Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4, Fe2 ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk...
2 VTEC VTEC on nii elektrooniline ja mehhaaniline süsteem honda mootoritel, mis lubab mootoritele tõhusalt omada mitud nukkvõlli. VTEC tehnoloogia on välja arendatud Honda poolt ning lõpuks paistab olevat leitud asendus mootori töömahu suurendamisele. Honda esimeseks VTEC-iga (Variable Valve Timing and Lift Electronic Control) varustatud autoks oli 1988 aastal 1,6-liitrine 4-silindriline Civic CRX. VTEC-i tööpõhimõte on lihtne - selle asemel, et valida madalapöördelise ja ökonoomse mootori (mis kõrgetel pööretel ei suuda midagi) või kõrgetel pööretel võimsa rallimootori (mis kulutab madalatel pööretel palju kütust ning omab all lahjat pöördemomenti) vahel, otsustas Honda ehitada kaks mootorit ühe sisse, mille võlli(de)l oleks kaks komplekti vaheldumisi töötavaid nukke. Mõte on hea, kuid seda teostada pole nii lihtne
"Hamlet" "Valge abielu" Esietendus 1999 Isa, esietendus 1993 "Romeo ja Julia" "Nii see on (kui teile nii näib)" Esietendus 1992 Sinjoor Ponza, esietendus 2006 Olulisemad tööd väljaspool Linnateatrit Lavastused: Rollid: "Laulatus" Tusenbach, "Kolm õde" Toruni Wilam Horzyca nim. teater "Ugala" 1988 2004 Tuletõrjuja, "451 kraadi Fahrenheiti" "Tout payé ehk kõige eest on Moskva teater "Et cetera" 2007 makstud" Moskva Lenkomi teater 2004 Peer Gynt, "Peer Gynt" Eesti Draamateater 1997 "Arkaadia" Peterburi Suur Draamateater Lopahhin, "Kirsiaed" 1998 "Ugala" 1993
asutab oma kvinteti kus osaleb ka tema vend, kuid juba järgmisel aastal ta teeb jälle koostööd Hancockiga ja esineb ansampliga `'V.S.O.P''. Samal aastal saab Wynton ka oma esimese ''Grammy'' preemia. Aasta hiljem saab ta veel 2 ''Grammy'' preemiat, üheaegselt nii klassika kui ka jazzi esitajana. Hiljem on ta saanud veel 6 preemiat. 1980-tel jätkam Marsal oma muusiku karjääri ja kirjutab nii mõnegi laulu. Tema teoste hulgas ka süit «Soul Gestures in Southern Blues», mille ta kirjutas 1988, paljud kammermuusika palad, kinofilmide muusika ja balleti muusika. Nendel aastatel kirjutas ta ka valmis oma oratooriumi ''Veri põldudel'', mille eest ta sai 1997. Aastal preemia. 1994. aastal laskis Marsal lahti oma viimase jazzi septeti, millega ta tegi koostööd alates 1988.aastast, et tegeleda muusika valgustamisega, selleks et noorte tähelepanu muusikale püüda. Marsal esineb palju televisioonis, raadios, annab palju kontserte. Alates 1992.aastast on ta ka Lincoln Centre juht.
100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. Aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200m jooks: 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. 400 m staadionil antakse 200m jooksu start poole kurvi peal ja lõpetatakse sirgega . Iga võisteja peab jääma oma rajale .Sarditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Usain Bolti poolt kelle ajaks oli 19,19 sekundit .Eesti rekord on 20
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus..................
meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Kettaheide Eestis Eesti tuntuimad kettaheitjad on: · Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m . · Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. · Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. · Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. 100m Jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole
maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva tippspordi nõukogu esimees. Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu liige. Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis) . 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti
Samas oli selge, et töökasvatuse efektiivsus on väike, kui selleks puudub ajakohane varustatus. Üldhariduskeskkooli ja kutsekooli ühtesulatamist ei jõutud lõpule viia. 1980.aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988.a. loodi Eesti Laste Organisatsioon. 1987.aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988.a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj
See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. ABS mootorrattal Kuna algaastatel olid ABS süsteemi osad väga suured, rasked ja kallid, ei olnud võimalik neid mootorratastel massiliselt kasutada. Esimesena paigaldas ABS pidurisüsteemi mootorrattale 1988. aastal BMW oma mudelile K100. Alastes 2000. aastast pakub BMW kõikidele oma mootorratastele ABS pidurisüsteemi. Laialt hakkas ABS pidurisüsteem mootorratastel levima alles 21. sajandi alguses ning massiliselt hakati seda paigaldama alates aastast 2005. BMW K100 1988 ja HP4 2014 ABS-i turvalisus Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas.
1988-1989 ning aasta 1990 lõpuks ei olnud kommunistliku reziimi ikke (Moskva võimu) alt pääsenud vaid Jugoslaavia. Jugoslaavia lagunes hiljem. Eestis saadi aru, et ka liiduvabariikidel on võimalus iseseisvuda. Tekkisid kolm põhilist liikumist: interliikumine ehk kommunistlik liikumine, perestroikapooldajate liikumine, mis taotles sotsialistlikku demokraatiat, ning rahvusliikumine ehk Eesti täieliku suveräänsuse pooldajate liikumine. 1988. Aastaks liideti viimased kaks üheks Rahvarindeks Edgar Savisaare eestvedamisel ning viidi läbi iseseisvusreferendum, ennetamaks uut liidulepingut NSVL-ga. Interliikumine jäi vähemusse ning Eesti oli võtnud ametlikult suuna suveräänsuse poole. Järgnevatel aastatel koostati suveräänsusdeklaratsioon ning valiti Eesti Kongress. Juba 1987. Aastal oli Lagle Parek jt. moodustanud MRP Avalikustamise Eesti Grupi, mille tegevus aastatega aina hoogustus. ENSV majandus küll kannatas
Muutused toimusid 3 vallas: relvastuse vähendamine, piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Katkestati keskmaa rakettide paigaldamine NSVL Euroopa osasse, peatati tuumarelvakatsetused. (lootuses USA- d meelitada loobuma tähesõdade programmist) Kokkuvõttes oli järeleandja Gorbatsov ise, nõustudes 1987 dets alla kirjutama kokkupellepe kesk- ja lähismaarakettide likvideerimise kohta. NSVL lõpetas ka rahvusvahelise terrorismi rahastamise. Märtsis 1988 kokkupele, mille alusel 1989 veebruatiks on vene väed Afganistanist lahkunud. 1988 lõpetati kodusõda Nicaraguas. Tehti järeleandmisi inimõiguste küsimuses. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL-s: 1986-87 peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas 1987 II pooleks üle poliitiliseks meeleavalduseks. 23. aug 1987 nõuti kõigis 3 Balti riigi pealinnas M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist
● 4riiki veavad oma sõjaväed Saksamaalt välja ja lääne ja Ida-Saksamaa ühendati NSVL LAGUNEMINE Mõiste „suveräänsus“ erinevad tõlgendused: ● Otsene tähendus: sõltumatus, omariiklus, või iseseisvus; ● 1980. aastate II poolel ei julgenud mõistet iseseisvus keegi eriti NSVL–is kasutada, selle asemel kasutati mõistet suveräänsus, mis tähendas senisest suuremat õigust „Suveräänsuste“ väljakuulutamine ● Algas 1988 Eestist, levis teistesse Balti riikidesse; ● Hiljem hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedķi liitvabariigid; Gorbatšovi probleemid: ● Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatšovi positsioonid ebakindlamaks; ● Tahtis kõigile meeldida ● Gorbatšov pidi laveerima vanameelste ja uuendusmeelsete vahel; Boriss Jeltsin ● Gorbatšovi põhirivaal, valis uuendusmeelsed; ● Oli kõva viinamees Jaanuar 1991
