Teenustööd ( konsultatsioon) ja infotehnoloogia Väliskaubandus 40 % kaupadest teenustes eksporditakse/ iport moodustab 1/3 SKPst 75 % kaupadest läheb piiranguteta euroopa turule Nafta, maagaas, mereannid, maavarad turustatakse edukalt kogu maailmas Norra rahvaarv Norra SKP muutus Periood 1991-1993 Muutus 2,3 % ( 1993 ) - 3,8 % (1992) 1992 tõus siseriiklikud mõjud ( tulumaks alandati 28 %ni ) 1992 lasti norra krooni kurss ujuvaks ( seisis näilistel väärtustel) 1993 aastal oli euroopa turg madalseisus, sama ka norras Periood 1994-1997 Kõikumine 4,2 % ( 1995 ) kuni 5,1 %ni ( 1994) nafta hind kõrge 1994 lõppes finantsreform ja sõlmiti nn. EFTA leping 1996 sõlmiti Schengeni viisavabaduse leping
tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal, aastail 1957-1962, Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi aga lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse, kus töötas 1966-1971. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat
Before leaving their homes, the authors were exposed not only to detailed news on the political events from the global media but also to media-processed images, enveloping the country in a `tragic glamour' (Murphy, 1992, p. xv). Both writers wanted, in Hoffman's words, `to witness history in the making, to catch it in vivo, on the wing' (1999, p. x), and their intercultural communication with the locals will bear strong political overtones.
Arvo Pärt Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Elust Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kurs...
aastal toimus Eestis maareform, mille käigus likvideeriti kolhoosid. Imavere kolhoos oli üks esimesi, mis likvideeriti. Selle baasil loodi 18 äriühingut. Ühe munitsipaalettevõtte nimi oli Imar. Ettevõtte omanikuks oli Imavere Küla Täitevkomitee ning see tegeles raamatupidamisprogrammide arendamise, raamatupidamisteenustega ning samuti kaabeltelevisiooniga. Imavere Küla Täitevkomitee võttis Raidi Saare 1. aprillil 1991 tööle Imari direktoriks. 19. detsember 1992 Imavere Küla Täitevkomitee nimetati ümber Imavere Vallavalitsuseks. (Tööraamat 1992) 1992. aasta kevadel asutas Raidi Saar oma ettevõte Saru AS. Algkapitaliks oli asutaja omaenda teadmised ehk immateriaalne vara. Saru hakkas tegelema ainult raamatupidamistarkvara arendamisega, kuna esimene tellimus tuli raamatupidamistarkvara arendamise kohta ja see tegevus valdkond on piisavalt suur. Lisaks sellele olid varemalt kogemused olemas raamatupidamise arendamise osas
kaubandus jätkub. _ Lisasse B on kantud CITES i II lisa liigid, kes ei kuulu lisasse A ning liigid, mis on rahvusvahelise kaubanduse objektiks hulgal, mis ohustab nende säilimist. _ Lisasse C on kantud CITES-i III lisa liigid, kes ei kuulu lisadesse A ja B. _ Lisasse D on kantud lisades A-C loetlemata liigid, mida imporditakse EL koguses, mis õigustab nende seiret . CITES'I KONVENTSIOON _Euroopa looduskaitseleping _Algataja Euroopa Nõukogu _Sõlmiti 1979. a _Jõustus 1982. a. _Eesti 1992. a. _ Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971) BERNI KONVENTSIOON _Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon _ Euroopa looduskeskkonna ja looduslike levilate konventsioon. _EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. _Eriline rõhk enamohustatud (kaubandus) liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) BERNI KONVENTSIOON Erikaitse alla kuuluvad liigid LISAD
01.1991 avaldati Gorbatsovi ukaas, millega kõrvaldati ringlusest 50- ja 100-rublased. Raha sai vahetada ainult kolme päeva jooksul töökoha kaudu kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1000 rubla. Pensionärid said vahetada 200 rubla või ühe kuu pensioni. Limiteeriti ka pangahoiuste kasutamist. Uue välimusega rublad lasti käibele 1991. aastal. Mingitel põhjustel uus kolmerublane väidetavalt Eestisse ametlikult ei jõudnudki. 1992. aastal tõusid rublatsooni hinnad üle kümne korra. 1992. aasta juunis paljude välisekspertide soovituste vastaselt teostatud rahareformiga paisati Eestis esialgu ringlusse 583 miljonit krooni see oli juba eesti oma raha.8 8http://minuraha.ee/public/Vahelduvad_rahatahed_eestimaalse_rahakotis.pdf 9 2.5. Eesti kroon 1992-2010 17. juunil 1992.a. võttis Rahareformi Komitee vastu oma dekreedi nr. 030 ,,Rahareformi läbiviimisest", mille kohaselt alates 1992. aasta 20. juunist kella neljast hommikul on Eesti Vabariigi
Jaan Kaplinski Fakte Kaplinskist Sündis 22. Jaanuaril 1941. aastal Tartus Eesti üks tuntum ja tõlgitum kirjanik Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse Eesti Kirjanike Liidu liige On tegutsenud poliitikuna Looming Luule Proosa Näitekirjandus Lasteraamatud Artiklid ja esseed Luule Jäljed allikal (1965) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Tule tagasi helmemänd (1984) Hinge tagasitulek (1990) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningap...
