ee Viru Õlu on Eesti õlletehas, mille tootmisüksus paikneb Lääne-Virumaal Haljalas. Ajalugu Õlletehas töötab Haljalas 1975. aastast saati. Esimene õllevirre keedeti 7. juulil, õlle villimine algas 7. augustil 1975. Esimesel aastal toodeti 6400 hl õlut, teisel 50 690 hl. 2. juulil 1991 reorganiseeriti Viru kolhoosi õlletehas ASiks Viru Õlu, juhatuse esimeheks sai Viru kolhoosi senine esimees Toomas Varek (tegevdirektori ametis kuni 1996). 28. juulil 1992 ostis aktsiate kontrollpaki Taani karastusjoogitootja Harboes Bryggeri AS. Harboele kuulub alates 2008. aastast ka Pärnu õlletehases kaks aastat varem kasutusele võetud kaubamärk H.F.Puls, mida samuti turustab Viru Õlu.2000. aastal oli ASi Viru Õlu turuosa 7%, 2003. aastal 10,2%, 2005. aastal 13% ja 2007. aastal 9,0%. Toodang oli 2005. aastal 164 100 hl, 2007. aastal 115 400 hl. Sortiment
Kirjutanud 11 romaani. I romaan jutustab 1944 aastast- selle järg ,,Ristideta hauad" (vangla, metsavendlus, piinamine, põgenemiskatsed. Romaanisari ohvitser Eerik Hormist: vangilaager, metsavend, küüditamine, Läände pääsemine. 1980. ,,Märgitud" Kirjutanud novelle. Võrreldud Hemingwayga: viha, valu. Korduvalt auhinnatud. 1997 loobus riiklikust autasust- pettunud Eesti Vabariigis. Uibopuu Alustas Eestis jutustused, novellid. Edukamad romaanid: 1948 ,,Keegi ei kuule meid"/ Eestis 1992. Baaside leping, okupatsioon, ,,valimised" , sakslased Saksamaale, arreteerimine, küüditamine, poliitilised mõrvad. 1951 ,,Neli tuld" Episoodromaan, eesti meremehed. 1957 ,,Janu" Psüholoogiline tippteos. Tegevust pole, peategelane puudega. Mälestused. Helbemäe Novellid. Romaanid. ,,Sellest mustast mungast" Tallinn 16.sajandil. ,,Õekesed" Psühholoogiline, õdede konfliktid, võimuvõitlus. Maja Nõmmel. ,,Ohvrilaev" traagiline armastuslugu, ohvrilaeva müüt Kreekast
novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Runneli kirjanduslikke huvide tõttu jäi tal kõrgkool pooleli ning ta asus ajakirja ,,Looming" toimetusse tööle. Hiljemalt jäi ta vabakirjanikuna elama püsivalt Tartusse. Alates 1969.aastast kuulub Kirjanike Liitu ning teda on korduvalt valitud sama liidu juhatusse. Kuulub alates 1992.aastast Ilmamaa kirjastuse juhtkonna esimees ning ,,Eesti mõttelugu" esimees. Hando Runnel on kirjutanud mitu luulekogu, nii lastele kui ka täiskasvanutele.Lisaks on ta tegelenud Eesti luuletajate eluloo uurimisega. 1992.-1993.aastatel valiti Runnel Tartu Ülikooli kunstiprofessoriks. Kindlasti on märkimisväärne, et ta on olnud Põhiseaduse Assamblee liige. (60ndad Eesti kirjanduses; Slideshare Timo Arbeiter 2009) Arvamusi Runnelist ja tema loomingust
peamine ül: vähendada riikidevahelisi erinevusi, aidates kaasa kõigi riikide arengule 1945 IMF Rahvusvaheline Valuutafond rahvusvahelise rahanduse kordineerimine, eelkõige vähendades valuutakursside kõikumisi ja hoides ära finantskriise kuidas? teeb riikide majanduslikke analüüse annab arengusoovitusi annab laene (oma arveldusühikutes, mida reaalselt ei eksisteeri 185 liiget aastast 1992 ka Eesti IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank üks allorganisatsioon maailmapangagrupist üldsusele paistab välja just see, muidu on kokku 5 loodi 1945 kõikide riikide arengutaseme soodustamine arenguülevaate tegemine teatud projektide rahastamine (haridus ja keskkonna) laenude andmine USD'tes esialgu andis Lääne-Euroopale sõjapurustuste korvamiseks hiljem arengumaadele
