Stefan Bellof Stefan Bellof Bellof war der erste deutsche Rennfahrer, der einen Weltmeistertitel auf der Automobil- Rundstrecke erringen konnte. In der Saison 1984 wurde er Langstrecken-Weltmeister, Deutscher Rennsportmeister und Fahrer- Europameister. Er ist für die schnellste Runde auf der Nordschleife immer Konfiguration auf dem Nürburgring im Jahr 1983, einem Porsche 956 bekannt. Karriere Stefan Bellof begann von 16 Jahren alt mit dem Motorsport. Er trat in den 1970er Jahren in den Kart- Verein Oppenrod ein und wurde 1980 Deutscher Meister im Kart. Das außergewöhnliche Talent von Stefan Bellof war schon absehbar, als er 1981 in der Formel Super V antrat und gleichzeitig in der Deutschen Formel-3-Meisterschaft Dritter wurde. Für 1982 bekam er eine Chance in der Formel 2 beim deutschen Team Maurer-BMW. Er gewann gleich die
Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (19...
Ita kohtus näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgasega, kellega oli Ever kuni tema surmani, 2005. aastani, koos. Ita on mänginud Draamateatris ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud ka filmides, tele- ja raadiolavastuses. Ta on esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu kohvis 1999), seriaalides Salmonid 19931995, V.E.R.I 19951997, Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188 2001, Õpetajate tuba alates 2003) Mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999, Vana daami visiit 2006). Temast on tehtud film Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud kaks raamatut Ita Ever 1991 (Helle Tamm) ja Ita Ever. Elu suuruses 2006 (Margit Kilumets).
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007)
Eesti NSV valitsemine 11. klass ajalugu 2011 Urmas Persidski 1944 Nõukogude võimu taastamine Tagalas moodustatud operatiivgrupid 1944. a sügiseni võimuorganid Võrus Võimustruktuur Eestimaa Kommunistlik Partei EKP 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar...
Müüditegelane, kelle valisin, on Herakles. Otsustasin valida võrreldevateks multimeediatekstideks 1983. aastal ilmunud fantaasia-seiklusfilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0085672/) ning 1997. aasta multifilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0119282/). Vastavaks müüditegelaseks valisin Heraklese, kuna ma ei olnud ühtegi temale keskenduvat filmi kunagi vaadanud. Eriti pakkus mulle huvi Disney multikas sellest ajalookangelasest. 1983. aasta filmi valisin üsna juhuslikult, kuna ei oskanud midagi oodata ja lasin filmil ennast üllatada. Esimesed erinevused kahe Heraklese vahel ilmnevad juba filmide algusfaasis. Erinevad on Heraklese nö loomislood. Mängufilmi-Heraklese lõi Zeus kavatsusega, et temast kasvaks kangelane, kes on tugevam ja intelligentsem kui teised inimesed, et ta kaitseks teisi inimesi maa peal kurjuse eest. Ta loodi Teeba kuningapoja kehasse. Multika-Herakles seevastu oli Zeusi
40 Tallinnas Magdaleena haiglas. Lennart Meri pikka aega kasvajaga, mille siirded jõudsid ka ajju. Lennart Meri tervis halvenes järsult mullu sügisel ning talle tehti ajulõikus, mille käigus tema seisundit kergendati. Lennart Meri 1929-2006 Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Saaremaal. 1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul poliitilistes struktuurides, seejärel täitev- ja seadusandlikes võimuorganites. 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988, mis pani sisuliselt aluse NSV Liidu lagunemisele. Arnold Rüütel sai maailmas tuntuks Eesti suveräänsuse kaitsjana konfliktis Moskva keskvõimuga. 1990. aasta märtsis valis Eesti rahvas Arnold Rüütli ülemnõukogu liikmeks ja seejärel valis ülemnõukogu oma esimesel istungil ta Eesti
aastani. Neil aastatel lavastas ta hulgaliselt populaarseid filme, nagu näiteks: "Jahid merel" "Juunikuu päevad", 1957 (koos Viktor Neveziniga) "Vallatud kurvid", 1959 (koos Juli Kuniga) "Ohtlikud kurvid", 1961 (koos Juli Kuniga) "Jääminek", 1962 "Jäljed", 1963 "Me olime kaheksateistkümneaastased", 1965 "Keskpäevane praam", 1967 "Hullumeelsus", 1968 "Tuuline rand", 1971 "Maaletulek", 1972 "Punane viiul", 1974 "Surma hinda küsi surnutelt", 1977 "Metskannikesed", 1980 "Nipernaadi", 1983 "Saja aasta pärast mais", 1986 "Regina",1990 "Suflöör", 1993 Erilise saatusega olid Kiisa filmiloomingus 1983. aastal tehtud ,,Nipernaadi" ning samuti varem valminud ,,Hullumeelsus", mida aastakümneid kinodes ei näidatud, vaid hoiti riiulil. Nõukogude ajal oli rezissöör kindel ja hästitasustav amet. Kui Eesti sai iseseisvaks, lõppes Tallinnfilmi automaatne rahastamine ja koos sellega ka Kaljo Kiisa filmitöö.
