õppimata, mitte Juuliusel. Ta ei soovinud aga oma klassile halba valgust heita ning jättis vastamata. Ka mamma Neider leidis poisis midagi erilist olevat: ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 20 ). See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases. b. küpsusperioodil Teine raamatuosa käsitleb Juuliuse elu küpsusperioodil. Pärast katkenud rasedust otsustasid Emmi ja Juulius adopteerida kasulapse, ka mamma Neider oli nüüdseks nende
põllumajandusliku tootmisega alasid. Selle tagajärjel on Matsalu lahe idaosa kinnikasvamas. Veekogude põhja settinud veetaimestiku orgaaniline mass aga tarbib lagunedes rohkem hapnikku, mis paratamatult mõjub siinsele elustikule. Kasutatud materjalid 1. Haberman, H., Kaar. E., Kumari. E., Trass H., Vilbaste. J. 1970. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Valgus. Tallinn 2. Kukk, T. 2004. Pärandkooslused. Keskkonnainvesteeringute keskus. Tartu. 3. Kumari, E. 1985. Matsalu- rahvusvahelise tähtsusega märgala. Valgus, Tallinn. 4. Maa-amet. 2006. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Tallinn. Kättesaadav. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf (Viimati külastatud 25.03.2012) 5. Miilmets, A. 1981. Matsalu. Eesti Raamat. Tallinn 6. Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tartu Ülikooli
Selliseid peaks rohkem olema!!! Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Olulise pöörde tõi sinna aga Käis ise, kes järgnevatel aastatel töötas läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (Eisner 1985:8)
Kirill Mazurov (1914-1989): Valgevene KP 1. sekretär 1956-1965. Teine kuulekas käsu-täitja, lahkus poliitbüroost 1978. Pjotr Maserov (1918-1980): Valgevene KP 1. sekretär 1965-1980. Poliitbüroo liikme-kandidaat 1966- 1980. Peeti võimalikuks Breznevi järglaseks. Hukkus autoõnnetuses. Viktor Grisin (1914-1992): Moskva KP 1. sekretär 1967-1985. Oli 1961-1971 poliitbüroo liikmekandidaat, 1971-1986 liige. Vanameelne kommunist, kes 1985 oli üks kandidaate peasekretäri kohale. Pjotr Demitsev (1918-...): KK sekretär 1961-1974, kultuuriminister 1974-1986. Oli poliitbüroo liikmekandidaat 1964-1988. Dmitri Ustinov (1908-1984): KK sekretär 1965-1976, kaitseminister 1976-1984. Oli alates 1970.-te lõpust üks NSV Liidu mõjuvõimsamaid mehi. Dinmuhamed Kunajev (1912-1993): Kasahhi KP 1. sekretär 1964-1986. Poliitbüroos 1971-1987, liikmekandidaat 1966-1971. Vassili Mzavanadze (1902-1988): Gruusia KP 1. sekretär 1953-1972
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema
Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Autasud J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. (1975.a,1976.a,1982.a, 1985.a) Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia. Ajakirja "Looming" aastapreemia. Eesti NSV riikliku preemia. (1987.a) Juhan Liivi luuleauhinna. Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal. (1988.a) Soome Vabariigi aumärk (1992.a) Eesti Vabariigi aumärk. (1995.a) Teosed Romaanid Lasteraamatud Luulekogud Romaanid ,,Seitsmes rahukevad" (1985.a) ,,Ajaloo ilu" (1991.a) ,,Varjuteater" (2010.a) Lasteraamatud ,,Leopold aitab linnameest" (1976.a)
B) Võtsin paremalt kõrvalt Refine, Publication Year, 1975-1985 C) Neil aastatel: Conducting polymers – 21, Plastics – 3 Üleüldse: Conducting polymers – 163, Plastics – 32 D) Refine alt. Proovisin nii 1975- 1985 kui ka ilma ajalise piiranguta. E) 26 patenti F)Refine, Document Type, Patent 3.2 Preparation of glycolide from glycolic acid a) research topic: preparation of glycolide from glycolic acid; document type: journal, report; language: english, german. b) 56 Ilona Juhanson, 123964YASB c) d) 1,4-Dioksaan-2,5-diooni CAS NR on 507-97-6
