· ,,Sügis", fotoalbum (1995) · ,,Eestimaa looduse hääled" CD (1997, 1998) · ,,Lahemaa Linduse hääli", CD (1997) [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954) Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana. 1986 a. kaitses teatuste kandidaadi kraadi ökoloogias. 1992. aastast kuni tänaseni töötab Tartu Ülikoolis loomaökoloogia korralise professorina. Raivo Mänd on avaldanud üle 40 artikli rahvusvahelise levikuga eelretsenseerivates teadusajakirjades ja on mitmete teadusliku või populaarteadusliku monograafia või teatmeteose autor (kaasautor). Lisaks on ta avaldanud arvukalt populaarteaduslike artikleid. Õpetab Tartu Ülikoolis käitumisökoloogiat, etoloogiat jt distsipliine. Männi juhendamisel on kaitstud 7
Kaasaegsed eesti luuletajad Contra Kristiina Ehin Elo Viiding Autor: Contra Kodanikunimega Margus Konnula. Ta on sündinud 22. märtsil, 1974. aastal. Ta tuleb Lõuna- Eestist, Urvastest. Seal on ta üles kasvanud ja elab Urvastel tänaseni. Contra mängib oma päritolu tihti välja oma poeetilises biograafias, esitledes end kui "meest metsast" ja "meest Lõuna-Eestist". Selliseid väikse-küla identiteeti kuulutavaid kultuuritegelasi on viimasel ajal Eestis juurde tulnud. Contra oli mitu aastat Urvastes postiljon ja esitas ka seda ametit uhkusega. Contra on vabakutseline, teenides raha oma raamatute müügi ning esinemistega kõikjal üle Eesti. Ta esineb koolides, ärimeeste kogunemistel, kontsertidel ning kirjandusüritustel. Selline rahateenimisviis on praegu eesti luuletaja jaoks väga ebatavaline. 1981-1984 õppis Contra Urvaste Algkoolis. Kuldre koolis õppis ta aastatel 1984-1...
Leelo Tungal referaat koostaja: Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 -1- Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Looming......................................................................................................................................3 Ilmunud lasteluuleraamatud:...................................................................................................4 Proosaraamatud:......................................................................................................................4 Lastenäidendid ja muusikalilibretod:...................................................................................... 5 Ilmunud luulekogud:.......................................................
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino ...
ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist · Tekkis rahvarinne perestroika toetuseks II Riigipöördekatse Moskvas. Taasiseseisvumine lk 155-156 28. juuli 1992. a võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, see jõustus juba 3. juulil. Vastavalt põhiseadusele valiti 20. septembril 1992. a Eesti kodanike poolt riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest, kõige rohkem hääli sai Isamaa. Presidendi valimised: Arnold Rüütel (Kindel kodu) Lennart Meri (Isamaa) R. Taagepera Lagle Prael (ERSP)
Tõnu Trubetsky Tõnu Trubetsky aka. Tony Blackplait Eesti muusik, kirjanik ja filmilavastaja. Sündinud 24. aprillil 1963 Tallinnas Isa Jaan Trubetsky ja ema Leili Rikk Naised Anu, Maret ja Margit Lapsed Reginleif, Tõnu, Madeleine Õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1981. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi Teenis nõukogude sõjaväes 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. 1992. aastal naasis Soomest Eestiss 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast. 1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti punkliikumise eestvedajaid. Ta on olnud Punkbändide The Flowers of Romance, Vennaskond, Vürst Trubetsky & J. M. K. E., The Un Concern, Felis Ultramarinus jne. vokalist ja Operatsioon Õ kitarrist.
