Jaan Kross Referaat 2013 Jaan Kross Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (19381945) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud.1946.aastal Jaan Korss arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,ta viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikok...
Balti apell - 1979 Balti kett - 23. aug 1989 Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks - 1. mai 2004 Eesti saab Euroopa Nõukogu liikmeks - 1944 Eesti võetakse NATO liikmeks - 29. märts 2004 Eestist saab ÜRO liige - 17.sept 1991 EKP KK VIII pleenum - 1950 ETV saadete algus - 1955 EV põhiseaduse jõustumine - 1992 Kolhooside loomise algus - 1946 Märtsiküüditamine - 25. märts 1949 Metsavendlus - 1944-1953 NSV Liit tunnustas EV iseseisvust - 6.sept 1991 Omariikluse taastamine - 1988 sept Rahareform - 1992 juuni Rahvamajandusnõukogud -1957-1965 Suveräänsusdeklaratsioon - 16. nov 1988 Vene vägede täielik lahkumine Eestist - 31. aug 1994
Lennart Meri Marlen Ulrika Elisabet Kakkori 12B Kes ta oli? Eesti kirjanik filmirezissöör diplomaat poliitik Aastatel 1992-2001 Eesti Vabariigi president Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Aastal 1941 küüditati perekond Siberisse, Eestisse naasid 1946 Eestis astus ta Tartu Ülikooli, lõpetas 1953. aastal ajaloo eriala Lennart Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina Aastal 1959 kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu "Kobrade ja karakurtide jälgedes" Tema film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali 1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi 12. aprillil 1990 nimetas rahvarinde liider Edgar Savisaar Lennart Meri välisministriks ning Lennart Meri moodustas välisministeeriumi Lennart Meri pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel - CSCE konverentsidel, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonvere...
stiilikirju. Pärast ooperi kirjutamist rabeles Ligeti uue stiili otsingutel ning tema muusika 1980. ja 1990. aastail rõhutas jätkuvalt keerulist mehaanilist rütmikat. Otsingute perioodil valmisid Etüüdid klaverile (1. vihik, 1985; 2. vihik, 1988– 1994; 3. vihik 1995–2001), mida läbib polürütmika kasutamine. 1. vihik oli suures osas kirjutatud ettevalmistusena Klaverikontserdiks ja see sisaldab mitmeid sarnaseid motiive ja meloodilisi elemente. Aastal 1988 kirjutas ta Kontserdi klaverile ja orkestrile, mida ta ise nimetas "esteetiliseks kreedoks". Kontsert arendab edasi etüüdides välja töötatud ideid ning kõike seda orkestri kontekstis. Aastal 1992 kirjutas ta Kontserdi viiulile ja orkestrile, mille lõplik versioon kanti ette 1993. Kontserdis võib märgata Ungari rahvameloodiaid, Bulgaaria tantsurütme ja vihjeid keskaja ja renessanssmuusikale, selle viiulipartii ulatub aeglasest tempost ja mahedast toonist tuliste ja nurklike
Meeskonna juhtimine, Projekti juhtimine, Kvaliteedi juhtimine, ISO 9001 juurutamine Finantsjuhtimine Tööalane tegvus 1982 - 1985 Tallinna Piimakombinaat (TPK), insener Tööülesanded: seadmepargi tehnilise dokumentatsiooni korrashoid ja haldamine, remonttööde planeerimine, varuosade tellimine ja laoseisude haldamine 1985 - 1988 TPK remont-mehaanikatsehhi juhataja Tööülesanded: seadmete korrashoiu tagamine ja remondi korralsamine 1988 - 1992 TPK peainsener, tehnika-, tootmise- ja ehitusdirektor Tööülesanded: tootmise, tehnika ja ehituse valdkondade juhtimine, ettevõtte strateegiliste eesmärkide elluviimine 1992 - 1993 AS Epeks haldus- ja ehitusdirektor
