Skorpion 1981 3 Skorpion 1981 3 Ambur 1981 3 Kaljukits 1982 3 Kaljukits 1982 3 Veevalaja 1982 3 Kalad 1982 3 Kalad 1982 3 Kalad 1982 3 Jäär 1982 3 Jäär 1982 3 Jäär 1982 3 Sõnn 1982 3 Sõnn 1982 3 Kaksikud 1982 3 Lõvi 1982 3 Lõvi 1982 3 Lõvi 1982 3 Neitsi 1982 3 Kaalud 1982 3 Skorpion 1982 3 Ambur 1982 3 Kaljukits 1983 3 Veevalaja 1983 3 Kalad 1983 3 Kalad 1983 3 Kalad 1983 3 Sõnn 1983 3 Sõnn 1983 3 Vähk 1983 3 Neitsi 1983 3 Kaalud 1983 3 Skorpion 1983 3 Skorpion 1983 3 Skorpion 1983 3 Ambur 1983 3 Veevalaja 1984 3 Veevalaja 1984 3 Kalad 1984 3 Jäär 1984 3 Jäär 1984 3 Sõnn 1984 3 Kaksikud 1984 3 Kaksikud 1984 3 Vähk 1984 3 Vähk 1984 3
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur..........................................................................
sisemaal aga ei tõuse temperatuur naljalt üle -30 kraadi. Kõige soojem kuu on lõunapoolkeral vastupidiselt põhjapoolkerale mõistagi jaanuar ning kõige külmem kuu juuli. Talveperioodil on rannikualade keskmine temperatuur -20 kraadi ringis, sisemaal aga koguni -70 kraadi. Antarktise sisemaal asub ka maakera kõige külmem paik, mida nimetatakse maakera külmapooluseks. Madalaim temperatuur, mis üldse kunagi on mõõdetud, on registreeritud siinses polaaruurimisjaamas Vostok 1983. a 21. juulil ja selleks oli 89,2 kraadi alla nulli.
29. kohta TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. · 2004. aastal Madridis toimunud ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta 200 m vabaujumises 14. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina 200 m vabaujumises 41. koha. ELULUGU (LÜHIDALT): Sündinud 2. augustil 1983 KohtlaJärvel. Tema treeneriteks on ema Tatjana ja isa Valentin. Pdi kolmeaastasena äärepealt ära uppuma ja kartis kaua aega kohutavalt vett. Nüüd on neiu aga Eesti naisujujate esinumber.
Jaan kaplinski Arvin Aitaja Pärnu Raeküla Kool 9a klass Elu ● Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus ● Lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli (17 aastane) ● Õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat (17 - 23 aastane) ● Töötas 1964-1972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris (23 - 31 aastane) ● Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. (27 aastane) ● 1968 - 1970 eesti keele kateedri aspirant. (27 - 29 aastane) ● 1974 - 1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener. (33 - 39 aastane) ● 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana. (39 aastane) ● 1983-1988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi. (42 - 47 aasta...
Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 1956. aastal Hiiumaal . On lõpetanud Tallinna muusikakooli, kus ta õppis flööti, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. Teeb 1979. aastal ansambli "In Spe", kus ta on kuni 1983 selle juht, flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja Elulugu Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Eesti muusika akadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Eesti heliloojate liidu liige alates 1985. 1991. aastal festivali "NYYD" üks asutajatest Looming On loonud 8 sümfooniat: kõige kuulsam neist on 2002.a tehtud 4
Famous Scottish People Sean Connery Sean one of the most famous actors in the world, mostly because of his role as James Bond from 1962 to 1983, he also has won academy awards for producing fils as well as 3 golden globes He was born in Edinghburg Scotland in August 30th 1930 Alexander Grahm Bell Born March 3rd 1847 Very famous engineer, scientist and inventor Became a master pianist with no formal trainig as a child and also learned sing language when his mother started going deaf He is most famous for inventing the telephone in 1847 Joseph Black Born on April 16th 1728 Attended Glasgow University
Priidu Beier Sündinud 16.10. 1957. Tartus Pseudonüümid: Matti Moguci, Pierre Bezuhhov Lõpetanud Tõrva keskkooli, õppinud TRÜs 1976-1983 ajalugu. Ta on õppinud Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis, Riidaja 8-klassilises koolis. Aastal 1976 lõpetas Tõrva Keskkooli, hiljem 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab. Töökäik Aastatel 19841990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 19911993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja
avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik jt; vanaduspensioniikka jõudnud isik jt. Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. Kohustusliku pensionikindlustuse makset maksavad: 1) kohustuslikus korras liitujad; 2) vabatahtlikus korras liitujad. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud vastava avalduse (vabatahtlikud liitujad). Kogumispensioniga liitunud isik maksab 2% maksustatavatelt tuludelt (peab kinni tööandja), riik lisab 4% makstava sotsiaalmaksu arvelt. NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda. Praegune majanduslik olukord nõuab, et kõik maksukohuslased tasuksid vajalikud maksud. Juba üle aasta korraldab Maksu- ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat.
