Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse Carina Peet Tartu 2014 Sissejuhatus Antud töös uurin ma kolme põlvkonna teabevälju, ühiskonda ning info ringlemise muutust antud ajaperioodi jooksul. Töösse olen kaasatud mina, mu ema Evi ning vanatädi Eha. Analüüsis keskendun ajale, mil kõik kolm isikut on 19-aastased ehk uurin teabevälja aastal 1971, 1992 ning 2014. Selle tõttu on äärmiselt paeluv ajas tagasi minna ning vaadata, kuidas inforinglus on muutunud, mis oli varasemalt teisiti kui on praegu ning kuivõrd on see inimese arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus Juhendaja: lektor Priit Kask Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4 2Puidukaubandus........................................................................................... 6 2.1Eksport ja import.................................................................................... 7 3Illegaalne raie ja metsade vähenemine......................................................10 Kasutatud kirjandu...
Eesti rahareform Referaat majandusõpetusest Eesti Vabariik on läbi viinud kolm rahareformi: · 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, millega kuulutati ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis Eesti mark; · 1928. aasta reformiga võeti markade asemel kasutusele kroonid; · 20. juunil 1992 võeti (taas)kasutusele Eesti kroon; Eestis 1991. aasta augustis taastatud iseseisvus tõi kaasa mitmed muudatused majanduse institutsionaalses raamistikus, kuid vaatamata sellele kuulus Eesti siiski endiselt rublatsooni. 1992. aasta esimestel kuudel leidis aset suur hinnatõus, mis tulenes sama aasta alguses Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti
See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse: Rahvastiku Tööjõu Vananemise Materiaalse heaolu Elujõulisuse kaudu. Jätkusuutlik areng maailmas Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust juhib alates 1992. Aastast Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) - säästva arengu komisjon.Komisjoni töökord näeb teemade kaupa ette kaheaastased tegevustsüklid ning iga-aastased istungid, kus analüüsitakse Agenda 21-s ja Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil. 1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros (Rio konverents) heakskiidetud 21
Eesti kultuuriloolane Rein Veidemann Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946. aastal. Ta on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja kultuuriloolane. Ta on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi eesti kultuuriloo professor. Rein Veidemann kuulub alates 1981. aastast ka Eesti Kirjanike Liitu. Aastatel 1954-1965 õppis ta põhi- ja keskkoolis. Esimesed seitse kooliaastat käis ta Pärnu 1.- 7-klassilises koolis ning ülejäänud aastad Pärnu 1. Keskkoolis. 1969-1974 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Tema esimene tunnustust saanud kirjanduskriitiline kirjutis ilmus juba ülikooli ajal, täpsemalt 1971. aastal. Alates 1984. aastast on ta filoloogiakandidaat oma väitekirjaga ,,Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958-1972". Rein Veidemann on töötanud mitmetel ametitel. Tema esimesed ametid on pea kõik olnud seotud tema erialase haridusega. Ta on töötanud Tartu Riikliku ülikooli toimetajana,...
• 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla. • 1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat. • Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. TAGASI KROONILE ÜLEMINEK • 1987 isemajandava Eesti porjektis avaldati mõte • 1989 18.mai allkirjastati „Eesti NSV isemajandamise alused“ ja võeti kurss kroonile üleminekuks • 1. jaanuaril 1990 taasasutati Eesti Pank • 27. märt 1991 moodustati rahareformi komitee • 17.juuni 1992 ilmus dekreed „Rahareformi läbiviimisest“ • 20. juunist kella neljast hommikul oli ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon EESTI KROON 1992–2011 • Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. • Üks kroon jagunes sajaks sendiks. • Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu ja Vladimir Taiger. • Algselt olid kupüüri mõõtmed 140x70 mm, kuid hiljem muudeti ümber. • Esimesed ühe- ja kahekroonised trükiti USAs,
Bjarne Stroustrup Margus Henning Üldandmed Sündis 30. detsember 1950.a. Taanis, Aarhuse linnas. C++ programmeerimiskeele looja ja arendaja. Praegu on ta arvuti teaduse õpetaja ühes Texase koolis. Töökoht 1992 aastast Acmi ja IEEE liige. 2002 AT&T Lab'si juht. 2004 Rahvusliku tehnika akadeemia liige. Töökoht 1992 aastast Acmi ja IEEE liige. 2002 AT&T Lab'si juht. 2004 Rahvusliku tehnika akadeemia liige. Autasud 1992 ACM Grace Murray Hopper autasu 2004 IEEE Computer Society 2004 Arvuti Ettevõtja Autasu 2005 William Procter Autasu teadusliku saavutuse eest. 2008 Dr. Dobb'si Autasu Oivaluse eest programmeerimises. Kasutatud materjal http://www2.research.att.com/~bs/ Tänan kuulamast !
