuigi teatav didaktilisus kumab läbi, need pole otseselt poliitilised, kuid hiilivad sellegipoolest sinnapoole - leivatalongid, sõbrad, nälg. Vastses argimütoloogias (Unt, 1996) kordub umbes kolmandik 1993. aasta väljaande juttudest. See raamat on välisilmelt kenam, esteetiliselt nauditavam, sisult tihedam. Liigendusel lähtub autor juttude tähestikulisest järjekorrast. Võibolla oleks kronoloogiline järjestus isegi põhjendatum, kuivõrd on tegemist kirjutamise hetkega tugevalt haakuvate lugudega ning daatumi lisamine aitaks lugejal esile manada isiklikke mälestusi kirjeldatud perioodist ja tulevastel lugejatel ajaloolist konteksti paremini fikseerida. Undi
Adventure Tourism Project Management Madli Tuvike There is no such thing as a totally sustainable tourism (Swarbrooke, 1999). Tourism as one of the leading industries in the world is contributing to sustainable development (Mintel, 2005). Tourism needs to cope with changing world and world order, also trends that are occurring. Sustainable tourism is one rising industry in tourism market. Swarbroke (1999) and David (2011) are suggesting that sustainable tourism and sustainability is taking wider part in tourism industry. Moreover, Mintel (2005) states that tourism contribution to sustainable development is being recognised increasingly by governments and international organisations. In addition, United Nations World Tourism Organization (UNWTO, a.i.) states that tourism nowadays takes full responsibility of impacts that it is making, such as current and future economic, social and environmental. Therefore, this essay will i...
· juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni iseloomustavad põhimõtted (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ühtsus; · otsustus- ja erialakompetentside lahusus; · funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Staapi iseloomustab kaks põhitunnust: 1) ta osaleb juhtimisprotsessis otsuste ettevalmistamisel; 2) tal ei ole korraldusõigust liinikohtade suhtes (Thommen, 1993: 162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö intensiivsus staapide ja liinikohtade vahel. Eelised (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus; vaatamata spetsialiseerumisele; · liiniinstantside koormuse vähendamine; · asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus; · spetsialisti mõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus.
mustanahaliseks. David Ligare(sünd. 1945) on ameerika kunstnik, kelle tööde hulka kuuluvad näiteks ,,Naine kreeka toolis"(Penelope) 1984, ,,Natüürmort Õuntega"(,,Still Life With Apples") 2006. Ligare maalib klassitsistlikke või klassitsismilähedasi maale. Lincoln Perry(sünd. 1949) on ameerika kunstnik, kelle loominguks on ,,Harjutamine"(,,Rehearsal") 1982, ,,Matt" 2000, ,,Pildistades Willi"(,,Picturing Will") 1993, ,,Töö" 1984/1985. Tema looming on üsna tuhmides ning heledates toonides. Odd Nerdrum(sünd. 1944) on norra kunstnik, kes vana kunsti stiile kasutades maalib kaasaegseid inimtüüpe, päevakajalisi probleeme või sündmusi. Ta jäljendab Varavaggio stiili. Tema maalide on näiteks ,,Varahommik"(,,Early Morning"), ,,Vahistamine"(,,Arrest"), ,,Vee kaitsjad" 1985. Tema looming on valdavalt üsna süngetes ja tumedates toonides. Nerdrum kujutab maalidel palju mehi,
(“Message to the Europeans”) Julgeolek Märtsis 1948 sõlmisid 5 riiki - Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Luxemburgi ja Suurbritannia valitsused nn Brüsseli Lepingu Mais 1948 - Euroopa Nõukogu - Council of Europe põhikirja loomine Asutamisliikmeid 10 : Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luxemburg (5 Brüsseli Lepingu riiki) ja lisaks veel Itaalia, Iirimaa, Norra, Rootsi ja Taani. Tegevuse algus 1949 Eesti liitus 1993 EN liikmeks võib saada iga riik, kes austab inimõigusi, tegutseb õigusriigi põhimõttel ja on nõus realiseerima EN-I printsiipe EN eesmärgid: 1. saavutada liikmesriikide suuremat ühtsust, mis peaks rajanema pluralistliku demokraatia ja inimõiguste põhimõtetel; 2. leida lahendusi probleemidele, millega tänapäeval erinevad riigid ja ühiskonnad kokku puutuvad; 3. aidata kaasa üle-Euroopalisele koostööle; 4. tegutseda tõelise Euroopa kultuurilise identiteedi säilumise nimel.