uuenemisprotsessi lülitusid haritlased Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks rahvarinne - rr 1988 a aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp 1988 a suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid eesti nsv töötajate internatsionaalse liikumise ning sügisel töökollektiivide ühendnõukogu 16 nob 1988 aastal võttis eesti nsv ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 23 aug 1989 aastal enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett tallinnast vilniuseni. Balti kett aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil 1989 aasta lõpul tunnistati moskvas lõpuks 1939 aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks
uuenemisprotsessi lülitusid haritlased Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks rahvarinne - rr 1988 a aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp 1988 a suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid eesti nsv töötajate internatsionaalse liikumise ning sügisel töökollektiivide ühendnõukogu 16 nob 1988 aastal võttis eesti nsv ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 23 aug 1989 aastal enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett tallinnast vilniuseni. Balti kett aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil 1989 aasta lõpul tunnistati moskvas lõpuks 1939 aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks
4×1500 m 14.38,8 Saksa FV Saksa FV Köln 17. august 1977 teatejooks Naised Ala Tulemus Nimi Riik Koht Aeg Florence 16. juuli 100 m jooks 10,49 Griffith- USA Indianapolis 1988 Joyner Florence 29. 200 m jooks 21,34 Griffith- USA Seoul september Joyner 1988 6. oktoober 400 m jooks 47.60 Marita Koch Saksa DV Canberra
Haugi ja kogre võrdlus Referaat Tartu 2008 Haugi ja kogre võrdlus Ma valisin oma referaati haugi ja kogre, sest need kalad on väga huvitava välimusega ja eestis on nad levinud kalad. Olen neid kalu ise näinud ning tahaksin nende kohta rohkem teada. Haug on suur ja toekas röövkala, kellel on nooljas keha, mis on külgedelt lamenenud. (http://et.wikipedia.org/...) Tema keha on läbilõikes ümara kujuga. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger on luukala, ta kuulub karpkalaliste seltsi ja ta on üsna kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi tavaline suurus on 50100 cm, harvem kuni 150 cm, ta kasvab kiiresti ja kaal on tal kuni 25 kg. (http://et.wikipedia.org/... ; ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Kogre pikkus on keskmiselt 10 kuni 25 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 37 cm pikk ja keskmine kehamass 50 kuni 400 g, raskeim Eestist püütud koge...
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"...................................
karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel ( sellel korras hõbedane ). Veel Edmontomis universiaalil ( kaks kulda ning hõbe ) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel ( hõbe). Olümpia Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eestis esimene olümpiavõitja. Kuldmedaleid kogunes lõpuks koguni kaks. Oma esimese olümpia võidu saavutas Salumäe 1988. Aastal NSV liidu koondises võisteldes. Souli olümpiale murdis sportlanna end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali Saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavatses ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace´iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1 .