Rahva seas kogus ta populaarsust mängides "Kevades"(1969), "Suves"(1976) ja "Sügises"(1990) kellamees Liblet ning 14 hooaega kingsepp Johannest seriaalis "Õnne 13". Kiisa teatrinäitleja tööst oli möödas umbes 30 aastat, kui Eino Baskin tõi ta 1983. aastal Vanalinnastuudio lavale, mängima Endrik Kerge lavastusse "Anekdoot". Kohe järgnes ka Lisl Lindau kutse, ning Kaljo Kiisast sai tollase eesti teatri olulise näitlejanna partner duetis "Dzinnimäng" (1984). 1992. aastal pälvis ta meesnäitleja aastapreemia osade eest etendustes "Põgenemine" ja "Mu süda on mägedes". Lisaks näitleja ja rezissööritööle oli Kaljo Kiisk ka Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) Keskkomitee liige, Eesti NSV Ülemnõukogu saadik aastatel 1980-1990, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige 1985. aastast ja NSV Liidu rahvasaadik aastatel 1989-1991. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda
Üheks ökoturismi võidukäigu aluseks maailmas tuleb kindlasti liigitada muutust loodushoiu ja kaitse stateegiates ja nende elluviimise meetodites. Otsides vastust küsimustele nagu `Kelle eest kaitseme?' `Kelle jaoks kaitseme?' on senine protektsionistlik mõtteviis asendumas püüdlustega partnerluseks kohaliku kogukonnaga. Idee looduskaitse integreerimisest kohaliku majanduse arenguga, mis esmakordselt selgelt välja öeldi ning sõnastati 1992 aastal looduskaitsealade kongressil Caracases, leiab üha enam arusaamist ja toetust ka Eestis. Turism ja/või rekreatsioon Üheks probleemiks tänases Eestis on aga see, et aetakse segi turism (kui majandustegevus) ja rekreatsioon. Rekreatsioon (ingl.k. recreation) on "virgestus, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias,
kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta tööle ajakirja Loomingu toimetusse, kus avaldati ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Kirjanike Liitu kuulub ta 1969. aastast, mille juhatusse on teda ka korduvalt valitud. Vabakutseliseks kirjanikuks hakkas Hando Runnel 1971.aastal ja pärast seda jäi ta püsivalt Tartusse elama. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa ning hiljem andis välja sarja “Eesti mõttelugu”, mille peatoimetaja ta oli. 1992-1993 oli ta esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, temast sai esimene professor ja hiljem ka akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Lisaks luulele kirjutab Hando Runnel ka hulgaliselt esseesid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude kirjanike, näiteks Jaan Lattiku ja Hendrik Adamsoni loomingut. Veel on H
career with the Celtics, playing on six championship teams, being voted into 13 NBA All Star Games. Larry Bird Larry Joe Bird Born December 7, 1956. He was sixth overall pick by Boston Celtics. Bird started at SF* and PF* for thirteen seasons. Bird was a 12-time NBA All-Star and was named the league's MVP* three times. He played his entire professional career for Boston, winning three NBA championships. Due to chronic back problems, he retired as a player in 1992. He was a member of the Dream Team that won the gold medal at the 1992 Summer Olympics. MVP*- Most Valuable Player SF* - Small Forward PF* - Power Forward Rising Star Rajon Rondo Rajon Pierre Rondo (born February 22, 1986) plays Point Guard in the Celtics. He played for two years at Kentucky before declaring for the2006 NBA Draft. During the draft, he was selected 21st overall by the Phoenix Suns, and was subsequently traded to the Boston Celtics,
Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; · Pärast Amsterdami lepingut. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust; Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine: Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine + 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine + 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · 1972. Aastast kuni ühtse Euroo...