Jälgides laste toiminguid märkame, et nad rakendavat uute kujutluste ja kogemuste saamiseks kõiki meeli. Saadud muljed elavad lapsed uuesti läbi mängus ja kogu lapse vaimne tegevus on suunatud konkreetsele asjale, nähtusele või probleemile. Eduka õppe- ja kasvatustegevuse eelduseks on lapse huvi. Eestis hakkas üldõpetuse põhimõtteid tutvustama Johannes Käis olles varasemalt tutvunud nii Saksamaa kui Austria vastava kogemusega. Ta rõhutas üldõpetuses koduloo tähtust. (samas, 1985.) Koduloo kaudu õpetamine on elulähedane ja lapsepärane. Koduloolisi teemasid võib vabalt valida selle järgi, kuidas vaheldub inimese tegevus ja kuidas muutub elu aastaaegade jooksul. Koduloo ülesandeks on õpetada lapsi tähele panema oma kodukoha loodust ja inimese tegevust kodu ümbruses. Vaheldust töö võtetes aitab hoida laste tähelepanu ja huvi erksana. (Eisen, 1989.) J. Käis tõi olulise pöörde Eesti algharidusse, töötades läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised
· Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga · Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine · NSVL laguneb rahulikult
12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V KURSUS / õp Rita Metsmaker 1. Täida lüngad. Eesti kirjandus 1940-1955 JUUNIS 1940. aasta _______________ okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja sündis nõukogude eesti kirjandus. Kehtestati TSENSUUR GLAVLIT __________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte. Pagulaskirjandus (1944-1992) Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude ...
puudumist?- Defitsiit Kuidas nimetati 1988. aasta aprillis toimunud Eesti loovintelligentsi kokkutulekut, kus kõlasid laia kõlapinda leidnud nõudmised?- loominguliste liitude ühispleenum Kuidas nimetati 1988. aprillis kodanikualgatuse korras loodud rahvaliikumist?- Rahvarinne Kuidas nimetati 1989. aasta 23. augustil moodustatud 600 km pikkust inimketti Tallinnast Vilniusesse?- Balti kett Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi poolt 1985. aastal algatatud sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise poliitikat?- perestroika Millise väljendiga tähistatakse USA kosmose militariseerimise kava 1980. aastatel?- tähtede sõda Kuidas nimetati 1990. aastal rahvaalgatuse korras Eesti rahva poolt valitud esinduskogu?- Eesti Kongress Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi avalikustamispoliitikat?- glasnost Millise võõrsõnaga tähistatakse teisitimõtlemist nõukogude ametliku
Milvi Lembe „Käed eemale õnnest“ Elulugu Sündis 14. augustil 1930 Tallinnas 1963 – 1964 Trükikoda Oktoober pealepanija. 1964 – 1974 Tallinna mõõduriistade tehase kontrolör ja insener–ökonomist. 1969 – 1972 Tallinna kergetööstuse tehnikum, tehnik–planeerija. 1974 – 1976 Alliku sovhoosi noorkarjatalitaja 1985 – 1986 Paide trükikoja köitja 1985 – pensionär Abielus, kaks last, kolm lapselast, üks lapselapselaps Teosed „Elukäänakud“ „Elule“ „Eluvöödid“ „Kolme õe kõverteed“ „Kõht külmetab“ „Neliteist valget liiliat“ Sisututvustus Eluei lähe hästi Ema ja kasuisa Rasedus ja Kaspar Ootamatu lõpp Peategelane 14 aastane Julge Sõbralik Naiivne Raske lapsepõlv Tänan kuulamast !
