Doris Kareva Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest
1/18/2016 2016 1 Sünnikuupäeva Sünnikuupäeva Isik Sugu Sünniaeg aasta kuu Persoon1 Naine 12/26/1990 1990 12 Persoon2 Mees 10/1/1985 1985 10 Persoon3 Mees 8/9/1986 1986 8 Persoon4 Naine 10/14/1982 1982 10 Persoon5 Mees 3/28/1992 1992 3 Persoon6 Naine 2/6/1983 1983 2 Persoon7 Naine 12/9/1983 1983 12 Persoon8 Mees 5/20/1982 1982 5 Persoon9 Naine 4/29/1990 1990 4 Persoon10 Mees 3/18/1988 1988 3 Persoon11 Naine 11/22/1984 1984 11 Persoon12 Naine 9/20/1985 1985 9
• eelnema • eriskummaline • häving • igihaljas • jultumus • kalduvus • loovutama • lugemus • lõpmatus • mängur • pettumus • saabuma • saavutama • seisnema • seisund • tavapärane • teravdama • vallutama • vastustama • vedur • üllatama • lakkama • moodustama • omama • süvenema • üllatama jne Mälestus Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. 19. juunil 1992 avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum. Tunnustused 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk 28. aprill 1940 – Eesti Kirjanduse Seltsi auliige Teosed Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik (1921) Õigekeelsuse ja keeleuuenduse põhimõtted (1924) Keeleline käsiraamat (1932) Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika
Hando Runnel Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse "Ilmamaa". Teosed · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978)
ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. Elulugu 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate "OP!" saatejuht, 2010. aastast juhib ta kultuurisaadet "Jüri Üdi Looming Esimene luulekogu "Kolmring" ilmus 1989. aastal, milles avaldus Sinijärve omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas
CAR L L EW I S ISIKLIKKU · FREDERICK CARLTON LEWIS · SÜNDINUD 1. JUULIL 1961 ALABAMA OSARIIGIS · OLI USA KERGEJÕUSTIKLANE. · TULNUD 9 KORDA OLÜMPIAVÕITJAKS JA VÕITNUD 10 OLÜMPIAMEDALIT. · HÜÜDNIMI: KING CARL Kuld 1984 100 m jooks Kuld 1984 200 m jooks 4x100 m Kuld 1984 teatejooks Kuld 1984 kaugushüpe Kuld 1988 100 m jooks Kuld 1988 kaugushüpe 4x100 m Kuld 1992 teatejooks Kuld 1992 kaugushüpe Kuld 1996 kaugushüpe Hõbe 1988 200 m jooks USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OLÜMPIAMÄNGE · LEWIS ANNAB KOLMEL PÄEVAL URIINIPROOVI. KÕIK PROOVID SISALDAVAD KOLME KEELATUD AINET PSEUDOEFEDRIINI, EFEDRIINI JA FENÜÜLPROPANOLAMIINI. · 1988. AASTAL USOCI TEGEVDIREKTORINA TÖÖTANUD BAARON PITTENGERI SÕNUL OTSUSTATI PÄRAST LEWISE ORGANISMIST AVASTATUD AINETE UURIMIST: NENDE, ERITI EFEDRIINI KOGUS OLI NII TÜHINE, ET SEE EI
kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. 3 -Keskkonnakomisjon Keskkonnakomisjon on Riigikogu üks alatistest komisjonidest. Komisjon moodustati 1992. aastal. Keskkonnakomisjon menetleb juhtivkomisjonina riigi keskkonnapoliitikat, keskkonnakaitset, loodusressursside kasutamise reguleerimist ja loodusobjektide kaitset käsitlevaid eelnõusid, kaasa arvatud vastavasisulised rahvusvahelised lepingud. Keskkonnakomisjon kohtub regulaarselt keskkonnaministeeriumi ja keskkonnakaitsega tegelevate teiste riigiasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, algatab
1947 - neljandas kassetis. Luuletaja,lastekirjanik,tõlk, Tegutses vaba kutselise kirjanikuna.Ta debüteeris 1950-2004 helilooja,kirjutas tekste tele ja 1973 aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "kodanik teatrilavastustele. arved asi juhtum" Hando Runnel luuletaja ja kirjanik Töötas "Loomingu"toimetuses aastal 1992, asutas 1938- kirjastuse "Ilmamaa" Andrus Kivirähk Lastekirjanik,ajakirjanik Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust.Ta töötab Eesti 1970 - Päevalehes.Eesti menukaim kirjanik "Rehepapp" 2006 Nuki-parim lastekirjanik(Limpa ja mereröövlid)