United Nations International Children's Fund · Loodud 1946 · Eesti UNICEFi 1994 UNICEF Rahvusvaheline UNICEFi päev · 31.10 UNICEF · Eesmärk: läbi heategevuse toetada laste sotsiaalsete vajaduste paremat rahuldamist · Kodanikuühisko nna arengut UNICEF ÄRA IGNOREERI MIND! OSCE · Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon · Asutatud 1975 · Alusepanijad NATO ja Nõukogude bloki riigid ühiselt · Eesti on liige 1992 OSCE NÕUKOGU VIINIS VIIN OSCE ERINEVUS NATOST · OSCE käsutuses ei ole SÕJALISI ÜKSUSI · OSCE PÜÜAB KONFLIKTE ENNETEDA, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas INIMÕIGUSTE TAGAMISELE OSCE Saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma MISSIOONE 2004 tegutsesid missioonid 16 riigis: Kosovo, Horvaatia, Serbia, Moldova, Kõrgõzstan OSCE MISSIOONID · OSCE Bosnia ja Hertsegoviina missioon
ka treenerit hoiatama, et keegi keeras klotsid ära.» Karistuseks pidi poiste seltskond laagri lõpuni tualetti küürima ja pärast öörahu neli 1,5 km pikkust imitatsiooniringi läbima. Ühes oli noor Veerpalu vendade Tasalainide väitel veel ületamatu: ta oli kibedaim käsi mustikaid ja seeni korjama. Suusakarjäär Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999
Getter Jaani oli järgmine kes lavale tuli. Ta esitas neli laulu : ,,Parim päev" ; ,,Ebareaalne" ; ,,Rockefeller Street" ja ,, Me kõik jääme vanaks". Peale teda tuli lavale laulu ,, Kaugele siit" ja koos Getteriga ,, Valged ööd". See oli viimane laul kontserdil. Peale seda jahiti lauljate käest autogramme. Natuke esinejatest Artjom Savitski Artjom Savitski on sündinud 27. jaanuaril 1992. aastal. Ta on eesti laulja, kes sai tuntuks saates ,, Eesti otsib superstaari", milles ta saavutas teise koha. Artjom pääses finaali 10. aprillil 2011. aastal toimunud lohutusvoorust, kus ta esitas Ruja laulu ,,Nii vaikseks kõik on jäänud". Enne saadet tegeles ta bändiga Noisebleed. Triin Niitoja Triin Niitoja on sündinud 1988. aastal ning on eesti laulja, kes on tuntuks saanud saates ,,Eesti otsib superstaari", milles ta saavutas neljanda koha.
Eesti Vabariigi 90 sünnipäev Käesoleval aastal 24 veebruaril saab Eesti Vabariik 90. aastaseks. Jaanuarikuus on peetud mitmeid olulisi lahinguid Eesti iseseisvuse saavutamiseks. Jaanuaris vaikisid ka relvad Vabadussõjas. Nii on jaanuar pühendatud just Vabadussõjale.Sobiv hetk saabus 24. Veebruaril 1918, kui saksa sõjavägi lähenes Tallinnale ja Vene vägi lahkus.1939 aastal NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud leping ehk Molotovi.Ribbentropi pakt jättis Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. 1941-44 oli Eestis Saksa okupatsioon.Saksa väe lahkudes tehti 1944. Aasta septembris katse taastada Eesti iseseisvust, kuid se ebaõnnestus.Muistne Eesti kaotas vabadusvõitluses sellepärast, et kogu rahvas ei olnud ühel meelel. Eesti NSV nimetati taas Eesti Vabariigiks aastal 1990, toimusid Ülemnõukogu vabad valimised. 20 augustil 1991 saavutasid Ülemnõuk...
Eeva Park Elulugu Luuletaja ja prosaist Sündis 1950. aastal Tallinnas kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Nurme perre Lõpetas Tallinna 16. keskkooli aastal 1970 On töötanud ametnikuna, batikamaalijana, portselanimaalijana, laborandina. Aastast 1985 on ta vabakutseline literaat EKL-i liige aastast 1993 Loomingu kirjeldus Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid Esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Tema sõnul luule liidab tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema loomingus on luuletusi, mis püüdlevad filosoofiliste järelduste poole. Eelistab vabavärssi Looming Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) Öö valgus (luuletused, 1990) Tolm ja tuul (romaan, 1992) Naeru õpilane (romaan, 1998) Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) Pääse karusellile (novellid, 2000) Vaba langemine (luuletused, 2002) Lõks lõpmatuses (romaan, 2004) Homsed uudised (luuletus...