· "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006)
· : 27 1987 · , , , · : 2003 -- C · · 1993 · : · · 2003 « » · , 2016 .
Ich heiße Anna-Maria Kaseoja. Ich wurde am 2. März 1993 in Pärnu geboren. Ich bin Sternzeichen Fisch. Ich habe drei jüngere Schwestern und einen kleinen Bruder. Die ersten 6 Jahre meines Leben verbrachte ich in Tootsi in Pärnumaa, dann zog ich nach Viljandi um. Ich bin eine sehr aktiver Mensch. Ich spiele Gitarre, mache Leichtathletik, beschäftige mich mit Schwertkampf der Vikingerzeit und wenn noch Zeit übrig bleibt, dann nehme ich Zeit für mich. Mir gefallen nicht besonders Parties und mir gefällt auch nicht mit Freunden rumzuhängen
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma h...
Brian abiellus endise Eastenders näitleja Anita Dobsoniga. Roger Taylor Sündis 26 juuli 1949 Dersinghamis. Õppis Londoni Hospitial Medical koolis ja Imperial Collegis. Enne Queeni oli koos Brian May ja Tim Staffeliga ansamblis ,,Smile" trummar. Queenile kirjutas ta laule kõige algusest peale ja vähemalt ühe laulu igale albumile. Pärast Queeni Magic Touri tahtis Roger alustada uut bandi The Cross. Nad lasid välja 3 albumit ja 1993 aastal läksid nad lahku. Kui Queen 2004 aastal uuesti kokku tuli liitus Taylor nendega. Spike Edney Sündis 11 Detsember 1951. Queeniga liitus ta 1984. Ta mängis seal klahvpille. Ta oseles Roger Taylori kõrvalprojektiga The Cross ja ka Brian May Bandiga kui nad tuuritasid 1993 ja 1998. Kui Queen uuesti 2004 aastal kokku tuli sai Spike nende basskitarristiks. Paul Rogers Sündis 17 Detsember 1949 Middlesbroughis
Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani. Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta võitis oma esimese medali rahvusvahelistel võistlustel 1991a Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme's: hõbemedal (4 x 5 km) ja kaks pronksmedalit (5 km, 30 km). Järges Olümpiamedal 1992, pronksmedal 4 x 5 km. 1993 aastal Faluni Maailmameistrivõistlustel, võitis ta veel kaks hõbemedalit (30 km, 4 x 5 km). 1995 aastal FISi maailmameistrivõislustel, võitis ta veel ühe hõbemedali (30 km) ja pronksi (5 km).Di Centa tuli ka Itaalia meistriks aastateli1985, 1989 ja1991. Di Centa tundus olevat "igavene teine", kuid see muutus järsult 1994 aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris, kus ta sõitis end medalile kõigis kavas olnud murdmaadistantsidel: kaks kulda, kaks hõbe- ja üks pronksmedal
1. andmebaasi loomise aeg; Open Access (http://www.doaj.org) Open Access ehk avatud juurdepääs on andmebaas, mis tagab piiranguteta ja tasuta juurdepääsu teadusinformatsioonile internetis. Avatud juurdepääsu oluline külg on selle kiire levik üle kogu maailma. (http://www.utlib.ee/index.php?e_id=367) Andmebaasi loomise alguseks loetakse 1990-ndaid aastaid. (http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) Aastal 2003 oli loodud ajakirjade register. (https://moodle.e- ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428), Projekti eesmärgiks oli koguda elektrooniliste teadusajakirjade ja tagada vaba juurdepääsu tasuta teadlaskonna liikmetele. (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Idee luua kataloog avatud juurdepääsuga kiideti heaks ainult aastal 2002 Esimese Põhjamaade konverentsil Lundis (Rootsi) ja Kopenhaagenis (Taani). (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Tuginedes proovivõtu tu...