All vasakul olev horisontaalasendis number on musta värvi ja paremal serval vertikaalasendis olev erinevate nominaalväärtuste puhul erinevat tooni. Rahatähte valguse suhtes nurga all hoides on rosetil näha rahatähe nominaalväärtus. EESTI KÄIBEMÜNDID 5 senti Metall Cu93Al5Ni2 Läbimõõt 15,95 mm Kaal 1,29 G Serv Sile Vermitud 1991, 1992, 1995 Märkus Maksevahendina kehtiv, kuid alates 1.01.1997 enam juurde ei vermita 10 senti Metall Cu93Al5Ni2 Läbimõõt 17,20 mm Kaal 1,87 G Serv Sile Vermitud 1991, 1992, 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2006 20 senti Metall Nikliga pinnatud teras Läbimõõt 18,95 mm Kaal 2,00 G Serv Sile
200 80,5 89,9 83 68,1 68,4 65,8 66,1 100 29,2 49,1 55,5 5,4 12,1 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997
Tallinna botaanikaaias, aastail 19781982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja 19881990 direktor. Nõukogude ajal osales ta Antarktika-ekspeditsioonil ja talvitus Molodjoznaja uurimisjaamas. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal nn Neljakümne kirjale. Laulva revolutsiooni aastatel astus Andres Tarand aktiivselt poliitikasse, osales Rahvarinde, Põhiseaduse Assamblee (1991- 1992), Eesti Kongressi (1990-1992), Eesti Komitee (1990) ja EV Ülemnõukogu (1990-1992) töös. Aastatel 1992 ja 1995-2004 oli ta Riigikogu liige ning aastatel 2004-2009 Eesti saadik Euroopa Parlamendis. 19921994 oli Andres Tarand keskkonnaminister ja 19941995 peaminister. Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (alates 1996.a-st; kuni 2004.a oli erakonna nimi rahvaerakond Mõõdukad), oli selle esimees aastatel 1996-2002. Andres Tarand on Eesti Geograafia Seltsi (alates 1966), Eesti Üliõpilaste Seltsi, Säästva Eesti
suhete aluseks pidi saama liiduleping. 7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon:moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9. 1992 sndmused- rahareform, phiseadus, parlamendi ja presidendi valimised *RAHAREFORM-majandusreformi phialuseks oli 1992.aasta juunis toimunud rahareform,millega veti kasutusele kroon,nind esimese endise liiduvabariigina erulduti rublatsioonist.See vimaldas teostama hakata Eesti-keskset majanduspoliitikat. PHISEADUS-1992 aastal vastuvetud phiseaduse jrgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik,kus krgeimat vimu teostab rahvas.Krgeim seadusandlik riigivimuorgan on riigikogu(101 liiget)
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000
ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas
SQL kodutöö TA13KÕ Virge Luht 1.Loo tabel USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] GO 2.Lisa 7 üliõpilast 1 Kalkun naine Paide 1976 2 kuldnokk mees Paide 1985 3 Merikotkas mees Pärnu 1982 4 Kurg naine Tartu 1990 5 Luik naine Valga 1988 6 Musträstas naine Tallinn 1992 7 Varblane naine Tallinn 1993 3.Mitme üliõpilase nimi on pikem kui 4 tähte? 4.Mitu naisüliõpilast on Tartust? USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] where elukoha_linn like 'Tartu' GO 4 Kurg naine Tartu 1990 5.Missugune on meesüliõpilaste keskmine vanus? USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo]
Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm ÜL.1 [energiabilanss] Näitaja 1991 1992 1993 1994 1995 Turba tootmine 5715 6478 4175 5810 5563 Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 20730 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 85 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 10 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 122370 Märkus:
Reaalkooli vilistlane Andres Tarand Andres Tarand sündis 11. jaanuaril 1940. Tallinnas. Andres Tarand lõpetas Tallinna Reaalkooli 1958.aastal (73. lend). Ta kuulub praegu Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Andres lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli klimatoloogia erialal. Andres Tarandil on kaks poega: Indrek ja Kaarel Tarand. Ta pojad on ka tuntud Eesti inimesed. Indrek on pragune Europarlamendi saadik ja Kaarel on ajakirjanik. Andres Tarandi Politii...