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) loodi 1945. aastal Bretton Woods'is Ameerika Ühendriikides. Sestpeale on Valuutafond tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi eesmärgiks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi. IMF kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena Rahandusministeeriumi kantsler. IMF regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani
Viljandi C.R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium ,,Vanamehed seitsmendalt" Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teos ,,Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik Vikerkaarel." Kirjutatud 1991 Esmaetendus 1992. aastal Nukuteatris Raamat trükitud 1997 Ugala lavastus 2009. aastal, lavastaja Peeter Tammearu, peaosades Arvo Raimo ja Peeter Jügens Tegelased Kalamees Nikolaus Nikolause pojapoeg Click to edit Master text styles Second level Kalju Third level Kalju pruut Luule Fourth level Fifth level
04.1971. Pikkus : 193 cm Kaal : 112 kg Klubi : Condor Treener : Aavo Põhjala Arst : Rein Jalak Haridus : Kesk Perekonnaseis : Abielus Hobid : Muusika, teater, ajalugu Indrek Pertelson on Eesti judoka ehk judomaadleja. Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele. Meeste dzuudo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiakavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele. Ateena olümpiamängud: Kaheteist aasta eest Barcelona olümpial viienda koha saavutanud, kaheksa aasta eest Atlantas juba avaringis kaotusega leppinud ning Sydney olümpial pronksi saanud Indrek Pertelson pidi ka Ateenas leppima pronksmedaliga. Eelringides alistas
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu põhidoku Ini...
Aino Talvi Margit Martinson 11.B klass Elulugu Sündis 6. veebruaril 1909 Tartus Alustas kooliteed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis 1921. aastal õppis Mustvee reaalkoolis 1922. aastal jätkas õpinguid Tartu gümnaasiumis Suri 12. märtsil 1992 Tallinnas Maetud Metsakalmistule Oli Eesti näitleja Teda iseloomustas töötahe ja kõrge kutsemoraal Teatriteed alustas 1929. aastal Vanemuises Draamateater (19351944, 19491984) Estonia (19441949) Suurrollid Kõrboja Anna (1937) Kleopatra (1955) Tammsaare Mari kolmes ,,Vargamäe" lavastuses Nimiosad ,,Juudit" (1960) ,,Ema Courage ja tema lapsed" (1962) ,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja
Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Lää...
Information Born 08.02.1972, in Pärnu Successful Estonian cross country skier Education - secondary school His Finnish, Russian sign a ture Appearance Quite tall, 1.82 cm Athlet built Weight 73 kg Usually wears sport clothes Character Quiet person Shy Hardworking Glad Career Began skiing at the age 12 Began professional sports at the age 21 First World Cup start 1992 in Ramsau 111 World Cup starts In World Cup 10 podium places (6 golds) World's best classic skier Coach Mati Alaver Career Highlights Olympic winner in 15 km classic skiing 2002 Salt Lake City Olympic silver in 50 km classic skiing 2002 Salt Lake City Olympic winner in 15 km classic skiing 2006 Torino World champion in 30 km classic skiing 2001 Lahti World silver in 50 km classic skiing 1999 Ramsau World champion in 15 km classic skiing 2009 Liberec
Kalju Lepik (1920-1999) Sündis Järvamaal. Koeru alevikus. Hariduse omandas Tartu Kommertsgümnaasiumis. Edasi astus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda. Elas Stockholmis. Esimene töö oli köögitöö haiglas. Hiljem sai tööd Balti arhiivis. Kokku andis välja 12 luuletustekogu. Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 Rootsis enamik luuletused on mureliku, terava meeleoluga, luuletused kodumaast. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku...