on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. apr 1992. a kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide vahel (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse vähendamist. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. 1992. aasta konventsiooni eesmärk ei olnud pelgalt säilitada, vaid taastada Läänemere keskonna ja veestiku kvaliteet, kaitsta Läänemere ja selle ümbruse looduslikku mitmekesisust, elimineerida merest saastatus ning tagada võimalused mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmise konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed.
uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid sama oluline eesmärk on ka põhiseadusliku korra tagamine ja rahvastiku turvalisus. Uurimustöö käigus selgitatakse välja Karistusseadustiku muutmise alused seoses selle vastavusseviimisega põhiseaduse alustega käsitledes selles küsimuises karistusjärgse kinnipidamise vastavust kodaniku põhiõigustega. 1 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 KARISTUSSEADUSTIKU PÕHISEADUSEGA VASTAVUSSEVIIMISE VAJADUSELE EELNENUD ASJAOLUD Karistusseadustiku muutmise vajadus ilmnes selle osalisest mittevastavusest põhiseadusega. Üheks olulisemaks eelnõu muutmist vajavaks sätteks osutus Karistusseadustiku § 87 2 muutmine põhiseadusega kooskõlastatuks. Seda paragrahvi käsitlenud kohtulahendi nr 3-4-1- 16-10 (selle otsusega tagas Riigikohus Eestis vabadusõigustele tugevama kaitse kui Euroopa
Poliitilise analüüsi laiendamine inimestest väljapoole Peamised väärused: Loodus Sotsiaalne õiglus Rohujuuretasandi demokraatia Vägivalla vätimine Lisanduvad väärtused: jätkusuutlikkus ja mitmekesisuse austamine Keskkonnapoliitika alates 1980ndatest: Teadmise kasv Keskkonnateadlukkuse pidev kasv Negatiivsed tendentsid: Greenwashing, tarbimiskultuur Rahvusvahelise koostöö kasv Rio de Janero konverents 1992 Agenda 21 ja säästev areng Keskkonnapoliitika seostamine tesite poliitikavaldkondadega Keskkonnafilosoofia ja eetika: Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga Keskkonnaeetika Keskkonnaesteetika Keskkonnateoloogia Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskkeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne. Hinnangud,
2000 95491 95491 0 0 2001 108218,3 102808,8 12727,3 7317,8 Saadud tulemused näitavad, et nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades tõusis antud ajavahemikus 12727,3 miljonit krooni. Reaalne ehk tegelik SKP tõusis 7317,8 miljonit krooni. Reaalne SKP näitab meile tegelikku kogutoodangu kasvu võrreldes aastaga 2000. 2)Tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 1992 kuni 2006 Tarbijahinnaindeksi muutus Eestis võrreldes eelmise aastaga: Kokku 1992 1076,0 1993 89,8 1994 47,7 1995 29,0
filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem aga ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes ,,Pühapäevaleht" ja ,,Õhtuleht". Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Tema luulet iseloomustab transavangardismile iseloomulik kujundileidlikkus,