olemas ka reaalne tagatis. Kroon (0,403226 gr. kulda) võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1929. aasta oktoobris New Yorgi börsilt alguse saanud majanduskriis avaldas aga peatset mõju ka Eestile. Eesti kroon devalveeriti 1933. aastal 35%. Kroon seoti Inglise naela kursiga 1 GBP = 18,35 EKR. See suhe säilis praktiliselt stabiilsena kuni iseseisvusaja lõpuni. Kroonid ja kroonihoiused vahetati 1940. aastal rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rbl (Eesti majandus 90 2009). 1.2 Eesti kroon aastast 1992 1.1 Inflatsioon ja sularahakriis Eesti majanduslik olukord oli 1990. aastate alguses vilets. 1992. aasta majandusnäitajad olid kehvad. Igapäevaelus tunti puudust peaaegu kõigest. Kasutusele võeti ostutalongid, eelisjärjekorrad ja veel muid võtteid aga see ei toonud abi. Kriisi põhjuseks oli hüperinflatsioon, nõukogude jaotus ja veondussüsteemi kokkuvarisemine. Majanduslanguse peatamine oli vajalik ja selle lahendamiseks mitmeid viise. Et saada
Peale omariikluse taastamist hakkas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja koostamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul. Sellele assambleele järgnes kohe üldrahvalik arutelu. 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel kiideti heaks uus põhiseadus. Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama eesti rahvuse ning kultuuri säilimise läbi aegade. Parlamendi- ning presidendivalimised võtsid aset 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses vooruse ehk siis üldvalimistel ei saavutanud mitte üksgi kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida riigikogul. President tuli valida kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi seast ja nendeks olid Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Riigikogu valis esimeseks taasiseseisvunud Vabariigi presidendiks Lennart Meri. Peale riigikogu valimisi lõpetas oma töö ka Eesti Kongress ning pagulasvalitsus. 1993.
hõlbus äratuntavus väikesed emiteerimiskulud hea liikumisvõime vahetusväärtuse stabiilsus Raha funktsioonid: maksevahend arvestusühik vahetusvahend Akumulatsioonivahend Raha liigid: sularaha arveldusraha väärtpaberid tsekid Pangakaardid EESTI KROON on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. 1918 Maapäev otsustas emiteerida riigi 5%lisi lühiajalisi võlakohustusi 30 mln. marga suuruses summas, millega seadustas marga Eesti Vabariigi rahaühikuna. Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti. 1919 Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pearaamatust kanti läbi
Pärnu 88010 Estonia 4. November 2011 Mrs Tambu 21 park street Pärnu 88010 Estonia Dear Mrs Fox I'am writing in reply to your advertisement in Pärnu Postimees to apply to the position of news reporter. In 1992 I graduated Tartu University with summa cum laude. In 1992 I finished high-school in Pärnu Coeducational School with gold medal. I worked as a news reporter and did some illustrations at Eesti Ekspress from 1992-1996, this company went to bankrupt so I was invited to Äripäev. I worked as news reporter at Äripäev from 1996-2006. I'd love to work with Pärnu Postimees, becouse I think this newspaper needs a good news reporter. I'am really intrested to this job, this is my life job.
, , . . , , . , , , , , . - , , . . , , , - . , - . , , , . , , . , , . , . , . " , - , - ". . , , . : , . " , - , - , , !" . . , --------------------------------------------------------------- "The Lion, the Witch, and the Wardrobe" .. . 1978 .: , 1992. OCR : NVE, 2001 - , , , . , , , - . , , - . , - , ( ). -, . , , , . ( ) , ( ) - , . , , , , . - , , - . - ! , . . - -, , - . - ! - . , , - , , . - . - ? - . - , . - , , - . - , ? . - , - . - , . - , - . - , , , . . . - ? - . , .
Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavaldas ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace'iga üle, sundides teda varem
Lennart Georg Meri Perekond · Sündinud 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas · Abikaasa: Helle Meri · Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta Meri · Lapsed: Mart, Kristjan, Tuule Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas...
aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. EESTI KROON Eesti kroon (EEK, Ekr; kõnekeeles eek) on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1941. Kroon võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 31.detsembrini 2010. 1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Pankades vahetati kroone eurodeks 2013. aasta lõpuni, nüüd vahetab neid ainult Eesti Pank. KULDKROON Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus
· 19691977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor Ametikohad · 1969 Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees · 19771979 EKP Keskkomitee põllumajandussekretär · 1977 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal ja EKP Keskkomitee büroo liige · 19791983 ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja · 19831990 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · 1990 oktoober 1992 Eesti NSV Ülemnõukogu (ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) esimees Ametikohad · 19911992 Põhiseadusliku Assamblee liige · 19932001 Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktor · 19941999 Eesti Maarahva Erakonna esimees · 19992000 Eestimaa Rahvaliidu esimees · 20002001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees · 19952001 Riigikogu liige · 19951997 Riigikogu aseesimees · 19951999 koalitsiooninõukogu esimees
taastada Eesti riiklik iseseisvus ja moodustada Ülemnõukogu ja Eesti Komitee esindajatest Põhiseaduse Assamblee. 28. juunil 1992 võeti Rahvahääletusel vastu EV põhiseadus. 1992. aasta 20. septembril valiti sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel VII Riigikogu
on andnud välja firmad ECM, BIS, Erdenklang, Ondine, Virgin, Teldec jpt. TEGEVUS 19791984 oli ta ansambli In Spe juht. 1995. aastast vabakutseline helilooja. Erkki-Sven Tüür on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsultandina (19831985) ja teatri "Vanalinnastuudio" muusikajuhina (19871990). Aastail 19891992 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (seni ainsaks õpilaseks Helena Tulve). Alates aastast 1992 on Tüür vabakutseline helilooja, kelle tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ja jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Tihe loominguline koostöö seob Tüüri ka eesti interpreetidega, kelle hulgas on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna 4 Kammerorkester, NYYD Ensemble, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester jpt. Ta on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. 1995
Hando Runnel · Hando Runnel 1938 Elulugu · Hando Runnel on · Kirjanike Liitu kuulub sündinud 24. novembril 1969. aastast, kutselise 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas kirjaniku põlv algas 1971. Tartu I ja Paide aastal. Runnel on keskkoolis. Töötas a-il korduvalt valitud Kirjanike 1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette
Amerrika mõtteviis ja elulaad levib üle maailma (televisioon) 4.Iseloomusta Venemaa siseja välispoliitilisi probleeme viimastel aastatel. Mjandus on ebastabiilne, inimesed vaesuvad, hinnad tõusevad, elatustase langeb, mis viib sisepoliitiliste vastasseisudeni. Inimeste varaline kihistumine. Vajab lääneriikide abi. Suhteliselt head suhted USAga. Välispoliitika on muutunud aktiivsemaks ja sõbralikumaks. Juhtimine käib SRÜ abil. 5.Eesti Vabariik 19922002. 1992 võetakse rahvahääletusel vastu põhiseadus. Rahareform 1992 juunis. Septembris valitakse president ja parlamnet. Moodustatakse I valitsus. Tänaseks on Eesti läinud turumajandusele. Käivad läbirääkimised NATO ja ELga. http://www.abiks.pri.ee 6.Läti ja Leedu areng 1990 aastatel. Läti je Leedu iseseisvumine toimus sarnaselt Eestile. Leedu iseseisvus 1990 märts. Poolteist
Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Ta töötas aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondendina. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. 1992-st aastast oli ta tööl Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes Pühapäevaleht ja Õhtuleht. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees)
S Signe Vois Ajalugu Baltimaade suurim jaemüügivõrk sai alguse 1992, Leedus Vilniuses Lätis ja Eestis avas Maxima oma esimesed kauplused T-Marketi kaubamärgi all 2001. aastal. Olulised sündmused 1992 avati esimesed kauplused Vilniuses, algusaastatel kasutati T-Marketi kaubamärki 1998 avati esimene kauplus Maxima kaubamärgi all 2001 laieneti Lätti ja Eestisse 2005 laieneti Bulgaariasse 2005-2006 kõik kauplused läksid üle Maxima kaubamärgile 2008 moodustati emafirma MAXIMA Grupp, kuhu kuuluvad tütarfirmad MAXIMA LT
: 19.05.1973, K-Järve : Kalevi 34-32; 30324 K-Järve : 33 73700(); GSM 56794105 . : [email protected] : : 1998.1999 Eesti Mäehariduskeskus (juuksur) 1989.1992 K-Järve Poliitehnikum (tehnik-tehnoloog) 1980.1988 Kohtla-Järve 13 kool : 2005- 2010 OÜ `Malakhat'- 2001- 2002 FIE `Ilona'-juuksur 1992- 1999 K-Järve AS'Kiviter'- 1991- 1992 K-Järve AS'Kiviter'- : : : -, - : - 1995. : , , - .