Sotsioloogist vend Juhan Kivirähk. Abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Tal on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kirjutamine Aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2000. aastate üks menukamaid Eesti kirjanikke. Tuntuim nüüdiskirjanikke. Kirjutanud proosat, näitekirjandust, stsenaariume, lasteraamatuid, kuuldemänge. Näidendid Tema kirjutatud näidendeid on lavastatud läbi aastate. Üks esimesi on lavastatud Nukuteatris 1992 ‘’Vanamehed seitsmendalt’’ Üheks hilisemaiks on lavastatud Eesti Draamateatris 2012 ‘’Kevadine Luts’’, lavastajaks Uku Uusberg. Raamat ‘’Rehepapp’’ Ilmus 2000.aastal. 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, nüüdseks veel rohkem. Tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks. Pealkirjadeks on esimesest kolmekümnenda novembrini. Kasutatud allikad https:// et.wikipedia
"Kaelkirjak" 1995 "Õlle kõrvale" 1996 "Kalevipoeg" 1997 "Pagari piparkook" 1999 "Sirli, Siim ja saladused" 1999 "Rehepapp ehk November" 2000 "Adolf Rühka lühikene elu" 2005 "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 "Käsitöötuba" 2008 "Kaka ja kevad" 2009 "Jumala lood" 2010 Awards Luts humor Prize 1993 Tuglas Short Story Prize 1998 Viru Literary Prize 2001 An original drama prize 2007 Shows "Vanamehed seitsmendalt" 1992 "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" 1997 "Papagoide päevad" 2000 "Rehepapp" 2001 "Romeo ja Julia"2004 "Lotte reis lõunamaale" 2005 "Keiserlik kokk" 2008 Favourites Writers: Garcia Marquez, Bulgakov, Kafka, Dostojevski Films: Fellini movies Music: Classical, Russian film music Hobbies: theater, reading Conclusion en.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivirähk http://g1.nh.ee/images/pix/900x585/d3976a59/andrus-ki http://upload
Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) j...
@BIG_Ghofficial B.I.G - Boys In Groove ( 비 아이지 ) Members ● H-Joon ● Benji ● Gunmin ● Gookminpyo ● Heedo J-Hoon ● Real name: Im Jung Hoon ● Stage name: J-Hoon ● Birthday: 15 July 1990 ● Position: leader, dancer, vocalist ● Height: 174cm ● Weight: 62kg ● Blood type: O Benji ● Real name: Bae Jae Wook ● Stage name: Benji ● Birthday: 3 May 1992 ● Position: rapper ● Height: 183cm ● Weight: 72kg ● Blood type: B Gunmin ● Real name: Lee Gun Min ● Stage name: Gunmin ● Birthday: 3 October 1994 ● Position: dancer, vocalist ● Height: 177cm ● Weight: 64kg ● Blood type: AB Gookminpyo ● Real name: Gook Min Pyo ● Stage name: Gookminpyo ● Birthday: 15 November 1994 ● Position: rapper ● Height: 173cm ● Weight: 58kg
Pärimusmuusika - Untsakad Kris tina T iid u He im ta li P õ h iko o l 7 .kla s s 2 0 1 2 /1 3 Untsakad Untsakad on 1992. aastal loodud Eesti folkansambel.Algselt esines ansambel Rahvastepalli nime all, 1993. aastal võeti uueks nimeks Untsakad. Untsakad Oma missiooniks on ansmabel nimetanud rahvaluule kogumist. Regilaulud, lorilaulud, modernlööklaul, sõjalaulud ja The Pogues ongi Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus. Untsakad Jaanus Jantson akustiline kitarr, laul Ilmar Kald viiul, laul Jaanus Põlder mandoliin, laul
Mart Sander Taavi Haus Elukäik · Sünninimi Martin Laurent Sander · Sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas · Eesti laulja, näitleja, saatejuht, dirigent ja ettevõtja Haridustee · Hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit ning klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis · Õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist · Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja ajalugu · Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise ja saksa keelt · 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid Karjäär · Muusikukarjääri alustas rahvusooper Estonias koorilauljana 198591 · Pikka aega oli laulja 1930.- 40. aastate estraadimuusikale ansamblis Modern Fox · Ilmunud ligi kakskümmend heliplaati Filmid · Mänginud filmides: "Iskelmäprinssi" (1991), "Senkiföldje" (1993), "Can...
40 Discovery ### 08d 07h Terry Hart 4 28 1991 8 41 Columbia 5.06.1991 09d 02h Paul Weitz 6 5 1991 9 42 Atlantis 2.08.1991 08d 21h James Hoften 8 2 1991 8 43 Discovery ### 05d 08h Lily Norton 9 12 1991 5 44 Atlantis ### 06d 22h Adam Chen 11 24 1991 6 45 Discovery ### 08d 01h Mike Wall 1 22 1992 8 46 Atlantis ### 08d 22h Dan Fletcher 4 24 1992 8 47 Endeavour 7.05.1992 08d 21h Robert Godwin 5 7 1992 8 48 Columbia ### 13d 19h Dennis Jenkins 6 25 1992 13 49 Atlantis ### 07d 23h Pat Duggins 7 31 1992 7 50 Endeavour ### 07d 22h Adam Chen 9 12 1992 7 51 Columbia ### 09d 20h Mike Wall 10 22 1992 9 52 Discovery 2.12
Kool Arvo Pärt Referaat Nimi Klass Tallinn 2008 Sisukord Arvo Pärt........................................................................................................................ 1 Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................... 3 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.........................................