See programm oleks teinud kahjutuks 90 % kõigist tuumajõududest. Kui Breznev suri nov 1982, oli end intriigidega etteotsa võidelnud Juri Andropov. Oli 69-aastane, 15 aastat töötanud KGB ülemana. Andropov püüdis 1983. a alustada reforme, et silmapaistvat mahajäämust vähendada/ pidurdada. 1983. a suvest juhtis Andropov riiki Kremli haiglast. Tal oli kunstlik neer. 1983 84 a Ida-Lääne suhetes pingete tippaeg (1. sept 1983 Korea reisilennuki allatulistamine). 1984 1985 Tsernenko. Tühi aeg. 1985 märts Tsernenko suri. Kandidaadid võimule: 1. Grigori Romanov Leningradi parteijuht 2. Viktor Grisin Moskva parteijuht (alates 1967. a) 3. Mihhail Gorbatsov 1984. a 2. poolest alates hakkas KGB soosima Gorbatsovi, seetõttu oli tal väga hea informatsioon olukorrast riigis. 1985. a 11. märtsil toimus Poliitbüroo istung. Tehti nimelt kiiresti, et Kunajev Kasahstanist ei jõuaks kohale (Kunajev poleks Gorbatsovi toetanud)
inimtegevus ja samuti ka looduses toimuvad muutused. Mõni konlaste liik on praegu heas seisus (nt. veekonn), kuid inimtegevuse mõjul ei tarvitse ta seda olla enam mingi aja pärast. Rabakonn on jällegi ka minimaalsele saastele väga tundlik ja tema väljasuremine on seotud suure riskiga, sest tema levila on võrdlemisi väike. Sellest tulenevalt tuleb tõdeda, et konlasi ja nende elupaiku tuleb kaitsta, kui me ei soovi nende väljasuremist. Kirjandus 1. Veldre, I. 1985. ,,Loomade elu", 5.kd., lk.77 2. Veldre, I. 1985. ,,Loomade elu", 5.kd., lk.28 3. Arnold, E.,N. 2004. "Euroopa kahepaiksed ja roomajad", lk.89-90 4. Veldre, I. 1985. ,,Loomade elu", 5.kd., lk.84-88 5. Veldre, I. 1985. ,,Loomade elu", 5.kd., lk.83 6. Veldre, I. 1985. ,,Loomade elu", 5.kd., lk. 83-84 7. Rannap, R. 2011. ,,Kahepaiksed e. Amfiibid" 8. Veldre, I. 1985. ,,Loomade elu", 5.kd., lk.92-95
Sting Sofia Karkus 8B. Sting- Kes ta on? Sting on briti rock muusika laulija, helilooja ja näitleja. Gordon Matthew Thomas Sumner ehk Sting. Sündis 2. oktoobril 1951. Enne soolo karjääri oli bändi The police liige. (1977-1979) 1985. aastal alustas soolo karjääriga. http://www.youtube.com/watch?v=a2Qad-gaHMg Sting- soolo karjäär Alguses vähem edukam Esimene album ilmus 1985 aastal. Müüs üle 4.5 miljoni plaadi eksemplari. Stingil on 10 muusikaalbumit http://www.youtube.com/watch?v=Fq9FZ8e6d1Q Sting Eestis Sting esines viimati Tallinnas 11. septembril 2010 aastal. Kontsert toimus Tallinnas, Saku suurhallis. http://www.ohtuleht.ee/394026 http://www.youtube.com/watch?v=fFi7l1lGvRg
«» . - 2000 , , , ; ( , -- ). -- . , - ; -- , , , , . , , . ( , ), , . , : « , , - , , -- , , ». , , . , . , . . , . . -6, , . , « » « » . 8 2008 , , . 12 . 27 2008 . - , . , . (. 1985 ) (. 1986 ) - . - , - ( 2003 ). . , , . , . - , , , - . . (1973), (1975). . (1975), «», , «» «», . -- 8 2000 : ? : « . . , ». [164] II ( 31 1999 -- , ), , I 11 2009 : http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%83%D1%82%D0%B8%D0%BD,_ %D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%80_
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias...
1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeri...