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
1996 aastal liitus Hoiupangaga Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank. 1996 aastal müüs Hansapank 12,5% Hoiupanga aktsiatest Rootsi Swedbank'ile. 1998 lõpetati Hoiupanga tegevuslitsents ning AS Hansapank ühines AS Eesti Hoiupank. 2. Hansapank 1991 aastal asutati Tartu Kommertspanga filiaalina Alates 2005. aastast kuulub AS Hansapank 100-protsendiliselt Rootsi firmale FöreningsSparbanken AB (Swedbank). 3. Ühispank Eesti Ühispank asutati 15.detsembril 1992.a. kümne iseseisva maapanga poolt täisühinguna. 1997.aaastast kirjutas Eesti Ühispank alla liitumislepingule Põhja-Eesti Pangaga ja aasta hiljem Tallinna Pangaga. 5 Pangad Eestis Täna 1. AS UniCredit Pank 2. Eesti Krediidipank- alustas oma tegevust 1992 aastal. 3. Eesti Pank- Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. 4
Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Suursaadikust-presidendiks Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri-mitte ainult president Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku
Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja. (kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks on loodud mitmeid eeskirju. Jõe karakteristikud Jõgi on 19 km pikk ja 100 ruutkilomeetrise valglaga. Peeda jõe suhteline lang on 4m/km, mis ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure- Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava) Periood Qmax Kevade suurvesi 3,71
Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsultandina (19831985) ja teatri "Vanalinnastuudio" muusikajuhina (19871990). Aastail 19891992 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (seni ainsaks õpilaseks Helena Tulve). Alates aastast 1992 on Tüür vabakutseline helilooja, kelle tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ja jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Tihe loominguline koostöö seob Tüüri ka eesti interpreetidega, kelle hulgas on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, NYYD Ensemble, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester jpt. Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille
ansamblile "In Spe" kirjutatud lugusid.Kuna ta oli vaimulikust perekonnast pärit oli tal muusikakõrgkooli sisse saamisega raskusi.Konservatooriumi lõpetas ta 1984 aastal ja pärast seda täiendas end Lepo Sumera juures.1991 aastal täiendas end Saksamaal Karlsruhe Kunsti-ja Meediakeskuses elektrimuusika alal.Ta on töötanud Vanalinnastuudios muusikaala juhatajana.Pärast seda õpetas ta Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni.Alates 1992 aastast on ta vabakutseline helilooja. Erkki-Sven Tüür on välismaise muusikaelu üks parimaid tundjaid.1991 aastal oli ta üks festivali "NYYD" organiseerijaid.See festival on tänaseni üks Eesti tähtsamatest muusikasündmustest,mille kunstiliseks juhiks on Erkki-Sven Tüür olnud läbi aastate. Erkki-Sven Tüür on üks enim mängitud Eesti helilooja maailmas.Ta on peaaegu sama kuulus kui Arvo Pärt,ainult tunduvalt noorem.Temalt tellitakse heliteoseid üle kogu maailma ning tema töid
Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht Valuutakomitee Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.aastal kehtib Eestis süsteem ja Eesti kroon Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark. Vastavalt rahaseadusele peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reserviga. Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel.
Tema film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali 1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi 12. aprillil 1990 nimetas rahvarinde liider Edgar Savisaar Lennart Meri välisministriks ning Lennart Meri moodustas välisministeeriumi Lennart Meri pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel - CSCE konverentsidel, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsil Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi riigipeaks, Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992, teine ametiaeg 1996. aastast Lennart Meri on olnud kaks korda abielus Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri kui kirjanik Raamatud: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1964 "Tulemägede maale" 1974 "Virmaliste väraval" 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
"Lumevalgus...lumepimedus" (1966) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) · http://www.estonica.org/et/pildid/Paul-Eerik_Rummo_luulet_lugemas/?max Hando Runnel (1938) · http://www.tfg.tartu.ee/foyou/?p=547 · Sündis Järvamaal · Tart 1. kk, Paide kk · EPAs agronoomia, jäi lõpetamata · 1971. aastast vabakutseline kirjanik · 1973. aastast elab Tartus · Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. · Oli Eesti Kongressi liige http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html Viivi Luik (1946) · http://www.postimees.ee/?id=348329 · Noorim debütant, loodusluule · "Pilvede püha" (1965) ja "Taevaste tuul" (1968). · "Lauludemüüja" (1968) · "Pildi sisse minek" (1973) Jaan Kaplinski (1941) · http://www.epl.ee/artikkel/402796
Doris Kareva Marta-Marleen Tamm Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa...
❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874 –1956 Pärnumaal Tahkuranna vallas ❖ 1901–1095 ajaleht Teataja ❖ 1905. aasta revolutsioon vangistus ❖ 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee esimees ❖ Ajutine Valitsus ❖ 11.1918 – 05.1919 EV pea- ja sõjaminister ❖ Riigihoidja ❖ 24.04
Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro General information: Date of birth: 5th February 1985 Height: 1.85m Place of birth: Funchal City, Portugal Plays football since: 1992 Kit number: 7 Playing position: Forward Past clubs: 1992-1995 Andorinha 1995-1997 Nacional 1997-2003 Sporting CP 2003-2009 Manchester United
Kool 12 R Lennart-Georg Meri Referaat Koostas: 1992. aastal valiti Lennart-Georg Meri Eesti presidendiks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta ka teiseks ametiajaks tagasi. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Härra Meri on väga austatud ning armastatud just seetõttu, et ta tutvustas Eestit maailmale ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Oma referaadi soovisin teha härra Meri'st
aastal Tallinna konservatooriumi (Jaan Räätsa klassi), kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt
vaenulik element 1941 Siberisse. Sealt naasid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis, Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1992 valiti Lennart Mesri presidendiks. Lennart oli president kuni 2001. aastani. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.
Igaljuhul arvan, et konflikti eest ei tohik põgeneda ja seda"õhku rippuma jätta" vaid ikka asjad selgeks rääkima. Nii on kõigil palju kergem edasi minna. KASUTATUD KIRJANDUS Katsan M. Suhtlemine ja konfliktid [WWW] URL- http://antslakk.edu.ee/pdf/suhtlemine_ja_konfliktid.pdf (22.03.2012) Randmann L. Suhtlemispsühholoogia [WWW] URL -http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20-%207.%20Suhtlemise %20kompetentsus%20ja%20konfliktide%20lahendamine.pf (22.03.2012) Sõerd J. 1992. Psühholoogia kõigile. Koolibri. Tallinn. Lk 120-124 Teichmann M. 2005 [WWW] URL- http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/aabits/digiaabits6.pdf (22.03.2012)
Curriculum Vitae Peeter Kuusk Mai 35 Pärnu 80011 ESTONIA Tel: 50123567 E-mail: [email protected] Objective: To get a position in Pärnu Postimees as a news reporter. Education: In 1992 graduated from Tartu University with summa cum laude. -Studied journalism. In 1988 finished high-school in Pärnu Coeducational School with gold medal Carreer: In 1992-1996 worked at Eesti Ekspress. -News reporter and illustrator. In 1996-2006 worked at Äripäev. -News reporter. Skills: Languages Estonian - native English wrtiting and conversation
CV Nimi : Mati Mägi Isikukood : 31809754552 Aadress : Mäe talu, Väike-Maarja vald, Lääne Virumaa Telefon : 372 345 678 Mobiil : 372 545 410 10 E-Post : mati.mä[email protected] Töökäik : 09.09.2005-.............. Pärnu prostituut 20.08.2000-07.09.2005 Tartu bussijaama koristaja 10.09.1997-16.08.2000 Simuna kohalik parm Hariduskäik : 1992-1995 Porkuni kutsekool 1983-1992 Simuna põhikool 1978-1983 Kohtla-Järve lasteaed Täiend koolitus : Lasteaias kasvataja jutt ja 1998 aastal kuulasin pikakohtu otsuse ja tean seadustest mõndagi. Huvialad : Aerutamine, pidutsemine, lendamine, hüppamine, kukkumine, söömine, saia küpsetamine Keele oskus : Eesti keel emakeel Vene keel mõmin Autojuhi load on olemas, kõik kategooriad. NB : Tangi omad on ka olemas. Allkiri 29 aprill 2013
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