- 06.1992 Millal algas Moskvas vanameelsete riigipöördekatse?- 19.08.1991 Mis aastal toimus õnnetus Tšernobõli tuumaelektrijaamas?- 1986 Nimeta kuu ja aasta, mil lõplikult iseseisvusid Läti ja Leedu.- 08.1991 Millal lahkusid viimased Nõukogude Liidu sõjaväelased Eestist?- 31.08.1994 Millal võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks?- 17.09.1991 Mis aastal Saksamaad taasühinesid üheks riigiks?- 1990 Mis aastal jagunes Tšehhoslovakkia Tšehhiks ja Slovakkiaks?- 1992 Mis aastal langes Berliini müür?- 1989 Mis aastal sai paavstiks poolakas Johannes Paulus II?- 1978 Mis aastal sai Mihhail Gorbatšov Nõukogude Liidu juhiks?- 1985 Mis aastal algasid tööliste massilised rahutused Poolas?- 1980 Mis aastal sai Lennart Meri Eesti presidendiks?- 1992 Millal toimus Balti kett?- 23.08.1989 Millal teatas Nõukogude Liit enda laialisaatmisest?- 26.12.1991 Millal toimus suur Interliikumise miiting, kui üritati tungida Toompea lossi?- 15.05.1990
sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp
Gustave Le Bon Le Bon sündis 1841a. Nogent-le-Rotrous Prantsusmaal. Ta lõpetas lütseumi Toursis ja meditsiinikooli Pariisis positivismi tipphetkel 1860-ndal aastal. (Ginneken 1992) Aastatel 1860-1880 rändas ta noore mehena ringi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Oma reiside ajal tegi ta märkmeid ja kirjutas raamatuid arheoloogiast ja antropoloogiast. Kogutud mõtete põhjal formuleerusid tema teooriad, mida hiljem saatis suur edu.(Vikipeedia) Le Bon kuulus koos selliste autoritega nagu G: Tarde ja W: Wundt psühhologismi Koolkonda Euroopa sotsioloogias. Psühhologism on subjektiividealistlik lähenemisviis, mis püüab ühiskonda, eriti vaimse elu nähtusi tuletada psüühika seaduspärasustest (ENE). Üks tema esimestest teostest ,,La Vie" (,,Elu") 1872a oli raamat inimpsühholoogiast, mis näitas, et Le Bon oli hästi tuttav viimaste avastustega psühholoogiast. Ta jälgis ja tõstatas tihti uusi lähenemisvii...
ülesanne on ministeeriumide jm. keskasutuse tööd suunata ja kooskõlastada. MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, Eesti esimene poliitiline üksus, eesmärgiks avalikustada Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. nõukogude rahvas sisuliselt venestamine pagulased poliitilised põgenikud Põhiseaduslik Assamblee - Põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 lõpus ja hakkas kehtima peale rahvahääletust 1992. rehabiliteerimine - vägivalla osaline keelamine. repatrieerimine põgenike tagasitoomine RR Rahvarinne, algul pooldati liidulepingut uuenevad NSVL, hiljem toetati omariiklust. sotsialistlik realism Nõukogudeaja valitsev stiil, ühiskonnaolude ilustamine ilma teravate probleemideta ja NSV korra ülistamist. sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes
Tööalane tegvus 1982 - 1985 Tallinna Piimakombinaat (TPK), insener Tööülesanded: seadmepargi tehnilise dokumentatsiooni korrashoid ja haldamine, remonttööde planeerimine, varuosade tellimine ja laoseisude haldamine 1985 - 1988 TPK remont-mehaanikatsehhi juhataja Tööülesanded: seadmete korrashoiu tagamine ja remondi korralsamine 1988 - 1992 TPK peainsener, tehnika-, tootmise- ja ehitusdirektor Tööülesanded: tootmise, tehnika ja ehituse valdkondade juhtimine, ettevõtte strateegiliste eesmärkide elluviimine 1992 - 1993 AS Epeks haldus- ja ehitusdirektor Tööülesanded: haldus- ja ehitusvaldkonna juhtimine, transpordi tegevuse korraldamine, rendilepingute haldamine