Madis kalmet Elulugu Sündinud 27.jaanuaril 1955 Eesti näitleja ja lavastaja. Lõpetanud Tallinna 10.Keskkooli Tallinna Riikliku Konservatooriumi (näitleja erialal) Eesti Teatri Aastauhind parimale lavastajale, 2014. Isiklikku Abikaasa on diplomaat ja endine näitleja Gita Kalmet. 2 poega Henrik Kalmet Karl Andreas Kalmet Mõlemad lõpetasid 2012. aastal Lavakunstikateedri. Töökohad 1980-1985 Rakvere Teater, näitleja. 1985-1988 peanäiteljana. 1989-1998 Tallinna Linnateater, lavastaja ja näitleja. 1998-2002 vabakutseline lavastaja. 2002- 2010 Endla Teatris, näitleja ja lavastajana. Lavastused ,,Kassirabal" "Koletis kuu peal" "Titanicu orkester,, Kesselmanni Minu õde siin majas (1998) Kaplinski Liblikas ja peegel (2006) Mait Kalmet Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level ...
B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) "Hääl" (luulekogu, 1968) "Leopold" (lasteraamat, 1974) "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974) "Leopold aitab linnameest" (lasteraamat, 1976)
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga.
üksikusse nn Kärbse majja. Üksildase peategelase ja tema kasside kaudu avaneb mõtisklus minevikust, olnust, mida kannab romaani läbiv väljend "on, nagu on". Erinevalt varasematest romaanidest on see kirjutatud kolmandas isikus. "Mandalal" on rohkelt kokkupuutepunkte "Paradiisiga" (2009). (Pildid romaanide kaantest on lõpus.) Luule Lisaks romaanidele on ta avaldanud 7 luulekogu: 1985 "Jõeäärne maja", 1988 "Ithaka", 1990 "Sel maal", 1996 "Mõõt", 2005 "Enne heinaaega ja hiljem", 2009 "Kevad ja suvi ja", 2012 "Kuidas on elada", ühe esseekogu "Ainus armastus" (2011) ja 3 päevikut: "Harjutused" (2002), "Flandria päevik" (2008), "Lõpetuse ingel : märkmeid sügissaarelt" (2015). Tõlked Tõnu Õnnepalu on tõlkinud palju ka välismaiste autorite loomingut. 1985 Albert Camus "Truudusetu naine",
3.1. Harjutusülesanne "Autori otsing" Leia: a) mitu artiklit avaldas ta aastatel 1975 - 1985? 204 b) kuidas leidsid vajalikud andmed? Sisestasin autoriotsingusse autori nime, valisin sealt mitmeid variante tema nimest ning sain tulemuse, seejärel võtsin paremalt REFINE, Publication Year(s) ja panin sinna 1975-1985 ning sain 204 vastet. c) mitu tööd sisaldasid kontseptsiooni "conducting polymers" või "plastics"? 183 d) kuidas leidsid need tööd? Valisin REFINE, Reasearch Topic ja panin märksõnad conducting plymers or plastic. Enne vaatasin ka seda, et ta otsiks
Tim Burton : Lavastajana "Doctor of Doom" (1979) "Vincent" (1982) "Luau" (1982) "Frankenweenie" (lühimängufilm; 1984) "Pee-wee's Big Adventure" (1985) "Beetlejuice" (1988) "Batman" (The Batman; 1989) "Edward Käärkäsi" (Edward Scissorhands; 1990) "Batmani tagasitulek" (Batman Returns; 1992) "Ed Wood" (1994) "Marss ründab!" (Mars Attacks!; 1996) "Legend peata ratsanikust" (Sleepy Hollow; 1999) "Ahvide planeet" (Planet of the Apes; 2001) "Suur kala" (Big Fish; 2003) "Charlie ja sokolaadivabrik" (Charlie and the Chocolate Factory; 2005) "Laibast pruut" (Corpse Bride; 2005) "Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja" (Sweeney Todd: The Damon Barber of Fleet Street; 2007) "Alice imedemaal" (Alice in Wonderland; 2008) "Frankenweenie" (uus versioon; 2009) Animaatorina "Vips ja Sulli" (The Fox and the Hound; tunnustamata; 1981) "Tron" (tunnustamata; 1982) "Mõõk kivis" (The Black Cauldron; tunnustamata; 1985) Produtsendina "Jõulueelne õ...