Tony Dreschler. Karjääri algusaastatel oli ta kõrgel tasemel kaugushüppes kui sprindis, kuid hiljem keskendus ta ainult kaugushüppele. Karjääri ajal ei jäänud ta vahele keelatud ainete kasutamisel, kuid tippspordist loobumise järel on ta tunnistanud, et kasutas dopingut tulemuste parandamise nimel. Ta on ainule naine, kes on võitnud kaks olümpiakulda kaugushüppes (aastatel 1992 ja 2000). Samuti on Dreschler võitnud kaks korda Maailmameistrivõistlustel kaugushüppes (aastatel 1983 ja 1993), ka kuld medali kaugushüppes ja 200m sprindis 1987. aasta Maailma Sisemeistrivõistlustel. Lisaks kõigele sellele on ta olnud edukas ka Euroopa ja Saksamaa meistrivõistlustel. Tema suurim rivaali kaugushüppes oli Jackie Joyner-Kersee, kellega oli ta ka väga hea sõbranna. Teismelisena oli ta väga aktiivne organisatsioonis Free German Youth (FDJ). Paljud saksa veebilehed, kaasaarvatud ka tema enda kodulehekülg, väidavad, et Heike Dreschler
Fifth level Protest raudse eesriide vastu Tagab paarile Pariisis tuntuse Alates 1972. a. teeb koostööd fotograaf Wolfgang Volziga Suured tööd Documenta 4 3. august 1968 Sidney sissemähitud rannik 1969. aasta lõpp Mähitud org 10. august 1972 Jooksev aed - 10. september 1976 Sissemähitud kõnniteed oktoober 1977 Ümberpiiratud saared 4. mai 1983 Pont Neuf 22. september 1985 Vihmavarjud 9. oktoober 1991 Sissemähitud Riigipäevahoone 24. juuni 1995 Mähitud puud 14. detsember 1998 Mähitud Snoopy maja - 2003 Väravad 12. veebruar 2005 Sydney rannik 1969 mähkis paar sisse miilipikkuselt Little Bay ranniku Sidneys Projekti teostas 130 töölist, kes pühendasid 17000 inimtöötundi Projektiks kulus 95600 m2 kiudu ja 56 km köit Vastukaja oli positiivne Click to edit Master text styles Second level
kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. 4 Antarktiline kliimavööde Antarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb antarktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (21.juulil 1983 registreeriti Antarktise polaarjaamas Vostok maailma madalaim õhutemperatuur 89,2 °C) ja väga väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad tugevad (kuni 320 km/h) kagutuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Antarktiline kliimavööde hõlmab suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C sama temperatuurijoont. Antarktiline kliima on Alissovi
Curriculum Vitae Surname Clayton First name George Age and date of birth 24 years, 27 April 1983 Address 36 Peabody Street, Nashville, Tennessee, the USA Telephone number +44 (0)705 5681 2927 Nationality Jewish Marital status Single Education 2002-2006 Central Washington University, 400 East University Way, Ellensburg, Washington, the USA 1990-2002 Oak Ridge High School,
Transgeensed taimed 1. Olemus 2. Ajalugu 3. Levik 4. Miks loodi? 5. Miks peaks hoiduma? 6. Eesti seisukohad 7. Olukord Eestis Olemus - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Ajalugu 1983 Loodi transgeenne tubakas. 1994 Transgeenne tomat FlavrSavr 1996 Esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine USA-s 1999 Hiinas luuakse GM nisu 2001 GM põllukultuuride kasvupind ületab 50 miljoni ha piiri Levik 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all kasvatatakse 21 riigis Miks loodi Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukatele
MS Wordi ja OpenOffice Writeri võrdlus EvaMaria 10c SÜG Sisukord Microsoft Word OpenOffice.org Writer Logod Sarnasused Hind ja kättesaadavus MS Wordi eelised OOo Writeri eelised Lõpetuseks Microsoft Word Microsofti loodud teksti redigeerimise programm Algne versioon MultiTool Word loodi aastal 1983 Alates 2003. aastast on programmi ametlik nimi Microsoft Office Word OpenOffice.org Writer OpenOffice.org programm ette nähtud tekstide sisestamiseks, töötlemiseks ja lihtsamaks küljendamiseks Sünnipäevaks 13. oktoober 2000 Asutatud Sun Microsystems'i poolt Põhineb StarDivisioni poolt arendatud kontoripaketil StarOffice Logod Sarnasused Mõlemad on ette nähtud tekstide sisestamiseks ja töötlemiseks Menüüde koha pealt suhteliselt sarnased
Aino Talvi Margit Martinson 11.B klass Elulugu Sündis 6. veebruaril 1909 Tartus Alustas kooliteed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis 1921. aastal õppis Mustvee reaalkoolis 1922. aastal jätkas õpinguid Tartu gümnaasiumis Suri 12. märtsil 1992 Tallinnas Maetud Metsakalmistule Oli Eesti näitleja Teda iseloomustas töötahe ja kõrge kutsemoraal Teatriteed alustas 1929. aastal Vanemuises Draamateater (19351944, 19491984) Estonia (19441949) Suurrollid Kõrboja Anna (1937) Kleopatra (1955) Tammsaare Mari kolmes ,,Vargamäe" lavastuses Nimiosad ,,Juudit" (1960) ,,Ema Courage ja tema lapsed" (1962) ,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja 1983 "Lurich " Mängufilm Berglundi ema 1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm ...
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kil...
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on : *Eesti endine murdmaasuusataja *Kahekordne maailmameister *Kahekordne olümpiavõitja Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Saavutused *Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 , Pärnus. *Hakkas sportima 1979, suusatreeninguid alustas 1983 Johannes Toimi õpilasena . * 15kordne Eesti meister aastatel 19902005. 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Isiklik elu Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas , Anette , Anders ja Anlourdees. Reklaam 2005 aastal reklaamis Saku õlletehas Andrus Veerpalu foto abil õlu. Pildi juurde käis lause "Kehva suusailmaga võtan vabalt"
Aleksander Vardi (1901-1983) Elulugu Sündis Tartus Impressionistlik kunstnik Esimesed põgusad teadmised kunsti alal omandas ta Tartu Naisühingu joonistuskursustel 19191925 õppis Tartus Pallase kunstikoolis Konrad Mägi ning Ado Vabbe juures 19251929 täiendas end Pariisis 30.aastatel omandas Vardi looming impressionistliku ilme ja teda on ikka peetud selle suuna väljapaistvamaks ning ka stiilipuhtamaks impressionistiks eesti kunstis. Moodsa kunsti võimalused paelusid Vardit juba varastel Pallase-aastail Vardi varasem looming oli ateljees hävinud sõjapäevil Sotsialistliku realismi kõige karmimatel aastatel 1950-1956 oli Vardi välja heidetud Kunstnike Liidust ja halvima kartuses läinud Vanemuise teatrisse dekoratsioone maalima Hiljem sunnitud vaheaega jätkas Vardi impressionistina Tema käsitlus muutus romantiliseks ja koloriit sumedaks "Tütarlaps sirelites" on üks iseloomulikumaid teoseid sellest perioodist Teosest õhkab vastu nii rom...