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma h...
C · - , · , , 78.9 . . C - - , , , . 1602 . , : 10,3 . : H : : , , 1 176 600 . 496,07 . . C 1993 -- . .
: ? P 15 1941 , , . M . 1960 1965 . 1971 . (1980). . (1996) . (1999) (1993) II 9 1594 -- 6 1632 . . .
- - - - , . ( 200) . , , , , , - , .. , . . e, e : , , , , - (, ). - , , 350 . , , , , , " ", . - II 1895 , . 400 000 . . , . - XIX ( . ), . -. 112 400 . 43 . 1703 I. -- , , . XVIII . . 1993 -. 1801 . , , I, , . , . a -. - - , " " ( 176 ). XVIII - . XX .
õppeaastani. Kuni selle ajani võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena. Eelnõuga nähakse ette võimalus tegutseda ühe asutusena üldharidukoolil ja kutseõppeasutusel ning üldhariduskoolil ja huvikoolil. Sellega tagatakse paindlikumad võimalused hariduse omandamiseks. Eelnõu kohaselt ei toimu edaspidi üldjuhul omavalitsuste vahelist arvlemist põhikoolide osas. Praegu kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse võttis Riigikogu vastu 15. septembril 1993. aastal ja see jõustus 10. oktoobril 1993. aastal, seda on aastate jooksul korduvalt parandatud ja täiendatud ning tänaseks on muutunud otstarbekaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtestamine. Asso Ladva kommunikatsioonibüroo konsultant
1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida ja LääneSaksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 1999 Piirideta Euroopa Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk ja IdaEuroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem
viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. Ajalugu 1993 1
Vermitud 1997, 1999, 2003, 2004, 2006 20 senti Metall Cu93Al5Ni2 Läbimõõt 18,95 mm Kaal 2,27 G Serv Sile Vermitud 1992, 1996 50 senti Metall Cu93Al5Ni2 Läbimõõt 19,50 mm Kaal 2,99 G Serv Sile Vermitud 1992, 2004, 2006, 2007 1 kroon Metall Cu75Ni25 Läbimõõt 23,35 mm Kaal 5,44 G Serv Sile Vermitud 1992, 1993, 1995 Märkus: Käibelt kõrvaldatud alates 01.06.1998 1 kroon Metall Cu89Al5Zn5Sn1 Läbimõõt 23,25 mm Kaal 5,0 G Serv Katkendlikult rihveldatud Vermitud 1998, 2000, 2001, 2003, 2006 5 krooni (EV-75) Metall Cu89Al5Zn5Sn1 Läbimõõt 26,20 mm Kaal 7,1 G Serv Sile Vermitud 1993 5 krooni (EP-75)
Maailma keelte iseseisev töö. Sidamo keel Sidamo (Sidaama) keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Seda kõneletakse Lõuna Kesk-Etioopias, Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas, Awassa järve kaguosas. Sidamo keelt kasutab 101 000 inimest. Sidamo keelel ei ole teada, et oleks mingeid konkreetseid murdeid. See keel on leksikaalselt sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi
Viivi Luik avastas juba noorena, et teda köidavad kõige rohkem vaid raamatud. LOOMING: Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975 8) „Maapäälsed asjad“ 1978 9) „Luulet 1962-1974“ 1977 10) „Rängast rõõmust“ 1982 11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998 12) „On aastasaja lõpp“ 1993 13) „Elujoon“ 2005 14) „Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997“ 2011 Proosa: 1) „Salamaja piir“ 1974 2) „Seitsmes rahukevad“ 1985 3) „Seitse naist“ 1989 (essee) 4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu) 6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006 7) „Varjuteater“ 2011 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974 3) „Leopold aitab linnameest“ 1976 4) „Tubased lapsed“ 1979