2004 12625 0,971 0,310 -0,029 -0,030 -383 -28038 2005 11835 0,937 0,291 -0,063 -0,067 -790 -28828 2006 11625 0,982 0,286 -0,018 -0,018 -210 -29038 2007 11123 0,957 0,274 -0,043 -0,045 -502 -29540 2008 10699 0,962 0,263 -0,038 -0,040 -424 -29964 Ahelindeks on kasvutempo eelmise aastaga võrreldes, see näitab, et pea igal aastal on abortide arv vähenenud võrreldes eelmise aastaga, välja arvatud aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972, kui abortide arv kasvas eelmise aastaga võrreldes, kuid seda vähesel määral, üldine tendets1970-ndast aastast näitab siiski langustrendi. Alusindeks on kasvutempo baasaastaga (1970) võrreldes. Alusindeks näitab, et abortide arv on 1970. aastaga võrreldes kahanev. Aheljuurdekasvu tempo iseloomustab seda, kuidas abortide arv on muutunud võrreldes eelmise aastaga. Aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972 võib märgata abortide
lapse ema tunnistab, et tema ajal treeniti rohkem ja mitmekülgsemalt. “Kiire vesi, tänapäeva trikood ja selilipööre, mida minu ajal ei olnud, peaksid rekordite purustamisele kaasa aitama. Tore, kui leiduks mõni noor, kes mõnegi rekordi ületaks. Läheksin ja suruksin tal kätt,” ütleb ta. Aivi Liivi sportlaskarjääri tippsaavutusteks jäid N Liidu 1983. aasta talviste meistrivõistluste kuldmedal 200 m kompleksujumises ja 1985. aasta universiaadipronks 400 m kompleksujumises. Kokku on tal aga N Liidu meistrivõistlustelt medaleid kilode kaupa: 13 hõbedat ja kuus pronksi. Samas on Liiv kahelnud, kas ta nende saavutustega oleks ikka pääsenud 1984 Los Angelese olümpiamängudele, kui venelased neid mänge poleks boikoteerinud. Liivi tippsportlasekarjäär lõppes tavatult vara – 1986. aastal. “Ei olnud arengut ja tekkis väsimus. Ikka tekib seisakuid. Samas tuleb arvestada, et sel ajal suurem osa
2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975 8) „Maapäälsed asjad“ 1978 9) „Luulet 1962-1974“ 1977 10) „Rängast rõõmust“ 1982 11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998 12) „On aastasaja lõpp“ 1993 13) „Elujoon“ 2005 14) „Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997“ 2011 Proosa: 1) „Salamaja piir“ 1974 2) „Seitsmes rahukevad“ 1985 3) „Seitse naist“ 1989 (essee) 4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu) 6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006 7) „Varjuteater“ 2011 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974 3) „Leopold aitab linnameest“ 1976 4) „Tubased lapsed“ 1979 5) „Kõik lood Leopoldist“ 1984 6) „Kolmed tähed“ 1987 7) „Meie aabits ja lugemik“ 1992 8) „Aabitsajutud“ 2006
Boriss Jeltsin Greetel Kala ja Maritta Mägi Boriss Jeltsin ● Boriss Nikolajevitš ● 01.02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele
USA PRESIDENT- RONALD WILSON REAGAN Kerli Kivimurd ÜLDINE 6. veebruar 1911– 5. juuni 2004 33. California kuberner (1967–1975) 40. USA president(1981–1989) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/thumb/1/16/Official_Portrait_of_Presid ent_Reagan_1981.jpg/200px- Official_Portrait_of_President_Reagan_1981.j pg NOORUSPÕLV John Edward Reagan ja Nelle Wilson Halb majanduslik seis Loodus, kirjandus ja sport Vetelpäästja Eureka Kolledž Spordiuudiste teadustaja Näitles 53 filmis https://s-media-cache- ak0.pinimg.com/736x/9a/9d/cb/9a9dcb217391 b3600205af847697725a.jpg ABIELUD JA LAPSED Abielus kaks korda Jane Wyman...