kohal, kus tema vara hinnati 990 miljonile kroonile. TV3 saatesarjas "Mantlipärija" otsis Armin Karu endale töötaja, kelle aastapalk oleks miljon krooni. Karu oskab eesti, inglise, soome ja vene keelt. Tema hobid on merendus, metsajooks, mootorsaanisõit ja tennis. Varajasem haridustee Tallinna 7. Keskkool Pirita 36. Keskkool Tallinna Polütehnikum Tallinna 1. Õhtukeskkool Ametikäik · Pärast keskkooli lõppu oli ta lühikest aega Draamateatris lavatööline. · 1978 1988 töötas ta kooperatiivis Graaf. · 19881993 oli ta tootmiskooperatiivi E.G.O. aseesimees. · 19932008 oli ta aktsiaseltsi Olympic Casino Group juhatuse esimees. · Alates 1995 on ta aktsiaseltsi Kungla Investeeringud juhatuse esimees. · 19992008 oli ta AS Olympic Entertainment Group juhatuse esimees, alates 2008 samas nõukogu esimees. · 2003 asutas ta oma investeeringute juhtimiseks OÜ HansaAssets, kus Karu on nii
luuletustes rõhutatud naiste tähtsust ja nende rolli ühiskonnas. Teda mõjutanud teosed olid peaasjalikult Piibel ja Shakespeare'i näidendid. Pärast Emily Dickinsoni surma avaldas tema õde Lavinia kirjaniku luuletused kokku kolme raamatuna. Need tugevasti isikupärased, poeesia tavanorme julgelt eiravad luuletused on suuresti mõjutanud paljusid kahekümnenda sajandi poeete, eriti imaziste. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Dickinson ''Kiri Maailmale'' Emily Dickinson, 1988 Epiteet = Punane Isikustamine = Roheline Metafoor = Pruun Võrdluseid ei ole. ''Aeg ravib haavad'' öeldakse - ei see ei ole nii - Aeg kannatust vaid suurendab justnagu Jõudugi - Aeg on küll Ahastuse Mõõt - kuid mitte Ravikuur - ta tervendab vaid hädast mis
Näited: “taovad-kaovad” (naisriim) “süüdi-müüdi”(naisriim) “liidu-kiidu”(naisriim) Kokkuvõtteks Luuletused halvustavad Nõukogude Liitu ja on isamaalised. Stiil on väga lihtne ja raamatus ei ole ühtegi pilti. On pikemaid ja lühemaid luuletusi, aga enamus luuletused on siiski lühikesed ja tabavad. Luuletusi lugedes hakkasin mõtlema, et kuidas Hando Runnel üldse veel elus on. Raamat on välja antud 1988. aastal kirjastuse Perioodika poolt. Allikad http://www.slideshare.net/JannoSiim/hando-runnel-69131 03 http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel
19 1988 . -- , -- . . , . - «». 2005 IV « » . 2007 MTV Russia Music Awards « MTV» 2011 RedOne, Lady Gaga, , . , , . 2011 . «Get You». 16- , 77 . 2006 « ». 2010 - « », . , « », . : . : «», -- , . , , , . -- , , , , , , 4 . -- . -- , -- 14 , . :) C !
...............lk 10 · Kasutatud kirjandus.................................lk 11 Elulugu Peeter Allik sündis 28. juunil 1966. aastal Põltsamaal. Aastatel 19871993 maali- ja graafikaõpingud Tartu Kunstikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Peeter Allik tuli oma kunstiga laiema avalikkuse ette Kursi koolkonna ridades, selle asutajaliikmena aastal 1988. Teised kursilased on Albert Gulk, Marko Mäetamm, Imat Suumann, Ilmar Kruusamäe, Priit Pajos, Priit Pangsepp, Külli Suitso ja Reiu Tüür. Melanhoolia (õli papil 220 X 120cm, 1997, erakogu) Näitused Allik alustas näitustel esinemist 1980ndate teisel poolel, mil ta eksponeeris oma sürrealistliku koega õlimaale. 1990ndatel kujunes temast väga viljakas kunstnik, kelle loomingut on
fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. LAULEV REVOLUTSIOON Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega (150 000 inimest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse
massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). See oli esimene tõeliselt "alt poolt" (=rahva poolt) loodud massiorganisatsioon. Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR)
Timofeev Mati Karmin ,,Jahil" ,,Kalevipoeg" Malm Betoon, raudkivi 1899 1990 Mati Karmin, Tiit Trummal ,,Suudlevad tundengid" 1988 Riho Kuld ,,Energia" 1982
: 4000 .. : , , , . - . - . Hakatakse kasutama savinõusid 98 .. , , , «» ( aestii), . 1227 Saaremaa ( ) 1227 , Saaremaa . XIII . 1208 1227 . -- , , . , , 700 . 1632 - II . 350 000 . 1739 « ». . . 1802 . . . 1838 - ( ), «» . 1857 « » ... . 1857-1861 .. «» 1869 . 1868 1870 ; 1870 . 1905 . , . . Noor Eesti. . 1940 . . 1988 50 . 23 1989 « » (. Balti kett), 50- -- , .