ähvardav kommunistlik reziim. Eesti lahtilöömine Nõukogude Liidust tõi endaga kaasa ennekõike suured poliitilised ja majanduslikud muutused. Need puudutasid ka kultuuri, kuid kultuur oli samal ajal liikunud omasoodu, olles mõnikord muutusi lausa ennetanud sõnastades ja näidates ühiskondlikke probleeme, mis aitasid teadvustada vajadust iseseisvuse ning teistlaadse riigikorra järele. Aset leidis mitu olulist kultuurilist nihet. Mõned neist olid otseselt poliitilised näiteks 1988. aastal toimunud loomeliitude ühispleenum, mis mängis taasiseseisvumiseni viinud protsesside ahelas tähtsat osa. Selle kõrval arenes veel mitu olulist liikumist, mis mõjutasid poliitilist õhkkonda, aga suunasid ka eesti kirjandust ning kultuuri üldisemaltki. Punkliikumine kui poliitilise vastupanu vorm tuli ilmsiks 1980. aasta 22. septembril, mil Kadrioru staadionil (nüüdne A le Coq Arena) toimunud Eesti Raadio ja Eesti
Sündinud 21.mai 1933 Tallinnas Lõpetanud maalikunstniku diplomiga. 1959 Eesti Kunstnike Liidu liige. 1988 1991 osales Eesti iseseisvumisvõitluses. Alates 1998 aastast vabakutseline maalikunstnik Kirjanikuna tuntuks saanud 2000. aastatel Oma loomingus on ta kokku puutunud nii sotsrealismi, rahvusromantismi, sürrealismiga. Visuaalsed efektid. Esindab maalijana paradoksi. 2000. aastatel on kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid. Monumentaalkunst " Mees narrimütsiga" Tallinn 2001 " Öö rüütel" Tallinn 2002 " Joonik kivi" Tallinn 2003
"Koerte kasvandik" Olaf Rebane Koostas: Olaf Rebane (surnud 1988) Elas Karksi-Nuias. Ta mängis rahvapilli, komponeeris valsse, maalis. Kirjutas raamatu 1970. aastal. Raamat on kirjutatud Juhan Kulli päeviku põhjal. Sisu tutvustus Raamat on ajaloolise taustaga ja räägib kahe poisi, Jaagu ja Juhani, uskumatust lapsepõlvest 18. sajandil Lõuna-Viljandimaal. Poiste elu keerdkäikude taustaks on tolleaegse Õisu mõisa elu-olu ja sakste suhted maarahvaga. Tegelased Jaak ja Juhan Kull Sivers Mihkel Kubjas Heins ehk Ints. Jaan Jakob Kärner Karjamees Jüri Koeraposs Hart Julie Mai Mihkel
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski...
poeemist ,,Ilmutus", luuletused ,,Leil", ,,Hilissygis" I ja II, ,,Hälbimus", ,,Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Talviku eluajal ei jõudnud neist midagi trükki. Teises vihikus on kuus luuletust, mis on kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist ,,Eel äikest" ja ,,Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas ,,Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles 1988. aastal Karl Muru koostatud valimikus, kus ilmusid ka mõned üksikud esimese vihiku luuletused. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku stiiliühtset kujundit; selle puudumisest kurdab ta kirjas Tuglasele 18. oktoobril 1925:"Harilik traagika, kõige isikupärasemad ning elulisemad asjad vormiliselt vastuvõetamatud." Pidagem silmas, et tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega,
külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välisp...
Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. 1. Ajalugu: Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
4. MART POOMI MÄNGUD 1987-1990 Aastatel 1987-1990 oleval mängude statistikal on välja toodud Mart Poomi mängitud mängude võidud, viigid ja kaotused. 10 1990 12 25 6 1989 31 12 1 1988 15 3 1 1987 13 3 0 5 10 15 20 25 30 35 Võidetud mängud Kaotatud mängud Viiki jäänud mängud Joonis 5. Mängude statistika aastatel 1987-1990. ( Autori koostatud ) 8 5. MART POOMI MÄNGITUD MÄNGUD ERI KLUBIDES JA KOONDISTES
Curriculum Vitae Peeter Kuusk Mai 35 Pärnu 80011 ESTONIA Tel: 50123567 E-mail: [email protected] Objective: To get a position in Pärnu Postimees as a news reporter. Education: In 1992 graduated from Tartu University with summa cum laude. -Studied journalism. In 1988 finished high-school in Pärnu Coeducational School with gold medal Carreer: In 1992-1996 worked at Eesti Ekspress. -News reporter and illustrator. In 1996-2006 worked at Äripäev. -News reporter. Skills: Languages Estonian - native English wrtiting and conversation Russian writing and conversation Finnish - moderate Computers
Stacey Kemp (born July 25, 1988 in Preston) is an English pair skater who represents Great Britain. She competes with David King. They are the 2006-2010 British national champions. Kemp & King changed coaches in the summer of 2007 and moved to Poland to train under Mariusz and Dorota Siudek. As of 11 December 2010, the pair has the season's 32nd highest total score. The International Skating Union (ISU) ranks them 15th in the world. They earned the 30th highest total score during the 20082009 season, and 34th during 20092010.
Ekspertide arvates ei õnnestu nakkuse levikut piirata enne kui käesoleva sajandi keskel. Oletatakse, et arengumaades levib nakkus ka järgmise 100 aasta jooksul. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 6286 inimesel, kuid tegelik nakatunute arv võib olla isegi kuni kaks korda kõrgem. Inimene võib elada pikemat aega, teadmata, et ta on HIVi nakatunud, sest haigus võib mitme aasta vältel kulgeda ilma sümptomite ja kaebusteta. Esimene HIV-nakatunu avastati 1988. aastal; aastatel 1989 1999 oli uusi juhtusid aastas kümmekond. Uute juhtude arv hakkas kasvama aastast 2000. Kontsentreeritud epideemia (see tähendab nakkuse levik mingis kindlas inimeste ringis) süstivate narkomaanide hulgas kuulutati sotsiaalministri poolt välja 14.02.2001. Aastast 2002 on uute registreeritud juhtude arv aasta-aastalt langenud (vt joonis 2). 8 1500 1000
Koost. H. Schneider. Trt 1994, lk 7-46. 7. Luts, M. Kodifikatsioon ja õigusreform. Eesti kriminaalõiguse arenguteedest. Tartu, 1997. 8. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tln. 2004, lk 49-80. 1 9. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law. Oxford 1998, pp 2-62; 63-179. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 10. . Moa 1981. 11. , . . 1988. II SEMINAR 22. märts 2014 kl 8.30-10.00 1. Inglise õiguse ajalooline kujunemine. 2. Inglise õiguse allikad. 3. Seadusandlik protsess Suurbritannias. 4. Inglise õiguse struktuur ja selle kujunemine. 5. USA õiguse struktuur ja allikad. 6. USA ,,ühtse õiguse" printsiibi tähendus. 7. Inglise ja USA õiguse peamised sarnasused ja erinevused. KIRJANDUS: 1. Ainekavas näidatud soovituslikud materjalid. 2. David, R., Brierley, J.E.C
vasakul). (pilt vasakul). http://www.twiggylawson.c http://www.twiggylawson.co 7 o.uk/films.html .uk/films.html 1986 mängis Veel mängis ta 1988 mängis ta ta Micheal Josie John Shambergi Roberts'it Shlesinger'i komöödias Peter draamas Club Paradise Jefferies'i Jenny't (pilt
siiski aeg-ajalt Miamiau-laulu ja valdab vabalt kasside keelt. Viimasest on tema peremehel Tibbel kõvasti kasu. Tibbe on ajakirjanik ja kasside pressiteenistuse kaudu jõuavad temani paljud salajased ja varjatud uudised. Sellest tekib ka paksu pahandust, kuid tänu Miisule ja tema rohketele kassidest sõpradele lõpeb kõik siiski hästi . Natuke kirjanikust: Annie M. G. Schmidt ( 1911-1995) on enimloetud, armastatuim ja tuntuim lastekirjanik Hollandis. 1988. aastal anti talle Hans Christian Anderseni lastekirjanusauhind.