Aristophanesnese ja Tammsaare teoseid. Enne kui hakata kõnealust teemat lahkama tuleks teha selgeks, mis asi see mäng ikkagi on, sest muidu võib tekkida arusaam, et osad täiskasvanud, näiteks elukutselised näitlejad mängivad kogu elu. Huizinga on öelnud: ,,Igasugune mäng on esiteks ja enne kõike vaba tegevus. Pealesunnitud mäng pole enam mingi mäng. Kõige rohkem võib see olla mängu matkimine."(Huizinga, 1985: 16) Teame, et näitlejad mängivad erinevaid rolle raha eest, mitte vabatahtlikult ning seega ei ole nende tegevus mäng. Seda saab tõestada ka järgneva Huizinga väitega: ,,Mängu sfäärist jääb täiesti välja tasu: ta tähendab õiglast tasumist osutatud teene või tehtud töö eest. Tasu eest ei mängita, tasu eest tehakse tööd." (Huizinga, 1985: 63) Seega mängitakse vabal ajal ning see ei ole rahaliselt tasustatav, emotsionaalselt aga küll.
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välisp...
Tšernenko riigijuhina Tšernenko jäi silma Leonid Brežnevile, kelle sabas jõudis ta NLKP kõrgeimasse ringi ja 1984. aastal valiti ta peasekretäriks Vana kooli stalinistina kavandas Tšernenko Jossif Stalini taasaustamist ja ennistas NLKP ridadesse Stalini inisusevastate kuritegude kaasosalised Tegi ettevalmistusi Volgogradi linna taasnimetamiseks Stalingradiks Tegelikult haigestus Tšernenko aga kohe peale valimisi ja oli kuni surmani 10.märtil 1985 teovõimetu Mihhail Sergejevtiš Gorbatšov Lapsepõlv ja haridus Sündinus 2.märtsil 1931 Stavropoli krai Krasnogvardeiski rajoonis Privolnoje külas Pärit kolhoosnikute perekonnast Lõpetas 1955 aastal Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna Karjäär 1955-1962 → ÜLKNÜ Stavropoli Linnakomitee esimenesekretär, komsomoli kraikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitja, ÜLKNÜ Stavropoli Kraikomitee II ja I sekretär
Rahvuslik koosseis muud sakslasi 1% 1% Muud: valgevenelased, ukrainlased, leedulased ja poolakaid lätlased. 98% 7 Sooline jaotus mehed 49% naised 51% 8 Sündimuse ja suremuse näitajad Sündimuse näitajad 2006 2005 2004 1990 1985 1980 1975 9,8 9,7 10,6 14,3 18,2 19,5 18,9 Kõige madalam Kõige suurem Suremuse näitajad 2006 2005 2004 1990 1985 1980 1975 9,9 9,8 10,0 10,2 10,3 9,8 8,7 9 Iive ja selle muutused Kõige kõrgem aastaarvud 2006 2005 2004 1990 1985 1980 1975
Kvalfoss sai ühe trahviringi rohkem, kui Ullrich ja jäi 14 sekundit maha.Viimases voorus aga Kvalfoss lasi täpselt ning lõpetas kuus sekundit enne Ullrici.Ta kaitses oma maailmameistri tiitlit ka Antholzis 1983. aastal Peter Angereri eest. Lisaks võitis 1984. aastal olümpiamängudel Sarajevos oma lemmikdistantsi 10 km, sellega vastas ta täielikult kõikidele ootustele ehk võttis kolm medalit- kulla (10 km), hõbeda (4 x 7.5 km) ja pronksi (20 km). 1985. aastal toimunid muudatuste tõttu oli Kvalfossil raske ennast tõestada, kuid siiski 1985. aasta maailmakarika 10 km sprindis võitles ta välja hõbemedali. Temast viis aastat noorem Frank-Peter Roetsch kohanes muutusega paremini ja juhtis kuni Calgary 1988. aasta olümpiamängudenil. 1986maaimakarika võistlus ei läinud Eirikul hästi, ta laskmine oli nõrk. Nõrk oli ka terve 87.aasta hooaeg, kuid järgmisel aastal saavutas ta taas teise koha maailmakarika võistlusel
Kalju Lepik (7.10.1920 30.5.1999) Elulugu. Sündis 7. oktoobril 1920 Koerus. 1928-1934 algharidus Aruküla algkoolis. 1935-1939 õppis Tartu Kaubanduskoolis. 1939-1941 õppis Tartu Kommertsgümnaasiumis. 1942-1943 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944 põgenes Rootsi. 1949 abiellus Asta Priuhkaga. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. 1982- 1999 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Looming. 1940 hakati avaldama tema varaseid värsse. 1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn...