Res Mis on ballet? Muusikaline lavateos. Tants, muusika, kirjanduslik süzee jne on ühendatud üheks kunstiliigiks. Kuidas väljendatakse tundeid? Tunded tantsitakse välja pantomiimi abil. Mis on koreograafia? - Balletietenduste ja tantsude loomise kunst. Kes on Ballettmeister ehk koreograaf? Tema loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Kes on balleriinid ja priimaballeriinid? - Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Kust tuli ballet? Balletil on pikk ajalugu. See kujunes välja juba aastatuhandeid tagasi, aga siiski tuleb ballet tänapäeva kujul Prantsusmaalt. Mis on tuntumad balletitantsijaid, keda ma pean teadma? Maria Taglioni (1804-1884), August Bournonville (1805-1879), Anna Pavlova (1881-1931), Rudolf Nurejev (1938-1994), Kes on tuntumad ballettmeistrid, keda ma pean teadma? Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901),...
Edgar Valter Edgar Valter oli eesti lastekirjani k ja kunstnik. Edgar Edgar Edgar Valteril on paljud raamatud pokudest. Pokukoda pokumaal Need on mõned Edgar Valteri raamatute tegelased ,,Pokud". Ta on kirjutanud lastele: Kassike ja kakuke Pokuraamat Ahaa, kummitab! Pintselsabad Kullast vilepill Ikka veel kummitab! Pokulood Pokuaabits Aga need ei ole kõik tema raamatud. 2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 1983-2005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist...
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elulugu · Eesti helilooja · Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval · Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala · 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 · 1988 lõpetas kompositsiooni eriala · 1983 liitus bändiga "In Spe" · 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 · Tütar Anna-Mariita · Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming · Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis · Laulud: · "Ei ole üksi ükski maa" · "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika
1966 Donald Judd. 1984 Robert Morris. Installatsioon Green Gallery´s. 1965 Robert Morris. Pealkirjata. 1965-72 Robert Morris. 1967 Robert Morris. 1966-67 Robert Morris. Neo Classic. 1971 Mario Merz. 1968 Walter de Maria. Earth Room. 1977 Naza kõrb, Peruu. U 200-600 p.Kr Uffington, Suurbritannia. Valge hobune. Walter de Maria. Nevada kõrb. 1969 Robert Smithson. 1968 Robert Smithson. Spiraalne muul. 1970 Christo. Pakitud käsikäru. 1973 Christo. 1983 Christo. Orukardin. 1970-72 Konseptualism Joseph Kosuth. Üks ja kolm tooli. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Performance Joseph Beuys. Tool. 1963 Joseph Beuys. Kuidas seletada pilte surnud jänesele? 1965 Joseph Beuys. Homogeenne infiltreerimine klaverile. 1966 Joseph Beuys. Kiri Londonist. 1974 Joseph Beuys. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika aemastab mind. 1974 Marina Abramovitc ja Ulay. Suhe ruumis. 1976 Hüperrealism Richard Estes
Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 19752007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Na...
Kristjan Jaak Petersoni elu K. J. Peterson 18011822 Viljandimaalt pärit, talupoja ja kirikuteenri peres sündinud Ta sündis pere kolmanda lapsena Tema isa oli Mulgimaalt pärit eesti soost kirikuteener Õppis Riia gümnaasiumis 18191820 õppis Tartu ülikoolis algul teoloogiat, hiljem keeli Hiljem õpetas ta Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga Eesti kirjanduse esimese suurmehe K. J. Petersoni, kui haruldase imelapse eriline andekus, ilmnes juba gümnaasiumis, kus ta kergesti omandas võõrkeeli 16 aastasena hakkas ta koostama rootsi keele grammatikat Kristjan Jaak, kes ise nimetas ennast maarahva laulikuks, oli üks esimesi, kes hakkas kirjutama eesti keeles ja teadvustas eesti keele tähtsust Ta oli tuntud jalgsikäija: ülikoolilinnast Tartust, läks ta vanemate koju Riiga 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussammas Kirjaniku sünnipäeva, 14. märtsi, tähistatakse alates 1996. aastast emakeele...
