Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus EESTI TURISM 1993-2011 Referaat Saku 2012 SISSEJUHATUS Turism on Eestis üks väheseid majandusharusid, mis on viimastel aastatel olnud tõusuteel. Viimasel aastakümnel on kasv olnud meeletult suur. Kui võrrelda sissetulevat turismi ning väljaminevat turismi on protsendid väga kõrged. Aastal 1995 oli Eesti majutusettevõtete andmeil üle 520 000 inimese, kes peatusid meie ööbimiskohtades. Aastaks 2011 on see summa mitmekordistunud kokku 2,7 milj inimest peatus Eesti majutusettevõtetes. Maailma turismiorganisatsiooni arvates aastal 2012 turism aeglustub, eelkõige tulenevalt majandusolukorra halvenemisest. UNWTO prognoosib aastaks 2012 maailma turismi kasvu 3-4% ja Euroopa turismi kasvuks 2-4%. 1 EESTI TURISM 1993-2011 Eestisse sissetulev turism sõltub mitmetest asjadest. Enamasti käiakse siin siis kui on suvi ja soe. Kuid on ka n...
Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012 Taaniel Rebane Peeter Tiimus Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged -- see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustan...
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse eriala Ly Ploom PRAKTIKA ARUANNE Praktikapoolne juhendaja:Jlle Randjärv Koolipoolne juhendaja: Eva Vahtramäe, MA Mõdrik 2015 SISUKORD TEE PEATÜKKIDE KOHTA SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Demos-Audit OÜ, mille peakontor asub Tartus. 1993. aastal loodud OÜ Demos-Audit alustas raamatupidamis- ja audiitorteenuste osutamisega Jõgevamaal Tormas. Kuna Demos-Audit teeb paljudele firmadele raamatupidamist, siis praktika juhendaja otsustas mind praktikale suunata Mustvee apteeki (kus raamatupidamise teenust osutatakse). Ka sellele firmale teeb Demos-Audit firma raamatupidamist. Praktika algas 08.12.2014 ja kestis kuni 13.03.2015. Praktika viisin läbi OÜ Mustvee Apteekis
.....9 Kokkuvõttev hinnang......................................................................................................12 Viidatud allikad...............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud filosoofia kursuse raames ning käsitleb tehisintellekti võimalikkust. Referaat on kirjutatud tuginedes Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli filosoofiaprofessori Fred I. Dretske 1993. a. avaldatud kirjutisele ,,Kas intellekt saab olla tehislik?". Antud referaadi autor on refereerimiseks kasutanud ülalnimetatud teksti 1995. a. Akadeemias avaldatud Ene-Reet Sooviku poolset eestikeelset tõlget. Tekst ,,Kas intellekt saab olla tehislik?" kuulub teadvuse- e. vaimufilosoofia valdkonda. MIDA MÕELDAKSE INTELLIGENTSI ALL? Dretske järgi võib intellektist mõelda kahel erineval moel: kas millestki rahasarnasest,
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne riikide majandusliku ja poliitilise koostöö vorm. Liidus 28 riiki. Viimane liituja on Horvaatia, liitus aastal 2013. EL’i lause: „Ühinenud mitmekesisuses!“ Hümn „Ood rõõmule“ 9. mai on Euroopa päev EL’s 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel. 2004. aastal liitus Eesti. 2011 tuli Eestisse euro. EL sai alguse 1952 ja kandis nime Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 1957 Euroopa Majandusühendus. 1967-1993 Euroopa Ühendus. 1958 Rooma lepingud 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Maastrichti leping (muudeti seinine majandusühendus ja poliitiliseks). Kolm sammast: (majanduskoostöö, ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolekualane koostöö). Euroopa kodakondsus. 1999 Amsterdami leping. Euroopa parlamendi otsustamisõigust laiendati. 2003 Nice’i leping. Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalvepädevust. 2009 Lissaboni leping. EL de...
Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk onsündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Andrus Kivirähk õppis 1993.aastal Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega
Pärast NSV Liidu lagunemist, kui riik vaagus majanduslikus mõttes hinge, tuli 1991. aastal rahva suurte lootuste keskele võimule esimene demokraatlikult valitud president Boriss Jeltsin. Radikaalsete majandusreformide tõttu jäi ta aga esialgsest populaarsusest ilma, kuna see jättis inimesed vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus, mis andis presidendile suured volitused. 1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetri...
Ebaseaduslikust tegevusest kasvas kõik edasine üle sõjaks ja selle üle diskuteerivad eri riikide eksperdid kuni käesoleva ajani. Toime pandud kuritegudest on antud välja mitmesuguseid materjale. Ekraanil näeb ühte tunnistust, milles kirjeldatakse grusiinide poolt pandud kuritegu. 5.slaid Sõjaline konflikt Abhaasia valitsuse vägede ja Gali piirkonna etniliste grusiinide (põhiliselt megrelid) vahel. Peale sõjalise tegevuse lõppemist 1992 – 1993. a Abhaasia sõjas kontrollisid Abhaasia võimud märkimisväärset osa Gali rajoonist, eranditeks mõned grusiinide enklaavid. Grusiinidest elanikkond, kes olid lahkunud oma elukohtadest, pöördusid tagasi Gali rajooni. 1998. aasta kevadel muutus situatsioon Abhaasias äkki teravaks. Valge Leegion, Metsavennad ja teised grusiinide võitlejate grupid suurendasid Abhaasia armeele kallaletungide arvu, kes lõpuks kaotas kontrolli Gali rajooni üle. 26
Analüüsis võrdlen enda, oma õe ja ema teabevälju. Mina olen sündinud 1993. aastal. Minu õde on sündinud 1978 ning vaatlen tema teabevälju aastast 1998. Minu ema on sündinud 1955, seega vaatlen tema teabevälju aastast 1979.Uurin, mida on saanud erinevad generatsioonid kaasa kodust, mis olid kodused väärtused (fundamentaalne teave). Veel uurin spetsialiseeritud teavet kolme põlvkonna vahel, näiteks, kus lasteaias ja koolis nad käisid ning mis see neile juurde andis ja mida nad lisaks koolile veel tegid/millega tegelesid
Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Ver...
Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus a...
Rahvuspargi piires. (Raudsep jt, 1993) Arvatavasti pole sellist Eesti firmat, kes lähitulevikus suudaks fosforiiti kaevandada. Lääne-Euroopa ja USA firmadel loodetavasti pole tehnilisi raskusi meie fosforiidimaardlate keskkonnaohutuks evitamiseks, kui neil oleks selleks ainult huvi ja tahtmist. (Raudsep jt, 1993) KOKKUVÕTE Fosforiit ehk oobolusliivakivi koosneb kvartsist ja biogeense päritoluga fosfaadist(Raudsep jt. 1993: 49). See on tekkinud kambriumi ajastu lõpus ja ordoviitsiumi alguses(Raudsep jt. 1993: 50). Selle uurimine algas Eestis pärast 1. maailmasõda (Lauringson, Reier, 1981). Tuntud ja uuritud fosforiidileiukohad paiknevad kõik Põhja-Eestis(Raudsep jt. 1993: 50). 1924. aastal alustas Ülgases tööd esimene kaevandus ja rikastusvabrik 1938. aastal lõpetati seal fosforiidijahu tootmine ning juba 1940. aastal hakati kaevandama Maardus. Seal tehti seda kuni 1991.
ainult emasloom. (MacDonald, Barrett, 1993) Vaenlased. Rebane, kärplased, viud, kakud, ka metssiga. (Kirk, 1990) 3) Phylogeny välja täitma ei pea; 4) Distribution väljale sisestate info liigi leviku kohta Eestis; Mandri-Eestis tavaline, saartel puudub. (Kirk, 1990) 5) Remarks väljal kirjeldate milliste tööde põhjal te oma kirjelduse koostasite. 1. Anne Kirk ,,Eesti Imetajad", Tartu Ülikool 1990, lk 12-13, lk 70. 2. David W. MacDonald & Priscilla Barrett "Euroopa imetajad" 1993, tõlkinud M. Maran, Eesti Entüklopeediakirjastus, 2002. lk 41-44 3. Torkel & Elisabeth Hagström ,,Põhjamaade imetajad" 2010, tõlkinud M. Aaloe-Laur 2011, lk 148.
Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1993 Tondijutud (õudselt jubedad): enamjaolt küll lastele, aga ka kõvema närviga keskealiste keskmisele astmele. Tiritamm, Tallinn 1993 Vares Villemi reis maailma lõppu Tiritamm 1993 Vares Villemi jõulud Koolibri 1993 Väike Kahvatu Kummitus Egmont Estonia 1994, TEA Kirjastus 2008 Väike Sabatäht Egmont Estonia 1994 Noorpagana lood Koolibri 1995, TEA Kirjastus 2010 Neid teoseid on veel! Pildid
kasutamise piiramiseks võetud meetmetele. Isegi juhul , kui lõpetad koheselt nende igasugune kasutamine, kuluks veel kümneid aastaid, enne kui freoonide hulk hakkaks atmosfääris vähenema. Freoonid kuuluvad ka kasvuhoonegaaside hulka ja annavad 17% kogumõjust kliima soojenemisel. "Kuigi CFC kontsentratsioon õhus on äärmiselt väike neelavad nad soojuskiirgust umbes 1500 korda effektiivsemalt kui CO2 "(Kull 1993, lk. 291). Freoonide kasutamise piiramise vastased ja osoonikihi hõrenemise skeptikud on aga teisel arvamusel. Nende väitel satub kõige rohkem kloori atmosfääri vulkaanipursetel ja mereveest. Aga teisalt , kuna looduslik kloor lahustub vees, langeb enamus vihmana alla enne kui jõuab osoonikihini. CFC ühendid aga ei lahustu vees ja jõuavad niimoodi stratosfääri, kuhu nad jäävad pidama aastakümneteks. "Osooniskeptikud väidavad , et näiteks Alaska vulkaanipurse pihustas
and Myrtle. All the female characters were in their twenties but Jordan was the only one who still had not got married nor had a child. She had her own ideals and goals, and she stood for them without hesitation. However, by the end of the novel, she did get engaged, which can be seen from a conversation between Nick and Jordan as Nick says that "there were several she could have married at a nod of her head /.../" (Fitzgerald 1993: 160), which means that for a long time, Jordan chose not to marry, ignoring society's pressure and its prototypical image of the 1920s women. When it came to her personality, Jordan was portrayed to be quite arrogant and restless, and she somehow thought herself to be better than others, especially, when it concerned the people who lived in West Egg. For example, the first time she spoke to Nick "she remarked contemptuously, that he lived in West Egg" (Fitzgerald 1993: 27). West Egg
TA13KÕ Virge Luht 1.Loo tabel USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] GO 2.Lisa 7 üliõpilast 1 Kalkun naine Paide 1976 2 kuldnokk mees Paide 1985 3 Merikotkas mees Pärnu 1982 4 Kurg naine Tartu 1990 5 Luik naine Valga 1988 6 Musträstas naine Tallinn 1992 7 Varblane naine Tallinn 1993 3.Mitme üliõpilase nimi on pikem kui 4 tähte? 4.Mitu naisüliõpilast on Tartust? USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] where elukoha_linn like 'Tartu' GO 4 Kurg naine Tartu 1990 5.Missugune on meesüliõpilaste keskmine vanus? USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] where sugu like 'mees' GO
1 2029 11 2054 21 2020 31 1967 41 1978 2 1979 12 1984 22 1918 32 2033 42 1918 3 2108 13 2011 23 1989 33 1901 43 1911 4 1909 14 2096 24 2038 34 1979 44 2014 5 2043 15 1993 25 1971 35 1939 45 1974 6 2024 16 1993 26 2015 36 1993 46 1977 7 2021 17 1996 27 2232 37 2040 47 1977 8 2015 18 1998 28 1999 38 1993 48 1961 9 2034 19 1998 29 1997 39 2043 49 2012
Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaproblee...