Tõnu Õnnepalu Tõnis Adra 12c Elulugu · Sündis 13. septemberil 1962 Tallinnas Nõmmel · Õppis 1980-1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat · 1985-1987 töötas Hiiumaal Lauka kooli bioloogia ja keemia õpetajana · Hiljem töötas ta vabakutselise tõlkja, kirjaniku ja ajakirjanikuna · 1989-1990 töötas ta ajakirja Vikerkaar toimetajana · 1993. aastal kirjastuses Tuum ja Eesti Vabariigi välisministeeriumis Looming · Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid · Emil Tode ja Anton Nigov Romaanid · "Kevad ja suvi ja" · "Printsess" Luulekogud · "Jõeäärne maja" · "Sel maal" Essee · "Hea" Tunnustused · 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest · 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest · 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära" ...
Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24
Tõnu Kark on sündinud 4. detsember 1947 Tallinnas on kindlasti üks kodumaa legendaarsemaid näitlejaid. Enda põhitööks oleva teatri kõrvalt on ta kaasa löönud pea viiekümnes filmis. Näitlejahariduse omandas ta Draamateatri õppestuudios, mille ta lõpetas 1970. aastal. Alates sellest ajast on ta pidanud elukutselise näitleja ametit. Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadi...
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-...
1917veebruarirevolutsioon (1917), autonoomiaseadus (Poska), rahvusväeosade koondamine, oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. m...
Keskkomitee Presiidiumi laiendatud istungi, mille tulemusena astus Hrustsov tagasi. Hrustsovi pärijaks sai Breznev, tema valitsusaega iseloomustab stagnatsioon. Majanduslik stabiilsus säilitati, kuid NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud üksnes majandusega, see kajastus ja levis ka poliitikas ning vaimuelus. Breznev suri novembris 1982, tema koha päris KGB juht Andropov. 1984 suri temagi, koha sai Tsernenko. Märtsis 1985 Tsernenko ära, 1985 sai peasekretäriks Poliitbüroo poolt esintatud Mihhail Gorbatsov. Iseloomustavad perestroika ehk ümberkorraldused ja glasnost ehk avalikustamine. Tsensuur lõdvenes. Senistelt arglikelt majandusreformidelt astus NSVL nüüd poliitiliste reformide teele. 1989 toimus NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimine, Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu, kes omakorda valis Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks. 1991 aastal valiti rahva poolt Venemaa presidentiks Jeltsin.
" ja "Tolles malmivalust pilvedega ülikoolilinnas".Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 1989 1990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta alustas kirjaniku karjääri luuletajana aastal 1985. Aastal 1993 avaldati talle rahvusvahelist tähelepanu kui tema romaani Piiririik (inglise tõlge: "Border State") ilmus tema Hüüdnime "Emil Tode" all. Raamat on tõlgitud 14 eri keelde ja sai kõige tõlgitum eesti raamat 1990. Sel aastal sai ta aastase kirjandusliku auhinna Balti Assambleelt. Teosed Romaanid: · "Piiririik" (1993) · "Hind" (1995) · "Printsess" (1997) · "Raadio" (2002) · "Flandria päevik Luulekogud · "Jõeäärne maja" (1985)
GORBATSOV JA PERESTROIKA (1985-1991) 1985. a. märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum peasekretäriks Poliitbüroo poolt M. Gorbatsovi. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- MIHHAIL GORBATSOV (s. 1931). Pärineb Stavropoli kraist. Lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna. Seega oli ta ajaloos ainuke NLKP peasekretär, kellel oli tõsiselt võetav kõrgharidus. 1950. aastatel tegutses ta oma kodukandis Stavropoli krais. Seal algas