- ühiste, kuid erinevate kohustuste printsiip. Lähtub põhimõttest, et riikide ajalooline panus keskkonna kahjustamisse, aga ka materiaalsed võimalused on erinevad. Avaldub nt Kyoto protokollis. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Neid on üle 1000. Olulisemad: - ohtlike jäätmete piiriülne liikumine, Basel 1989 - rahvusvahelise tähtsusega märgalad, Ramsar 1971 - eluslooduse ohustatud likidega rahvusvaheline kauplemine, CITES, Washington 1973 - bioloogiline mitmekesisus, Rio de Janeiro, 1992 - ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York 1992 - Läänemere kaitse, Helsinki 1992 - piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamine, Helsinki 1992 - osoonikihi kaitse, Viin 1985 ja selle Montreali protokoll 1987 - Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse, Bern 1979 - laevadelt lähtuva saastuse vältimine, MARPOL, London 1973 - õlireostusega seotud tsiviilvastutus, Brüssel 1971
läks ema paanikasse. Ema päris, et kas keegi autost neid nägi ja ta valvas akende juures ja jälgis Zarat pidevalt. Mustad Volga olevat taga ajanud tüdrukui ja nendest tüdrukutest pole hiljem midagi kuulda olnud. Nüüd on Oksanal samasugune must Volga. Kui Zara saatis Oksana tagasi auto juurde, ulatas Oksana talle bukleti hotellist kus ta töötab ja ütles, et teised hotellid ootavad venelasi. Ta lubas isega Zarale hankida välispassi ja liubas järgmine päev tagasi tulla. 1992,Lääne-Eesti Aliide jälestas muljutud Zara keha. Zara tahtis enda välimust muuta aga Aliidel polnud vajalikke vahendeid. Nad sõid kärbse poolt rikutud vorstiga võileiba ja rääkisid. Zara teatas, et on pärit Vladivostikist ja et ta mees on Eesti venelane. Ta kiitis oma meest. 1991 Vladivostok Zaral, tema emal ja vanaemal oli alati igaksjuhuks kokku pakitud kohvrid kapis varuks. Nüüd peitis Zara Oksanalt saadud asjad oma kohvrisse ema eest ära
Hando Runnel sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak.
Mart Poom (referaat) Koostaja: Kristo Perli 5. klass 2006.a. MART POOM Mart Poom on sündinud 03.02.1972. aastal Tallinna linnas. Ta on jalgpallur – täpsemalt Eesti esiväravavaht. Mart Poom on 196 cm pikk ja kaalub 85 kg. Jalgpalluril on naine Lissel ning pojad Markus ja Andreas. Mart Poom on üks tuntumaid jalgpallureid Eestis. Tal on väga tähtis osa Eesti jalgpalli ajaloos. Ta on osa võtnud jalgpalliprotsessist, mida kutsutakse ‘The Renaissance of Estonian National Football’. Mart Poom alustas regulaarselt jalgpalliga 1979 aastal. 1980-ndatel aastatel ühines ta koolipoiste jalgpalli klubiga “Lõvid”, mis on osa arengust Eesti väravavahtide “maailma”. Edasine areng spordimaailmas: Tallinna Spordikool (1989-1990) Soomes (Kuopio Palloseura) Spordikoolis (1992) FC Wil – Sveits (1994) FC Portsmouth (England, 1994-1996) ...
ARCO VARA About Arco Vara Arco Vara AS is the leading real estate group of the Baltic States Operating today in 17 places in Estonia, Latvia and Bulgaria. The company employs approx. 170 professionals The activities of Arco Vara group can broadly be divided into two pillars: 1. Services Division (brokerage, appraisal, maintenance) 2. Development History 1992 - AS Arco Vara was founded by Arti Arakas. Soon Richard Tomingas and Hillar-Peeter Luitsalu joined. 1997 - Arco Vara began expansion to other Baltic States. The first step is the establishment of Arco Real Estate in Riga. 2000 - Arco Maadehalduse OÜ, a forestland and land management and brokerage company, was founded. 2001 - Arco Kapitalijuhtimise Ltd. was founded 2006 - Expansion and opening of offices in Bulgaria and Romania
2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule Pere Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 1940-1949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga. Nad said tütre nimega Kristiina Ross, kes sündis 1955. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Nende lapsed olid Maarja Undusk(sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross(sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust.