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius"
("Black Holes and Baby Universes and Other Essays" 1993) "Universum pähklikoores" ("The Universe in a Nutshel" 2001) "Lõpetamata aja lühilugu"("A Briefer History of Time" 2005) Auhinnad ja autasud 1975 Eddington Medal 1976 Hughes Medal of the Royal Society 1979 Albert Einstein Medal 1982 Order of the British Empire(Komandör) 1985Gold Medal of the Royal Astronomical Society 1986 Member of the Pontifical Academy of Sciences 1988 Wolf Prize in Physics 1989 Prince of Asturias Awards in Concord 1989 Companion of Honour 1999 Julius Edgar Lilienfeld Prize of the American Physical Society 2003 Michelson Morley Award of Case Western Reserve University 2006 Copley Medal of the Royal Society 2008 Fonseca Price of the University of Santiago de Compostela 2009Presedental Medal of Freedom , Kõrgeim tsiviil-au Ameerika Ühendriikides Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia
NSV-Liit üritas jätta muljet, et Eesti on impeeriumi osa, sest Eesti on seda ise tahtnud ja keegi ei tohtinud ka vastupidist väita. Nüüd tänu sõnavabadusele oli Eestlastel võimalus rääkida avalikult sellest, mis tegelikult toimus. Korraldati lauluväljakul mitmeid laulupidusid, kus lauldi Eesti isamaalisi laule, eesotsas Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Neid üritusi nimetati laulvaks revulutsiooniks. Lisaks, lõid eestlaseid Aastal 1988 loodi Eesti-NSV-s esimene kommunistlikust parteist sõltumatu Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Selle eesmärk oli Eesti iseseisvumine. 13. aprillil 1988 õeldi välja Rahvarinde loomise idee. Eesti Rahvarinne (RR) loodi samuti Eesti taasiseseisvumiseks, kuid selle ideed polnud nii julged, kui ERSP-l. Rahvarinde loomise idee pärineb Edgar Savisaarelt. Iseseisvuse poole liikusid ka teised riigid, nendehulgas Läti ja Leedu.
Lisaks võitis 1984. aastal olümpiamängudel Sarajevos oma lemmikdistantsi 10 km, sellega vastas ta täielikult kõikidele ootustele ehk võttis kolm medalit- kulla (10 km), hõbeda (4 x 7.5 km) ja pronksi (20 km). 1985. aastal toimunid muudatuste tõttu oli Kvalfossil raske ennast tõestada, kuid siiski 1985. aasta maailmakarika 10 km sprindis võitles ta välja hõbemedali. Temast viis aastat noorem Frank-Peter Roetsch kohanes muutusega paremini ja juhtis kuni Calgary 1988. aasta olümpiamängudenil. 1986maaimakarika võistlus ei läinud Eirikul hästi, ta laskmine oli nõrk. Nõrk oli ka terve 87.aasta hooaeg, kuid järgmisel aastal saavutas ta taas teise koha maailmakarika võistlusel. Calgary olümpiamängudel, 1988. aastal, saavutas ta kuuenda koha 20- kilomeetri sõidus. Feistritzi maaimakarika sõidul 1989.a, tuli ta taas võidule, seekord 20 km distantsil. Meistrivõistlustel võitis ta sprindis hõbeda, kaotades võitjale Frank Luckile viis sekundit
JAAN KROSS 12.KLASS Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) ◈ Eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija; ◈ esitati mitu korda https://kultu ur.postimee Nobeli s.ee/227169 /jaan-kross- kirjandusauhinna avatud-voim alikkuse-kirj kandidaadiks. anik 2 EELLUGU ◈ õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis; ◈ 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 3 , ◈ 1944. aastal arreteeriti ◈ 1946. aastal ta ta Saksa arreteeriti jälle, nüüd Julgeolekupolitsei Eesti NSV Riikliku poolt ning ta viibis Julgeoleku eeluurimise all. Rahvakomissariaadi ◈ Samal aastal ta poolt ja mõisteti süüdi vabanes ja jätkas ...