EMÜ, EM, I kursus, Tartu 2008 TERAVILJA SAAGIKUS EUROOPA RIIKIDES. Käesolevas töös tutvustame teravilja saagikust kuues erinevas riigis. Võrdleme Eesti,Soome, Saksamaa,Läti,Leedu ja Poola teravilja saagikust kolmeteistkümne aasta lõikes(tabel 1) Tabel 1. Teravilja keskmine saagikus. Teraviljade keskmine saagikus, t/ha EESTI SOOME SAKSAMAA LÄTI LEEDU POOLA 1993 2,30 2,83 5,08 1,69 2,01 2,63 1994 1,55 3,14 5,13 1,50 1,64 2,42 1995 2,14 3,28 5,45 1,53 1,82 2,94 1996 2,38 3,02 5,71 1,93 2,13 2,85 1997 1,92 2,94 5,83 1,85 2,41 2,85 1998 1,52 2,23 5,88 1,89 2,22 2,99
50000 50000 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 0 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Energia import ja eksport
Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm ÜL.1 [energiabilanss] Näitaja 1991 1992 1993 1994 1995 Turba tootmine 5715 6478 4175 5810 5563 Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 20730 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 85 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 10 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 122370 Märkus:
1998, Kuzemtsenko 2003.) Tugevad küljed · Suhteliselt hea vaimne võimekus · Väga hea mehhaaniline mälu- omandatu ei unune 4 · Raugematu töövõime, kui on olemas motiiv ja soodsad tingimused · Hoolikus- täpsus ülesande täitmisel, väga ilus käekiri (Townsted 1993, Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tekkepõhjused: Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud. Geneetilised haigused ( 60 % autistidest võib oletada geneetilist põhjust): · Downi sündroom · Retti sündroom · Tuberoosne skleroos · Fenüülketonuuria · Fragiilse X sündroom Muud põhjused: · Sünnitraumad · Prenataalsed haigused (punetised) · Põhjus teadmata (Lovaas 1998.) Esinemissagedus
Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm ÜL.1 [energiabilanss] Näitaja 1991 1992 1993 1994 Turba tootmine 5715 6478 4175 5810 Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 Märkus: Mõõtühik: teradzauli Näitaja ..küttepuidu tootmine* * K
Leelo Tungal referaat koostaja: Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 -1- Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Looming......................................................................................................................................3 Ilmunud lasteluuleraamatud:...................................................................................................4 Proosaraamatud:......................................................................................................................4 Lastenäidendid ja muusikalilibretod:...................................................................................... 5 Ilmunud luulekogud:.......................................................
Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõttes 4.(võitis 1 etappi ja kaks korda 3
Atlantis 4 1984 4 Endeavour 5 1985 5 6 1986 6 7 1988 7 1989 8 1990 9 1991 10 1992 11 1993 12 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2005
Õppimine kui kasvatuse ja kasvatusteaduse probleem 2 (J.Orn, 1993, 5/6, Haridus). Õppimise toimetulek kui kasvatuse probleem: Kui käsitada inimese sünnipäraseid eeldusi, tema võimeid, aga samuti elu jooksul omandatut kui ressursse, kui antust, siis keskne kasvatusideoloogiline probleem ei ole mitte selles, missugused need ressursid on, vaid selles, kes neid kasutab. Meil domineerib objektne lähenemine, mis püüab individuaalsete eelduste arvestamise nimel kasutada inimest kui ressurssi.