Jaan Rannap Jaan Rannap Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 aastal ) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. 3. septembril 2011saab armastatud lastekirjanik, rohkete värvikate poisteraamatute ning loodusest ja loomadest pajatavate teoste autor 80aastaseks. Esimese Eesti Vabariigi ajal sündinud Rannap õppis küll Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika ja füüsikateaduskonnas, kuid sattus tänu juhusele tööle omaaegsesse koolilastele mõeldud ajakirja ,,Pioneer", mille toimetajana töötas 20 aastat. 1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994)...
Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981) Novellikogud: ,,Islandi suvi" (2003), ,,Sarviku armastus" (2007) On kirjutanud filmistsenaariume On tõlkinud poola, tsehhi ja makedoonia keelset luulet. Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1977 A. H. Tammsaare nimeline kirjaduspreemia 1983 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia 1994 Tuglase novelliauhind (1996,2002,2007) Rahvusmõtte auhind 2010 Jaan Krossi kirjadusauhind 2011 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind 2011 Kasutatud lehed http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Elulugu.html http://www.rahvaraamat.ee/p/% C3%BCksi-r%C3%A4ndan-kodu-on-ilus/37794/et?isbn=9789949910175
Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) j...
Eesti kunst 1975-1990 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Anete Konno, Anna Gontsarova, Kristiina Mänd, Karolin Saarits, Triin Veetamm, Grete Torger 12B Eesti kunst 1975-1990 Tekkis vastuolulisus Lääne avangardismiga Maalikunstis kujunes oluliseks hüperrealism, mida iseloomustas jahedus ja objektiivsus Lisandus ühiskonnakriitiline mõõde Senise kunsti maalilisusele vastandusid hüperrealismi külmad, siledad, tehnitsistlikud värvipinnad Kunstnike huvitusid olid müütidest ja legendidest Graafika ja tarbekunsti kõrval kujunes populaarseks ka plakatikunst Plakatikunst Sai menukaks 1980. aastail Eriti populaarseks sai fotomontaazile tuginev plakat Plakati puhul on tegemist teadet või reklaami vahendava kunstiliselt kujundatud müürilehega Tänapäeval tehakse rohkem kui kunagi varem Jüri Kass Sündinud 26.märts, 1956. aastal Õppis aastail 1974...
181 383 962 Current population 91 848 775 Current male population (50.6%) 89 535 186 Current female population (49.4%) 4 659 042 Births this year 11 325 Births today 2 107 131 Deaths this year 5 122 Deaths today -9 184 Net migration this year -22 Net migration today 2 542 727 Population growth this year 6 181 Population growth today Population of Nigeria 2014 As of 1 January 2015, the population of Nigeria was estimated to be 178 841 235 people. This is an increase of 1.94 % (3 400 050 people) compared to population of 175 441 185 the year before. In 2014 the natural increase was positive, as the number of births exceeded the number of deaths by 3 412 331. Due to external migration, the population declined by 12 281. The sex ratio of the total population was 1.026 (1 026 males per 1 000 females) which is higher than global sex ratio. The global sex ratio in the world was approximately 1 016 males to 1 000 females as...
Anne Vesk i Elulugu Anne Veski sündis 27. veebruaril 1956 Raplas. Raplas ta lõpetas eduga muusikakooli. Juba siis noor Anne õpis klaverit Õppides Tallinas Polutehnilises instituudis,Anne ei unustanud külastada stuudiot;kuhu ta oli kutsutud töötama pärast instituudi.Tõsine töö algaski ansamblis ,,Mobile". Tekkisid esimesed telesaated. 1979. aastal olid esimesed tuurid välismaal, mis toimusid Poolas.Selle aasta lõppus Anne kolis ansamblisse ,,Vitamiin". 1980. aastal toimus esimene soolo kontsert Moskvas,kus Anne sai väga suurt 198283. aastal Anne esineb koos tuntud eesti lauljaga Tõnis Mäega. Alustades aastast 1979 ,Anne Veski kindlalt oli esimestel kohtadel hit paraatidel.Kõige edukam aasta laulja arvates on aasta 1983,sest ta osaleb rahvusvahelisel festivalil Pop song , mis toimub Sopotas, Poolas.Siin ta saab 1984. aastal Anne sai austatud lauljaks Eestis.Sellel aastal...