EKP esimeseks sekretäriks jäi stagna aegne mees Karl Vaino. Eestlasteks sai nn fosforiidisõda. Nõukogude liidu keskametkonnad kavaldasid fosforiidikaevanduse rajamise Kabala-Toolse see oleks järsult Eesti ökoloogia seisundit. 23 augustil 1987 korraldati Tallinna Hirve pargis rahvakoosolek kus nõuti MRP tühistamist ja okupatsiooni lõpetamist. Ideeks mille ümber rahvas koondus said ise majandava Eesti ehk imeprojekt. · Laulevrevolutsioon Meie lähiajaloo olulisem 1988 aasta algas ärevalt. Tartu rahu aastapäeval (2 veebruar) toimus Tartus suur meeleavaldus. 24 veebruaril kogunes Tallinnas Tammsaare monumendi juurde umbes 10000 inimest. Aprillis algas rahvarinde loomine mille etteotsa kerkisid Edgar Savisaar ja Marju Lauristi. 1988 aasta kevad-suvel koguneti Tallinna lauluväljakule öö laulupidudele laulevrevolutsioon. Päev enne 17 juuni meeleavaldust Tallinna lauluväljakul tagandas Moskva Karl Vaino, teda asendas Vaino Väljas.
Need on kaks oluliseimat projekti alustalasi, millele luuakse peale tegevused. Suured ning keerulised projektid nõuavad erinevaid teadmisi ning omadusi, mida ühelt inimeselt on raske leida. Sellel põhjusel luuakse meeskonnad, et tuua kokku erinevad kompetentsid ning täita vajalikud kriteeriumid. Projektijuht on tavaliselt see, kes meeskonda juhib ning tema ülesanne on valida endale meeskonna liikmed, kuigi vahel on ka organisatsioonis see ülesanne mõnel kõrgemal isikul. (Lester. 1988. lk. 372) Meeskonna loomine võtab aega ning selle suurus ning koosseis võib projekti faasides muutuda. Seega on oluline osa projektijuhi töös meeskonnaliikmete motiveerimine, et meeskond koos töötaks ning püsiks. Lihtsamatel juhtudel on meeskonnaliikmed ka ise väliselt motiveeritud ülesandeid lahendama, olenevalt projekti eesmärgist, kuid projekti kontekstis on ka sisemine stiimul vajalik. (Lester. 1988. lk. 372) A.H
· Diskussioon uimastite legaliseerimine üle. · Üldsuse tähelepanu võitnud sündmused ,,moonisõda" (talumehe moonipöllu mahaniitmine, talumees sai kompensatsiooni) ja eesti narkodiilerite vahistamine Tais Sotsiaalse probleemi tunnistamine · 1996. Aasta dets. Ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971 konverentsidega · 1997 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete oma seaduse vastuvötmine · 2000 ÜRO.. 1988 uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konvektsiooni vastuvötmine Põhitendentsid alates 2001 · Eesti osa 5% amfetamiini levikus maailmas. Eesti muutumine narkootikumide päritolu ja transiiitmaaks. · Kollatõve ja HI-viiruse plahvatuslik levik narkomaannide hulgas · HIV positiivsete rasedate arvu kasv · Uimastisõltuvuse sümptomitega vastsündinute arvu kasv · Uimastite tarbimine õpilaste hulgas kasvanud ESPAD 2007 15-16aastased 1995-7% 1999-15% 2003-24%
Niki Burnham ,,Kuninglikult untsus" Niki Burnham is originally from Colorado , but was born in Key West, Florida , while her father was briefly stationed there with the military. Niki Burnham on algselt pärit Colorado , kuid sündis Key West, Florida , samal ajal kui tema isa oli korraks paiknevad seal koos sõjavägi. She graduated from Mannheim American High School in 1988, then obtained her BA in political science magna cum laude in 1991 from Colorado State University , where she was Phi Beta Kappa . Ta lõpetas Mannheimi Ameerika keskkool 1988, seejärel omandas BA politoloogia magna cum laude 1991 Colorado State University , kus ta oli Phi Beta Kappa . She went on to earn both an MA in political science from the University of Michigan and a JD from the University of Michigan Law School in 1994. Ta jätkas, et teenida nii MA
· 1940, 17. juuni NL okupeerib Eesti · 1949, 21. juuni lavastatud riigipööre · 1940, 21-juuli Riigivolikogu kuulutab välja Eesti NSV · 1941, 14. juuni tomub esimene massiküüditamine · 1944, 18.-22. sept Otto Tiefi valitsus · 1949, 25. märts teine massiküüditamine · 1949 kolhoosikord seatakse sisse · 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta · 1980 kooliõpilaste rahutused · 1987 fosforiidisõda · 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek · 1988, 16. nov iseseisvusdeklaratsioon · 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress · 1991, 21. august taastatakse Eesti Vabariik · 1992, 20. juuni rahareform · 1992, 28, juuni võetakse vastu uus põhiseadus (rahvahääletusega) · 1994, 31, aug lahkuvad viimased okupatsiooniväed · 2003, 14 sept Eesti otsustab liituda Euroopa Liiduga · 2004, 29. märts Eesti liitub NATOga · 2004, 1