JUHAN VIIDING Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 1.Elulugu............................................................................................................................ 2 2.Looming....................................................................................................................... 3 Ma ei kirjuta vastikuid ridu........................................................................................... 4 Ta istub........................................................................................................................ 4 3.Huvitavad faktid..........................................................
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972....
Johannes kask 9klass Albu põhikool 2015 Elukäik ja looming Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis riias kubermangugümnaasiumis ning 1819– 1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta suri 1821a tuberkoloosi Mälestuse jäädvustamine 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussa mms, mille autorid on Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. 1983. a. püstitati Tartus Toomemäel K. J. Petersonile ausammas Kristjan Jaaku ongi siin kujutatud kui väsimatut rännumeest, matkakepp käes,
Rowan Sebastian Atkinson is born on January 6th 1955, he’s 59 years old. He’s an English actor, comedian, and screenwriter who is best known for his work on the sitcoms Mr. Bean and Blackadder. He has been listed in The Observer as one of the 50 funniest actors in British comedy and amongst the top 50 comedians ever, in a 2005 poll of fellow comedians. Although he'd first appeared at Edinburgh when he was 17, Atkinson was spotted at the 1976 Festival by television producer John Lloyd, who went on to produce him in his first starring role - as one of the four members of the ’Not The Nine O'Clock News’ sketch team. This was followed by the huge success of Blackadder and its sequels which propelled Atkinson to star status. He then went on to create Mr Bean. A walking disaster, Bean was purely physical comedy, the opposite of Edmund Blackadder's polished dialogue. This clumsy character was a huge success and became another national trea...
· "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "Masendus ja lootus" 1989 · "Muinasjutt Grandi leidmisest" 1976 · "Arvidi maailmareis" 1981 · "Vanad arved" 1981 · "Kiirustav kahetsus" 1989 · "Kirikutrepil" 1989 · "Kohtunikud ja kohtualused" 1990 · "Proovipildid" 1990 · "Üks tund Toledos" 1990 · "Kuninglik lõbu" 1991 · "Liisa ja Robert" 1993 · ''Kahekõned kohvikutes'' 2001 · "Liblikas, ilus ja paks" 2003
10 leiutist, mis mõjutasid maailmakultuuri XX sajandil Regina Jakobson EV212 Sissejuhatus ● 1. 1903 Lennuk ● 6. 1954 Kalkulaator ● 2. 1916 Tank ● 7. 1960 Laser ● 3. 1928 Teler ● 8. 1979 CD ● 4. 1939 Helikopter ● 9. 1983 Mobiiltelefon ● 5. 1941 Kompuuter ● 10. 1991 Internet ● ● Lennuk 1903 Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Tank 1916 ● Tank (lahingutank) on roomikuil liikuv, tugevalt soomustatud, hea maastikuläbivuse ja liikuvusega relvastatud soomusmasin
Mariana Rõbakova 12 r klass Kodutöö 1. Kollaboratsioon- 1. Ladina keeles tähendab see kaastöötamist, ehk seda võib mõista kui koostööd või partnelust, samuti vaenuliku võõrriigi pealesurutud reziimi toetamine või sellega kaasa minemine. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon) 2. kaasatöötamine, eriti kodumaa vaenlastega kaasaminek. (,,Võõrsõnade leksikon" 1983) 3. Koostöö oma kodumaa vaenlastega või vastaspoolega. (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollaboratsioon&F=M) 4. Täielik koostöö valitseva reziimiga. (http://www.kes- kus.ee/tryki_artikkel.php?artikkelt_id=2378) 5. Koostöö võimuga ja rahvusliku enesetapu ära hoidmine. (http://www.virumaateataja.ee/151105/esileht/arvamus/15027450.php) 6. on konteksti kirjeldus, mis näitab klasse/objekte ja nende seoseid (http://mauru...