Stoltenberg. on eesistujariigi Peakorter välisminister.Peak Brüsselis, orter Viinis, Belgias. Austrias. Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ KAS EESTI Eesti on liige Eesti on liige Eesti on liige Eesti on liige alates 2010.a KUULUB, MIS alates 1991. a alates 2004. a alates 1992.a AASTAST? IMF EN OPEC WTO Organi- Rahvusvaheline Euroopa Nõukogu Naftat Eksportivate Maailma satsiooni Valuutafond Riikide Organisatsioon Kaubandusorganisat- sioon nimi MILLAL 1944, tegutsema 1945, 5
Aasta Rahvaarv Rahvaarv 1897 828 18000 16000 1917 1300 14000 12000 1938 2525 10000 1969 14000 8000 6000 Rahvaarv 1992 16400 4000 2000 2010 13023 0 1987 1917 1938 1969 1992 2010 Villu Mikk 7 Kuulsad Jõhvist pärit inimesed Näitleja Guido Kangur Lavastaja Elmo Nüganen filmi ,,Nimed marmortahvlil" Allikas: Google
With his speech during the War of Independence he put a basis to Estonian economy. Päts' position as a president ended when Soviet Union occupied Estonia in 1940. Päts was forced to leave his office and was deported to Leningrad with his family. In 1941, he was arrested. In time he ended up in psychiatric hospital, where he died in 1956. Konstantin Päts giving a speech in 1919. Lennart Meri (1929-2006). His reign as the second president of Estonia started in 1992 and ended in 2001. He started out as a writer and filmmaker. Through his political activeness he got the position of Foreign minister in 1990. In 1992 he became the president of Estonia. In 1996 he was re-elected and stayed on his position as the president until election in 2001. He died in 2006 because of brain tumor. "In his nine years as head of state, Meri both restored the presidency and built up the Republic of Estonia in the widest sense," president Rüütel had said.
Mati Undi elu- ja loomelugu. Mati Unt (1. jaanuar Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal- 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Õppis 1951- 1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus...
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla ...
Organisatsiooni struktuuritüübid Staabi-liiniorganisatsioon Staabi-liiniorganisatsioon on vanim ja levinuim struktuuriorganisatsiooni tüüp, mida iseloomustavad: · kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; · juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni iseloomustavad põhimõtted (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ühtsus; · otsustus- ja erialakompetentside lahusus; · funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Staapi iseloomustab kaks põhitunnust: 1) ta osaleb juhtimisprotsessis otsuste ettevalmistamisel; 2) tal ei ole korraldusõigust liinikohtade suhtes (Thommen, 1993: 162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö intensiivsus staapide ja liinikohtade vahel.
selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele; kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist. Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni asutasid 1934. aastal 9 riiki. Tänapäeval on Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsioonil 147 liiget. Olümpiaalaks sai sulgpall Barcelonas 1992. See on kaasa aidanud ala populaarsuse tõusule nii Aasia maades kui ka Suurbritannias ja Skandinaavias. Suur osa tänapäeva tippsulgpallureid pärineb Ida-Aasiast, näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast. Lk 2 Sulgpalli ajalugu maailmas Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik- Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja
Hakkas levima psühholoogiliselt oluline veendumus, et ega see Mehhikosse investeerimine pruugi sugugi nii kindel olla... Ja veel - on väidetud sedagi, et kui Mehhiko valitsus oleks energilisemalt ellu viinud plaani luua riigis isiklikele kohustuslikele maksetele baseeruv pensionikindlustusfondide süsteem, aidanuks see suuresti kaasa rahvusliku säästumäära kasvule ja kaudselt seega ka kriisi ärahoidmisele. Tabel 2. Üleminekuriikide säästumäärad 1992 - 1994* 1992 1993 1994 jaan.- jaan.-dets. juuni Bulgaaria .. .. .. .. Tsehhia .. 11.2 .. 9.8 a Ungari 9.4 5.0 .. 7.2 a Poola 10.9 9.0 .. 16.0 b Rumeenia .. .. .. .. Slovakkia 2.3 1.9 1.7 2.2 ab Sloveenia 13.1 11.0 .