Ajaloo KT 6.Mõisted Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim. VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule. Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsave...
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
Mitmekülgsed üheksakümnendad A Eesti luule 1990. aastatel 1. Kes eesti kirjanikest siirdusid 1990. aastatel poliitikasse? Millega nad tegelesid, mis ametikohtadel töötasid, kui kaua jne? Rummo ,,Vanemuise" dramaturg (1965), sõjaväeteenistus Kaliningradis (1965-1966), kutseline kirjanik (1966-67), Tallinna Riikliku Draamateatri kirjandusosakonna toimetaja (1977-88), Eesti Vabariigi kultuuri- ja haridusminister (1992- 94), Reformierakonna liige alates 1994, Riigikogu liige alates 1995, ajalehe ,,Kultuurimaa" peatoimetaja (1997) 2002. aastaks avaldatud 8 luulekogu, 2 näidendit, lasteraamatuid, laulusõnad filmile ,,Viimne Reliikvia", dramatiseeringud, esseed, retsensioonid. Runnel Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis, rajas kirjastuse ,,Ilmamaa" (1992), sarja ,...
KOOL RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Referaat Koostaja: Juhendaja: 2010 Rahvusvaheline Valuutafond (RVF, inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) asutati 1944. aastal Bretton Woodsis New Hampshire´is USAs toimunud konverentsil, kus osales 43 riiki. RVF asutajaliikmeteks sai 39 riiki. Eesti ühines RVF-iga 26. mail 1992. Vajadus RVF taolise organisatsiooni järele tekkis 1930ndatel aastatel, kui maailmamajanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi. Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust. Kõik see pidurdas majanduse arengut, eriti tugevasti kannatas aga rahvusvaheline kaubandus. Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanne on jälgida, kuidas riigid peavad kinni
ESTONIA 29. juunil 1980 sõitis laev esimesele reisile liinil TuruMariehamnStockholm. Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal ristiti alus Silja Stariks. Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla. Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King. Eestlased hakkasid laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostnud Estonia Shipping Company, mis registreeriti Küprosel, nime all tegutses tegelikult kaks suurfirmat - Nordström & Thulin Rootsist ning riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. Laeva uueks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia. Viimane omanikevahetus tõi laevale kurseerimiseks uue liini TallinnStockholm. Estoniat kutsuti rahva hulgas "valgeks laevaks", nagu varem oli kutsutud Georg Otsa( ja teisi Eesti ja Soome või Rootsi vahel kurseerinud aluseid
massirepressioon – massiline surveavaldamine, kellegi maha tegemine, karistamine Balti kett – osa võttis 2 miljonit inimest, mille pikkus oli 660 km. Ühendas kolme riigi pealinnu - Eestit, Lätit ja Leedut. Laulev revolutsioon – massi laulmised, laulupeod Arnold Rüütel – Eesti poliitik ja põllumjanadusteadlane Edgar Savissaar – Eesti poliitik 3.Pilet EV aastatel 1991 – 2004 Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991. aasta lõpul. 28. juunil 1992 aastal kiideti põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab et riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade. Iseseisvumise taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992 aasra juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Turumajandusele üleminemisel etendas suurt rolli erastamie ja panganduse areng. 1999. aastaks oli enamus suurettevõtteid läinud erakätesse.