Pärnu Ühisgümnaasium Kirjandus Juhan Viiding Pärnu 2011 Sisukord Lühielulugu.................................................................................................................................. 3 Teose üldiseloomustus................................................................................................................ 4 Luuletused................................................................................................................................... 5 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................... 6 2 Lühielulugu Juhan Viiding sündis 1.juuni...
ELULUGU Luuletaja ja näitekirjanik Juhan Viiding (Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Ta oli neljalapselises peres kolme vanema õega, tema oli aga noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne on pälvinud tunnustust ka filmirollides: 1977 ja 1978 sai ta A. Lauteri nimelise näitlejapreemia. Ta on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J.S...
veebruar 1941 või 1942 ● 5. aastaselt kahtlustati teda noorema venna tapmises ● Ta oli 157cm pikk ja röövis lühikest kasvu inimesi ● Usutakse, et ta võitis 1988. a olümpiamängudel kõikidel alade kuldmedali ● 1994. aastal sai Põhja-Korea valitsejaks ● Reisis ainult rongidega ● 17. detsember 2011 suri infarkti Kim Jong-il 김정일 poster Pildid pärast Kim Jong-il surma Kim Jong-un 김정은 1983(?)- ● Sündis 1983 või 1984 ● Noorim poeg peres ● Kooliteed alustas Šveitsis ● Väidetavalt käinud iluoppidel ● 2010 sai ta sünnipäev riigipühaks ● 2011 sai temast uus Põhja-Korea juht ● Maailma kõige noorem valitseja Faktid Põhja-Koreast ● 23,9 miljonil elanikul pole võimalik kasutada vabalt telefone või internetti ● Inimestel on kodudes raadiod, mida ei saa välja lülitada ● Enne söömist ülistatakse Kim Il-sung'i ●
leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. (Kristjan Jaak Peterson) Looming - uudne, mitmekülgne, tähendusrikas, sügavama elumõtte otsimine, dialoog igavikulise maailmaga, laulud muutuvad filosoofiaks ja vastupidi. Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, kaastöö Rosenplänteri “Beiträgelega”. Chr. Gananderi “Mythologia Fennica” tõlge rootsi-saksa keelest ilmus 1822 “Beiträges” - rahvausundisse soome muinasjumalad.
geneetilise informatsiooni säilitamiseks. 1940.aastatel leidis USA bioloog Barbara McClintock, et maisitaime geneetilises materjalis liiguvad ühest paigast teise ,,kontrollivad elemendid" ja avastas, et stressitingimustes migreeruvad genoomi teatud piirkonnad ja lülitavad uues asukohas geene sisse ja välja. Tol ajal ei olnud James Watson ja Francis Crick veel avastanud DNA kaksikheeliksstruktuuri ning inimesed alguses ei uskunud, läks neli aastakümmet, kuni 1983 aastal sai ta alles Nobeli preemia füsioloogia- või meditsiiniauhinna transponeeruvate elementide avastamise eest. Hiljem nähti, et geneetiline mosaiiksus esineb mitte ainult taimedel vaid ka taimedel ja inimestel. McClintock avastas transposoonide nime kandvad mobiilsed elemendid, mis kasutavad lõika-ja- kleebi-mehhanismi, et liigutada DNA tükikest mööda raku genoomi. Ajus on mobiilseteks elementideks nõndanimetatud retrotransposoonid, mis suudavad ennast kopeerida ja koopia uutesse
harjalattidega. Roog ja õlgkatuste suurimaks puuduseks on tuleoht, mistõttu selle tegemine linnalähedastes suvitusrajoonides on riskantne.5 6 4 Rookatuse latid seestpoolt vaadatuna. Kättesaadav: http://no.spam.ee/~tonu/gallery/var/resizes/Estonia/Seto_talumuuseum/rookatus_sisevaade.jpg?m=1315588858 5 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 157- 159. 6 Rookatuse lõige. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012 2012 LAASTU- EHK PILPAKATUS Laastu- või ka pilbaskatus on täna Eestis enim levinud puitkatuse tüüp, selle paigaldamine on teistest ka lihtsam ja odavam. Esimese vabariigi ajal oli igas väiksemaski külas laastulõikamismasin ja meister, kes oskas kvaliteetset laastu lõigata. Laastu pilbas valmistatakse mehhaaniliselt elektri- või vanasti ka aurujõul töötava masina abil.