Oma tegevusest peab keskpanga president regulaarselt aru andma Eesti Panga Nõukogule. Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal ja loodi kolme liikmeline kommitee kuhu kuulusid president, asepresident ja direktor. Tänapäeval on Eesti Pank paremaks organiseerimiseks ja eesmärkide saavutamiseks loonud neli kommiteed. Nendeks on finants-, pangajärelevalve, makse- ja arenduskomitee. Eesti kroon võeti kasutusele 20. juunil 1992. aastal, millest sai täiesti iseseisev valuuta. Rahatärtede esiküljel kujutatakse kuulsat isikut ja tagaküljel eestlastele tähtsat sümbolit või paika, kasutusel on ka mündid. 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost Eesti Panga asutas Eesti Ajutine Valitsus 24. veebruaril 1919. aastal. Eesti Panga põhikirjalised ülesanded oli rahaliikumise ja makseringluse korraldamine nii sise- kui välismaal ning vaba rahakapitali kasulik paigutamine. Alates 1928. aastast oli Eesti Pangal
eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate
tulemusena moodustunud Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu liikmeks ning seejärel valis Ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest", milles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Lennart Meri oli Eesti kirjanik, produstsent, diplomaat ja poliitik ning Eesti president 1992 2001. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Millal toimusid ja mida tean järgmistest sündmustest Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Meeleavaldus Hirvepargis 1987
Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Eesti riigipead 24. aprill 1938 - 17. juuni 1940 Konstatin Päts 6. oktoober 1992 8. oktoober 2001 Lennart Meri 8. oktoober 2001-... Arnold Rüütel Eesti pass Eesti kodaniku pass on Eesti kodaniku reisidokument ning isikut ja kodakondsust tõendav dokument välisriikides. Aastal 2002 alustati Eestis uute, rahvusvahelistele turvanõuetele vastavate passide välja andmist. Uue põlvkonna reisidokument on endiselt sinisekaaneline, kuid oluliselt turvalisem ja raskemini võltsitav, passis on hulgaliselt erisuguseid turvaelemente.
jaanuarist 1938. VI Riigikogu pidi olema Eesti rahvaesindus, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934.19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine määramata ajaks edasi ja jäi lõpuks toimumata.VI Riigikoguks nimetatakse tagantjärele ka 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Esimene Riigikogu taasiseseisvunud Eestis oli VII Riigikogu, mis valiti 1992. aasta Riigikogu valimistel 20. septembril 1992 sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel. Valimistel võisid osaleda nii erakonnad, valimisliidud, ühendused kui ka üksikkandidaadid.Valimistel osales 8 valimisliitu, 5 erakonda, 39 ühenduste nimekirja ja 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 Riigikogu liikmekandidaati. Valimas käis 67,84 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.Valimistel kogusid enim hääli valimisliit Isamaa, kes koos Mõõdukate ja ERSP-ga moodustasid valitsuse
Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992-10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti
klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992. on ta vabakutseline muusik. Raivo Tarumist on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis, nii on ta kaasa löönud selle ajastu muusikat tutvustavates ansamblites, nagu "Tallinna Barokksolistide" körval veel "Tubae Revalienses", "Corelli Consort" jt., mänginud barokktrompetit ja zinki mitmetes projektorkestrites Eestis, Soomes ja Rootsis, sh. kuulsa Wieland Kuijkeni käe all. Imbi Tarum lõpetas pianistina Tallinna Konservatooriumi 1980 prof. Bruno Luki klassis
Väikesed lapsed vajavad keskkonda, kus nende kasvamist toetatakse, kus arvestatakse, et iga laps on eripärane, kus lapsed saavad olla vabad selleks, et tegeleda selle kõige tähtsamaga: kasvada ja olla õnnelikud. (Erakool Läte) . Kasutatud kirjandus: Gustavson, M. 2004. Laste aeg laste aed. Tallinn: PreMark. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. 2005. Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn:AS Medicina. Vabaduskasvatus. Rudolf Steineri pedagoogika. 1992. Eesti Õppekirjanduse Keskus. Kügelgen, H. 1994. Eluteadus eelkoolieas - Rmt: Waldorf-lasteaed. Tallinn:Librarius, lk 44-57. Kügelgen, H.1994. Kasvatus erivanuseliste laste rühmas - Rmt: Waldorf-lasteaed.Tallinn:Librarius, lk 59-65. Piaget, J. & Inhelder, B. 1960. Psychologie der frühen Kindheit. - In: Katzi, D.& R. (Hrsg), Handbuch der Psychologie, Stuttgart, s 50. Tõugu, A., Soans, K. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker. http://eestielu.delfi