Tänapäeva sulgpall tekkis aga 1860. aastal Inglismaal. Esimest korda mängiti seda Beauforti hertsogi valdustes Gloucestershire's. Oma ingliskeelse nime 'badminton' sai ta hertsogi residentsi (Badminton House) järgi. Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni (International Badminton Federation; IBF) asutasid 1934. aastal 9 riiki. Tänapäeval on IBF-il 147 liiget. 3. mail 1977 peeti Malmös esimesed maailmameistrivõistlused sulgpallis. Olümpiaalaks sai sulgpall Barcelonas 1992. See on kaasa aidanud ala populaarsuse tõusule nii Aasia maades kui ka Suurbritannias ja Skandinaavias. Suur osa tänapäeva tippsulgpallureid pärineb Ida-Aasiast, näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast. 1.1 Ajalugu Eestis Esimese Eesti Vabariigi ajast on teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast
kindlaks Vabariigi Valitsus. Naistele keelatud tööde loetelu on tööandjal õigus täiendada, kui see ei põhjusta töötajate soolist diskrimineerimist. Töölepingu seaduse Paragrahv 36 keelab tööle võtta ja rakendada alaealisi rasketel, tervistkahjustavatel või ohtlike töötingimustega töödel ja allmaatöödel ning töödel, mis ohustavad alaealiste kõlblust. Alaealiste keelatud tööde loetelu määrab kindlaks Vabariigi Valitsus (RT 1992, 34, 454). 22. juuli 1992. a määrusega nr 214 kinnitati ,,Raskete ja tervistkahjustavate tööde loetelu, kus naiste töötamine on keelatud, ning sanitaar- ja olmeteenindamisega seotud allmatööde loetelu, kus naiste töötamine on lubatud" (RT 1992, 34, 454). Raskete ja tervistkahjustavate tööde loetelu, kus naiste töötamine on keelatud. 1. Metallitöötlemine (valutööd, keevitustööd, katla-, külmstantsimis-, tõmbe- ja survetööd,
of 23 February, when the manifesto was printed and read out aloud publicly in Pärnu. On the next day, 24 February, the manifesto was printed and distributed in the capital, Tallinn. MORE · 1991 Collapse of the Soviet Union: Estonia declares its independence from the Soviet Union. · 1991 The United States recognizes the independence of Estonia, Latvia and Lithuania. · 1991 The Soviet Union recognizes the independence of the Baltic States. · 1992 In Estonia, the kroon replaces the Soviet ruble. · 1992 Estonia holds a referendum on its constitution. · 1992 Heinrich Mark and the government in exile appointed by him cede their credentials to the newly elected Riigikogu. · 1992 Lennart Meri becomes the first president of reindependent Estonia. · 1994 The Russian army leaves Estonia.
, . , . [] . 3 1973 . . . . ., 4 8 1973 « ».[19] . (). . -- .: , 1988. -- . 286. -- ISBN 5-278-00081-3 . . , . -- .: , 1989. -- . 176. . . . . -- .: , 1988. -- . 288. -- ISBN 5-88197-002-0 . () . -- .: , 1988. -- . 96. . . .. -- .: , 1989. -- . 142. -- ISBN 5- 210-00151-2 . ., . . . . -- , 1991. -- . 112. -- ISBN 5-86646-003-3 . . . . . -- .: , 1992. -- . 240. -- ISBN 5-87512-012-6 . . -- .: , 1992. -- . 91. -- ISBN 5-88190-004-9 .. : ? ? ?; . (1960-1990 .). -- : « » «», 1992. -- . 400. -- ISBN 5-87258-006- 1 . . -- .: , 1997. -- . 366. -- ISBN 5-8334-0066-X Pfandl Heinrich Textbeziehungen im dichterischen Werk Vladimir Vysockijs ( ). -- München: Sagner, 1993. -- . 453. -- ISBN 3-87690-546-X . . . -- .: , 1997. -- . 80. .. : . -- --: , 1998. -- . 352.
Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO peaassamble otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikuse programm on Agenda 21, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil.Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14.juunil 1992 Rio de Janero konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Eesti on samuti ühinenud Agenda 21. (Number ,,21" tähistab programmis 21 sajandit.) Agenda 21 järgi peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv, tagada inimeste elutaseme tõus, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja
liikmesriikide parlamentide vahel. Kõik SRÜ-sse kuuluvad riigid on iseseisvad ning rahvusvahelise õiguse võrdväärsed subjektid. SRÜ ei ole riik ning tal puuduvad supranatsionaalsed volitused. SRÜ eesmärgiks on heanaaberlike suhete arendamine vastastikku kasuliku koostöö tihendamine, usalduse ning üksteisemõistmise suurendamine organisatsiooni liikmete vahel. 1991.aasta detsembris ja 1992.aasta jaanuaris sõlmiti Minskis ja Moskvas rida kokkuleppeid ja protokolle määratlemaks SRÜ liikmesriikide vaheliste suhete iseloomu ja põhiprintsiibid, mille alusel koordineeritakse koostööd majandus- ja julgeoleku sfäärides (k.a. sõjatööstus), kosmoseuuringute ja keskkonnakaitse vallas ning paljudes humanitaarküsimustes. 1992.aastal SRÜ Riigipeade Nõukogu ja Valitsusjuhtide Nõukogu istungil vastu võetud dokumentidega pandi SRÜ-le kui organisatsioonile õiguslik alus. 1993
õiget haapsalu rätikut sai naisterahva sõrmusest läbi tõmmata. Ajalugu: Haapsallased said suviti tulusat teenistust ning naiste käsitöö leidis huvilise tarbijaskonna. Lihtsate maavillaste õlarättide asemel hakati nüüd kuduma aina õhulisemaid ja pitsilisemaid salle-rätte, meelitamaks ostma rikkaid vene aadlidaame.Osaleti käsitöö-näitustel kodu- ja välismaal, sh. New Yorgis ja Berliinis. Haapsalu rätikuid turustati isegi Austraalias. Tänapäev: Sallikudujad koondusid 1992. a. loodud käsitööseltsi. Selts muretses kudujaile sallilõnga, korraldas kursusi. Haapsalu salli-räti traditsioonide hoidmiseks korraldati 1997. a. Haapsalu kuursaalis sallipäev, kus oli üles seatud näitus, toimus salli oksjon, peeti ajalookonverents. Enam kui viiekümne tööaasta jooksul on ta kudunud üle tuhande salli ja räti. Haapsalu Käsitööselts abistas Linda Elgast kogumiku "Haapsalu rätikud" väljaandmisel 2001. aastal. Selles on kirja pandud 20 kaunist rätimustrit.
Keeleuuenduse mõju • Johannes Aavik rikastas eesti sõnavara sadade soome laenude, tuletiste ja murdesõnadega. (nt. kääbus, hajuma, lebama, mainima) • Kodumurdest tegi ta ka eestlastele tuttavaks päris mitmeid sõnu. (nt. kipakas, jõhker, tarima) • Lisaks eelnimetatule on ta kirjutanud ka päris mitmeid teoseid. Aaviku teosed Mälestus • Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. • 19. juunil 1992. aastal avati Kuressaares tema vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes Aaviku Majamuuseum. Tänan kuulamast!
RAHA AJALUGU Preili Kristina Mida kasutati otsese raha asemel ? · Loomanahad · Teokarbid · Tööriistad: kirved jne · Asteekidel olid kasutusel kohvioad · Hiinas sool · Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Veel juttu Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, m...
Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1...
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni...
Raadioskuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas kaUSA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks
1992 lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Töötas aastatel 1991–1996 "Ugalas" 1996. aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia 2005 Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2008 Aasta vabatahtlik 2008 Rakvere linna teenetemärk 2009 Karl Adra nimeline auhind 2011
elektromeetria sektor. Rektori käskkirjaga 31. jaanuarist 1983 jaotati AEL 1. veebruarist kaheks iseseisvaks laboratooriumiks: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKFL). Pärast Eesti iseseisvumist algasid Tartu Ülikoolis põhjalikud struktuurireformid 1992 aastal. Pikaajaliste läbirääkimiste tulemusena fikseeriti uued struktuurid Füüsika-Keemia-, Kehakultuuri-, Matemaatika- ja Õigusteaduskonnas TÜ nõukogu otsusega 27. novembrist 1992. a. kehtestamisega 1. veebruarist 1993. a. Füüsikaosakonna struktuuri kuulus neli instituuti ja füüsikalis-tehniline katsekoda. Keskkonnafüüsika
.................................................................16 1. KAASIK, T. 1990. KESKKONNASÜNDMUS 1983-1987. TALLINN: OLION.........................................16 2. REPOSSI, G. 1984 ELU JA SURMA KÜSIMUS. TALLINN: VALGUS....................................................16 3. SEIDENBERG, S. 1998 ÖKOLOOGIA JA LOODUSHOID. TALLINN: KOOLIBRI.............................16 4. VELNER, H. 1998 KESKKOND JA TEHNIKA. TARTU: EESTI LOODUSFOTO.................................16 5. WIRDHEIM, A. 1992. LÄÄNEMERI MUUTUSTES. TALLINN: AS DETLAR......................................16 6. .HTTP://KULTUUR.ELU.EE/KE482_KEEMIAPOMM.HTM, 17.5.2010.................................................16 7 HTTP://WWW.OHTULEHT.EE/INDEX.ASPX?ID=19123, 17.5.2010........................................................16 LISAD.....................................................................................................................................................................17 .....................