36902240722 Aare Raudsepp mees 1969 2/24/1969 47402150417 Tiina Rajamäe naine 1974 2/15/1974 45203030178 Mare Eesmaa naine 1952 3/3/1952 37210240441 Hendrik Kanter mees 1972 10/24/1972 49810090988 Malle Kivioja naine 1998 10/9/1998 36710060017 Anton Meister mees 1967 10/6/1967 38305190379 Aarne Mikson mees 1983 5/19/1983 36909210954 Erno Salumets mees 1969 9/21/1969 60011130888 Faina Lepp naine 2000 11/13/2000 47311240925 Malle Ligi naine 1973 11/24/1973 39902030149 Erki Arsenov mees 1999 2/3/1999 49706210936 Mirja Bergmann naine 1997 6/21/1997 48401080820 Aasa Randla naine 1984 1/8/1984
● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja, ● 1926 hõbemedali võitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1927 pronksmedalivõitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1929-1931 kuldmedalivõitja ● Medaleid on ta võitnud maadluses nii kergekaalus, vabamaadluses kui ka Kreeka-Rooma maadluses Viljar Loor ● 1. oktoober 1953 Tartu - 22. märts 2011 Tallinn ● Võrkpallur ● 1980 võitis kulla olümpiamängudel ● 1978, 1982 Maailmameister ● 1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983 Euroopa meister ● 1977, 1981 ja 1983 Maailma karika võitja ● 1973 Euroopa noortemeister ● 2004 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Alfred Neuland (Neiland) ● 10. oktoober 1895 Valga - 16. november 1996 Tallinn ● Tõstja ● Esimene eesti olümpiavõitja ● 1920 võitis olümpiamängudel kulla ● 1922 võitis maailmamesitri tiitli ● 1924 võitis hõbemedali olümpiamängudel ● Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit
9. 13 1983 . . «», . «13» . , , . , . . . , . . 13 . . . , . ... , . . C , , . . . . , , . , . 8- , , , , . . 2- , «» . , . 8- . , . 10 . , . 11 , , ... : , - .
10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - ) * Estonia Seltsi liige (alates 1993) * MT LiVal sport liige (alates aastast 2002) * MT oti sprade klubi liige * Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) * Eesti Sumoliidu president (1997 1998) * Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000) * Osatitmine filmis Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2002) Publikatsioonid Raamatud * 1980 Eesti pilasmaleva areng, Tallinn. * 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. * 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nukogu tkogemusi, Tallinn. * 1986 Tviljakus. Tdistsipliin. Taeg, Tallinn * 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja pilasmalev, Tallinn. * 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tlkinud Ilmar Rattus. * 1987 Vitlus noorsoo prast, Tallinn
Neid kandis Juhan pidevalt kaasas oma riietuses.(Kaarel Tarand) Pärast surma on ilmunud... Aastal 1998 mahukas kogumik Hasso Krull "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 5 CD kogumik "Juhan Viiding" tema luule ja lauludega. Mari Tarand(õde) "Ajapildi sees, Lapsepõlv Juhaniga"(2008) Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond Isa: Paul Viiding- kirjanik, kriitik ja tõlkija Ema: Linda Viiding- tõlkija ja literaat 3 õde: Reet, Anni, Mari Õepojad: Kaarel ja Indrek Tarand ning Jaagup ja Juhan Kreem, kes esitavad laule ka Juhan Viidingu oma- aegseid laule CD-l "No tere Juhan!". Tütar: Elo Viiding- Eesti luuletaja.
Oktoobrirevolutsioon. Prelüüd kommunistlikule tragöödiale On öeldud, et revolutsioonid ei juhtu mitte siis, kui rahvas kannatab suurt puudust, on rõhutud ja lootuseta. Rusuvad tingimused viivad ainult mässuni. Revolutsioonid puhkevad ühiskonnas, mis on kasvuteel, arenev ja lootusrikas, kuid arhailise ja jäiga süsteemi juhtida (Riasanovsky 1984). Midagi sellist võib öelda 1917. aasta Venemaa kohta. 1860ndatel alanud impeeriumi industrialiseerimise ja moderniseerimise laine oli viinud riigi majanduse 20. sajandi teise kümnendi alguseks tõuslainele. Võimud ootasid, et Esimene maailmasõda kujuneb kiireks ja võidukaks, aga vaatamata jõulisele tööstuse arengule, oli veel olulisi puudujääke, mis koos tooraine defitsiidiga viisid ulatusliku rahulolematuseni (Heywood 1999). Intelligents agiteeris juba 19. sajandi lõpul avalikult vägivallale, süüdistades ametnikke, politseid ja jõukamat elanikkonda üldiselt vaeste hädades lootuses sütitada n...