· Juhitava demokraatia poliitika · Autoritaarne valitsemisviis EV seadusandlikud kogud 1 · 1917 Eesti Ajutine Maanõukogu-Maapäev · 1919 Eesti Asutav Kogu · 1920 I Riigikogu · 1923 II Riigikogu · 1926 III Riigikogu · 1929 IV Riigikogu · 1932 V Riigikogu · 1937 Rahvuskogu · 1938 VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) EV Seadusandlikud kogud 2 · 1990 ENSV Ülemnõukogu, EV Ülemnõukogu · 1992 juuli võeti vastu EV põhiseadus · 1992 VII Riigikogu · 1995 VIII Riigikogu · 1999 IX Riigikogu · 2003 X Riigikogu · 2007 XI Riigikogu
liige. Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis) . 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja (2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys ja2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos). Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23
perfektsionism. Praegune majanduslik mõõn, tekitab palju stressi. Pikaajaline stress tekitab depresiooni ning depresiooni üheks tagajärjeks on ka suitsiid. Isiksuse olemus ei ole lihtne, kuid paremad väljavaated raskes majanduslikus olukorras toime tulla ja mitte depresiooni langeda on optimistlikel, kõrge ekstravertsusega inimestel kes on meelekindlad ja avatud. Kasutatud kirjandus: Costa. , Mc Crae 1992. Revised NEO Personality Inventory (NEO PI-R) and NEO Five FactornInventory (NEO-FFI) professional manual, Odess, FL: Psychological Assessment Resources (viidatud Kallasmaa, T.2003. Isiksus ja kohanemine. Isiksuse psühholoogia. Toim J. Allik, A. Reola, K. Konstabel. Tartu Ülikooli Kirjastus ik 139-168 kaudu). McCrae, R. R., Costa, P.T. 1986. Personality, Coping and Coping Effectiveness in a Adul Sample.- Journal of Personality vol 54, pp 385-405.
Ajaloolaseks ei lubatud tal aga saada ja ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina, seejärel sai ta kuuldemängude toimetajaks Eesti Raadios. Enne seda oli ta lühikest aega ka ajalooõpetaja. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. 1990. aastal sai Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmete sealsete kõrgete riigitegelastega, sealhulgas ka president George H. W. Bushiga. Aastal 1992 lahkus ta välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris Lennart Meri ka Eesti presidendiks. Kuigi ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnord Rüütlile, pääses ta edasi teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta tagasi ka teiseks ametiajaks. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks
Elo viiding Elo Viiding ,pseudonüüm Vee on eesti noorema põlvkonna üks säravamaid luuletajaid. Elo Viiding on sündinud 20.märtsil 1974. Ta sündis poeedi ja näitleja Juhan Viidingu tütrena. Elo emaks on muusikaõpetaja Riina Viiding. Vanaisa Paul oli tal samuti luuletaja, vanaema Linda oli kirjanik ja tõlkija. Oma haridusteed alustas Elo Tallinna Muusikakeskoolist, sealt läks edasi Geog Otsa nimelisse muusikakooli, õppimaviiuli eriala. 1992 aastal astus Elo Tallinna 1. Õhtukeskkooli. Luuletaja on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Elo Viiding on tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste, samuti on tõlkinud luulet soome ja inglise keelest. Ta on avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Elo on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992. Elo Viidingu looming- Elo Viiding alustas luuletajana 1987. aastal Elo Vee nime all, vältimaks võrdlust klassikust isaga
Ta on osalenud joonisfilmide · ,,Tom ja Fluffy" (1997) · ,,Lotte reis lõunamaale" (2000) · ,,Lepatriinude jõulud" (2001) · ,,Leiutajateküla Lotte" (2006) loomisel. Tema lühiproosa paremik on ilmunud kogumikus: · ,,Pagari piparkook" (1999) Näidendid · ,,Vanamehed seitsmendalt" (1992) · ,,Eesti matus" (2002). 9. Doris Kareva Sündis Tallinnas 1958. Töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, 1992. aastast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Noorusluule on nürimeelne, hilisem looming on hapram ja tundlikum. Kareva luulele on omane sisemine intensiivsus, napp sõnakasutus ja siseriimiline vabavärss. 10. Jürgen Rooste Sündis 1979, luuletaja. Esikkogu ,,Sonetid" ilmus 1999. aastal. Tema luule ulatub moralismist õrna tundelisuseni.
strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel. Maailmapank koondab 5 liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID). Eesti on Maailmapanga liige alates 1992 aastast. Eesti võttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks ja alates 2008. aastast panustab Eesti koos 185 liikmesriigiga Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni. Maailmapanga viimane (transpordi)laen Eestile kiideti heaks 2000. aasta märtsis ning sellega rahastati Tallinn-Tartu maantee moderniseerimist. Projekti eesmärgiks oli
põhivärv on oranz. Kupüüri tagaküljel on kujutatud vaadet Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele. 10-kroonisel on kujutatud vaadet Tamme-Lauri tammele Urvastes. 25-kroonisel on kujutatud vaadet Vargamäele. 50-kroonisel on kujutatud Estonia teatri hoonet Tallinnas. 100-kroonisel on kujutatud vaadet Põhja-Eesti paekaldale. 500-kroonine on lilla põhitooniga ja sellel on kujutatud suitsupääsukest Eesti maastiku taustal. 1-kroonise väljalaske aasta on 1992. 2-kroonise väljalaske aastad on 1992,2006 ja 2007. 5-kroonise väljalsake aastad on 1991,1992 ja 1994 10-kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,1994,2006 ja 2007 25- kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,2002 ja 2007 50-kroonise väljalaske aasta on 1994 100-kroonise väljalaske aastad on 1991,1992,1994,1999 ja 2007 500-kroonise väljalaske aastad on 1991,1994,1996,2000 ja 2007 Rahatähtede turvamärgid:
Isamaa ja Respublica Liit · Pea 9500 liiget · Suuruselt kolmas erakond eestis · Riigikogus esindatud 23 saadikuga · Valitsuses 6 ministri kohta · IRL-i eelkäijad on osalenud neljas valitsuses · Sinna kuuluvad endised peaministrid M. Laar ja J. Parts Ajalugu: · Kõige pealt oli - Isamaa - Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit.