Gro Harlem Brundtland juhtimisel tekkis komisjoni 1987. aastal ning valmis tegevusraport "Meie ühine tulevik" , mis sõnastas esmakordselt säästva arengu põhimõte. 6)1987.a sõnastatud säästva arengu põhimõte? Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 7)1992.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Toimus ülemaailmne sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamine, eesmärgid määratleti 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil, kus kiideti heaks 21.sajandi globaalse säästva arengu tegevuskava aastani 2030 Agenda 21. 8)Nimeta 1992.a ÜRO Peaassamblee Eriistungi eesmärgid? Eesmärgiks oli aidata saavutada kvalitatiivset majanduskasvu, tagada inimeste elutaseme tõusu, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja harjumusi, säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada
kultuuriesindusi. Eesti Instituut rajas Lennart Meri eestvedamisel kultuuriesindused Kopenhaagenisse, Stockholmi, Londoni, Pariisi, Bonni ja Helsingisse. Varsti hakkasid need esindused kandma ka Eesti saatkondade funktsioone ja 1991. aastal said nad juba Eesti suursaatkondadeks. 1990. aastal 18. märtsil toimusid Eesti ENSV Ülemnõukogu valimised. Lennart Meri ei osutunud valituks. Küll sai temast aastatel 199092 Eesti välisminister. 1992. aasta aprillist oktoobrini oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Soomes. 2.2. Presidendiks valimine (1992) ,,Ühel päeval külastasid mind minu varasemad kaastöötajad Välisministeeriumist, kes olid tulnud mind paluma, et kandideeriksin presidendivalimistel," meenutas Lennart Meri. Valimisliit Isamaa teatas 1. juulil 1992, et nende erakond esitab presidendikandidaadiks Lennart Meri. Meri peamine Rivaal oli Arnold Rüütel, kes oli rahva seas populaarne, kuid
C. R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946.
Ühendus tagas endale sel istungil siseturu saavutamiseks vajalikud poliitilised ja finantsvahendid. Hoolimata kõigist neist pingutustest kannatas ühtne põllumajanduspoliitika endiselt põhimõttelise puuduse all: põllumajanduslik tootmine juhindus kehtestatud hindadest ja mitte nõudlusest. Talunikud tootsid endiselt tohututes kogustes tooteid, millele ühendus oli taganud kõrgeimad hinnad, olenemata vajadusest nende toodete järele. Ning nõukogu kiitis 1992. a. mais taas heaks mitmed meetmed "ühenduse põllumajandusele uute suundade andmiseks". Ühtse põllumajanduspoliitika 21. mai 1992. a. "reform" Turukorralduste reform Reform tulenes poliitika uuesti läbivaatamisest, mis oli ajendatud nii sisestest kui ka välistest kaalutlustest sh. WTO Uruguai voor. 1992. a. tehtud otsused põhinesid peale selle veel neljal järgmisel põhimõttel: garanteeritud müügihindade üldine alandamine: alandamised sõltuvad tootest, kuid
Sild, R. Närska, A. Sakjas, R. Tölp, M. Miljand, J.Pöör, E. Sarv, A. Kaldjärv, O. Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina Liikmeid üle 9 000? Riigikogus 1 liige Erakond Eestimaa Rohelised Asutatud 2006 Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel Liikmeid üle 1 500 Riigikogus 6 liiget Andrus Ansip 1. okt 1956 sündinud 1979 TÜ keemia NLKP, 1988 2. veebr ämma juures 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine 1996 raske liiklusavarii 1998-2004 Tartu linnapea 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister 2005- peaminister 2007 aasta eurooplane (Financial Times) Abielus, 3 last Andrus Ansip Mart Laar 22. apr 1960 sündinud 1983 TÜ ajalugu (cum laude) 1990-1992 Eesti Komitee 1992-1995; 1998-2002 peaminister 2001 avalikkusele selgub, et Laar tulistas Savisaare pilti 2005 doktor 2006 Milton Friedmani auhind abielus, 2 last Mart Laar