Vormistus: Tee kindlasti tiitelleht, sisukord, nummerda leheküljed. Lehe veerised on ka vaja muuta. Organisatsiooni sisekommunikatsioon Sissejuhatus Igas organisatsioonis on väga oluline sisekommunikatsioon ja selle juhtimine, sest sisekommunikatsiooni tõrgetest tulenevad ebakõlad ja arusaamatused peegelduvad ka organisatsioonist väljapoole mõjutades selle mainet ja pidurdades eesmärkide täitmist. Allüksuste vaheline kiire, ülesannete täitmiseks piisav ning arusaadavalt sõnastatud info vahetamine tagab efektiivse tööülesannete täitmise ja on strateegiline funktsioon, et meeskond töötaks ühtselt ning sünergiliselt. Kommunikatsiooniteooria üks rajajaid Fiske (1997: 39) on määratlenud kommunikatsiooni kui info liikumist subjektilt „A“ subjektile „B“. Bovée ja Thill (1995: 7) määratlevad seda kui informatsiooni ja idee vahetusprotsessi organisatsioonis. Teoreetik Argenti (2009: 128) meelest on sisekommunikatsioon oma olemuselt üksteist ...
181 383 962 Current population 91 848 775 Current male population (50.6%) 89 535 186 Current female population (49.4%) 4 659 042 Births this year 11 325 Births today 2 107 131 Deaths this year 5 122 Deaths today -9 184 Net migration this year -22 Net migration today 2 542 727 Population growth this year 6 181 Population growth today Population of Nigeria 2014 As of 1 January 2015, the population of Nigeria was estimated to be 178 841 235 people. This is an increase of 1.94 % (3 400 050 people) compared to population of 175 441 185 the year before. In 2014 the natural increase was positive, as the number of births exceeded the number of deaths by 3 412 331. Due to external migration, the population declined by 12 281. The sex ratio of the total population was 1.026 (1 026 males per 1 000 females) which is higher than global sex ratio. The global sex ratio in the world was approximately 1 016 males to 1 000 females as...
aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda OM-il võistlustules 1992. aastal Albertville'is. Esimene võitja maailmakarikavõistlustel selgus 1977-1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982. aastal. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks. Samuti vähendati märkide kaugust, mis toodi 150 meetrilt 50 meetrini. Lubatuks sai ainult manuaallaadimine. Eesti laskesuusatamise ajalugu Esmakordselt korda peeti Eesti meistrivõistlusi laskesuusatamises 13. jaanuaril 1954
Haldusmenetlus peab toimuma seaduse alusel ning selles määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte koosneb kahest komponendist: 1. Seaduse ülimuslikkus 2. Seaduse reservatsioon Haldustegevus peegeldab seaduse ülimuslikkult juhinduda avaliku võimu kohustustes 4 põhiseadusest ning Riigikogus vastuvõetud seadustest. Reservatsioonipõhimõtte järgimine 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349 4 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349, § 3 4 loob eeldused, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seadusega ettenähtud korras. Põhiseaduse järgi võib öelda, et täielikult seadusliku aluseta toimivat haldust ei ole olemas. 2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte Selleks, et teha õiglast otsust, peab seadust järgima. Seadusest tulenevad haldusametnikule
LK1 Koolitee, Töökoht LK1-4 Tööd ja saavutused LK4 Tunnustused LK4-5 Telesari ("Kelgukoerad") LK5 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L...
R-eetikas: Kas eutanaasia (abort, kloonimine vms) on moraalselt õigustatav? 3)Esteetika/kunstifilosoofia Kasutatud kirjandus Berlin, I. 1998. Valik esseid. Tln. Salumaa, E. 1992. Filosoofia ajalugu I. Blackburn, S. 2002. Oxfordi Tln. kr aistinguline, meelelisse-tajusse puutuv filosoofialeksikon. Tln. Searle, J. R. 2006.What is to be done? `Esteetika' ja `kunstifilosoofiat võetakse sünonüümidena Camus, A. 1972. Sisyphose müüt. Topoi 25: 101108.
Kalju Lepik (7.10.1920 30.5.1999) Elulugu. Sündis 7. oktoobril 1920 Koerus. 1928-1934 algharidus Aruküla algkoolis. 1935-1939 õppis Tartu Kaubanduskoolis. 1939-1941 õppis Tartu Kommertsgümnaasiumis. 1942-1943 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944 põgenes Rootsi. 1949 abiellus Asta Priuhkaga. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. 1982- 1999 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Looming. 1940 hakati avaldama tema varaseid värsse. 1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn...