tegi ettepaneku kehtestada mitmeparteiline demokraatia. Mihhail Gorbatsovi reformid leidsid maailmas meeletult palju heakskiitu ning paljud riigid andid NSV Liidule hiiglaslikke laene. 1990. aastal pälvis ta isegi Nobeli rahupreemia. Muutused toimusid ka Eestis. Varem EKP esimese sekretäri kohal olnud 1 Lisa 1 4 umbkeelne Karl Vaino vahetati 1988. aasta juunis välja eestimeelse Vaino Väljase vastu, sest kriitika Eesti NSV juhtkonna vastu muutus aina avalikumaks ning peagi märkas ka Moskva, et Eesti vajab juhtkonna vahetust. 16. juunil vabastatigi Vaino ametikohalt ning kiirkorras kutsuti Ladina-Ameerikast tagasi Väljas. Uus parteijuht oli lausa nii eestimeelne, et ta oli suunatud diplomaadiks alguses Venezuelasse, hiljem Nicaraguasse oma ,,natsionalistlike" vaadete tõttu. 7 päeva võimul olnud, võttis
välja Endel Jõgioja). Iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF) moodustati Eesti NSV Spordiühin-gute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel plee-numil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas, aseesimeheks Aleks Kaskneem. EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. EOF/EOLi pre-sidendid: Anto Raukas (1962-1964), Uno Semper (1964-1969), Vello Rootsi (1969-1971), Heino Kask (1971-1984), Kalju Vaikjärv (1984-1993) ja Leho Haldna (alates 1993). Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused o-jooksus peeti 27
(siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroika-meelsed ja tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov, Jegor Ligatsov,Jakovlev (glasnosti ideeautor) Jeltsin (Moskva parteijuht kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1.liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2.demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus Siiski mitte lõpuni demokraatlikud polnud need valimised - 2/3 saadikuid valis rahvas, 1/3 valisid partei kontrolli all olevad organid. Rahvasaadikute Kongress valis enda seast Ülemnõukogu.
1985 2 No AC 1985 4 No MT 1985 3 No DJ 1985 2 No RC 1986 7+ No TH 1986 2 No PW 1988 4 No JH 1988 5 No LN 1989 1+ Yes WN 1989 4 Yes MC 1989 2 No WW 1989 3+ No GG
Kingissepast sai uuesti Kuressaare. Haapsalu rajoon kuulutas jaanipäeva pühaks. Ning igal pool üle maa hakkas sündima rahvarinde tugirühmi nagu seeni pärast vihma. Rohelised ja muinsuskaitsjad, rahvusliku sõltumatuse partei ja rahvarinne asusid kordamööda kruvima vabadusliikumise tempot. Kõige tagatipuks ja otsekui julgustavaks märguandeks võttis aga Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse sinimustvalgest Eesti rahvusvärvide ja rahvuslipuna!" Nii on kirjeldanud 1988. aasta kevadet Mihkel Tiks, tollane ,,Teater. Muusika. Kino." peatoimetaja ja aktiivne kodanik. Rahvamassid oli võtnud tuld, pärast miitinguid või kontserte koguneti lauluväljakule ning lauldi seal varaste hommikutundideni. Mihkel Tiks on öölaulupidusid kirjeldanud nõnda: ,,Kik olid elevil, üksteise vastu heasoovlikud ja viisakad. Lauluväljakul valitses ülev, pühalik ja lõbus meeleolu. Polnud näha ühtki purjus inimest
Aita Kivi Aita Kivi sündis 20. detsembril 1954 aastal Tallinnas. Ta õppis keskkooli ajal kunstikallakuga klassis, 1973ndal aastal Tartu Ülikoolis kolmveerand aastat ja lahkus siis sealt Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1981 ehitusinsenerina. 1983. aastal sai Aita Kivist kirjastuse Valgus tehnilise kirjastuse toimetaja aastani 1990, kui ta läks üle ajakirjandustööle, olles kultuuritoimetaja ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht ning stiilitoimetaja ajakirjas Kodustiil. Alates 1997. aasta lõpust on ta ajakirja Anne peatoimetaja. Lisaks on Aita Kivi teleseriaali Kired üks stsenariste. Alates 1983. aastast on Aita Kivi Tallinna NAKi liige ja 1993. aastast KL- i liige. Aita loomingu hulka kuulub nii luulet, proosat kui ka novelle. Luule kuulub aga tema loomingu paremikku. Aita Kivilt on ilmunud viis luulekogu: "Usaldades" (1986), "Lendutõusja" (1988), "Kalender - päevik Aita Kivi luuletustega" (1994), "Aknals...