..............................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt........................................................................4 1.2. Eesti raha ajalugu.............................................................................................................5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992........................................................................6 2.1. Eesti mark........................................................................................................................6 2.2. Eesti kroon.......................................................................................................................6 2.2.1. Pangatähed................................................................................................................6 2
Saasteainete sisaldust toidus vähendab pesemine, koorimine ja kuumtöötlemine, kuid aitab ka mitmekülgne toitumine. Kasutatud kirjandus Burke M. 2013. Methemoglobinemia. [WWW] http://emedicine.medscape.com/article/204178-overview (10.11.14) Bender I., Ess M., Matt D., Moor U., Tõnutare T., Luik A.. 2009. Quality of organic and conven tional carrots. Cieślik E. 1995. Czynniki kształtujące zawartość azotanów and azotynów w ziemniakach. Duchań B., Hady S. 1992. Trzy przypadki methemoglobinemii w prezebiegu zatrucia azotanami. Elias T. 2012. Köögiviljade seostuvad saasteained. WWW] http://saasteainedkviljades.edicy.co/et (13.11.14) Hord N., Tang Y., Bryan N. 2009. Food sources of nitrates and nitrites: the physiologic context for potential health benefits. Janicki K. 1991. Woda pitna na wsi jako czynnik zdrowia lub choroby. Katan MB. 2009. Nitrate in foods: harmful or healthy? Kazimierczak R., Hallmann E., Rusaczonek A., Rembiałkowska E. 2008
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................
kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Seega on jätkusuutlik areng lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik eluvaldkonnad. Jätkusuutlik areng maailmas Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust juhib alates 1992. Aastast Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) - säästva arengu komisjon.Komisjoni töökord näeb teemade kaupa ette kaheaastased tegevustsüklid ning iga-aastased istungid, kus analüüsitakse Agenda 21-s ja Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil. 1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros (Rio konverents) heakskiidetud 21
presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. oli 18.22. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. Täpne kuupäev: suveräänsusdeklaratsioon - 16.nov. 1988 ENSV Ülemnõukogu otsus ,,Eesti riiklikust staatusest" - 30.märts. 1990 Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 20. august 1991 Balti kett 23. august 1889 rahvahääletusel võetakse vastu Eesti Vabariigi põhiseadus 28. juuni 1992 presidendi ja riigikogu valimised 20. sept. 1992 võõrvõimude lahkumine Eestist jõuab lõpule 31. aug. 1994 augustiputs 18-22 aug. 1991