Konverentsi programm Neljapäev, 29. mai 2008 10.30-11.00 Saabumine ja hommikukohv, osalejate registreerimine Päeva juhatavad Ülle Madise ja Anvar Samost 11.00-11.30 Tervitussõnavõtud 11.30-12.15 Riigikohus kui (enese)kolonisaator Toomas Anepaio, MA (õigusteadus) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor 12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14.30 Sõjakurjategijate näidisprotsessid ENSV Ülemkohtus - kohtupidamine või etendus? Meelis Maripuu, ajaloolane 14.30-15.00 Inimõigused ja demokraatlik põhiseadusriik Madis Ernits, õiguskantsleri asetäitja-nõunik 15.00-15.30 Õigusloome 1990. aastad Paul Varul, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professo...
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduseasutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia,Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania,Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpr os, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola,Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia
Tove Jansson Britta Sims KELA II Tove Marika Jansson 19142001 Ema illustraator Isa skulptor, Soome kodusõja tõttu palju eemal 2 venda Lugude rääkimine oli peres väga oluline Vanemad tahtsid, et temast saaks kunstnik Maalimine, graafiline kunst Õppis kunsti Stockholmis, Helsingis ja Pariisis Reisimine 40ndatel avaldasid kõik lapsed oma esimesed raamatud Muumikoomiksid Tove ja Lars Al 1959 koomiksid Lars Lühikest aega kihlatud Elukaaslane Tuulikki Pietilä Muumide tekkelugu Igal aastal viis kuud saarel kalurimajas Kokkupuude looduse ja loomadega Huvi kunsti vastu Väike veidravõitu jõehobu Lähedased inspiratsiooniks tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulp...
Contra Nimi: Contra · Kodanikunimi Margus Konnula · Sündinud 22. märts 1974. Võrumaal Urvastes. · Eesti kirjanik, kuid eelkõige tuntud luuletaja. · Tema luule on lõbus, laululine ja leidlike riimidega. · Ta loomingus leidub paroodiaid ja klambuure. Elulugu · Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. · Viibis sõjaväeteenistuses 1993-1994. · Töötanud 1994. aastal Kuldre koolis ingliskeele õpetajana, ja Kuldres postiljonina ja Urvastes politseiülemana. · Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Luulekogu · Luulekogud Mati · "Ohoh!" · "Üüratu üürlane" · "Kesmasolin" · "Contramutter 10. lend" Väike Mati põrandal miini tagus · "Tarczan" ...
sündis 27. detsember 1948 Rene Depardieu, Eliette Depardieu Kuuelapseline pere Lahkus koolist 13 aastaselt 16.a läks Pariisi Õppis seal tantsimist 1986 sai alguse tema rahvusvaheline kuulsus Suhted 1970 abiellus Élisabeth Guignot'ga temaga kaks last- poeg Guillaume (2008. oktoobris suri 37 a kopsupõletikku) tütar Julie(näitlejanna) Kui lapsed olid täisealised otsustasid abikaasad kolida lahku 1992. sai ta tütre Roxane'i modelli Karin Syllaga 1996 lahutas Elisabethist 1997-2005 oli abiellus Carole Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäeline naine 1978 Liiklusummik 1979 Minu Ameerika onu 1980 Le Tartuffe 1984 Saatana päikese all 1987 Roheline kaart 1990
- « » - . - XVIII--XIX , , 1918 . - 1992 . Maailma arhitektuuri ja lossipargi momument. Koosneb paleest ja pargist 18-19ndast sajandist, endised tsaariresidentsid, muudetud muuseumiks pärast 1918ndat aastat. Praegune muuseumistaatus saadud 1992l aastal. PILDIL: Linnavaade, postkaart aastast 1904 120 . ( , 1740- ) (1790- ) . , . 120 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest osast ( , 1740ndatest aastatest) ja pargist (1790ndatest) kolmest tiigist ja kunstmägedest. Pargi lääneosas on jõgi ja selle tamm.
Kira Plastinina Elulugu Kira Plastinina- kõige noorem vene moedisainer on sündinud 1 juunil 1992 aastal Moskvas, Venemaal. Lapsepõlves talle meeldis joonistamine, samuti teda huvitas määratamatult moemaailm. Ta tahtis ka tulevikkus moedisaineriks saada. Kira Plastinina unistust moedisaineriks saada teostas tema isa Sergei Plastinin tuntud vene ärimees. Esimesed sammud selles suunas olid tehtud 2006 aastal. Sergei Plastinin kutsus kokku professionaal seid inimesi ja nad moodustasid kauplustevõrgu ja nendes kauplustes hakkati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