jalgpallur. Räpikarjäär Tupaci professionaalne meelelahutusäri sai alguse 1990. aastal kus ta lasi välja oma esimesed laulud Digital Undergorundi uuel albumil. Esimest korda ilmus tema muusikavideo "Same song". Veel esines Tupac Digitali teisel albumil. Hiljem lasi Tupac välja oma esimese albumi 2pacalypse Now, mis pälvis kriitikat ja tagasilööke tema sõnade pärast. See ei müünud nii hästi kui tema tuleviku albumid. Tema teine album tuli 1993. aastal. Kaheks hitiks said "Keep Ya head up" ning "I Get Around", milledele tehti ka videod. 1993. aastal tegi Tupac koos oma sõpradega ja kasuvennaga uue räpp- bändi Thug Life. Enamustel kontsertitel esines bänd ilma Tupacita. Ta albumid olid ka pikalt esikohal ka siis kui ta vanglas istus. 1994 30. Novembril 1994. tulistati Tupacit muusikastuudios viiel korral, kahe mehe poolt. Tupac kahtlustas teise tuntud räppareid nagu Sean Combs, Andre Harrell ja Biggie
pommi, tabamuse said kaks talu ja karjalaut. AS Tamme Kuivatid (taimekasvatus, loomakasvatus), 1945 moodustati Melliste külanõukogu TÜ Mäksa Seeme (taimekasvatus) 1945 Raamatukogu uus algus Poka külas 1993 Mellistes avab uksed kohvik Taaler 1947 talumaade ümberjagamine 1993 Mellistessse kolib Mäksa ambulatoorium 1950 ühismajand "Ühine Sõprus" koos Sudaste ja 1994 esimene suur Laadapäev Mellistes Võruküla piirkonnaga 1995 suvise spordi suurvõistluse Melliste triatloni Kingissepa nim. kolhoos
ning täita ustavalt oma kohuseid oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks. Toomas Hendrik Ilves on Eesti Vabariigi president. Üle neljakümne aasta vana, sünnilt eestlane, kuid esimest valgust siiski näinud Rootsis 26. detsembril 1953. aastal, läks Ilves perega 1957. aastal elama Ameerikasse, kus õppis tunnustatud ülikoolides: Columbia ülikoolis psühholoogiat ning Pennsylvania ülikoolis jätkas magistriõpet. 1984- 1993. aastani oli ta Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik Münchenis seejärel Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor ning 1993. aastast 1996.-ni Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos. Märkimata ei saa jääda Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu esimehe tiitel, mis anti talle 1998. aastal. Ilves, parempoolne poliitik, on siiani saanud hästi hakkama parteide läbirääkimistega ja enda
" Temalt on ka tulnud eesti esimene multimeediaooper "Olivia meistriklass." Sumera on loonud ka filmimuusikat ("Kõrbeoja peremees," Suur Tõll"). Loodi Lepo Sumera Ühing, mis alates 2003 aastast korraldab noorte heliloojate loomingu konkursse. 90ndatel hakati asutama erakapitalil põhinevaid raadio aamu. Tallinas asutati Kuku raadio ja Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio. Riikliku ringhäälinguorganisatsiooni Eesti raadio reformi käigus aga käivitati aastal 1993 Raadio 2, mis oli üleriiklik kanal. Eesti taasiseseisvumine toob kaasa ka vabanemise ideoloogilisest survest. 1990. Aastatel jõuab eesti muusika ka üha enam maailma kontserdilavadele. Hakatakse osalema rahvusvahelistel loomekonkurssidel, sõlmitakse lepinguid väliskirjastuste ja plaadifirmadega. Üks efektiivsemaid võimalusi oli selleks UNESCO konkursil osalemine. Eesti muusikast on seal silmapaistnud Erkki-Sven Tüür oma reekviemiga aastal 1995 (II koht), Lepo Sumera V
Notre Dame de Paris , - - -- - v . v -- ; -- . v , . ... , , . . . , , , --. . . , , . v -- v -- , v -- , , v -- v -- , , , v -- , v -- -- , , ... " " 1993 , 1998 , . -. , , - (), (), (). Noa, - . ( ) . --. , , v , , , , , . v "NOTRE DAME DE PARIS" , . v "NOTRE DAME DE PARIS" . v , , . v , ,...