Kaugõppegümnaasium Referaat Juhan Viiding (pseudonimi Jüri Üdi) Koostaja: Juhendaja: 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................. 3 Elulugu..................................................................................................................................... 4 Looming................................................................................................................................... 5 Tunnustused......................................................................................................................... 7 Luul...
koha ja 4x7,5 km teatesõidus tuli Pääsuke NL-i koondise koosseisus pronksmedalile. 1972. aastal võitis Matti Paavo juunioride maailmameistrivõistlustel N-liidu koondisega 3x7,5 km teatevõistlusel pronksmedali. 1974. aastal võisteldi esimest korda Eesti meistrivõistlustel 10 km sprindis. 1975. aastal täitis Matti Paavo suurmeistri normi. 1976. aastal oli Ants Freimuth Eesti parimana NL meistrivõistlustel 20 km distantsil üheteistkümnes. 1983. aastal võitis Even Tudeberg juunioride laskesuusatamise MM-il 15 km distantsil pronksmedali ja NL juunioride koondises 3x7,5 km teatesõidus hõbemedali. Aastatel 1984-1988 võitis Kaija Parve maailmameistrivõistlustelt 9 medalit. Kaija Parve Kaija Parve sündis 14. juunil 1964. aastal. 1982. aastal lõpetas Parve tollase Tallinna 10. keskkooli, praeguse Tallinna Nõmme Gümnaasiumi. Seitsmekordne maailmameister, juba 24-aastaselt tippspordist loobunud Kaija Parve võistles
· , , . , . · 1. 2011 , 411 980 · , , 80 · · -- ( 9,6 ²) · (64 ) - . · -- 46 · : , , : , , . · 407 . , 192 ( 1 2010 ) · (. Vanalinn) -- , · · · 1404 , , (), XIX ), , , , . · , · 314 · 170- · 25 1939 . · 1983 , ,
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikesk...
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (...
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal.
Sürrealism 20. Sajandi kunstivool Stiven Danilov 12a Sissejuhatus · Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Bretonenda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. · Sürrealism on prantsuse keeles ülirealism · Teekinud on ta Prantsusmaal 1919.aastal ja mõiste võtis kasutusele G. Apollinaire Kaks põlvkonda Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägem...
,,Kellega seda ei juhtu". Draamateatris tutvus ta oma tulevase abikaasa Eino Baskin ´iga, nad olid abielus aastail 1954 1958. Nagu noorele näitlejale ikka, peale kooli lõpetamist oli Everil teatris tööd vähe ning seepärast esines ta ka raadio, kuuldemängudes. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. Veel on ta mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999). Temast on tehtud kafilm Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud raamat Ita Ever 1986 (Helle Tamm). Raamatus tuleb hästi välja, et Ita Everit on jõuline, selgrooga näitlejanna, kes suudab end suureks mängida krimpsus vanaeide või kuninganna rollis, nii tõsises draamas kui ka vaimukas komöödias. Kes oleks osanud arvata, et Ever on materjal teatrile, teleteatrile ja filmile. Vaadates
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid läbi aja Referaat Rees-Roonius Juurmaa Juhendaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Viimase 40 aasta jooksul toimunud operatsioonisüsteemide areng on muutnud inimeste harjumusi ning kommunikatsiooni iseärasusi. Käesoleva sajandi tarbija on ühtäkki leidnud end keset valikute müriaadi. Teadmata ajalugu, mis on tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda..................................................... 3 1. Linuxi kujunemine............