parimatest taliolümpial saavutanutest, mängis Di Centa olulisi avalikke rolle 2006 aasta taliolümpiamängudel Torinos. Ta oli ka üks kaheksast lipukandjast avatseremoonial. Lõputseremoonial osales ta autasustamisel meeste 50-km murdmaasõidu medalistidele, kus juhuslikult oli kuldmedali võitja tema noorem vend Giorgio Di Centa. 3 2 Saavutused Saavutused Olümpiamängudel Albertville 1992: pronksmedal 4x5 km Lillehammer 1994: olümpiavõitja 15 km vabastiilis olümpiavõitja 30 km klassikalises stiillis hõbemedal 5 km klassikalises stiilis hõbemedal 10 km tagaajamisvõistlus (vabastiilis) pronksmedal 4x5 km Nagano 1998: pronksmedal 4x5 km Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme 1991: hõbemedal 4x5 km pronksmedal 5 km klassikalises stiilis pronksmedal 30 km vabastiilis Falun 1993: hõbemedal 30 km vabastiilis hõbemedal 4x5 km Thunder Bay 1995:
2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, konformsus, traditsioon, hingelisus, heasoovilikkus ja kõikehaaravas. Varasemalt ei oleks ma arvanud, et neid tüüpe võib nii palju olla. Schwarts tegigi uuringu just nendele väärtustüüpidele põhinedes aastatel 1992 ja 1999 Eesti tudengitele. Käesolev uuringu kokkuvõttes tuli välja, et seitsme aastaga toimus väga suur väärtushinnangute muutus paremuse poole. Näiteks saavutus, hedonism, kõikehaaravas, traditsioon, turvalisus ja hingelisus on 1990. aastatel tähtsust juurde kogunud, stimulatsioon on noorte jaoks endiselt oluline väärtustüüp. Selline muutus näib olevat kooskõlas riigis toimunud ja toimuvate majanduslike ja ühiskondlike muutustega. Kui see uuring teha uuesti
sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakespere eesti teatris 1888. aastal. Näidendi „Venedigu linna kaupmees“ jaoks tehti palju ettevalmistusi ning tükk võeti ka üllatavalt hästi vastu. „Veneetsia kaupmeest“ mängiti Draamateatris 1992. aastal, Roman Baskini lavastuses. Seekordne lavastaja Hendrik Toompere jr mängis 1992. aastal ise Bassaniot ja tänavu oli Bassanio rollis tema poeg Hendrik Toompere jr jr. Näidendi keskseks tegelaseks võibki pidada noort punapäist veenetslast Bassaniot, keda kehastas Hendrik Toompee jr jr. Bassanio oli kõigeks valmis, et endale võita kauni ja jõuka Belmonte lossis elava pärijanna Portia (Marta Laan) süda. Just esmapilgul
Jaan Kaplinski Sissejuhatus Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014. Mina alustasin raamatu ``Kaks päikest`` lugemist, mille autoriks osutus Jaan Kaplinski. Olen lugenud paarkümmend esimest lehekülge ja siiamaani on öelda vaid kiidusõnu. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes sündis Tartus, poola päritolu Jerzi Kaplinski ja eestlanna Nora Raudsepp- Kaplinski peresse. Kaplinski elukäik Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 aastatel Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kirjanik töötas aastatel 19641972 vanemlaborandina Tartu Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastatel 1968 1970 oli Kaplinski eesti keele kateedri aspirant ja 1974 1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes mu...
on oluliselt kasvanud. (Vetik 2012) 13 Tabel 2. Riigiaparaadi peamised arengujärgud Väljumine Moskva Oma Euroopastumise kontrolli alt institutsioonide mõju ülesehitamine Valitsemiskorraldus Valdavalt kohaliku Uus valitsusreform (ENSV) kontrolli 1992, EL-i poliitikate all. kohaliku koordineerimise Suveräänsusdeklaratsio omavalitsuse mehhanismide on korralduse loomine (algul 1988 käivitas sisulise seadus 1993, läbirääkimisteks, eristumise Vabariigi Valitsuse hiljem Moskvast
keerulist protsessi, tema lülitumist sotsiaalsesse keskkonda, kohanemist sellega, sotsialsete rollide kätteõppimist. Iga järgmise põlvkonna inimesed alustavad oma elu esemete ja nähtuste maailmas, mille neile on pärandanud nende eelkäijad. Osaledes ühiskondliku tegevuse mitmesusgustes vormides, arendavad inimesed endal välja spetsiifilised võimed, mis kristaliseeruvad nende kultuuris. Samamoodi on lood ka mõtlemise arengu- ja teadmiste omandamisega.( Pronnikov, Ladanov 1992: 75) Sotsialiseerumine läbib mitu staadiumi. Vaatamata uurijate mõneti vastandlikele seisukohtadele antud küsimuses, tuuakse selles protsessis välja kolm etappi: esimene sotsialiseerumine ( lapse sotsialiseerumine), alaealise sotsialiseerumine ja nooruki sotsialiseerumine. Igal etapil annab tunda perekonna, kooli, eakaaslaste ja ühiskonna mõju. Sõltuvalt kultuuri omapärast on erisugune ka nende intstitutsioonide mõju. Sotsialiseerumine algab perekonnast.( Sealsamas 1992: 75) 4.2