Kuulitõuge Rebeka Ränk 2014 Sisukord Kuulitõuge............................................................................. 3 OLÜMPIAVÕISTLUSED Mehed.....................................................................................4-5 Naised......................................................................................6-7 Kasutatud kirjandus..................................................................8 Kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ja naistel 4 kg. Olümpiamängude medalivõitjad Mehed Aasta 1 2 3 1896 R.Garett 11,2 M.Gouskos G.Papasideris USA 11,20 Soome 10,36 Soome 1900 R.Sheldon J.McCracken R.Garett 12,35 14,10 12,85 USA USA USA 1904 R.Rose 14,81 W.Coe 14,40 L.Feuerbach ...
oma väed välja. Ka Ida-Euroopas vähendas ta kontrolli ning tõi ka sealt oma väed välja. 1989- 1990 viis vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Poliitilise surve alt vabanemine hakkas murendama kommunistlikule parteile tugunevat poliitilist süsteemi. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud pidid oma ametist lahkuma. Nõukogude Liidus hakkas kehtima presidentaalne valitsemissüsteem ning 1988. aastal valiti M. Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ehk riigipeaks, kellel olid nüüd suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. 1989. aasta märtsis valiti uueks kõrgeimaks riigivõimuorganiks NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress, need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917.aastat. kongress valis Ülemnõukogu, see omakorda presidendi. Gorbatsov püüdis laveerida poliitilisi jõude, rõhutades vajadust
Võru I Põhikool Hando Runneli elu ja looming Referaat Autor: Klass: Juhendaja: 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Lapsepõlv.........................................................................................................................4 Haridus..............................................................................................................................5 Hilisem tegevus.................................................................................................................6 Perekond Runnelid..........................................................................................................
laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahuslipuks. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988a sept-s lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul", millest kujunes ulatuslik massimeeleavaldus. Kodanike komiteede liikumine, kirjelda 1989 jan võeti vastu keeleseadus, millega määrati eesti keelele riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24.veb iseseisvuspäevaks
· Valitsusliikmete plaan Rootsi põgeneda kukkus aga läbi ja nad arreteeriti ---- Eesti kaotas II maailmasõjas ligi veerandi oma elanikkonnast ~ 280 000 inimest Hävitati paljud suurlinnad Tartu, Narva, Tallinn. Katse iseseisvust taastada luhtus ning Eesti jäi ligi pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla. Taasiseseisvumine 20. augustil 1991 · 1987 fosforiidikampaania · 23.09.1987 Hirvepargi miiting · IME ettepaenk 1987 · 17.juuni 1988 Rahvarinde ettepanekul korraldatud 150 000 liikmega meeleavaldus · 11.september 1988 laulev Eesti · 12.november 1988 interliikumise miiting · 16.november 1988 suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine Toompeal · 23. August 1989 Balti Kett · 15.mai 1990 Interrinde meeleavaldajad ründavad Toompead · 20.august 1991 Taasiseseisvumine, vene vägede liikumine Tallinna poole · 21.august 1991 relvastatud vene väed teletorni juures · 1992 RAHAREFORM
vasakul). (pilt vasakul). http://www.twiggylawson.c http://www.twiggylawson.co 6 o.uk/films.html .uk/films.html 1986 mängis Veel mängis ta 1988 mängis ta ta Micheal Josie John Shambergi Roberts'it Shlesinger'i komöödias Peter draamas Club Paradise Jefferies'i Jenny't (pilt
hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Tekkisid sellised operatsioonid nagu Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvuslik sõltumatuse partei pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aastal kujunes mõlemast tähtpäevast välja suur massiüritus, mida võimus ei suutnud takistada. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. Kahe suuna lähenemine toimus kevadel 1990, kui Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas NSV Liidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks
1.3 Karjääri algaastad Edgar Savisaar lõpetas 1968.aastal Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus Aastast 1982. dotsent. Savisaar oli 1980-1985 a. Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. Aastatel 1988-1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986).