Loomulikult ei ole võimalik paarisajal leheküljel kirjeldada kõiki ideid, mille kallal tuhanded inimesed on aastakümneid vaeva näinud. Auhinnad ja auavaldused: · 1975 Eddington Medal · 1976 Hughes Medal of the Royal Society · 1979 Albert Einstein Medal · 1982 Order of the British Empire (Komandör) · 1985 Gold Medal of the Royal Astronomical Society · 1986 Member of the Pontifical Academy of Sciences · 1988 Wolf Prize in Physics · 1989 Prince of Asturias Awards in Concord · 1989 Companion of Honour · 1999 Julius Edgar Lilienfeld Prize of the American Physical Society · 2003 Michelson Morley Award of Case Western Reserve University · 2006 Copley Medal of the Royal Society
NSV Liidus toimuvast, sellest kuidas tegelikult elatakse välismaal. Selle kõige juures oli suur roll massiteabevahenditel, eelkõige televisioonil ja ajakirjandusel. Tänu sellele pöördele sai nõukogude kodanik teadlikumaks tegelikust NSV Liidust ning ka sellest, mis toimus mujal. Seega laienes inimeste silmaring ning nad teadsid juba täpsemalt kuhu ja miks suund võtta. Nii glasnost kui ka edutu majandusearengu kiirendamine viisid selleni, et tuli teha esimesi poliitilisi reforme. 1988. aasta juunis võttis NLKP XIX konverents käsile muutused, mis kokkuvõttes vähendasid NKLP osa ja tähtsusst riigi ja ühikonna juhtimisel. Oli tehtud samm demokraatia poole. Nimelt võeti vastu presidentaalne valitsemissüsteem, valiti Rhavasaadikute Kongress ning otsustamise õigus anti valitavatele nõukogule.Kõik need otsused näitasid, et NSV Liit suundub demokraatia poole, üheperteiline süsteem hakkas lagunema. 1988
Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). Kurdid on olnud korduvalt Iraagi Keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. 1980.-1988. aasta Iraani sõja ajal võitlesid kurdid valitsuse vastu. 1988. Aastal kestis 7 kuud rünnak kurdide partei tugipunktide vastu. Valitsus kasutas hulgaliselt keemiarelvi. Näiteks hukkus märtsis keemiarünnakus Halabja linna vastu tunni ajaga umbes 5000 kurdi. Poliitiline olukord pärast II maailmasõda Iraak iseseisvus 3. Oktoobril 1932. Kuni 1958. Aastani valitses seal konstitutsiooniline monarhia. Seejärel sooritati riigipööre, mille tulemusena kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteadus...
aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Rippentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Sel eesmärgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Kokktulnud kõnelesid avalikult 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingust selle tagajärgedest Balti rahvastele. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE 1988. aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine.Rahvarindluse positsioon ühiskonnas tugevnes ning oli eeskujuks teiste liiduvabariikide demokraatidele.Suveks valminud liikumise üldprogramm, harta ja resulutsioonid võeti vastu 1988.aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil. POLIITILISTE SIHTIDE SELGINEMISED 1989
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid vare...
Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (bass) Jaanus Nõgisto (kitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Tiit Haagma (basskitarr) Andrus Vaht (trummid) Margus Kappel Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Bändi koosseis läbi aastate 1980 - 1983 1985 - 1988 Urmas Alender (vokaal) Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Igor Garsnek (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver (basskitarr) Nevil Blumberg (kitarr) Albumid "Ruja" (1979, EP) "Ruja" (1982)
aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Tallinn : Eesti Raamat, 1973 (Tallinn : Punane Täht) 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte “Sakala”? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? Panin otsingus Sakala ajaleht ja leidsin, et see on Viljandi maakonna päevaleht. Jätkab ilmumist pealkirjaga Sakala 1988. a. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940- 1941) ; Sakala (1941-1944) ; Uus Sakala (1944) ; Sakala (1944-1950); Tee Kommunismile (1950-1988). Alates 2002 saab vaadata ajalehte internetis. Võib leida Viljandmaakonda raamatukogust. Seda leidsin internetis, nende leheküles. 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? Panin otsingus 2004-20014 aasta
aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Tallinn : Eesti Raamat, 1973 (Tallinn : Punane Täht) 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte “Sakala”? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? Panin otsingus Sakala ajaleht ja leidsin, et see on Viljandi maakonna päevaleht. Jätkab ilmumist pealkirjaga Sakala 1988. a. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940- 1941) ; Sakala (1941-1944) ; Uus Sakala (1944) ; Sakala (1944-1950); Tee Kommunismile (1950-1988). Alates 2002 saab vaadata ajalehte internetis. Võib leida Viljandmaakonda raamatukogust. Seda leidsin internetis, nende leheküles. 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? Panin otsingus 2004-20014 aasta
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram ja RIKSWEB NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 2013. aastal sarjas ,,Valge", leiate Viljandi Linnaraamatukogust? 2 raamatut (1. Röövitud : põgenemine Süüriast; 2. Julmus : traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest ) Raamatukogud Viljandi Linnaraamatukogu; ilmumisaasta 2013; laad trükitud raamat ; sari - valga 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri Ahvide planeet 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte "Sakala"? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? 1. asutanud C. R. Jakobson 1878. a 2. Pealkirjad: Sakala (1878-19...
Magic Johnson NBA Kogu oma NBA-karjääri mängis ta Los Angeles Lakersis: 19791991 ja 19951996. Tegevsportlasena oli ta 207 cm pikk ning kaalus 116 kg. Ta oli üks kõige pikemaid tagamängijaid, kes on NBA-s mänginud. Ta tuli viis korda NBA meistriks: 1980, 1982, 1985, 1987 ja 1988. NBA finaalis mängis ta 9 korda. 1992. aastal tuli ta ka olümpiavõitjaks. Ta on NBA läbi aegade parim karjääri jooksul keskmiselt antud resultatiivsete söötude osas (11,2) ja play-offides antud resultatiivsete söötude osas (2346). 1981. ja 1982. aastal oli ta NBA-s kõige rohkem vaheltlõikeid teinud mängija, vastavalt 3,43 ja 2,67. Kolm korda (1987, 1988 ja 1990) valiti ta NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks ja kolm korda (1980, 1982 ja 1987) NBA finaalide
20). Kas 1987 a põhiseadus nägi ette parlamentaarse või presidentaalse riigikorra? presidentaalse21.Millise põhiseadusega loodi presidendi ametikoht? Kellega sarnanesid tema ülesanded varasemas riigikorralduses? 1937 a Põhiseadusega,oli sarnane 1933a riigivanemaga.23).Kas 1940 a suure riigivolikogu poolt vastu võetud seadused olid kooskõlas põhiseadusega ja miks?Ei olnud sest riiginõukogu ei moodustatud.24).Millised õigusaktid võttis ENSV Ülemnõukogu vastu 16 nov 1988 a ja mis oli nende sisu? Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest,resolutsioon liidu lepingust ja Eesti NSVkonstitutsiooni muutmise seadus.Sisu:Kõrgeim võim on ENSV võimu organitel,NSVL seadused kehtivad,kui Eesti neid tunnustab,maa ja maavarad on Eesti omad,tunnustati eraomandit,tunnustati NSVL'i poolt ratifitseeritud inimõiguste pakti,tagati konstitutsiooniliste õiguste kohtulik kaitse,NSVL ülemnõukogu presiidiumile tehti ettepanek sõlmida Eestiga liiduleping.25)