· Uims kitarr · Andres Aru - trummid. Tänaseks on asutajatest bändi jäänud Freddy ja Uims. Eesti punk kõlab paljude jaoks pisut vanamoeliselt. Sama võiks öelda ka Psychoterrori kohta, mis oma tegevuse algul sai inspiratsiooni Extreme Noise Terrori ja varase Napalm Deathi loomingust. See liin ei osutunud aga bändile sobivaks ja 1994. aastal pöörduti lõplikult traditsioonilisema pungi poole, innustatuna näiteks bändidest The Stooges ja Undertones. Kohe alguses, 1992. aastal lahkus bändist Andres Aru. Tema asemele asus Tõnu Poopuu, kes lahkus varsti pärast esimese albumi ,,Tusk.Töötus.Armetus" salvestamist. Uueks trummariks sai Kohtla-Järvelt pärit andekas noor rütmimasinist Sven Liba. Bänd sai hoo sisse ning salvestas kaks klassikalist albumit ,,Viva la Revolucion" (1995) ja ,,Chaos City" (1996) ning pälvis oma skandaalse käitumisega vastuolulist tähelepanu. Need varjud jälitavad bändi tänaseni. 1996
..................................... 5 Luuletus.................................................................................................................. 7 2 Elo Viidingu elu 1. Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis viiulit. Aastatel 1992-1994 õppis ta tallinna 1. Õhtukeskkoolis ning lõpetas Eesti Humanitaarinstituudi teatri eriala aastal 1999. Ta on eesti Kirjanike liidu liige aastast 1992. Elo Ta on tõlkinud luulet soome ja inglise keeles. Tema enda luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi ja soome keeltesse. Elo Viidingu isa oli näitleja Juhan Viiding ja poeet ning ka Elo vanaisa oli luuletaja. Tema ema on muusikaõpetaja ja Elo abikaasa on kirjandusteadlane- ja kriitik. 3 Looming 2. Elo Viidingu esimene luulekogu kandis pealkirja ,,Telg“. Kolmes esimeses luulekogus kasutas ta varjunime Elo Vee, millest ta hiljem loobus
liivikeelsed raamatud 1931, 26. jaanuar toimub esimene liivikeelne jumalateenistus 1931, 23. detsember ilmub liivikeelse ajalehe Lîvli 1. number 1936 Tartus ilmub Volkslieder der Liven - liivi rahvalaulude kogu 1938 Helsingis ilmub Lauri Kettuneni liivi keele sõnaraamat, mis on seniajani kõige täiuslikum 1989, september algab liivi keele taasõpetamine Lätis 1992, juuli-august toimub esimene liivi laste suvelaager 1992, august hakkab ilmuma lätikeelne ajaleht Lîvli 1995, sügis Läti Ülikoolis luuakse läänemeresoome keelte kateeder, esmakordselt ajaloos hakatakse liivi keelt Lätis õpetama ülikooli tasemel
Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Slaid 6. Aastast 1992 antakse Jacob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk ja 1994 Tartusse. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum. 1992. aasta rahareformist alates on eestlased muuhulgas kasutanud ka Jakob Hurda näopildiga 10-krooniseid kupüüre. Slaid 7. 1870. aastal pidas Jakob Hurt ilmselt oma kuulsaima kõne, kus ta tõdes, et kuna eestlased pole suured arvult, siis peavad nad selleks saama vaimult.
Demi Lovato Demi Lovato (õieti Demetria Devonne Lovato) on sündinud 20. augustil 1992 Dallases.Ta on USA näitleja, laulja ja laulukirjutaja. Ta on tuntud filmist"Rokilaager"("Camp rock") ja seriaalist "Sonny With a Chance". Peale näitlemise on ta ka laulja. Tema debüütalbum Don't Forget ilmus 23. septembril 2008. Album jõudis teisele kohale, müües rohkem kui 89 000 tükki esimesel nädalal. Lovato teine album Here We Go Again ilmus 21. juulil 2009 ja seda müüdi esimesel nädalal 108 000 tükki. Tema vanemad on Patrick Lovato ja Diana Lovato
Pärast taasokupeerimist taastati natsionaliseerimise poliitika. 1949 25 märtsil algas küüditamine kus üle kaheküme tuhande inimese saadeti Siberisse. Okupatsiooni ajal kannatas Eesti tohutult. Kogu Eesti riik, ideoloogiad, kultuur kaotati ning asendati Nõukogude Liidu väljavaadetega, algas venestamine. Kuigi paljud inimesed üritasid Nõukogude Liidule vastu panna ei õnnestunud see pikka aega. Okupatsiooni lõppu peetakse 7 oktoobrit 1992 kus võeti vastu Riigikogu deklaratsioon mis taastas põhiseadusliku riigikorra Eestis.
hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aastaaastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. Eraldi Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM. Minuarust on see vägagi vajalik, sest läänemeres liikleb igapäevalselt sadu laevu, olgu need siis kas kruiisid, kauba või reisilaevad, kes ka oma sõitudega väljastavad hulganisti reovett, see on ka vägagi tähtis kuna Läänemere vesi vahetub alles iga 2530 aasta tagant täies ulatuses. Viimase paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist
1560.aastal suletud ja sõjas purustatud. 17.sajandi esimestel kümnendeil ehitatud kirik pühitseti ristija Johannesele. Taas kannatas kirik Põhjasõjas. 18.sajandi teisel poolel sai kirik kõrge,vahe galeriiga barokse tornikiivri,mis põles 1811.aastal. 1815.aastal valmis tänaseni säilinud tornikiiver. Kirik suleti 1950.aastail ning muudeti kaubalaoks. 1989.aastal hakati mõtlema kiriku taastamise peale. 27.detsembri 1992.aastal jõuti kiriku sissepühitsemiseni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaani kiriku õpetajad pärast taasiseseisvumist Jutlustaja Aarne Lätte (01.07.1992 - 01.12.1992). Õpetaja Jaan Tammsalu (01.12.1992 - 29.10.2004). Abiõpetaja Kalle Kadakas (01.09.1998 - 16.10.2002).
Andres Tarand Andres Tarand on tuntud Eesti poliitik, kes on sündinud 11. jaanuaril 1940. aastal Tallinnas. Tarand on abielus Mari Tarandiga ning neil on 2 poega Indrek ja Kaarel. Andres Tarand on Tallinna Reaalkooli üks kuulsamaid vilistlasi, kes lõpetas 1958. aastal 73. lennu koosseisus. Pärast Reaalkooli lõppu asus Tarand õppima Tartu Riiklikkusse Ülikooli (TRÜ). 1963. aastal lõpetas ta kooli klimatoloogia erialal. Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel 1988-1990. 1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike...
Jaan Poska (1866-1920) Jaan Poska elust • Sündis 24. jaanuaril 1866. a. venestunud perekonda • Õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust • Üks 20. sajandi olulisemaid Eesti poliitikuid • Allkirjastas Tartu rahulepingu, millega Jaan Poska, tunnustati Eesti Vabariigi iseseisvust https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska Jaan Poska poliitikas • 1901. aastal liitus liberaalsete rahvuslaste rühmaga (“Teataja” seltskond) • 1904. aastal valiti ta eestlaste bloki liikmena Tallinna volikogu Ajalehe Teataja esminumbri esileht, saadikuks https://et.wikipedia.org/wiki/Riigi_Te ataja • 1913. aastal valiti Poska Tallinna linnapeaks • Viis läbi mitmeid muudatusi: - naiskommertskool, - linnade liidu osakond, - arstiabi ümberkorraldus Ja...
rohkem kui 80% oma toodangust · Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1%. Belgia ekspordib · Valtsmetalli ja terast · Masinaid · Tekstiilitooteid · Veondusseadmeid · Teemante · Toiduaineid Majanduslikud suhted Eestiga · Kaubavahetus Eestiga on jõudsalt arenenud: import Eestist 30 mln EEK'lt aastal 1992 kuni 1.4 mld EEK'ni (89.7 miljonit eurot) aastal 2001 (kasv ligi 47 korda) · eksport Eestisse 296 mln EEK'lt 1992.a. kuni ca 1.30 mld EEK'ni (ligi 83 miljonit eurot) 2001.a. (4.4 korda). · Eesti Statistikaameti andmete alusel moodustas import Belgiast 2001.a. 1.9% Eesti koguimpordist. Import · Belgia impordib · Masinaid · Veondusseadmeid · Käsitöötooteid · Keemiatooteid Tänan tähelepanu eest!
1988 töötas arendusfirmas "Urania" 1989 ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondent 1991-1997 õppis Tartu ülikoolis veel inglise filoloogiat ja õigusteadust 1992. aastast Eesti Ekspressi toimetuses 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses 20002010 ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees Alates 2010. aastast ETV2 kultuurisaate ,,Jüri Üdi klubi" saatejuht Luule Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga
1. Millist mõistet on iseloomustatud. Kirjuta täht+ mõiste. a. 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse tulemusena loodud uued talud. Asundustalud b. Valitsusjuht EV I põhiseaduse järgi, kes täitis ka riigipea esindusülesandeid. President c. Periood Eesti ajaloos, mil parlament oli laiali saadetud, kehtis tsensuur. Autoritaarne Eesti d. Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistes küsimustes. e. Liit, mida püüti luua 1920. Aastail Poola, Soome, Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti liit f. Organisatsioon, mis ühendas Vabadussõja veterane, keelustati 1934. aastal. Eesti vabadussõdalaste liit (Vapsid) 2. Täida tabel EV põhiseaduste kohta 1920.-1939. Kasuta teatmeteoseid või interneti abi. I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Kelle poolt ja millal Asutava kogu ...
Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R
sammud, et saavutada distsipliin, hävitada uhkus ja omandada ülim jumala järgimise ja austamise kogemus. Samas ei olnud keskaegne õpetus ainult sõnade õpetus, vaid kätkes meie mõistes kõike olulist: grammatika, retoorika, dialektika (trivium) ja aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika (quadrivium).5 _________________________________________________________________________ 3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 4 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajaugu" 1992 lk 2-15 5 M.Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides II 2004 lk 36-40 4 Aja jooksul asuvad toomkoolide kõrvale ka kihelkonna- ehk raekoolid, mis tegutsevad kohalike koguduse kirikute juures. Sellised linnakoolid, kus õpetatakse ladinakeelset kirjutamist ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas 6
Läbilõike Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I-II (1984), kahekümne neljas köites kavandatud "Kogutud teoste" 1. köide ilmus 1999. Arvo Valtoni teoseid on tõlgitud vene, saksa, mari, hollandi,udmurd, prantsuse, bulgaaria, poola, ungari, esperanto ja paljudesse muudesse keeltesse. Prantsusmaal tuntakse teda tänu ajakirjadele Nyx, Lettre Internationale ja Auttrement, mis on Valtoni novelle avaldanud. Prantsuse keelde on Eva Maria Toulouze tõlkinud ka 1992. aastal Valtoni novellikogu «Tõrvikukandja» ja 1993. aastal Valtoni aformismikogu «Valged vaarikad». Filmid, näidendid Valton on kirjutanud stsenaariumid mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969, Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ainetel), "Hundiseaduste aegu" (1984) ja Herman Sergo "Näkimadalate" ainetel ning telemängufilmidele "Minu naine sai vanaemaks" (1976) ja "Ringhoov" (1988, novelli "Mustamäe armastus" motiividel, lavastaja T. Virve)
kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. 8. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti? Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon RIO DE JANEIRO (1992) Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja kinnitati see presidendi poolt 26. mail 1994. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Ramsari konventsioon Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29
Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa 2 Referaat teemal „Lennart Meri“ riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992–10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu,
Eesti rahandusreform 1991 Olime eeskujuks teistele 1991. a. augustis taasiseseisvunud Balti riikidest suutis Eesti esimesena 1992. a. juunis täielikult loobuda endise NSV Liidu valuuta rubla kasutamisest ringlus- vahendina ja kasutusele võtta oma raha Eesti krooni (EEK). Mis eelnes rahareformile ja tegi selle võimalikuks? Oma raha kasutuselevõtu diskussioonid Eestis kestsid ligi 5 aastat. Avalöögiks oli 1987. a. 26. augustil Tartu päevalehes "Edasi" publitseeritud nelja Eesti ühiskonna- teadlase artikkel Eestile majandusliku autonoomia andmise vajalikkusest. Selles
õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis. Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus ta korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri Vabariigi Presidendi ametisse. Valituna tagasi ka 1996. aasta sügisel, pühendas ta oma üheksa aasta pikkuse tegevuse riigipeana eelkõige Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel areenil. Eesti rahvas ja riik jäävad Meri presidendiaastaid 1992 2001 mäletama. Detsembris 1998. aastal valiti ta aasta eurooplaseks ja 2001. aastal Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Tal on kolm last ja neli lapselast.