KUTSEKESKKOOL HENNO KÄO Referaat Juhendaja: 2011 HENNO KÄO ELULUGU Henno Käo sündis 10.01.1942 Saaremaal Laimjala vallas taluniku pojana. Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teis...
· juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni iseloomustavad põhimõtted (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ühtsus; · otsustus- ja erialakompetentside lahusus; · funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Staapi iseloomustab kaks põhitunnust: 1) ta osaleb juhtimisprotsessis otsuste ettevalmistamisel; 2) tal ei ole korraldusõigust liinikohtade suhtes (Thommen, 1993: 162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö intensiivsus staapide ja liinikohtade vahel. Eelised (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus; vaatamata spetsialiseerumisele; · liiniinstantside koormuse vähendamine; · asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus; · spetsialisti mõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus.
1475 - 1479 .. , , , . , , , . : , , , , . -. - -. - . III . - . - - , -. - 6 . - . .. . , , " ". , , . , . . . - - . , , XII - XIII .. , , , , . - , , . . - . . , . - , . , , , , . , , - , 1993 500-. - . . , - , - . . . - - ( 1796 .). , , , .. . , . , , XVI . - " " - X - XX . . , : ( X - XX , , , -, , - ) ( XX , , , - ). -. - . 1. http://www.opuholyam.net 2. www.traveltours.ru 3. russia-in.ru 4. www.meet-moscow.ru
aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rollid teatris: Juku ( Saluri "Meie kallis osmik", 1992. aastal "Ugalas"; Osaline ( Õunapuu ja Saarepera "Sannikovi maa", 1993. aastal Von Krahli Teatris); Jörgen Tesman ( Ibseni "Hedda Gabler", 1993); Kolmas politseinik Fox jt. (O´Brieni "Kolmas politseinik",1995); Sebastian ( Baueri "Uhe võõra silmades", 1995 ); Ants Laikmaa ( Sarapuu "Sinine puri", 1995 "Variuses"); Joseph Porter Pitt ( Kushneri "Inglid Ameerikas", 1996), Johannes Brahms ( Holmi "Shumanni öö", 1996),; Aadam ( Kivirähki "Atentaat", 1997),; Gustaf Fröding ( Sarapuu "Legend Graalist", 1997 "Variuses") Dan Põldroosi rollid filmis: 1992
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viim...
Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Vilsandi rahvuspark 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Üle poole alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² hõlmab meri ja 75,3 km² maismaa. Piirkonda iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114
Carl Mattias Räägel 10A Viimsi Keskkool Kärbeste jumal Sir William Gerald Golding 19. september 1911 19. juuni 1993 Inglise kirjanik 1980 Bookeri auhind 1983 Nobeli kirjandusauhind "Kärbeste jumal" "Torn" "Vaba langemine" Tegelased Ralph Põssa Jack Sündmustik Lennuõnnetus Merekarp Koletis Tapmine Pääsemine Aitäh!
· "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008)
Galerase vulkaan Asend Colombia edelaosas 4276 meetrit kõrge Pursked Esimene purse 560 000 a. tagasi Esimene registreeritud purse 1580 14. jaanuar 1993, 9 hukkunut Oht inimestele Katab külasid ja linnu tuhaga Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Galerase_vulkaan http://www.volcanodiscovery.com/galeras.html http://geology.com/volcanoes/galeras/ http://en.wikipedia.org/wiki/Galeras
Siim-Tanel Sammelselg Siim-Tanel Sammelselg on sündinud 18. mail 1993. Ta on Eesti suusahüppaja. 2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel hüppas ta normaalmäelt (HS- 106) 87 meetrit, saavutades 81,9 punktiga 41. koha. Sapporos toimunud suusahüpete MK-etapil saavutas ta 2014. aastal 50 mehe konkurentsis 45. koha. Ta on üks Eesti suusahüppajatest 2014. aasta taliolümpiamängudel.
Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15-aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis,
kus ma ka ise osalesin. Aitasime koos perega koristada Tallinna ümbrust. Kokku koristati kogu eestipeale umbes 10 000 tonni prügi ja seda rohkem kui 50 000 inimesega. (TEEME ÄRA 2008) (Nafta reostus meres) (prügi reostus kalda ääres) (Lahemaa rahvuspark) Kasutatud allikad: http://www.greengate.ee http://www.teeme2008.ee "Muutuv kekkond ja tervis"Tallinna Tehnika Ülikool 1993 "Globaalsed keskkonna probleemid"Tallinna Tehnika Ülikool 1993 "Inimene, ökosüsteem ja kultuur"kirjastus"PERIOODIKA" Tallinn 1976 Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999 www.Google.ee
Tupac liitus Ensemble Teatri Kompaniiga, et läbi lüüa meelelahutusäris. 1989. aastal palgati ta Hip-Hopi bändi Digital Undergroundis taustatantsijaks. Karjäär: Tupaci professionaalne meelelahutusäri sai alguse 1990. aastal kus ta lasi välja oma esimesed riimid Digital Undergroundi albumil. Tupaci esimene album oli 2Pacalypse Now, mis pälvis kriitikat ja tagasilööke väga vastuoluliste laulusõnade pärast. Teine album lasti välja 1993. Kahele suurimale hitile tehti ka video. 1993 aastal asutas Tupac oma sõpradega uue räpp-bändi Thug Life, millega loodi ainult üks album. 1994. aastal tulistati Shakuri muusikastuudios 5 korda, kuid ta pääses eluga. Elu vanglas: Tupac hakkas vanglas oma karistust kandma 14. veebruaril 1995 aastal, peale oma uue albumi Me Against the world väljalaset. Ta on olnud ainuke muusik, kes on olnud muusikaedetabelites esimesel kohal, ise samal ajal vanglas olles. Album Billboard 200 oli
Kõik põõsad suitsesid. Mu juus täis tuult. (Under 2007: 450) Paneks maha oma koorma teele, aga raske mälestus jääb meelde (Under 2007: 510) Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel õrn aimus küllusest, mis veel kaugel, (Under 2007: 27) aga lihtsameelne hing -kuis võis ta seda kaksikpidikõnet mõista. (Under 2007: 510) Nüüd laulda ainult õitest, päikesest, mu meel on võlut kuldsest kevadest (Visnapuu 1993: 47) Võililled! meelest unus päitsik! (Visnapuu 1998: 208) Uut värvi oli võtnud pohlaleht ka sammal oli jälle pesueht, vastsündind niisket rohtu aiast tõin, toas esimese kärbse surnuks lõin (Under 2007: 450) Kes sääl leivakandvaks künnab vagu see ei saa sest mõistatusest jagu (Under 2007: 510) Ma muretumalt vilistades lähen, ning puistab õielehti mulle pähe
26 1969 v v : v : v v v ' ` v 5 , Ø Good Bye, (1991) Ø (1993) Ø (1995 ) Ø (1998) Ø The Best (1999) Ø (2000) Ø , ! (2002) Ø (2003) Ø . (2003) 1997 , '' 9 1999 , . 2000 v ' ` v Ø ' '. 2003-2004 y : 1. () 2. 1996 3. 2 1997 4. 1999 ( ) 5. 1999 () 6. 3: 2003 7. 2003 ( ) - !
inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Lisaks ÜRO Inimõiguste Komisjonile ja Inimõiguste Ülemkomissari büroole tegelevad inimõiguste probleemidega veel mitmed ÜRO allasutused (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO, Toidu- ja Põllumajanduse Organisatsioon FAO, ÜRO Lastefond UNICEF jt). Aastail 1993 - 2001 tegutses Eestis ÜRO Arenguprogramm (UNDP), mis lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 7.2 Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa Nõukogu inimõiguste alane põhidokument on Euroopa inimõiguste konventsioon. See on rahvusvaheline leping, mis kirjutati alla Roomas 4. novembril 1950 ja jõustus 1953. aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