68,1 68,4 65,8 66,1 100 29,2 49,1 55,5 5,4 12,1 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998
Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid 1)ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon)- on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜROga 17. septembril 1991. Inimõiguste kaitse on ÜRO üks peamisi tegevussuundi, tema tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Aastail 1993 - 2001 tegutses Eestis ÜRO Arenguprogramm (UNDP), mis lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 2) Euroopa Nõukogu- on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud;
oma suveräänsusega endiselt oli väga tugev küll juba nähtamatu, kuid eksisteeriv poliitiline, ajalooline ning majanduslik side nende vahel. Sõltumatute Riikide Ühenduse alusdokumendid on järgmised (kronoloogilises järjekorras): 1. SRÜ asutamise kokkulepe (vastu võetud 8. detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991. a., Alma- Atas); 3. SRÜ põhikiri (vastu võetud 22. jaanuar 1993. a., Minskis); 4. Ühenduse riigipeade ja peaministrite Nõukogu menetlusreegleid reguleeriv määrustik (vastu võetud 16. mai 1996. a., Minskis). SRÜ asutamine otsustati Valgevene, Venemaa ja Ukraina poolt 1991. aasta detsembris asutamise kokkuleppega, milles ülalmainitud riigid nimetasid ennast 1922. aasta Liidulepingu allkirjastajateks-asutajateks ning ,,konstateerisid" NSV Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksisteerimast lakkamist
Sissejuhatus: Lahemaa rahvuspark Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal – Lahemaa rahvuspark. 2006. aasta seisuga oli maailmas üle 6500 rahvuspargi. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohasel...
Tema kogude "Mullaketraja" ja "Tedremäng" peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning ema vaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile. Alates kogust "Valguse aine" on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga "Ei nime sa hinda", kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteid annab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt viisistatud ning ta on kirjutanud palju ka otseselt laulutekste. Tungal on avaldanud inimsuhteid ja perekonnaprobleeme puudutava jutukogu "Ilus vana naine", on esinenud publitsisti ja kriitikuna ajakirjanduses, käsitledes eriti viimase aja maakultuuri ja kooli staatust
aastal kui maha võeti 96 871 ha ulatuses metsa. 2013. aastal raiuti kõige enam metsa Pärnumaakonnas (17 522ha) ja kõige vähem Hiiumaal (1 964ha) (lisa1). Raiete pindala muutus aastail 1993–2013 (ha) 160,000 140,000 120,000 100,000 80,000 60,000 40,000 20,000 0 Joonis 1. Raiete pindala muutus aastail 1993–2013 (ha). Perioodil 1993-2013 on raiemaht Eestis jäänud 11 195 661-2 547 647m³ vahele, olles suurim vastavalt 2013. aastal ning väikseim 1993. aastal, peale seda hakkas raiemaht Eestis suurenema kuni 2003. aastani, mil raiuti pisut alla 8 miljoni m³. Sellele järgnes madalama raiemahuga periood, mis kestis ligikaudu 5 aastat. Mainitud ajavahemikul oli kõige väiksema raiemahuga 2005. aasta, mil raiuti pisut rohkem kui 5 miljonit m³. Viimased aastad on raiemaht Eestis püsinud suhteliselt stabiilsena jäädes ligikaudu 10-11 miljoni m³ ulatusse.
Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Raamatud: romaanid ja kogumikud · Kaelkirjak · Õlle kõrvale · Kalevipoeg · Pagari piparkook · Liblikas · Sirli, Siim ja saladused · Rahva oma kaitse · Rehepapp, ehk, November · Papagoide päevad Lavastatud näidendid · Vanamehed seitsmendalt (lavastatud Nukuteatris 1992) · Sibulad ja sokolaad (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · Jalutuskäik vikerkaarel (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · Rikka õelusel ei ole piire (lavastatud Nukuteatris 1995) · Suur lahing Petuulia linna all (lavastatud Raadioteatris 1996) · Atentaat Caesarile (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · Kakand ja kakand (lavastatud Pärnu Endlas 1998) ·
" esmapilgul tundub, et tegu pole mitte linoollõigetega, meelde tulevad hoopis Düreri- aegsed imepeene joonega vase- ja puugravüürid. Ehkki mööngem, et peenuses jääb Allik Dürerist sama kaugele maha kui nimetatud renessansimeister praegusest kunstisituatsioonist. Preemiaid · 1993 "Tokko & Arrak" galerii preemia · 1996 Jyväskylä rahvusvahelise graafikatriennaali Noore Graafiku preemia · 1997 Eesti Maalijate Liidu preemia · 1997 Ado Vabbe preemia · 1998 Terzo premia International Exhibition of Art "Citta Di Locri" · 2001 Konrad Mäe preemia · 2001 Tartu Kultuurkapitali preemia
klassipiirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi. 8. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Keskkonnaministeerium. 9. Reljeefikaart. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU82&user_id=at&bbox=686021.277987413,6423307.16768023,702524.70 9323084,6431695.27534257&setlegend=SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS11=1& LANG=1 20.04.2018 10. Renno, O. 1993. Eesti haudelindude levikuatlas. 11. Tuulik, T., Kull, T. 2002. Kodumaa käpalised. 12. Vikipedia, 2016. Meenikunno looduskaitseala. https://et.wikipedia.org/wiki/Meenikunno_looduskaitseala 19.04.2018 LISAD Lisa 1. Maa-ameti mullakaart Meenikunno looduskaitseala kohta.
Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikeskuse Sinimandria teatrijuht - 1993 1995 Pärnu Endla teatris - alates 1995 Vanemuise teatri draamanäitleja Tunnustus: - 1976 ENSV teeneline kunstnik Filmid, telelavastused, kuuldemängud: - mänginud filmis ,,Lindpriid" (1971) - mänginud telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) -
. 21 , (, z) . , , , , . , . , . , . , . , , . . . . , . , ; . , , . . , , . . , . , , . . , , . , , . , , . . . . : 1. - .., « », ., , 1989 2. .., « », .-, - , 1993 3. ., « », ., , 1997 4. ., « », .-, , 1993 5. .., « . » ( 2 .), ., , 2000 6. .., « », ., , 1980 http://www.history-names.ru/a/antichnaya_religiya.shtml http://siblec.ru/index.php? dn=html&way=bW9kL2h0bWwvY29udGVudC8zc2VtL2NvdXJzZTMwL3RlbWFfOC5odG0= http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/kreeka.htm
Töötajaid oli 18. Juhatuse esimeheks valiti Jüri Kongas. Kuumaks 1990.a. oktoobris oli 20. rubla, sisseastumismaks 5. rubla. Asutamisest kuni tänaseni on klubis töötanud Mall Kalve, Ain Kalde, Gaida Madar, Sirje Prii ja Heli Kann. Esimestel aastatel juhtisid klubi sisulist tööd Jüri Kongas esimehena, Mall Kalve peatreenerina, Ain Kalde pearaamatupidajana ja Kristel Kivilo administraator sekretärina. Raskeimad aastad klubile olid 1992, 1993, 1994.a. Näiteks 1993.a. oli klubis 4 täiskasvanute rühma, 3 lasterühma, 6 töötajat. Kuumaks 1993.a. oli 50. EEK. Klubi oli lähedal likvideerimisele kui töötajate arv langes 5ni ja liikmete arv 152ni. Murrang toimus 1995.a. kui ESS ,,Kalev" rentis klubile saali, kus praegu töötame. Rühmade arv tõusis 14ni. Kuumaks oli 100. EEK. 1996.a. on klubi ajaloos tähtis selle poolest, et presidendiks valiti hr. Tiit Padar Tallinna Teedevalitsuse direktor (AS Tallinna Teed), kellega klubil on olnud väga
ülikoolilinnas".Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 1989 1990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta alustas kirjaniku karjääri luuletajana aastal 1985. Aastal 1993 avaldati talle rahvusvahelist tähelepanu kui tema romaani Piiririik (inglise tõlge: "Border State") ilmus tema Hüüdnime "Emil Tode" all. Raamat on tõlgitud 14 eri keelde ja sai kõige tõlgitum eesti raamat 1990. Sel aastal sai ta aastase kirjandusliku auhinna Balti Assambleelt. Teosed Romaanid: · "Piiririik" (1993) · "Hind" (1995) · "Printsess" (1997) · "Raadio" (2002) · "Flandria päevik Luulekogud · "Jõeäärne maja" (1985)
Tallinna "Kalevi" ujumiskoolis olid tema treenerid Leili Hein ja Urmas Jaamul, Hiljem Kalle Liivamägi ja Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine. Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98)
Ülesanne 1 - Windows Loetud materjalide põhjal vasta järgmistele küsimustele (vajadusel otsi internetist infot juurde). 1. Nimeta kõik Windowsi versioonid mida tead. Server versioon: Windows NT 1993-2000, Windows 2000 -2003, Windows Server 2003- , Kliendi versioon: Windows 1.01-3.2 1985-1993, Windows NT 3.1-4.0 1993-1996, Windows for Workgroups 3.11 1993, Windows 95 1995-1998, Windows 98 1998-2000, Windows 2000 2000-2001, Windows ME 2000-2001, Windows XP 2001-2007, Windows XP Professional x64 2005-2007, Windows Vista 2007-2009, Windows 7 2009-2012, Windows 8 2012-2013, Windows 8.1 2013-2015, Windows 10 2015- , 2
Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul.Karula rahvuspark asutati 1979. a maastikukaitsealana ning temast sai rahvuspark 1993. a. See rahvuspark hõlmab 10 318 ha Karula kõrgustiku kõige rohkem huvipakkuvat osa. Karula rahvuspargi põhiväärtus on tema äärmiselt vahelduv, ainulaadne ja kaunis pinnamood. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) VILSANDI RAHVUSPARK Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul ja Eesti kõige äärmises lääneosas. Vilsandi rahvuspargi pindala on 18 155 ha. See rahvuspark on loodud 1993. aastal. Seal
27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on omadusi, mis on iseloomulikud nii rahvusvahelistele organisatsioonidele kuid ka suveräänsetele riikidele sellisena on Euroopa Liit ainulaadne poliitiline institutsioon. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa,
Chat) Napster WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima Tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima Tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk 1991. sai sellest World Wide Web Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Netscape Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Netscape Internet Explorer Veebilehtede areng Veebilehtede areng Veebilehtede areng Veebilehtede areng Kasutatud materjalid http://www.vitadelia.com/images/2008/08/internet.jp http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Internet/Intern http://www.e-uni
HANNES VÕRNO Fred-Georg Pääro 2017 Hannes Võrno • Sündinud 1. mail 1969 Rakveres • Saatejuht • Humorist • Moekunstnik • Poliitik • kaitseväelane Õppingud • 1976-1984 Rakvere 3. Keskkool • 1980-1984 Rakvere Lastemuusikakool • 1984-1988 Tartu Kunstikool (kunstiline kujundamine) • 1988-1993 Eesti Kunstiakadeemia (moekunst) • 1993-1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa • 2005-2006 Kaitseväe Lahingukool • 2012 Kõrgem Sõjakool • 2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa • Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud Sangarile meestesärke • Aastatel 2003-2011 oli ta Isamaa ja Res Publica liige ning kuulus Riigikogu X koosseisu, kuid lõpetas oma volitused 2003 aastal • 2011-2015 oli ta Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem • Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel missioonil osalemise eest • 2015 aastal sai ta Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti • Tema sõjaväel...
Eesti Vabariik aastatel 1991-2004 Uus põhiseadus valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 aasta lõpul. Põhiseadus ütleb, et riik peab ,, tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade''. Riigikogu valis iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige Märtsist 2004 sai Eesti NATO liikmeks
Viljandi pärimusmuusika festival (rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk) on suur rahvamuusikaüritus, mis toimub Viljandi linnas 1993. aastast alates juulikuu lõpus. Esimene festival kestis ühe päeva (15. mai). 1994. aasta festival kestis 3 päeva ning toimus juuli lõpus (22.24. juuli). Teisel festivalil oli esinejaid ka väljaspoolt Eestit. Kolmas festival oli neljapäevane ning sama kaua kestab festival tänapäevani.Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