ESTNISCHE BANKNOTEN 1 KRONE · die Farbe des Geldscheines ist bräunlichgelb · im Jahr 1992 ausgegeben · auf der Vorderseite Kristjan Raud estnischer Künstler, Bildungsund Museumsaktivist · auf der Rückseite Toompea Schloss (liegt in Tallinn) · gibt heute nicht mehr ist durch die 1krMünze ersetzt 2 KRONEN · die Farbe des Geldscheines ist gräulichblau ·auf der Vorderseite Karl Ernst von Baer estnischer Anthropologe deutscher Abstammung, Naturforscher, Geograph · auf der Rückseite Universität Tartu
·Valitakse: Riigikogus või Valimiskogus. ·60-100 päeva enne ametis oleva presidendi ametiaja lõppu. Riigikogus: · Kandidaadi ülesseadmise õigus viiendikul Riigikogust. · I ja II voorus uus ülesseadmine 20 isikut. · Salajane hääletus. · Valitakse juhul, kui kogunud 2/3 häältest (68). · Kokku 3 vooru · Viimases voorus hääletatakse II voorus enim hääli saanud 2 kandidaadi vahel. · Sarnane süsteem 1992 Lennart Meri 59 häält. Valimiskogus: · Kutsutakse välja kohe järgmisel päeval pärast III vooru. (reaalselt nädala jooksul, otsus kohe) · Koosneb RK liikmetest ja KOV esindajatest. · KOV esindajate arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust KOV-s. 2006 345 liiget. · Kandidaadi ülesseadmise õigus 24 liikmel. · Salajane hääletus · 2 vooru. II vooru pääsevad 2. · Valituks osutamiseks vajalik 50% + 1 hääl
22.01.1941 - Täna Jaan Kaplinski Elulugu Sündis Tartus Ema oli eestlanna (mulk) ja isa poolast, juut lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat 1964 1988 töötas erinevatel töödel nagu: vanemlaborant, vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivid...
Lennart Meri nimetati 12. Aprillil 1990 välisministriks. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi ta pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks. Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi riigipeaks 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. Ta valdas suurepäraselt saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust ta pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate
OLAV EHALA Üldist Sündinud 31.07.1950 Tallinnas. On Eesti helilooja ja pianist. Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige on ta aastast 1977. 2001. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Aastast 1991 on Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Aastatel 1970-1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Ehalat kutsutakse mitmel pool tema hüüdnimega Olku. Haridus 1969. lõpetas ta Tallinna Muusikakooli. 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Looming Suured menukid tema teostest on pärit filmidest (kirjutanud muusikat ligi 60 filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu). Kirjutanud veel muusikat erinevatele, ligi 50 näidendile. Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõ...
Eesti riik taasiseseisvus 1991.aastal ja oleme üks edukamaid IT-riike. Eesti on 2004.aastast NATO ja Euroopa liidu liige. Boriss Jeltsin tuli võimule 1991. aastal, kui ta valiti demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks, ja alustas turumajanduse reformidega, mis ei olnud piisavalt radikaalsed, et viia Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad ja hoiused pankades kaotasid väärtuse
Pärast kooli peaks inimene ju ringi vaatama, korjama kõikjalt kogemusi, rabelema ja mässama, mitte lihtsalt ,,klassis" kohe ühe tooli pealt teisele ümber istuma. Kuigi kogu aeg kunstist rääkides, ei teadnud ma tegelikult ise päris lõpuni, millest ma siiski räägin, sest polnud kunagi ise maksimaalselt ainult selle ühe eesmärgi nimel pingutanud. ,, Loomulikult maalis noormees ka ennem Tallinna Kunstiülikooli, tema esimesed n-ö paremad tööd tegi ta aastal 1992, kuigi ta osales juba grupinäitusel Ma ei ole kunagi käinud New Yorgis, mis asust Tallinna Laululaval. See oli rohkem fotonäitus, kuid Kaido esimene näitus. Tema isiknäitus, ehk näitus, kus on ainult tema tööd oli aastal 1992. Töid sai näha galeriis Vaal ning tööd olid huvitavad- puutükkidele oli maalitud õlivärvidega, ning see komposteeritud siis üheks tervikmaaliks. Viimane Kaido näitus toimus kunstimuuseum KUMU-s, kus põhirõhk oli sõnal tasakaal.
rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Eesti Panga oma rahale ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu. Valitsuse oma, aga vaheetapi kasutamist. Reformi ettevalmistamine sai uue hoo Siim Kallase saamisega Eesti Panga presidendiks 23. septemberil 1991. Rahavahetus toimus aastal 1992, 20-22 juuni. Rahareformiga eralduti rublatsoonist. Rahavahetajate nimekirja oli kantud 1 410 951 kodanikku, kellest 1 096 706 ka raha vahetamas käis. Keskmiselt vahetati raha 136.41 krooni eest. Eesti kodanikud võisid vahetada kuni 1500 rubla. Rubla kurss oli 10 rubla = 1 kroon. Inimene, kellel oli rohkem raha võis vahetada kursiga 50 rubla = 1 kroon. Nendel, kellel oli raha rohkem kui 1500 rubla, siis ülejäänuga 1500 rublast polnud midagi teha. Seda ümber ei vahetatud. 21
Venemaal oleva segaduse ning 20. augustil 1991. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Selle otsusega toimus Eesti taasiseseisvumine. 6. septembril 1991 tunnustas ka N. Liit Balti riikide iseseisvust. 1991. aastal valmis Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, mis järgmise aasta (1992) 28. juunil rahvahääletusel heaks kiideti. 1992. aastal toimusid presidendi ja parlamendi valimised. Selle tulemusel sai presidendiks Lennart Meri ning valitsusjuhiks Mart Laar (Isamaa). 1990. aastate alguses oli Eestis 40 000 Vene armee sõdurit, kelle valduses oli 2% Eesti territooriumist. 1994. aasta suvel toimus B. Jeltsini ja L. Meri tippkohtumine Moskvas. Seal kirjutati alla lepingule, et võõrväed peavad Eestist lahkuma 1994. a. 31. augustiks.
Eesti NSV valitsemine 11. klass ajalugu 2011 Urmas Persidski 1944 Nõukogude võimu taastamine Tagalas moodustatud operatiivgrupid 1944. a sügiseni võimuorganid Võrus Võimustruktuur Eestimaa Kommunistlik Partei EKP 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar...
Abhaasia Abhaasia kui sõltumatu riik Asub Musta mere ja Suur-Kaukasuse vahel. Juriidiliselt Gruusia osa, de facto aga sellest sõltumatu. Pindala on 8660 km². Elanike arv u 241 000. Ajalugu Abhaasia sõda 1992-93 Konflikti põhjuseks 1921. a põhiseaduse kehtestamine. Apsuad lootsid säilitada autonoomia Gruusia koosseisus ja saavutada senisest märksa enamat. 1994. a sõlmitud vaherahu järele paigutati Abhaasiasse SRÜ rahuvalvejõud. Järgnevatel aastatel pöördus u 60 000 grusiinist Abhaasia põgenikku tagasi. Kuriteod Abhaasia sõja vältel 1992- 1993 Š. Aiba tunnistusest (Suhhumi, Džikia tn 32): „Öösel mu grusiinist naaber Džemal Rehviašvili kutsus mind tänavale, öeldes: "Ära karda, ma olen sinu naaber, tule välja". Niipea kui ma väljusin, löödi mind pähe, tiriti majja ja otsiti läbi. Majas pöörati kõik segi ja kõik väärtasjad võeti ära. Siis viidi mind depoosse, kus vagunite vahel mind peksti ja nõuti automaadi ja kolme...
Tippsportlane Martin Müürsepp Mina valisin korvpallur Martin Müürsepa sellepärast, et mulle meeldib korvpall. Martin Müürsepp on praeguse ajani Eesti üks edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Martin Müürsepp sündis 26. septembril 1974. aastal. Martin Müürsepp alustas treenimist 9-aastaselt ja ta treeneriks oli Andres Sõber. Korvpall on meeskonnala. Seda mängu üksi mängida ei saa. Järelikult tuleb olla ka hea meeskonnamängija. Martin Müürsepp on olnud väga hea meeskonnaliige. Ta on mänginud paljudes klubides ja meesko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