protokollid. 1973 Kioto(?) protokoll- lihtsustada tolliprotseduure. 1977 tollialaste kuritegude ennetamine. 8 voor: 1986-1992 Uruguai voor. Piirangute vähendamine, turgude avamise küsimus, omandi kaitsmine, intellektuaalse omandi kaitsmine, teenuste liberaliseerimine. 1.jaan 1995 GATT muutus WTOks (128 riiki). Tippkohtumised muutusid, 1996 Singapuris, 1999 Seattles. Eesti ja WTO Eesti saatis 1994 GATTi taotluse , aga sai 13.nov 1999 WTO liikmeks, 135es liige. 1992 IMF liikmeks. Probleem, miks liikmeks saamine aega võttis: · Tollilagi-maksimaalne tollikasutus · Administratiivsed hinnad Positiivne WTOs olemises: · Imago, WTO suurendab mainet · Välisinvestorite jaoks on see lisagarantii · Enamsoodustusreziim · Juurdepääs infole · Maailmakaubandusest 90% on seotud WTO liikmetega · Enne WTO liige, siis saab ELi astuda. VABAKAUBANDUSPIIRKONNAD
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 32. Konventsioonid: Ramsari, Washingtoni (CITES), Berni, Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon), Bonni, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Peamine sisu, eesmärk. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. Eesti liitus 12. juuni 1992 Ramsari konventsioon Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks
..... 20. juulil 1991 andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. 22. augustil 1991 peatas Jeltsin NLKP tegevuse ning seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti. Oktoobris 1991 asus Jeltsin esimehena juhtima Venemaa uut valitsust. Samal ajal esitas Jeltsin radikaalsete reformide programmi, mille eesmärgiks oli üleminek turumajandusele. ...... 1992. aasta jaanuari lõpus esines Jeltsin relvastuse vähendamise algatustega ning teatas, et nüüdsest peale ei sihita endise Nõukogude Liidu relvi Ameerika Ühendriikide linnadele. 2. veebruaril 1992 teatasid Jeltsin ja USA president Cano Davidis, et algab kvalitatiivselt uus etapp kahe maa suhetes. 16. märtsil 1992 kirjutas Jeltsin alla seadlusele Venemaa Kaitseministeeriumi loomisest. Kaitseministri ajutiseks kohusetäitjaks sai Jeltsin ise 25. aprill 1993
1966-1971 töötas Tallinnas ,,Loomingu" toimetuses ajakirjaga ,,Looming", kus aastal 1963 ajakiri trükkis mõned Hando Runneli luuletused. Alates sellest hetkest sai ta aru, et süda kutsub rohkem kirjanduse poole. Aastal 1971 sai temast elukutseline kirjanik Tartus. Aastast 1973 hakkas ta elama Tartus. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse ,,Ilmamaa" nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Perekond.
stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoimetaja (on koostanud “Eesti mõtteloo” sarja raamatuid) ja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. Oli vabade kunstide professor TÜ-s 1992-93. LOOMING: Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. ...“Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-
Finland and he worked as hard as possible for the recognition of the Republic of Estonia. After the first non-communist-style multi-party election in 1990, Meri was appointed to the post of Foreign Minister. As Minister of Foreign Affairs, Lennart Meri's first task was to create the Ministry of Foreign Affairs. His goal was to establish an open communication channel to the West, and at the same time to represent Estonia more widely on the international scene. In 1992, Lennart Meri left his post as Minister of Foreign Affairs, and was the Estonian Ambassador to Finland for a short period of time. In the autumn of the same year he was nominated for president of Estonia. He lost in the first round big to Arnold Rüütel, but got a second round, and he turned out to be elected. On September 20, 1996, Lennart Meri was elected the President of the Republic of Estonia for the second term of office. As
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