Negatiivsed: Tarbimise ja fossiilkütuste kasutamise pidev kasv tööstusriikides, KKP tähtsusetus arengumaades (majanduslik areng vs keskkonnakaitse), Greenwashing.-( peita keskkonna saastamine, rääkida kõigest roosades toonides, paremana kui teelt on.) Rahvusvaheline koostöö alates 1980ndatest - Uute probleemide "avastamine", näiteks: Osoonikihi hõrenemine, Kliimamuutused, Lahendused läbi rahvusvaheliste kokkulepete, EL tõus KKP liidrina, Rio de Janeiro konverents 1992, Säästva arengu kontseptsioon. KKP alates 1980ndatest - Teadmise kasv, Keskkonnateadlikkuse pidev tõus, Negatiivsed tendentsid: greenwashing, tarbimiskultuur, Rahvusvahelise koostöö kasv, Rio de Janeiro konverents 1992, Agenda 21 ja säästev areng, KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega. Poliitikaprotsess - Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine, Lahendusalternatiivide kujundamine, Otsustamine, Elluviimine, Hindamine. Probleemi tõstatamine - Millal muutub olukord probleemiks
on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film "Meeletu" (ETV ja Taska Film 2006)
tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal, aastail 1957-1962, Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi aga lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse, kus töötas 1966-1971. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat
Gert Valdek 8c Tiina Kungla Viljandi 2007 Sisukord · 3 lk sissejuhatus · 4. 7. lk - põhisisu o Elulugu o Eesti Vabariigi president o Saatus o Faktid · 8. lk - arvamus · 9. lk - kasutatud materjalid Sissejuhatus Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929. Ta oli Eesti president aastatel 1992 2001. Ta Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos oma perekonnaga lahkus ta Eestist õige pea. Ta on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keeli vahetama, kuna ta isa oli diplomaat välismaal ning pidi tihti ringi rändama. Kõige rohkem mäletab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana
jumal, löö laulu, väike mees» 1980 Oskar Luts «Kapsapea ja Kalevi kojutulek» 1983 Daniel Keyes «Lilled Algernonile» 1983 Mati Unt «Vaimude tund Jannseni tänaval» 1984 August Strindberg «Preili Julie» 1987 Jean Genet «Toatüdrukud» 1988 Slawomir Mrozek «Tango» 1989 S. I. Witkiewicz «Väikeses häärberis» 1990 A. H. Tammsaare / M. Unt «Priius, kallis anne. Taeva kingitus» 1991 P.Weiss «Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine» («Marat / Sade») 1992 M. de Unamuno / T. Dorst «Fernando Krapp saatis mulle kirja» 1993 W.Gombrowicz «Iwona, Burgundia printsess» 1994 A. H. Tammsaare / M. Unt «Taevane ja maine armastus» 1995 W. Gombrowicz, «Laulatus» 2000 M. Bulgakov/Mati Unt «Meister ja Margarita» 2000 H. Pinter «Majahoidja» 2001 Harold Pinter «Majahoidja» 2001 Anton Tsehhov «Kirsiaed» 2001 Andrus Kivirähk/Mati Unt «Romeo ja Julia» 2004 Vaino Vahing «Suvekool» 2004 Anton Rubinstein «Deemon» 2005.