· Sudu ja happevihmade teke · Nähtavuse vähenemine · Inimestel hingamisraskused, südame ja veresoonkonna haiguste ägenemine, hingamisteede haigused ja kopsude vastupanuvõime vähenemine LAHENDUSED · Saasteainete heitmete koguste kasvu vähendamiseks ja vajalike abinõude rakendamiseks kirjutati Genfis 1979. aastal alla piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (nn Genfi konventsioon), mis jõustus 1983. aastal. Eestis tegutsetakse selle konventsiooni raames alates 1980. aastast, kuna endine NSV Liit oli konventsiooni üheks osapooleks Praeguseks on konventsiooniga ühinenud kõik Euroopa riigid, välja arvatud Albaania. · Parem linnaplaneerimine vähendada autode hulka kesklinnas ningsoodustada ühistransporti ja kergliiklust. · Vältida aktiivseid tegevusi suure saastatusegapiirkonnas · Heitmekaubandus
veebruar 1995 • Keskharidus Tallinna 6.Töölisnoorte Keskkoolis • 1968-1972 õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis • Asus tööle Draamateatrisse • Abiellus Riina Kiisaga 1972a. • 1 tütar Elo Viiding • Kirjanik Paul Viidingu poeg • 1973a. Algusest kuulus Kirjanike Liitu • Lõpetas enda elu enesetapuga Looming • Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi • 1971. ühiskogu “Närvitrükk”, 1978. “Ma olin Jüri Üdi”, 1980. “Elulootus”, 1983. “Tänan ja palun”, 1991 “Osa” • Näitlejana Hamleti ja Peer Gynti rollides • Näidend “Olevused” • Filmitsenaarium “Nipernaadi” • Lauljana ansamblis “Amor Trio” Armastuslaul Kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii, ei saagi viia vana jalutut. Siis armas jumal mõni päev tee nii, et väsind õnne tunneks valutut. Ei mingit kahtlust mingit salaviha, mis mingituna lahkusena näib. Et ma ei tunneks siis et see on liha, mis sinu teele tolmu sisse käib.
Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele,
Tõnis Mägi Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Ta on üks mõjukamaid ja tähelepanuväärsemaid inimesi eesti rock- muusikas viimase 40 aasta jooksul.Ta on mänginud kitarri ansamblites Juuniorid ja Rütmikud, laulnud ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seiff, 777 ja Ultima Thule. Tema laul “Koit” valiti aastal 2009 saates Eesti otsib lemmiklaulu saate võitjaks. Teda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, muusikaauhinnaga “Panuselutöö eest“ ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Elulugu Tõnis Mägi sündis 18. novembril 1948 Tallinnas, Tõnismäel. Ta mõlemad vanemad olid muusikahuvilised, mistõttu huvitus ta muusikast juba väiksena. Ta käis Tallinna 22. Keskkoolis kus ta esines juba algklassipäevil koorisolistina. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta tööle tehases Punane RET. Tõnis Mägi kohtas oma esimest naist Virvet, kui ta oli veel üliõpilane. Hiljem oli ta abielus Laine Mäega, kellega tal sündis tütar Li...