kapten Oleandril suus on kümned keeled, murjanite murded. Kõikjal võhivõõras, kõikjal kurikuulus -- kusagil ei püsi kapten Oleander. Tema kaaslane on marumöll Kap Hoornil, kodu igas urkas-kolkas, igas ilmakaares, igal mandril, saarel. Algvariant ei paku just palju ja on pärast suurt poeemi (või värssluhiromaani) «Lugu valgest varesest» järsk kunstiline tagasilangus. Kuid Oleander kui tüüp oli Alverile nii kiusavalt põnev, et seda ei saanud niisama kõrvale jätta, ja 1988. aasta alguses võttis kirjanik ta uuesti kasile. Tulemus? Monotoonsete pikkvärsside hulga asemel on nüüd lugeja ees energilised, täpsed, hoolikalt liigendatud, mitmele tasandile paigutatud lühivärsid. Romantiline põhitoon on säilinud, aga tasandatud on mõõ- dutundetut hüperboolsust ja otsustavalt kärbitud räiget sõnaliigsust Teost on ideeliselt teravdatud, rõhutamaks kapten Oleandri kalestumust, kodumaatust ia inimlikku väärdumust. Autori hinnang tegelasele on
Toomas Kal Esitlus kunstiajaloos Koostas: Liisa Soovere MT-09A Ehtekunstnik Toomas Kal sündinud 1975. aastal Pärnus Koolid:1982-1993 Pärnu 4. keskkool 1995-1999 Tartu Kunstikool, mööbli kujundamise ja restaureerimise eriala 2002-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool, eksternõpe Alates 1988. aastast kullassepp Tegemised Toomas Kal teeb: Sõrmuseid Kõrvarõngaid Käevõrusid Ripatseid Kaelaehteid Rinnanõelu Lipsunõelu ja Setu ehteid Abielusõrmused briljant triipudega kullast Kuld, tsirkoonid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Ussikujuline käevõru.
Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988 Sveitsi Kirjanike Liidu stipendium 1989 Eesti Vabariigi aumärk 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Kasutatud materjalid www.viiviluik.ee www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/luik.htm
Vaino Väljas Üldiselt Sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas, Emmaste vallas Endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik Nõukogude Liidu Diplomaat Haridus ja töö Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna Töötas erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja EKP KK EKP KK liige Johannes Käbini lahkumine Karl Vaino või Vaino Väljas? NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas EKP KK I sekretär Tähtsus Eestile EKP reformimine Eesti iseseisvusliikumine Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest (16. november 1988) NSVL lagunemine Tähtsustas Eesti iseseisvuse saavutamist (XX Kongress) EKP lõhenemine, eestimeelse tiiva juhtimine Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees Veel... "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel" Riigivapi III klassi teenetemärk Aitäh!
august, 1986. Kandilistes sulgudes [] kommentaarit Tõnu Trubetsky'lt Eks ta's nüüd ole praegu on naljakas, aga siis oli sellega tõsi taga. Vaevalt aasta hiljem (1987) ei räägitud enam mitte punkarluse likvideerimisest vaid vajadusest "mitteformaalseid gruppe" mõista ning teha isegi mõningaid järeleandmisi see oli esimene ilming peatselt käivituvast perestroikast (vt Noorte Hääl, 17. juuni, 1987. "Mitte võidelda, vaid esmalt uurida." Toomas Sildam.) Enne, kui punkarid 1988. aastal kogu rahva kangelasteks tõusid, tuli neil juba pealtnäha uuenduste kursil olevas ENSV-s kogeda veel mitmeid viltuvaatamisi. Olgu selle näiteks, et uus mõtlemine ei sünni üleöö või Anu Klyszeiko ja Tõnu Trubetsky pulmapidu Pirita restorani banketisaalis aastal 1988: "Pidu algas skandaaliga. Otse kontserdilt pahaaimamatult saabunud Villu, kutse näpus, jäeti soengu pärast ukse taha. See oli täiesti absurdne olukord. ...
kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Avalikustamine tõi ilmsiks ka esimesed vastuolud riigi juhtkonnas. Kuna seniste reformidega polnud õnnestunud majanduslikust ummikust väljuda, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse. 1989. aasta märtsis toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud siiski päris vabad: poliitilised
Kaspar Kalluste Kaspar Kalluste (sündinud 28. aprillil 1988[1]) on eesti muusik. Ta on lõpetanud Nõmme Muusikakooli klaveri erialal, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-jazz osakonna löökpilli erialal. Täiendanud ennast Malmö muusikaakadeemias ja lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadiga. Tema värskeimal loomingulisel kollektiivil Kaspar Kalluste triol ilmus 2014 aastal heliplaat "Koletise tagasitulek". Popmuusika vallas on Kaspar Kallustel ette näidata pikk rida kontserte, stuudiosalvestusi ja heliplaate. Hetkel figureerib ta kõige aktiivsemalt Ott Leplandi saatebändis, kellele ta on kirjutanud muusikat ja laulutekste ning produtseerinud mitmeid heliplaate. Ta on olnud mitmetes telesaatebändides, näiteks saadetes "Eesti otsib superstaari", "Laulud tähtedega", "Eesti otsib lemmiklaulu". Kasutatud materjal: https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspar_Kalluste Tallinna Ühisgümnaasium Kaspa...
Rihanna Hanna-Brett Luht 9D History • Robyn Rihanna Fenty (born February 20, 1988), known by her stage name Rihanna is a Barbadian singer, actress, and fashion designer. • Born in Saint Michael, Barbados. History • Rihanna´s music career began in 2005 at the age of 16 when music producer Evan Rodger lander her an audition for Def Jam Records. Def Jam Recordings is an American record label, focused predominatly on Hip-Hop and urban music. Albums • Rihanna has 7 albums with her label Def Jam Records. • Music of the Sun • A Girl like me • Good girl gone bad • Rated R • Loud • Talk-That-Talk • Unapologetic • https://www.youtube.com/watch? v=kt0g4dWxEBo&hd=1 Thank you for listening
Birgit Õigemeel Anastasia Laanet 6.A klass Birgit Õigemeel (sündinud 24. septembril 1988) on eesti laulja, saatesarja "Eesti otsib superstaari" esimese hooaja võitja.2014. aastal Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis ta parima naisartisti auhinna 22 septembril 2007 Itaalias Montopoli di Sabinas 34. korda toimunud kultuurifestivalil "L'Olivo d'Oro" sai Birgit ainsa välismaalasena. Kuldse Oliivioksa auhinna. Auhinnagalal esitas Birgit kolm laulu, neist ühe eesti keeles Birgit Õigemeel on valmis saanud uue looga "Kingitus", mille muusika on kirjutanud tema elukaaslane ja poja isa Indre Sarrap ning sõnad Silvia Soro. "Jõulud ei ole enam kaugel, mõelgem selle peale, mis tegelikult sel kiirel jõuluajal kõige olulisem on," kirjutas Birgit oma uue loo tutvustuseks fännidele BIRGIT ÕIGEMEEL "Lendame valguskiirusel" https://www.youtube.com/watch? v=_StRi_I5LNE
Lepo Sumera (1950-2000) · H.Elleri viimane õpilane · 1973.a lõpetas Tallinna Konservatooriumi · 1978.-2000.a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud · 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud"
ADELE ELISABETH EICHE Adele Laurie Blue Adkins Singer and songwriter Born on the 5th of May 1988 Born in Tottenham, north London Personal life Penny Adkins and Mark Evans daughter The only child, mother raised her alone Dad left when she was two Partner Simon Konecki Son Angelo (2012) Career First single "Hometown Glory" (she was 16) Debut album "19" (2008) Second album "21" (2011) Third album "25" (2015) Awards She has received 104 awards from 211 nominations: 8 Brit Awards A Golden Globe Award
Abraham • Päris nimi Lennart Lundve. • Sündinud 10. november 1988, Tallinnas • Elab Tabasalus. • Mängis jalgpalli kuni vigastas põlve. • Töötab venna mööblifirmas ja jalgpalli treenerina Tabasalu koolis. • Omab riidefirmat Primados. • Leidis hiphopi enda jaoks 2005. aastal MC battle´d kuulates. Karjäär • 2006-2008 osales MC battle´l. Iga kord jõudis finaali. • 2008 võitis Mc battle´i. • 2011 nomineeriti Eesti aasta hiphopartistiks. • Teeb koostööd Tommyboy´ga ja on teinud ka Chalice´ga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