Veebidokument (Zahda, 2007) Zahda, S.A.A. (2007). Electronic books: Fad or Future? http://www.scribd.com/doc/127635/Electronic- books-EBook-Fador- Future (12.11.2008). Seadus (EV põhiseadus,1992) Eesti Vabariigi põhiseadus. (1992). RT I 1992, 26, 349. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 (12.11.2008). jne.
HARRI KÕRVITS Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti muusikateadlane ja helilooja. Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Jaroslavlis. Tema naine Leida pühendas oma elu perekonnale ning nende nelja poja kasvatamisele. Poegade nimed on Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry. Kõik neli poega õppisid Tallinna 22. Keskkoolis. Pojad tegelesid juba väiksest saadik muusikaga. Harri abikaasa Leida suri 1992. aastal. Õpetaja Avo Üpruse matusekõnest jäi Harrile hinge lause: "Sa oled kalli hinnaga ostetud, mine ja ära tee pattu!" See sai ka tema pöördepunktiks. Sellest ajast alates üritas ta nende sõnade järgi edasi elada. Tänu sellele elu suhtumisele sündis vaimulik segakoorilaul "Su poole, Issand, südamest ma tõstan oma hääle, mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale..." (Martin Lutheri
Allkirjastati Londonis 16.11.1945, jõustus 04.11.1946. Tegevuse eesmärk: ülemaailmne koostöö hariduse, kultuuri, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas. Eesti Unescos 14.10.1991 ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Loodud 1919.a. Pariisi rahukonverentsil. Eesti ILO liige 1921, taasiseseisvunud EV 13.01.1992 OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Asutatud 1975.a. Alusepanijad NATO ja Nõukogude bloki riigid ühiselt. Eesti 1992.a. OSCE käsutuses pole sõjalisi üksusi; püüab ennetada konflikte, ohjata kriise ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sh inimõiguste tagamisele OECD Euroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. Asutatud 1961.a. Peakorter Pariisis. Eesti on liige 2010.a sügisest IMF Rahvusvaheline Valuutafond. Asutatud 1944.a, peakorter Washingtonis. Eesti liige aastast 1992. 184 liikmesriiki. Eesmärk: soodustada rahvusvahelist
Doris Kareva Liis Niilo 12 d Elulugu ja haridustee • Sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas • Luuletaja, tõlkija, toimetaja • Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1...
1989 207,48 1,279 230 1 Tootmisvarud, tuh. kr 1990 212,50 1,275 1991 200,22 1,314 1 1992 207,61 1,225 220 1993 214,18 1,414 1 1994 227,03 1,397 Läbimüük, tuh. kr 210 1
keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli õppima inglise filoloogiat. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemed dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse „Wellesto“ tegevuses, pikemat aega on ta töötanud „Sirbi ja Vasara“ (hiljem „Sirbi“) toimetuses, algul korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu – ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu „Maailma asemel“ eest; Eduard Vilde preemia „Mandragora“ eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal
Seetõttu mõjutab atmosfääri dünaamika (tuuled) otsustavalt osooni jagunemist atmosfääris. Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori läheduses, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. "Tsirkulatsioon mõlemal poolkeral on teineteisest peaaegu sõltumatu. Nõnda kujuneb välja olukord, kus ekvaatori läheduses on osoonikihi paksus vaid 250 - 280 Dü , polaaraladel aga tublisti rohkem" (Eerme 1992,lk.9) Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on E.Kyrö(1993) andmeil 10-30 km. kõrgusel isosfääris (lisa 1). Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. See põhjustab looduslikult polaaraladel talve lõpul ja kevade algul tavatult kõrgeid osooniarve. "Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel (2*10-6 mahu % ) ja kevadel (kuni 7*10-6 mahu%)" (EE nr. 7 1994,lk. 110)
Togos oli palju siseriiklike probleeme. Näiteks, 1985. aasta suvel toimusid mitmed pommirünnakud pealinnas Lomes. Rahvas ei olnud valitsemiskorraga rahul, toimusid kahtlased mõrvad ja teised kuritööd. Erakonnad ja ametiühingud nõudsid rahuldavates tingimustes valimisi. Võim oli aga nii tugevalt president Eyedama käes, et ta võitis kõik valimised ülekaalukalt. Aasta 1991 kevadeks oli riigipea sunnitud läbi viima reforme, sest streik jätkus. Juulis ja augustis 1992 peeti läbirääkimisi uue poliitilise kokkuleppe loomiseks. 27.septembril võeti vastu uus demokraatlik põhiseadus, mis ametlikult algatas Togo neljanda vabariigi. Poliitilised kriisid jätkusid 1992-1993, streikijad nõudsid jälle uusi valimisi ja neutraalset relvajõudu. Sajad tuhanded Togo kodanikud põgenesid Ghanasse ja Beninisse. Kuigi Eyedema võitis mitmeparteilised valimised 1998 ja 2003, püsis ta võimul tänu hirmutamisele ja muude ebaõiglastele vahenditele.