· "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal. · Aleksander Kurtna nimeline parima näidendi tõlkeauhind 1987. aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal. · Riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal. · Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal. · Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhind 2001. aastal. · Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal. · 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. " Rahvusvaheline mees " · Eesti taasiseseisvumise romaan. · 1991-92 ENSV välisministeeriumi ümberkujundamine. · Följetonlikus laadis kirjutatud. · Irooniline. Tegelased
Jõusaali ajalugu Jõusaal, ingliskeeles „gym“ on tulnud vana-kreeka sõnast „gymnasion“. Just nii nimetati Vana-Kreekas kohti, kus sportlased olümüpiaks treenides valmistusid. Pärast Vana-kreekat kadusid jõusaalid sajanditeks. Keskaja ning renesanssi elu oli selline, et inimesed said füüsilise koormuse igapäevaselt kätte tööd tehes. Alles 19. sajandil hakkasid koolid võimlaid füüsilise koormuse eesmärgil rajama. 19. sajandi keskpaigal eksisteerisid juba spordiklubid. Sinna said kuuluda aga ainult teatud poliitilise taustaga inimesed. 1930-datel tekkisid poksisaalid. Esimene selline saal avati 1939. aastal Manhattanil. See saal oli aga mõeldud vaid poksijatele ning pold seetõttu tavapärasele inimesele kasutamiseks. 1965. asutas Joe Gold esimese jõusaali. Selleks oli Gold’s gym, mis sai pöördepunktiks kulturistidele ning oli väga populaarne, vaatamatta selle määrdunud ja räpasele varustusele. 1977. asutas ...
P H: X C H: C 2011 O 1. B........................................................................cmp 4 2. pmy ...........................................................................cmp 5 3. ...............................................................cmp 6-8 4. ..........................................cmp 9 5. P...........................................................................cmp 10 6. Y ........................................................................cmp 11 B , u . "", . , , , . Tapmy (. Tartu, . Dorpat, Dörpt; 1030--1224 1893--1919 ) , 1224-- 1893 . (, ) -- (. ). 1030 ( , « ». , . : 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2...
, , . . , , , , , . , , , (« » ) - ( ), (Lilienfeld & Arkowitz, 2007). , , , , (, , ), 14 ( ) , . (, Raine & Venables, 1987), , , . , , , , (, 1941, 1988), , , , , (Litton, 2008). (ASPD). ASPD , , , , . (DSM-III DSM-IV, APA, 1980, 2000) , ASPD. , (. « ?»), ASPD, (Hare, 1983, 2003). - , , , ASPD , ( ) . , DSM ASPD , ( NG Poythress, Edens, ., 2010; . Lykken, 1995). , , , , , , , ASPD. , . , , , «» «». , , , , () () (Waldman & Rhee, 2006). . - « » - . , , , , (. « ? ») (. :« ? »). ? , - , , , - . , ,
Venelanna Jekaterina Poistogova sai uue isikliku rekordiga 1.57,53ga pronksi. 2 .2 Rekordid (Maailma, Euroopa, Eesti) Maailma: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 1.53,43 27. juuli 1980 Moskva Nadezda Olizarenko (Musta). on endine Nõukogude Liitu esindanud tippkergejõustiklane (800 m ja 1500 m jooksja), 1980. aasta olümpiavõitja. Euroopa: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 1.53,28 26. juuli 1983 München Jarmila Kratochvilova. on endise Tsehhoslovakkia kergejõustiklane (200 m, 400 ja 800 m jooksja). Olümpiamängude (1980) hõbemedali võitja, kahekordne maailmameister (1983) ja kehtiva 800 m jooksu maailmarekordi (1.53,28) valdaja. Eesti: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 2.02,1 20. juuli 1972 Moskva Raissa Ruus. kergejõustiklane ja treener. Osales 1972 Müncheni OMil, kukkumise tõttu jäi 800 ms oma eeljooksus seitsmendaks ja sai 33. koha. Tuli
Aasta 2017 Nädala jrk. Päeva jrk. aasta Kuupäev aasta algusest algusest Jõulu esimene püha (25.12) 12/25/2017 1 53 Isadepäev 11/12/2017 7 46 Eesnime esitäht Ees- ja perekonnanimi ja perekonnanimi Alan Pent A. Pent Anton Smirnov A. Smirnov Rasmus Pruul R. Pruul Ivo Värk I. Värk Aivar Jakobson A. Jakobson Aivar Teearu A. Teearu Mart Kivi M. Kivi Mart Metsjõe M. Metsjõe Dmitri Käsper D. Käsper Tiina Amos T. Amos Alari Kaljo A. Kaljo Tiiu Tamm T. Tamm Janari Kaljo ...