*on Sunday morning (pühapäeva hommikul) MUUD EESSÕNAD *before lunch (enne lõunat) *after lunch (pärast lõunasööki) KUI KAUA(KS)? for a year (aastaks) for two months (kaheks kuuks) for an hour (tunniks) for supper (õhtusöögiks) until two o'clock (kella kaheni) till next Sunday (järgmise pühapäevani) from May to /till July (maist juulini) from 9 a.m. to/till 6 p.m. (kella 9-st 6-ni) from morning to night (hommikust õhtuni) since 1985 (1985-st aastast saadik) since last week (eelmisest nädalast saadik) for the last six years (viimased kuus aastat) MIS AJAKS? by Monday (esmaspäevaks) by two o'clock (kella kaheks) in an hour (tunni aja pärast) in 3 weeks (kolme nädala pärast)
Pa u l e e r i k r u m m o 19. Jaanuar 1942 Elulugu Sündis Tallinnas kirjanik Paul Rummo poeg Ema poolt pärineb ta mustlastest Lea Tormis ning Jaak Johansoni ema Mall Johanson on PaulEerik Rummo õed abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga neli last Teekond Har iduseni õppis Tallinna 2. Keskkoolis lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Tegutses ülikooli näiteringis Karjäär Tallinna Draamateatris kirjandusala juhatajana Kutseline kirjanik Luuletõlkija Filmistsenarist (,,Suvi") Kultuuri konsultant Eesti Vabariigi kultuuri ja haridusminister Poliitik Poliitiline tegevus Loomeliitude kultuurinõukogu liige 19871990/1991 Kultuuri ja haridusminister 19921994 Eesti rahvastikuminister 20032007 SoomeUgri toetusrühma esimees 2007 Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimees 2007 Asendusliige XII R...
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu Sündinud 13.septembril 1962.aastal. On eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Kasutab kirjanikunime Emil Tode. Õppis Tartu Ülikoolis botaanikat ja ökoloogiat. Tõnu Õnnepalu Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar tõlke- kirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused Balti Assamblee preemia romaani “Piiririik" eest (1995) Kultuurkapitali artiklipreemia (2002) Valgetähe V klassi teenetemärk (2004) Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithak...
*on the morning of 1 June (esimese juuni hommikul) *on Sunday morning (pühapäeva hommikul) MUUD EESSÕNAD *before lunch (enne lõunat) *after lunch (pärast lõunasööki) KUI KAUA(KS)? for a year (aastaks) for two months (kaheks kuuks) for an hour (tunniks) for supper (õhtusöögiks) until two o'clock (kella kaheni) till next Sunday (järgmise pühapäevani) from May to /till July (maist juulini) from 9 a.m. to/till 6 p.m. (kella 9-st 6-ni) from morning to night (hommikust õhtuni) since 1985 (1985-st aastast saadik) since last week (eelmisest nädalast saadik) for the last six years (viimased kuus aastat) MIS AJAKS? by Monday (esmaspäevaks) by two o'clock (kella kaheks) in an hour (tunni aja pärast) in 3 weeks (kolme nädala pärast)
mõjutas nii Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade kui ka Baltimaade arhitektuuri. (Vaga 2004: 470). PRANTSUSMAA KUNST Prantsusmaa on Euroopa maa, mis renessansskunsti esimesena vastu võttis. Esimesi märke renessansist võib näha juba XIV sajandil. John II Hea (1319-1364) on internatsionaalse stiili isa Prantsusmaal, olles selle algatajate Charles V, Anjou Louis’, Berry Johni ja Burgundia Philip Julge isa. (Snyder 1985: 42) Charles V Tark (1337-1380) päris 1364. aastal trooni väsinud monarhias, kuid juba 16 aastaga suutis Charles tõestada end suurepärase valitsejana, kavala ja efektiivse diplomaadina, kes suutis üles ehitada Louis IX aegadele sarnase särava Prantsusmaa. Samasuguse kirega suhtus Charles ka kunsti, saades kuulsaks kunstiedendajaks ja asjatundjaks. (Snyder 1985: 42). Charles V üks varasemaid projekte oli laiendada Louvre’i palee ruume, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