Tallinna linnapea. KE esimehe ametit on ta pidanud alates 12. oktoobrist 1991. aastast kuni 10. oktoobrini 1995. aastani ja alates 30. märtsist 1996. aastast kuni tänaseni. Ta oli üks põhilisemaid Keskerakonna asutajaid ning on algusest peale erakonna üks juhtfiguure olnud. Enne Keskerakonna loomist oli ta Eesti Jalgpalliliidu president (1990-1992). Savisaar on olnud VII, VIII ning IX Riigikogu liige. VII Riigikogusse valiti ta 1992. aasta Riigikogu valimistel, mis toimusid 20. septembril. Toonastel valimistel kogus ta 4768 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve. Seoses Riigikogusse pääsemisega valiti ta tol samal aastal ka Riigikogu aseesimeheks ning seda ametit pidas ta 1995. aastani. Kõigi 3 ametiaja puhul on ta valitud Riigikogusse põhiliselt Lasnamäe ja Ida-Virumaa valimisringkondadest. Seda võib seletada sellega, et Savisaare toetajate seas on vene
Estonian state system The Resolution of the National Independence of Estonia was adopted on August 20, 1991. The Constitution of Estonia is the fundamental law of the Republic of Estonia and it was adopted in June 1992. Estonia is a Democratic Parliamentary Republic where the supreme power is vested in the people. The head of State of Estonia is the President of the Republic who can be elected for two five-year terms. The Legislature. The Parliament of Estonia is called Riigikogu and it is elected by people for a four year term. The election is universal, uniform and direct. Voting is secret. The Riigikogu is comprised of one hundred and one members. The Riigikogu has three main functions: legislation,
,,Luulet 19621974" 1977 ,,Leopold" 1974 ,,Rängast rõõmust" 1982 ,,Vaatame, mis Leopold veel räägib" 1974 ,,Maa taevas, luulet 19621990" 1998 ,,Leopold aitab linnameest" 1976 ,,On aastasaja lõpp" 1993 ,,Tubased lapsed" 1979 ,,Elujoon" 2005 ,,Kõik lood Leopoldist" 1984 ,,Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962 ,,Kolmed tähed" 1987 1997" 2011 ,,Meie aabits ja lugemik" 1992 ,,Aabitsajutud" 2006 Luuletused Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad Sinilill ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Kes küll metsa ära kaotas Sa kõnnid korteris ringi, sinikirja siidikuue? näed mööblit ja väljavaadet, Põõsa alla maha laotas
juhendamine ja koordineerimine ning merendusalaste rakendusuuringute korraldamine. Tegevusalad Merendusalane kõrgharidus (magistriõpe, rakenduskõrgharidusõpe); merendusalane kutseõpe (kutsekeskharidusõpe, kutseõpe keskhariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis); rakendusuuringud ja arendustegevus merenduse valdkonnas; merendusalane täiendus- ja ümberõpe. Rakenduskõrgharidus Antakse EMERAs alates 1992. aastast. Alates 2006. aasta septembrist toimub EMERAs õpe ka magistriõppe tasemel. 2009. aasta jaanuaris liideti Merekool EMERAga muutudes EMERA kutseõpet andvaks struktuurüksuseks. Täiendus- ja ümberõppe osakond Ülesandeks on kursuste, seminaride ja konverentside korraldamine merenduse, tehnika ja tehnoloogia valdkonnas, organisatsioonide ja üksikisikute vajadustest. Kasutatud info http://www.emara.ee/?id=1211?id=1211&windowType=print (11.11.2012)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