kinnituvad esijalad, teisele lülile ehk keskrindmikule keskjalad ja kolmandale rindmikule ehk tagarindmikule tagajalad. Tagakeha koosneb 11 lülist, mis osaliselt on evolutsiooni käigus kadunud. 16 Kasutatud kirjandus Mäekala, K. 1924. Mesilane ja tema elu. Kirjastuse OÜ ,,Tähe". Võru. Mänd, M. 1999. Kimalane - teda me teame küll... Eesti Loodus. 4. Remm, K. 1983. Eesti ühisherilased. Abiks loodusevaatlejale. Nr 83. Tartu Teder, T. Putukate välisehitus. http://www.zbi.ee/satikad/putukad/klass/ Vikipeedia1 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BClijalgsed Vikipeedia2 http://et.wikipedia.org/wiki/Putukad Vikipeedia3 http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised 17
Carl Mattias Räägel 10A Viimsi Keskkool Kärbeste jumal Sir William Gerald Golding 19. september 1911 19. juuni 1993 Inglise kirjanik 1980 Bookeri auhind 1983 Nobeli kirjandusauhind "Kärbeste jumal" "Torn" "Vaba langemine" Tegelased Ralph Põssa Jack Sündmustik Lennuõnnetus Merekarp Koletis Tapmine Pääsemine Aitäh!
Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle. Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm "1991" (rez. I. Normet). M on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch!" (1981, vene k. Tln., 1986) ja "Näärivana" (1986; J. Smuuli nim. Auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud "Sõna" 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus-Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades ("Reisid", 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde. Mihkel Mutt ilmus eesti kirjanduse "eesliinile" 1980-ndate aastate algul iroonilise proosa viljelejana. Kirjanduskriitilisi artikleid avaldas ta juba seitsmekümnendatel,
Rock Hotel Rock Hotel on eesti rock-ansambel. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TV-sarjast "Muinaslood muusikas". Selle koosseisu kuulusid Ivo Linna (solist), Andres Põldroo (kitarr), Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos põhikoosseisuga puhkpillikvartett koosseisus: Jaan Rajala (trompet), Tarmo Marken (trompet), Ülari Kirsipuu (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon). Ansambli põhirepertuaari moodustavad 50-date ja 60-date aastate palad valsist rock'n'rollini.
ja aknaraamistuste, piilarite talumite ja jalamite, võlvikonsoolide, sakramendiorvade ja isegi väliskarniisi profileeringud tugevalt nõgusad, konkaavsed; teiste Eesti ehitusmälestiste arhitektuuris domineerivad tasapinnalised või ümarad vormid. (Pesti., Rikas 1983) 4 Kasutatud kirjandus 1. Siin ja sealpool maanteed 1986. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Pesti, O., Rikas, K. 1983. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn: Eesti Raamat. 3. Saaremaa Muuseum 2007. Kuressaare linnus. http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php? action=show&type=story&id=1002 (15.05.11) 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kunstiajaloo_referaat.htm (15.05.11) 5. Kultuurimälestiste riiklik register 2009. Kuressaare linnus. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=20868 (15.05.11)
G-ülelaadurit oleks võinud hiljem kasutada võistlemaks ka suurematel autodel kasutatava veel tehnilisemaks võistlemiseks kasutatava G60-ga, mida kasutati Golf'il ja Corrado'l. Kütusesäästlikku kahesilindrilist diislit katsetati 1980'te kespaigas, kasutades sel G40 ülelaadurit, et korvata selle väikest kubatuuri, kahjuks ei jõudnud see tootmisse. Tootmisse läinud kütusesäästlik mootorit sai nimeks Formel E (E tulenevalt ing.k sõnast Economy), tutvustati seda 1983. See kasutas kõrge kompressiooniga 1277 cm3 mootorit, pikemaid käike ja algset stopp-start süütesüsteemi (kutsuti ,,SSA") mis sai mootori peatada, kui see oli tühikäigul käinud üle kahe sekundi, et foori taga seistes säästa kütet, käigukangi neutraalses asendis vasakule liigutades see käivatas jällegi mootori. Sarnat süsteemi kasutati ka Volkswagen Golf MkIII'l. See oli populaarne import UK's, võisteldes Peugeot 205, Fiat Uno ja Nissan Micraga. Selle usaldusväärsus ja
aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aastal 1977. võitis Pikkuus esikoha Rahutuuril. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis Pikkuus aastatel 1974 1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985). Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3
ABBA Asutamine ja liikmed · ABBA asutati 1972 · Liikmed: Benny Andersson, Agnetha Fältskog, AnniFrid Lyngstad ja Björn Ulvaeus · Nimi ABBA moodustati esitähtedest Eurovisioon ja edu · Eurovisioonil osalemine aastatel 1973 ja 1974 · Võit 1974. aastal looga "Waterloo" · Mitmed tuntud singlid: "Dancing Queen" , "Mamma Mia" Albumid Lahkuminek · 1983 läksid lahku · "Mamma Mia" film
"See on hea uudis härra Pamukile, aga hea uudis ka sõnavabadusele Türgis," kommenteeris seda Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Rehn. Siiski väljendasid mõned Euroopa Liidu esindajad kahetsust, et süüdistustest loobuti mitte sisulistel, vaid tehnilistel põhjustel. Looming eesti keeles · 2007. aasta jaanuaris ilmus romaan "Lumi" Looming türgi keeles · "Cevdet Bey ve Oðullarý" ("Härra Cevdet ja tema pojad", romaan) 1982 · "Sessiz Ev" ("Vaikne maja", romaan) 1983 · "Beyaz Kale" ("Valge loss", romaan) 1985 · "Kara Kitap" ("Must raamat", romaan) 1990 · "Gizli Yüz" ("Salajane nägu", filmikäsikiri) 1992 · "Yeni Hayat" ("Uus elu", romaan) 1995 · "Benim Adým Kýrmýzý" ("Mu nimi on Punane", romaan) 1998 · "Öteki Renkler" ("Teised värvid", esseed) 1999 · "Kar" ("Lumi", romaan) 2002 · "Ýstanbul. Hatýralar ve Þehir" ("Istanbul. Linn ja mälestused", mälestused) 2003 Auhinnad
Maailma keelte iseseisev töö Arapaho keel Põhja-Ameerika üheks suurimaks keeleliseks liiduks on algonkini(Algonquian, Algonkian) keelkond. See hõlmab peaaegu et tervet Ida- ka Kesk-Kanadat, The Great Lakes regiooni, mis võtab enda alla nii Ameerika Ühendriike kui ka Kanadat, ning USA Atlandi ranniku põhja-osa. Algonkini keelkonna kõnelejaid on maailmas üle 190 tuhande, kusjuures Ameerika Ühendriikides see arv langeb, Kanadas aga järjekindlalt tõuseb. Algonkini keelkonda kuulub 43 keelt ning keelkond jaguneb omakorda 10 haruks, millest üks on arapaho keele haru, mille hulka kuulub selline keel nagu arapaho. (Wikipedia. Algonquian languages 2016). On olemas kaks arapaho n-ö gruppi Põhja-Arapaho (Wyoming) ning Lõuna-Arapaho (Oklahoma). Põhiline arapaho indiaanlaste reservatsioon on Wind-Riveri kaitseala Wyomingi osariigis. Keele kõnelejaid on 250 ja 1000 in...
Saku Gümnaasium René Eespere Referaat Juhendaja: Koostaja: 2009 Sisukord: Elulugu Looming Stiil Tähtsus Helilooming Lisa: pilt Elulugu René Eespere (sündinud 14. detsembril 1953) on eesti helilooja. Eespere lõpetas aastal 1972 Valdur Rootsi õpilasena Tallinna Muusikakeskkooli klaveriklassi ja aastal 1977 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garsneki kompositsiooniklassi. Aastail 19771979 täiendas end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Aram Hatsaturjani ja Aleksei Nikolajevi juhendusel. Aastast 1979 on Eespere Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Aastast 2002 on ta professor. Ta on paljude lastelaulude ("Aeg", "Maa lapsed", "Unelaul", "Saanisõit", "Varastaja harakas") ja isamaaliste koorilaulude autor ("Ärkamise aeg" (1983), "Armastan sind, Eestimaa" (1987)), loonud kammer- ja orkestrimuusikat ning kooriteoseid. René E...
JUHAN VIIDING pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Juhan sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Aastatel 1977 ja 1978 sai Viiding A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad. 1980. aastal omistati talle teenelise kun...
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
riigiga. Sise- ja väliskujundus eristusid üha suuremal määral, iseloomulik oli looduses ja ühiskonnas toimuva ratsionaalne mõtestamine. Siiski kasutati ka mütoloogilist suzeed, näiteks Pergamoni altar. Pelgulinna Gümnaasium HELLENISM Referaat Õpilne: Jessy Kirsipuu Juhendaja: Kulno Kala Tallinn 2009 Kasutatud materjal Johannes Irmscher. Antiigileksikon 1. Tallinn ,,Valgus" 1983 Johannes Irmscher. Antiigileksikon 2. Tallinn ,,Valgus" 1983 http://wiki.zzz.ee/index.php/Hellenism http://www.slideshare.net/madlimaria/hellenism-presentation http://en.wikipedia.org/wiki/Hellenistic_civilization