REPORT What´s the purpose of the report? A report is usually written to give information to somebody who needs it. This means that the writer knows more about the subject than the reader. You may be asked to give information, evaluate something, or make suggestions and recommendations. MAKE YOUR REPORT CLEAR AND SIMPLE. What style should I use? A report is based on facts and/ or data. Think carefully about the best way to present the facts. Be clear and avoid unnecessary detail. Give essential information and recommendations. A report is a formal piece of writing and it is impersonal (avoid using the pronoun " I "). Say what you have to say in as few words as possible. How should I structure a report? Every report, like an essay, should have the following parts: A. INTRODUCTION- state what you are going to write about. If the report is based on a survey, state when and by whom the survey...
1873 das erste Fest in Lettland 1924 das erste Fest in Litauen Während "Latvija" zunächst ein neuer Begriff war, der alle Gebiete bezeichnete, die von den Letten bewohnt wurden, verstanden die russischen Herrscher es als Forderung nach nationaler Eigenständigkeit und verboten das Wort "Latvija". Es wurde durch "Baltija" ersetzt. 18.11.1918 "Dievs, svl Latviju" (dt.Gott, segne Lettland), die Hymne der Letten 11.Sept. 1988 bei Tallinn das Festival "Estland Lied 1988" 300 000 Menchen sangen die einst verbotene Nationalhymne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (dt: Mein Vaterland, mein Glück, meine Freude) Volkslieder nehmen heutzutage wieder eine zentrale Rolle im öffentlichen leben ein. Dies lässt sich an den vielen Wettbewerben für Chöre und an dem am 1.Juli 2005 erlassenen Gesetz zum Schutz, zur Weitergabe der Sängerfesttraditionen, aber auch an der
a.), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatud, oli J. Krossi raamat "Kolme katku vahel" üheksandal kohal. Romaan "Kolme katku vahel" kujutab XVI sajandil tegutsenud "Liivimaa kroonika" autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. "Wikmani poisid" 1988 Wikmani poiste tegevus toimub Eestis aastail 1937-1944. 1937. aastal on klassitäis poisse Wikmani Eragümnaasiumis erakordselt isikupäraste õpetajate käe all haridust omandamas ning ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust
koostöö arendamise eest Venemaa presidendi aukiri *Jüri Jaansonile omistati sõudmise väärikaim autasu- Thomas Kelleri 18 karaadise kullasisaldusega medal. 3.SPORTLIKUD SAAVUTUSED Maailmameistrivõistlustel 1989.aastal pronksmedal ühepaadil Bledis 1990.aastal kuldmedal ühepaadil Tasmaanias 1995.aastal hõbemedal ühepaadil Tamperes 2005.aastal pronksmedal neljapaadil Jaapanis 2007.aastal pronksmedal kahepaadil Münchenis Olümpiamängudel 1988.aastal 8.koht ühepaadil Soulis 1992.aastal 5.koht ühepaadil Barcelonas 1996.aastal 18.koht ühepaadil Atlantas 2000.aastal 6.koht ühepaadil Sydneys 2004.aastal hõbemedal ühepaadil Ateenas 2008.aastal hõbemedal kahepaadil Pekingis Maailma karikas 1990.aastal võitis ühepaadil maailma karika 1995.aastal võitis ühepaadil maailma karikasarjas kõik etapid 2007.aastal võitis koos Tõnu Endreksoniga kahepaadil maailma karika.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