2 2. Ülevaate elust Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7.keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli õppima inglise filoloogiat. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemed dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse „Wellesto“ tegevuses, pikemat aega on ta töötanud „Sirbi ja Vasara“ (hiljem „Sirbi“) toimetuses, algul korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta
SÜRREALISM Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks. Üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi...
A. Püümann. Tallinn, Eesti Raamat 1984 3. Eesti kunsttants / Jaan Pert, 18991953. [S.l.] : J. Pert, 1934 4. Eesti teatri biograafiline leksikon. Koostanud Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Teatriliit 2000 (Tallinna Raamatutrükikoda) 5. ENE, EE. Tallinn 6. Ullo Toomi: kaerajaanist tantsupeoni: [elust ja tegevusest]. Koostanud ja Ullo Toomi elu ning eesti rahvatantsulooks täiendanud Heino Kermik. Tallinn, Eesti Raamat 1983. http://www.europeade.org.ee/tantsuajalugu.htm Standard tantsud Ants tael kirjastus eesti raamat Tallinn 1972 lk711 Saaremaa suvesimman vikil 19851998 järjepidev kultuuritöö muuseumi õeliluks koostanud helgi allik kuresaare 1998 lk 37 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat Tallinn 1967 ,lk35 ullo toomi kaerajaanist tantsupeoni tallinn eesti raamat 1983 lk78 http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=5396&old_num=779
Steve Jobs Steve Jobs sündis 24 veebruar 1955. Steve Jobs oli 20-aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli tema firmal 4000 töötajat ja firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. Kuid 1985. aastal pidi Jobs enda firmast lahkuma ja see mõjus talle tema enda sõnade järgi nagu hoop kõhtu. Ta ei olnud nii pettunud ja asutas NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, naasis Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa, et tulla välja maailma vallutanud iMaci ja iPodiga. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis. Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest, kasvas temast enesekindel ja lausa võitlushimuline nooruk. Ise on ta öelnud, et päris oma loomuse juhtida kõike, millesse ta satub, meresõitjatest esivanematelt. Koolis l...
VILJAR LOOR Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kol...
Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986. Siis saabus teatav paus ja järgmise kümnendi algusest tänini on Kareva kogud ilmunud aeglasemas rütmis. Kui keegi koguks ühte köitesse kõik, mis Doris Kareva luulest veerandsajandi jooksul on kirjutatud, saaksime hea ülevaate luulearusaamade va...
riigimaksud, õiguse hääletada rahvakoosolekuil (jus suffragii), passiivse valimisõiguse (jus honorum), edasikaebamisõiguse karmi karistuse korral (jus provocationis) ning lepingute (jus comercii) ja abielu sõlmimise õiguse (jus conubii). Kodanikuõigus võeti ära orjaks muudetud ja pagendatud isikuilt ning neilt, kelle kohta tegi sellekohase otsuse rahvakoosolek. Ebaseaduslik kodanikuõiguse omastamine oli karistatav. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 258-259. 2 Latiinid olid Latiumi asukad, itaalikute põhirühmi; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualal. Sel ajal kui latiinid roomlastega kokku puutusid, olid nad ürgkogukondliku korra viimases staadiumis. Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ja neil olid ühised pühamud. 496 e.m.a. võitsid roomlased latiinide Regilluse
võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli , millel looduses akustiline vaste puudub.Süntesaatori töö põhineb helisünteesil.Helisüntees 1981 tegi Sequential Circuits'i insener Dave Smith ettepaneku võtta kasutusele digitaalsete elektrooniliste muusikainstrumentide tootjate ühine kommunikatsiooniprotokoll MIDI , mille abil on lihtne ühendada ja juhtida erinevate tootjate digitaalseid muusikainstrumente. 1983 võeti tänapäevani tegutseva digitaalseid muusikainstrumente tootvate firade konsortsiumi MIDI Manufacturers Association poolt kasutusele MIDI, digitaalse elektroonilise heli seriaalne kasutajaliinides ja kommunikatsiooniprotokoll. MIDI -> Musical Instrument Digital Interface. on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine. Kõik helid moodustuvad mingist kombinatsioonist siinustoonidest , mida heli koostisosana nimetatakse osahelideks
Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
